Isa blogi: aga mõelgem loogiliselt, missugune normaalne lapsevanem laseks lapsel üksi üle tee käputada? Ta määriks ju enda püksid ära

7a56155325cabd44c5-71275663Olen juba jupp aega kaalunud, et kumma käeline Noorsand on. Kui ta ette panna kahvel või lusikas, siis automaatselt haarab ta selle vasaku käega, kuid lähim koht suule, kuhu ta selle pistab, on tavaliselt silm. Suu jääb ikka väga kaugeks. Samas, kui talt lusikas vasakust käest ära võtta ja panna see paremasse, siis liigub see enam vähem täpselt suhu. Vahel ka kukla taha või krae vahele, kuid mitte nii sageli, kui seda juhtub vasaku käega.

Olen juba jupp aega kaalunud, et kumma käeline Noorsand on. Kui ta ette panna kahvel või lusikas, siis automaatselt haarab ta selle vasaku käega, kuid lähim koht suule, kuhu ta selle pistab, on tavaliselt silm. Suu jääb ikka väga kaugeks. Samas, kui talt lusikas vasakust käest ära võtta ja panna see paremasse, siis liigub see enam vähem täpselt suhu. Vahel ka kukla taha või krae vahele, kuid mitte nii sageli, kui seda juhtub vasaku käega.

Ise olen ma ka vist ümberõpetatud vasakukäeline, sest peale söömise ja kirjutamise eelistan ma alati vasakut kätt. Ajal, mil mina lasteaias käisin, nägid kasvatajad suurt vaeva kõiki paremakäelisteks õpetada. See ehk seletaks mu kohutavat käekirja. Eile tegime Esileediga eelarvet ja täna ma istun, pea käte vahel ja üritan välja veerida sõnu, mis ma eile sinna kirjutasin.

Seega, ma ei sooviks Noorsandi valet kätt kasutama õpetada, kui tegelikult looduse poolt siiski vasakukäeline on. Lihtsalt tundub, et ei ole.

Peenmotoorika ei ole aga hetkel peamine asi, mis meile Noorsandi juures muret teeb. Muret teeb rohkem hoopis see, et ta sai just aasta ja kolme kuuseks ning ta ei ole jätkuvalt otsustanud kõndima hakata. Isegi ühte sammu mitte. Ta ajab end küll kõikvõimaliku najal püsti, kuid ta ajab end varvastele nagu baleriin- ta ei seisa nii nagu meie seisaksime kikivarvul, vaid ajab varbad krõnksu ning seisab varvaste välimisel küljel. Jumal teab miks. Meil käib iganädalaselt kodus ka füsioterapeut, kes Noorsandiga võimleb ning loodetavasti saab poiss peagi aru, mis ta enda jalgadega teha suudab.

Selles mõttes on mul hea meel, et lapse selg pidi tugevnema just käputamise perioodil ja kuna meie poeg on käputanud juba viimased neli pool kuud, siis saab tal olema loodetavasti tugev selg ja hea rüht. Kas äkki mõnel lugejal on laps olnud sarnaselt hiline õitseja? Andke enda kogemustest teada.

Selge on see, et küll ta kõndima hakkab, kuna jalad on tal tugevad ja töötavad kenasti. Selle tunnistajaks olin ma täna hommikul, kui Esileedi ta varbaküüsi lõikas. Jalad siplesid ja väänlesid ning iga osa tema jalast oli missioonil Esileedi käest need käärid ära lüüa.

Eriti tüütu on Noorsandi käputamine õues käies. Ükski tema vanune laps ei taha väga hea meelega vankris ühe koha peal istuda ning varem või hiljem annavad nad sellest ka häälekalt teada. Nii ka Noorsand. Kuid käperdamine tänaval on nii aeglane ja tüütu. Eriti üle autotee minnes. Mina saan vankriga kiiresti üle, kuid siis ma pean seal tee serval ootama, mil ka Noorsand põlvili roomates teisele poole teed jõuab.

Nutikam lugeja hammustas ehk ikka läbi, et ma tegin nalja. Ma pean kahjuks blogis kirjutama, et ma teen mingit nalja, sest algul ma ei kirjutanud ja siis sain alati selliseid kurje kirju. Aga mõelgem loogiliselt, missugune normaalne lapsevanem laseks lapsel üksi üle tee käputada? Ta määriks ju enda püksid ära.

Aga hästi, ma olen jätkuvalt võlgu ühe postituse, kuidas me valisime endile turvatooli ja selle kohta on valmimisel suisa ka video. Samuti räägin ühes järgnevates postitustes meie kadalipust, kuidas me püüame vähendada Noorsandi menüüs lastetoidu osakaalu ja harjutame sööma asju, mida me isegi sööme. Ning lõpuks räägin teile paari nädala pärast ka ühest sündmusest, mis jääb meie pere kogu ülejäänud elu edaspidi mõjutama.

