Isa blogi: ma olen umbes sama pühendunud nagu enesetaputerrorist enda kolmekümne viiendal missioonil

92bb8542e97d057b1e-69874629Umbes nädala jooksul on noorsandil tekkinud erinevad nähud, mida Esileedi nimetab probleemideks. Mina neid probleemina ei näe, sest inimene vajab ikka ellu vaheldust.

Mäletan, kui ma üritasin kunagi ühe kulturisti toitumiskavaga peenemaks saada. See nägi ette, et ma peaksin sööma umbes miljon keedumuna päevas ja ühe viilu sepikut. Ok, ma teen veidi liiga, kuid igatahes see menüü, mis ta mulle copy-pastega saatis, oli kõike muud, kui ahvatlev ja vaheldusrikas. Teisel nädalal sain ma aru, et ok, isegi, kui ma võtan selle jabura dieediga mõne kilo alla, siis see ei saa ju püsima jääda, sest juba teisel nädalal olen ma nõus sööma, mida iganes, aga mitte muna. Loomulikult lõppes see dieet nagu kõik dieedid paratamatult lõppevad. Iga kord, kui ma dieeti pean, võtan ma umbes viis kilo juurde.

Kuid lapse juurde tagasi tulles, on neid muutuseid kaks. Esiteks, on tal beebidele omaselt põsed hästi punased. Jah, ma näen, et see ei näe välja selline, et võiks öelda, et küll on meie laps terve, sest põsed punetavad. See on selline põsepuna, mis näeb välja nagu allergia. Esileedi, kes on proviisoriks õppinud, luges terve Ravimiameti andmebaasi vist läbi, et leida sobiv kreem põskedele. Minu arust lisab see poisile just särtsu juurde, sest seda kahvatut nägu saame me ju terve talve veel vaadata. Palju vahvam vaatepilt on see, kui tal põsed vahvalt punased. Esileedi vaidleb mulle loomulikult siinkohal vastu, sest tema tahab oma kahvatut titat tagasi.

Teine asi, mis tal juhtunud on, on see, et ta kaotas enda hääle. Nagu ma eelnevalt rääkinud olen, siis noorsand on väga, väga (ma paneks paar „väga” veel siia juurde, aga toimetaja kustutaks need tõenäoliselt ära), väga valjuhäälne. Me tahtsime talle algselt nimeks panna Märt Jakobson ja googeldades nägin, et Eestis on juba üks Märt Jakobson olemas, kes juhtub olema ooperilaulja. Noorsandi heledas ja läbilõikavas hääles on väga suur potentsiaal vallutamaks ka kunagi ooperilavasid. Kuid seni, kuni ta veel viisi ei pea ja toob kuuldavale häälitsusi, mida võiks vabalt pidada autoalarmiks, ei ole ma väga kurb, et tal häält pole.

Kui teised oma tittedega meil külas on ja nad mingil põhjusel nutma puhkevad, siis on selline tunne, et keegi hoiaks justkui patja nende näo ees — noorsandiga võrreldes, no nii vaikse häälega. Noorsand vaikib valjemini, kui teised beebid nutavad.

Kuid hetkel on eriti öösiti see aeg, kui ta ei suuda piiksugi suust välja saada, sest öösiti on kurk ikka kuivem ja kui ta püüab märku anda, et nüüd oleks aeg rinda saada, tuleb kuuldavale vaid merekohina sarnane hääl … Mmm …rahustav … päike, rand, liiv… „Esileedi! Ärka üles, see ei ole merekohin, see on sinu näljane beebi!“ Päeval tuleb hääl tagasi, kuid see on teistsugune. Selline jäme. Selline, mis paneks mind kahtlustama, et huvitav, kas ta suitsetab, kui ta kõndida mõistaks ja välgumihklit põlema oskaks panna.

Selleks, et hääl tagasi tuleks, palus Esileedi mult apteegist inhalaator osta. Ma tõepoolest ei tea, kuhu tal selle häälega taastamisega nii kiire on. Kodus pole üheksa kuud nii vaikne olnud. Kui keegi on hiljuti apteegist inhalaatorit ostnud, siis ta teab, et see maksab tõepoolest väikese varanduse. Ma mäletan, kui ma väike olin, siis meil oli mingi valge potsik, kuhu sa panid suu peale, katsid lõua rätikuga, et lõuga ära ei kõrvetaks ja hingasid seda sisse. Nüüd on see mingi elektriline ja sa vist ei pea isegi sisse hingama, vaid see kompressor ise surub sulle õhu kopsudesse. Ma ei ole päris kindel, kuidas see töötab, sest Esileedi palus mul juhiseid lugeda ja mina .. ei loe juhiseid.

Kui ma püüan keskenduda millegi igava lugemisele, siis muutub kõik ümbritsev palju huvitavamaks. Eile, kui ma püüdsin seda lugeda, siis peale teist lõiku meenus mulle, et meil pole kodus tomatit ja läksin turule tomatit tooma. Tulin tagasi, istusin, lugesin paar lõiku edasi ja avastasin end laelambilt tolmu võtmas (ma ei ole elus vist kordagi varem lambilt tolmu võtnud). Igatahes otsin ma endale kohe mingi muu tegevuse, mis tuleb kohe ära teha. Ma olen umbes sama pühendunud nagu enesetaputerrorist enda kolmekümne viiendal missioonil.

