Naudin turul käimist

22.07.2014

Ma olen väga suur turul käija. Ma arvan, et ma käin seal keskmiselt kolm korda nädalas. Kui ma peaks käima iga päev, käiks ma iga päev. Midagi on sealses õhustikus , mis mulle nii väga meeldib. Väljaarvatud küll jalakäijatepoolne sissepääs, kuhu on kohe sissepääsukõrvale pandud solgikonteiner, mis lehkab nagu oleks keegi sinna ära surnud. Kuid turg ise see eest on super koht kus käia.

Mul täitsa tekkinud omad müüjad, kelle käest ma midagi ostan. Suvel on üldse lihtne süüa tervislikult, sest kõik on värske. Küll on seal paar asja ka, mis on naeruväärsed. Esiteks see, kuidas enda tooteid siltidel reklaamitakse. Alguses püüdsid osad eristuda siltidega nagu “Magus maasikas” või “Magusad ploomid”, kuid tänaseks on sildid läinud nii pööraseks, et tunne on, et hommikuti enne avamist on konkurss, kes mõtleb kõige segasema omadussõna enda toodetele. Nii vaatadki, kuidas üks müüb “ülimagusaid maasikaid” ja teine pakud “eriti maitsvaid mureleid”. Kust sa tead, et see on maitsev, kui maitse on igal inimesel erinev? Tavaliselt mõjuvad sellised reklaamlaused minu jaoks vastupidiselt- ma ei osta nende käest, sest mul on jäänud tunne, et eestlased, kes pakuvad Eesti kaupa, lasevad toodetel enda eest rääkida. Ma pakun, et keskmine kohalik inimene eelistabki kohalikku kaupa ja võib olla enamus just selle pärast turul käibki- saab kohalikku värsket kraami. Mujalt tulnud kraami tuleb naeruväärsete loosungitega parseldada. Pildil turult ostetud kraam poest ostetud pardiga.

Nüüdseks ei ole ma rafineeritud suhkrut juba söönud mingi kolm nädalat. Või äkki isegi neli? Ei tea, ei arvuta enam. Esileedi ka ei ole, sest ta tegi minuga solidaarsusest kaasa ja uskumatu on see, kui suur vahe on. Eriti ma märkan seda Esileedi puhul, kuna tal on nii palju enam energiat ja ta on igapäevaselt kordades toimekam. Enda puhul näen ka, et tõesti on energiat peale tulnud. On olnud selliseid, mitte raskeid, kuid selliseid ahvatluse allasurumise päevi, sest minu jaoks kuumad ilmad alati seostunud jäätisega. Ning loomulikult reklaamitakse meile seda söögi alla ja söögi peale, poes ja tänaval. Igal pool. Üritatakse suunata valikuid. Kuid see on ainult hetk. Ajal, kui ma suhkrut sõin, oleks see minus pidev võitlus. Nüüd on mul väga kerge seda mitte süüa. Meil käisid isegi sõbrad külas, kes tõid kaasa suure jäätise ja mahlad, et teha kuumal päeval jahutavat jäätise kokteili, pluss tõid suure rasvase kohupiima koogi. Tagajärjeks siis sõid nad seda ise ja jäägid pakkisime ka neile kaasa

Oma suhkru saan ma kätte maasikatest, mustikatest, vaarikatest, murelitest ja arbuusist. Kuid ka neid ei söö ma eriti palju.

Eelmise nädala eesmärk, et iga tunni tagant teen pausi ja teen mingeid harjutusi.. mnjah, ei läinud väga hästi. Esimene päev läks hästi, kuid ma ei ole enam suitsetaja ja minu jaoks on paus miski, mis rikub mu töövoolavust. Kuid see ei ole mingi õigustus ja ma tahan muutuda enam aktiivseks ja liigutada enam. Ilm väljas küll väga ei soosi seda. Aga uue nädala eesmärk, on teha igapäev trenn- seitse päeva seitse trenni ning valida on mul:

a)jalgratast 25km,
b)jalgsi 10km
c)sangpommi kava
d)poksikoti-sangpommi kava
e) kangi-hantlite kava

Ma peaks äkki ka endale muretsema ühe neist moodsatest aktiivsusmonitoridest. On kellelgi kogemusi nendega? Kindlasti on esimeste head ja vead välja tulnud. Kui on, siis soovitage. Äkki selline monitor motiveeriks mind veel aktiivsem olema, sest kui sa sead eesmärgiks ja näed reaalselt, et sa ei ole eesmärki täitnud, pingutad siis enam?

Ja teine selle nädala eesmärk, on panna üles selle lehekülje esimene retsept. Kuid eks te ise näete, kui see üles saab.

—–

Praegu loen oma postitust läbi ja avastasin, et ma unustasin teise asja kirja panna, mis turul on naeruväärne. Nimelt osad müüjad laotavad letile näiteks väga ilusaid marju ja teised marjad on karbis, mis näevad välja nagu neid oleks teisest maailmasõjast tänaseni keldris hoitud- no ei näe üldse ahvatlevad välja. Ja kui sa siis palud, et palun ärge andke mulle ühte neist karpidest, vaid andke mulle siit lahtistest ja pange karpi, siis olen vastuseks saanud, et ei, see ei ole võimalik, sest me anname järjest. Essugi sa järjest annad. Ühed on displei marjad ja teised on need, mis te kaasa annate. Jällegi väga lühinägelik- sellise vastuse peale ma ju sealt ei ostaks ka edaspidi ja kui lähengi koju nende kärbatanud marjadega, siis jääb see ka viimaseks korraks, kui ma sealt midagi ostan. Õnneks on see juhtunud vaid paaril korral ning suurem osa müüjatest on aru saanud, et leiva panevad lauale kordusostud mitte ühekordsed tehingud ja teenindus on valdavalt parem, kui mistahes poes. Kõik. Tsau!