Kuidas ma metsas käisin – a mida henry teeb?

Kuidas ma metsas käisin

23.09 2014

Nonii!

2014-09-23 11.08.58Käisin täna taas seenel. Kahjutundega pean tõdema, et võrreldes kuu taguse ajaga on seeni tõesti väheks jäänud. Vähemasti neid seeni, mida mina korjan, nimelt kukeseeni ja puravikke. Täna käisin ühe hea sõbrannaga tema salametsades ja esimese paari tunni seenesaaki võib näha siin samas pildil. Sõbranna sai muidugi tunduvalt rohkem ja seda kahel põhjusel. Esiteks on tal mingi uskumatu seenesilm- “OO KUKESEEN!” Ja tormab läbi tihniku, läbi paksude kuuskede, mingi 300 meetri kaugusele, lükkab kummikuga lehed laiali, tõstab kuuseoksad pealt ära, liigutab sammalt ja korjab nööpnõela suuruse kukeseene endale korvi. Kuidas ta seda nägi, jääb saladuseks. Teiseks tunneb ta kõiki seeni, mis metsas on. Kuigi siiski tegelikult mitte. Ühte seent ta ei tundnud, mille ta üles korjas. Võttis selle kätte, uuris lähedalt, kraapis küünega, imetles siit ja sealt ning lõpuks nuusutas ja ajas nina vastikusest krimpsu. “Henry, tule nuusuta seda seent!”

Dude.. wtf! Sa ei tunne mind vist üldse! Kui ma midagi kardan, siis on see halvad lõhnad. Kas sa tõesti arvad, et peale sinu näoilme nägemist, julgen ma nina sellele seenele lähedale panna? Esileedi soovitab alati mingit halba lõhna tundes (näiteks siis, kui me ta isa töö juures lehmi vaatamas käisime- ta isa töötab tanklas), et hinga suu kaudu. Kui on halb hais, siis ma ei suuda suu kaudu hingata, sest mul on foobia, et kui ma hingan suu kaudu, siis see halb hais on mul suus ja ma tunnen selle maitset. Halva lõhna puhul katan ma lihtsalt varrukaga enda näo ja hingan hästi tihedalt ja hästi väikeste sõõmudena, mis ei tundu samuti eriti mõistlik lahendus :).

Tähelepanelikumal lugejal võib olla tekkinud õigustatud küsimus, et mis mõttes te käite tanklas lehmi vaatamas? Tegelt ta, jah, töötab siiski farmis. Kui sa märkasid seda ebakõla, siis pane postituse lõpus like. Kui ei märganud, siis.. ole tähelepanelikum.

Kuid metsas on praegu hea käia, sest nii kuramuse külmaks on läinud, et igast kärbsed ja sääsed on selleks aastaks vist magama läinud. Kuu tagasi oli mul suht keeruline metsas käia, sest mu habe on nagu põdrakärbsemagnet- kõik, mis kilomeetri raadiuses lendas, paistis mu habemesse kinni jäävat. Mis minu jaoks oli halb uudis, sest, kes on põdrakärbest näinud, siis ta teab, kui creepy see välja näeb– see on must ja tal on kuus jalga ning kõik, millel on metsas kuus jalga ja on must, näeb minu jaoks välja nagu puuk. Ma ei tea, kumb on minu suurem foobia, kas hais või puuk.

2014-09-23 11.49.58Ükskord olin metsas (no shit!) ja avastasin, et puuk ronib mööda kaela kõrva poole. See ei olnud puuk, vaid põdrakärbes, kuid sellest piisas, et mind paanikasse ajada. Sekundiga olin ma oma dressika maha visanud ja püüdsin särgi seest kätte saada ära pudenenud “puuki”. Kui ma olin maha rahunenud, avastasin, et selle trampimise ja paanitsemisega, olin ma kaotanud suunataju ja mul ei olnud aimugi, kus pool mu auto on. Ma ei julgenud eriti ringi ka kõndida, sest ma ju ei tea, äkki ma kõnniks hoopis sügavamale metsa. Kuid ega ühe koha peal seismine ka metsast väljasaamiseks parim strateegia pole. Kuid hakkasin siis kõndima, kell oli juba umbes pool kaheksa õhtul. Ei julgenud Esileedile helistada ka ja teda paanikasse ajada, sest ma ei osanud isegi kirjeldada, kus metsas ma olen, kuna mulle meeldib avastada uusi kohti, mis minusuguse kohutava orienteeruja jaoks väga hea plaan ei ole.

Kuid ajasin siiski Esileedi paanikasse ja tegin juba plaane, kuidas ma öö mööda saadan. Ma teadsin, et pikali ma minna nagunii ei saa, sest need faking puugid nagunii seda ainult seal karjakaupa ootavadki. Püüdsin meenutada ühte saadet, mida telekas nägin, kuidas üks metsamees sütega vett filtreeris, mõtlemata, et mul ei ole kaasa ei pudelit, ei sütt, ega vettki kusagilt võtta. Painutasin oksi, et leida parima paindega oks, millest vibu teha ja oravaid jahtida, sest Bear Grylls kiitis, et need olla hea maitsega. Mõtlesin, et peaks mõne hundi uru otsima ja ennast lapsendada pakkuma, sest Mowgli puhul toimis see kenasti. Mõtteid mõlgutades, jõudsin ma aga umbes tunniga ootamatult enda autoni ja mu roostetav Opel, ei ole kunagi nii ilus olnud, kui ta tol hetkel oli.

Aga ok. Mõni ekspert võiks anda vihjeid, kuidas enda auto metsas üles leida. Küpsisepurust raja maha jätmine ei toimi. Proovitud. Äkki on mingi äpp, millest metsas kasu on? Tsau!

Sulle võivad meeldida ka need postitused:

Eelmine postitus Järgmine postitus

5 kommentaari

  • P.K

    24.09.2014 at 07:26

    Selline app on täitsa olemas. Eks neid on erinevaid, aga mina kasutan Festival Buddy’t https://play.google.com/store/apps/details?id=uk.co.lecit.FestivalBuddy&hl=et (telefonil peab GPS sees olema siis loomulikult.
    Toimib lihtsalt: auto (või telgi vms) juures märgid asukoha ära (set location) ja siis hiljem metsas olles näitab mitu meetrit mis suunas minna ja juhatab autoni.
    Toimib ka nt hiigelsuures parklas, kui oh oht auto asukohta unustada jne.

    1. henry

      24.09.2014 at 07:30

      Oh, super. Tõmban.

  • Lilith

    28.12.2014 at 18:17

    Huvitav, et minul on sama foobia?

    1. henry

      28.12.2014 at 20:08

      Kumb- hais või põdrakärbsed?

  • Lilith

    29.12.2014 at 21:56

    Ma mõtlen seda haisu foobiat, see on alati nii jube tunne kui see hais mul suus on 😀

Vasta kommentaarileTühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga