Isa blogi: Saaks aga hambad sisse lüüa

de45253ee2b56ac67a-69551805Üks hullemaid asju, mida koeraomanik teisele inimesele öelda võib on see, et ära muretse, ta ei hammusta, vaid ta lihtsalt uriseb ja nuusutab. Võib olla on tegemist mu lapsepõlves läbi elatud traumaga, võib olla on siin kohal lihtsalt mu mõtlemine normaalne, aga minu ideaalne päev ei sisalda uriseva koera poolt nuusutatav olla.

Mäletan ühte seika umbes 20 aastat tagasi (wow, ma olen tõesti vana…), kui ma läksin maale vanavanematele külla ja bussipeatus oli nende majast umbes pooleteisekilomeetri kaugusel ja mis see kümmekond minutit jalutamist siis ära ei ole. Loomulikult nägid mu vanemad vaeva, et mu reis võimalikult ebamugavaks teha ning mulle anti kaasa mitme koti jagu külakosti, mis ma vanavanematele viima pidin.

Olles poolel teel, kuulsin järsku selja taga ähvardavat lõrinat ja ümber pöörates nägin seal suurt koera, kes vahutava suuga kurjakuulutava ilmega urises. Astusin sammu tagasi, tema astus sammu edasi. Astusin sammu edasi, tema astus sammu tagasi. Ta hoidis minuga kogu aeg umbes kahe meetrist distantsi, ainult siis kui ma ümber pöörasin ja kõndima asusin, tuli ta urisedes lähemale. Ma ei tea, kas selleks, et nuusutada, või selleks, et näksata, kuid ma ei soovinud ka teada saada.

Ma liikusin aina selg ees ühe sammu haaval edasi ja tema urisedes minu varjuna kaasas. Kuna ma olin maale poolel teel, tähendanuks see veel umbes 750 meetrit selg ees kõndimist ja mul on meeles, et see oli pühapäeva õhtu ja telekast oli peagi algamas „Seitse vaprat” ning ma ei saa ju lasta mingil koeral võtta võimalust, et näha Click OK uusimat hitti.

Üheks külakostiks oli ema kaasa pannud verivorstid. Võtsingi vorsti välja ja viskasin penile, mida ta järama hakkas, see andis mulle võimaluse kiirel sammul oma paarkümmend meetrit edasi minna. Siis andsin järgmise ja järgmise ning nii oma kümme vorsti järjest. Kuni ühel hetkel kuulsin põõsastest vilet ja kuidas keegi hüüdis koera nime. Puude varjust astus tee peale maailma rõõmsameelseim noormees, kes sasis koera kõrva tagant ja ütles mulle, et ära muretse ta ei hammusta. Ma oleks tahtnud talle öelda kõige krõbedamaid sõnu, mida ma teadsin ja 13 aastaselt tead sa neid juba palju, kuid sain sõna sabast kinni, sest mingis mõttes ta ju tegelikult just päästis mind koera käest.

Sellest ajast saadik ei salli ma, kui keegi laseb oma koeral võõrast inimest üle nuusutada öeldes, et ära muretse ta ei hammusta ja seda hoolimata sellest, et ma olen koera inimene ning kui Esileedi lubaks võtaks ma enda korterisse homme 14 koera.

Miks ma seda räägin, on see, et mul on tunne, et beebide vanemad peaksid külla tulevaid inimesi samuti hoiatama ja oma lapsed neist eemal hoidma. Kui koeraomanik ütleb, et ära muretse ta ei hammusta, siis lapsevanem ei saa sedagi teha. Paistab, et beebidel on soov kõiki asju endale suhu panna, neid lutsutada, juustest kakkuda, küünistada ja kuidagi on neil oskus leida alati oma jalaga meesterahvaste keha kõige hellem koht üles. Meie noorsand ei ole mingi erand.

Ei ole harv juhus, kui idüllilise vaikuse kodus lõpetab Esileedi valukarjatus, kui noorsand rinda imedes oma pea teises suunas pöörab, enne, kui ta nibust taipab lahti lasta. Ei ole harv juhus, kui sa teda musitada üritad ja samal hetkel, kui sa pea ta näo kohale langetad, torkab ta oma peenikese sõrme sulle täpselt silma. Igapäevane on see, et kui voodis selili olles ma ta enda kõhule võtan, siis enne, kui ma ta õigele kõrgusele sättida jõuan, on ta mulle juba jalaga täpselt kümnesse virutanud. Ta suisa vaatab mulle otsa ja kui ma oigama ei hakka, siis ta virutab teise jalaga otsa.

Kui külalised tulevad, siis minu hoiatustest pole kasu, et ole ettevaatlik ,ta võib juustest kinni haarata, sõrmest oma igemetega hammustada, sind täis tatistada või küünistada. Pole mõtet hoiatada, sest ta teeb kõike seda nagunii. Sellega tuleb arvestada. Räägitakse küll, et kõik elusolendid sünnivad siia maailma headena, kuid ma ei tea…

Eriti naljakas on vaadata Esileedit, kui noorsand mõne omavanusega kõrvuti on, siis on Esileedi pidevalt stardivalmis ja valmis, et kui ta on teisel lapsel kõrva peast lutsutamas, või käega toud andmas, et ta siis kiirelt sülle võtta, enne, kui tuba nuttu täis on.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Päevaküsimus

Milline jõuluostleja sa oled?

Loading ... Loading ...

Otsi

Arhiiv

Liitu uudiskirjaga

FB ja IG seab aina kitsendusi, kui paljude inimesteni mu sõnumid ja postitused jõuavad. Jäta palun enda e-maili aadress, sest ma plaanin korra nädalas (või paari nädala tagant) saata mailile ühe uudiskirja, et sa ei jääks väikesest meelelahutusest ilma lihtsalt sellepärast, et FB nii otsustas. Luban, et need jäävad ainult minule ja ma ei levita neid kellelegi, ega hakka ka saatma spämmi. Luban olla viisakas ja vastutustundlik.

Loe ka neid lugusid

  • Piigal tulid jõulud vara

    Postitust toetas Maped Eesti Mina olen veendumusel, et kingitused peaksid minema kindla peale. Kui sa teed oma jahimehest sõbrale kingitust, siis ära kingi talle jahinuga, sest ta on…

  • Meil on nüüd kodus uus rutiin, mis esimestel päeval emotsioonid laes hoidis

    Teate, mis on Esileedi kõige sagedasem küsimus igal aastal kui november kätte jõuab? „Mida sa isadepäevaks soovid?“ Teate, mis on kõige sagedasem lause, mida ta mulle päev enne…

  • Ma olen osa suurest probleemist

    Iga kord, kui ma garaaži astun, saan ma aru, et meil on liiga palju asju. Eile ema tehtud borši purki otsides, tuli mul mitmeid asju tee pealt ära…