Muide, tänan kõiki, kes on tulnud ka mu Facbooki lehte jälgima. Panen homme üles lühikese video, kus Noorsand õpib kahvliga sööma. Ütleme nii, et kui Noorsandi suu oleks otsa ees, oleks kahvel kenasti suhu jõudnud. Üldse kavatsen postitada edaspidi lehele lühikesi videoid meie päevastest tegemistest. Kui teid selline asi huvitab, siis olete teretulnud.

Üks asi veel. Sel aastal korraldatakse parimate blogide valimist ja head inimesed on ka minu blogi sinna nomineerinud. Kui te arvate, et see võiks väärida häält mingis kategoorias, siis minge hääletage ka. Kui mitte, siis seal on SUUR hulk teisi blogisid, mille poolt hääletada võib. Antud blogi vist kandideerib eelkõige meediablogide kategoorias.

Kommentaarid

“Isa blogi: aga mõelgem loogiliselt, missugune normaalne lapsevanem laseks lapsel üksi üle tee käputada? Ta määriks ju enda püksid ära” on saanud 6 vastust

  1. K. ütleb:

    Meie poeg hakkas käima alles 1,5 aastaselt, niiet tuttav see mure – ega last ei saa sundida, kui laps ei taha kõndida 🙂 tegelikult on ta hakanud kõiki asju natuke hiljem/viimasel hetkel tegema. Ka ilmnesid tal logopeedilised probleemid ja on ta meil natuke aeglasem. Muidu asjalik ning tore kutt 🙂
    Iga laps on erinev ja usun, et teie Noorsand saab ka varsti jalad alla ning siis vaatate, kes kiiremini jookseb 😉

    • henry ütleb:

      Ma oleks väga rõõmus, kui ta juba homme eest ära jooksma hakkaks 🙂 Aitäh julgustamast!

  2. trumm ütleb:

    meie väikemees hakkas ka ca1,5 käima. käputama hakkas ka hiljem, kusjuures enne seda oli nagu superluuraja- mitte keegi ei jõudnud talle järele joosta kui tema otsustas välkkiirelt ühest toa otsast teise roomata :). aga praegu jookseb ja ronib nii, et ei jõua järele 🙂

    • henry ütleb:

      aga kuidas seismisega oli? Meil ta seisab ka varbanukkide peal, sellepärast rohkem mure

  3. Lehti ütleb:

    Ma kirjutasin ühes varasemas postituse kommentaaris küll ka seda, aga meie esimene laps hakkas ka kõiki asju veidi hiljem tegema ja kõndima hakkas oma 1a4k sünnipäeval. Ja juhtus see nii, et käisin temaga jõulupeol ja koju tagasi jõudes panin talle uuesti kingad jalga, et pilti teha. Ei tea, kas asi oli kingades või oli lihtsalt lõpuks õige hetk käes, aga siis ta äkki lasi toest lahti ja tegi 4 tiiru toale peale. Vahepeal küll koperdas, aga siis jälle edasi. Ühesõnaga juhtus see üleöö ja siis, kui me juba olime loobunud ootamast, et see juhtuks.
    Kusjuures, ma ise olevat 1a5k käima hakanud. Aga sellest tulenevalt ei saa ma ka väga nõus olla selja tugevuse teooriaga, millest kõik räägivad. Sest paraku on selg minu kõige nõrgem koht üldse. 🙁 Aga eks sellel on ka muud põhjused.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Päevaküsimus

Kas pigem ootamatu pettumuse olukorras

Loading ... Loading ...

Otsi

Arhiiv

Liitu uudiskirjaga

FB ja IG seab aina kitsendusi, kui paljude inimesteni mu sõnumid ja postitused jõuavad. Jäta palun enda e-maili aadress, sest ma plaanin korra nädalas (või paari nädala tagant) saata mailile ühe uudiskirja, et sa ei jääks väikesest meelelahutusest ilma lihtsalt sellepärast, et FB nii otsustas. Luban, et need jäävad ainult minule ja ma ei levita neid kellelegi, ega hakka ka saatma spämmi. Luban olla viisakas ja vastutustundlik.

Loe ka neid lugusid

  • Pe**e, t**a, f**k ja teistest vahvatest sõnadest

    Kuna eile oli FB seinal juttu ropendamisest, siis ma mõtlesin, et kirjutaksin natukene meie pere filosoofiast sel teemal. Ma ei ole kunagi eriti suur ropendaja olnud. Mul on…

  • Miks te endale koera soovite? Peamiselt laikide pärast!

    Kuna mul pole mingit skandaali teile vahendada (tegelt üks on, aga sellest ma ei räägi), siis minu jälgijaskond on üpriski stabiiline, väikese tõusunurgaga ülespoole. Iga kuu tuleb mõnikümmend…

  • Midagi hoopis teistsugust

    Postitus valmis koostöös GoGoNanoga Ma huvi pärast vaatasin, et millal oli minu esimene koostöö GoGoNanoga ja kui mu blogi mulle ei valeta (vabalt võib), oli meie esimene koostegemine…