Õnneks päästis Esileedi päeva ja lubas, et loeb ise juhendi läbi. Ma küll näitasin väikest vastuseisu, et oh ole nüüd, küll ma ise loen, ära muretse, kuid ta vist tunneb mind ja teab minu suhet igavate tekstidega. Me täiendame teineteist — tema loeb juhendeid ja mina hoolitsen, et kodus tomat otsa ei saaks. Õiglane ju.

Kommentaarid

“Isa blogi: ma olen umbes sama pühendunud nagu enesetaputerrorist enda kolmekümne viiendal missioonil” on saanud 5 vastust

  1. Lehti ütleb:

    See juhendite lugemise koht pani küll muigama. 🙂 Tuli kohe meelde, kuidas mu kaks õemeest panid ema juurde boilerit üles ja sinna oli vaja mingi jublakas, mille nimetust ma enam ei mäleta, ühendada. Ühendatud see sai, aga millegipärast hakkas boiler kohe tilkuma. Mehed sügasid kukalt ja arutasid, et miks küll nii ja naa. Istusin sealsamas ja sirvisin veidi juhendit. See lausa karjus näkku, et nad olid selle nn jublaka sinna valepidi ühendanud, aga no kes siis juhendit loeb, eks, kui saab ka niisama. 😛

    PS. Ainus kord, kui minu lapsel läksid põsed punaseks, oli siis, kui ma hakkasin talle osadel piimasöögikordadel asendajat andma. Ega pole sama teema? Sai mõnda uut toiduainet?
    Või on tuulest/päikesest/jahedast, praegu õues selline ilm, et lastel lähevadki kiirelt põsed karedaks, panen enda 2a puhul ka seda tähele. Võib katsetada ka nt mõnda rasvast ilmastikukaitsekreemi. Üldiselt on aidanud.

    • henry ütleb:

      me arvame, et ta apelsin on see, mille vastu ta veits allergiline olla võib, mis oli ühes salvis, mida kasutasime

  2. Reet ütleb:

    Tere! Minul täpselt sama vanad lapsed ja areng ning uued trikid käivad nii sarnaselt. Minu tütreke teeb reaktiivmootori häält, käed ja jalad õhus, nii valjult et ilmselt tõusebki lendu! Aga palun ütle selle salvi nimi, meil tite põsed samamoodi karedad ja punased. Tänan ette

    • henry ütleb:

      tal oli suus soor (keele peal valge täpp vms) ja kirjutati välja Daktarin ja salvis sisaldus ka apelsin

      • henry ütleb:

        Esileedi lisas, et paljudel lastel põhjustab põse punetust ja karedust ka porgandit sisaldavad toidud.

        Kuid me jätsime eile Daktarini ära ja juba ühe päevaga on olukord palju parem. Järeldame, et ta siis on ikka apelsini lõhna- ja värviainetele tundlik. Üks gaasirohi, mida apteekrid ka väga soovitavad,Infacol, tuli ka ära jätta, kui ta päris väike oli, sest tekkisid täpid üle keha ning silti uurides sisaldas ka too rohi apelsini ekstrakti vms.

Vasta henry-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Päevaküsimus

Kas pigem ootamatu pettumuse olukorras

Loading ... Loading ...

Otsi

Arhiiv

Liitu uudiskirjaga

FB ja IG seab aina kitsendusi, kui paljude inimesteni mu sõnumid ja postitused jõuavad. Jäta palun enda e-maili aadress, sest ma plaanin korra nädalas (või paari nädala tagant) saata mailile ühe uudiskirja, et sa ei jääks väikesest meelelahutusest ilma lihtsalt sellepärast, et FB nii otsustas. Luban, et need jäävad ainult minule ja ma ei levita neid kellelegi, ega hakka ka saatma spämmi. Luban olla viisakas ja vastutustundlik.

Loe ka neid lugusid

  • Pe**e, t**a, f**k ja teistest vahvatest sõnadest

    Kuna eile oli FB seinal juttu ropendamisest, siis ma mõtlesin, et kirjutaksin natukene meie pere filosoofiast sel teemal. Ma ei ole kunagi eriti suur ropendaja olnud. Mul on…

  • Miks te endale koera soovite? Peamiselt laikide pärast!

    Kuna mul pole mingit skandaali teile vahendada (tegelt üks on, aga sellest ma ei räägi), siis minu jälgijaskond on üpriski stabiiline, väikese tõusunurgaga ülespoole. Iga kuu tuleb mõnikümmend…

  • Midagi hoopis teistsugust

    Postitus valmis koostöös GoGoNanoga Ma huvi pärast vaatasin, et millal oli minu esimene koostöö GoGoNanoga ja kui mu blogi mulle ei valeta (vabalt võib), oli meie esimene koostegemine…