Isa blogi: Juba ongi minust saamas isa, kes tahab, et laps kõik mu luhtunud unistused ellu viiks – a mida henry teeb?

Isa blogi: Juba ongi minust saamas isa, kes tahab, et laps kõik mu luhtunud unistused ellu viiks

20.06 2014

96e445323f3c692f90-68243869Kui me ostsime pojale esimesi riideid ja need talle selga panime, siis ta uppus neisse ära. Minul, kui praktilisel inimesel loomulikult hea tunne, sest kui need riided talle sedavõrd lohvakad on, siis ei pea me pikalt riiete peale raha välja käima. Ma küll ei lootnud, et me päris põhikoolini välja veame sama kombekaga, kuid vähemasti ei tule meil seda osta enne suve.

Aga võta näpust. Kõik riided, mis talle kuu aega tagasi suured olid, on tänaseks jäänud lootusetult väikseks. Kombekas, millesse ta just mõned nädalad tagasi ära uppus, on talle saanud liiga parajaks.

 Ma ei imesta, miks öeldakse, et laste saamine on kallis. Kas te teate, kui kallis on gaasirohi? Uskumatu. See on isegi kallim, kui Luunja kurk.

Lisaks ostab Esileedi talle mingist udupeenest villast asju, millest igaüks maksab piisavalt, et mind nutma ajada. Kuid ka neil imepärastel riietel on üks probleem — ka need jäävad väikeseks, sest tundub, et igakord, kui noorsand aevastab, viskab ta pikkusesse paar sentimeetrit otsa. Ning riideid kulub palju, sest ma ei tea, mis probleem neil toidu sees hoidmisega on, kuid sa võid kindel olla, et sel hetkel, kui sa oled ta eelnevalt piimast märjad riided kuivade vastu vahetanud ja hetk enne seda, kui sa paned talle põllekese ette, on ta teinud uuesti nalja ja uued riided kenasti märjaks teinud.

Hetkel ongi tema peamine kasv just pikkusesse, sest eile, käies perearsti juures, teise kuu kontrollis, ei oldud päris rahul kaalutõusuga. Kuid samas on ta juba pikem, kui temast mõned nädalad varem sündinud lapsed, kes olid sündides temast pikemad. Ta ei ole alakaaluline ja tegelikult arvestades seda, et esimesel kuul võttis ta korralikult juurde, siis kahe kuu kokkuvõttes on ka kaalutõus olnud igati korralik.

Mina loomulikult rõõmustan, et ta on juba praegu pikkusesse kasvamas. Selleks on tal ka eeldused olemas, sest me oleme Esileediga mõlemad keskmisest tunduvalt pikemad inimesed. Ma olen alati tundnud kurvastust, et vanemad mind omal ajal korvpalli trenni ei saatnud. Peamine põhjus oli trenni kaugus kodust ja see, et meie peres ei olnud autot. Minust poleks tõenäoliselt saanud professionaalset mängijat, sest mul pole seda tohutut võiduiha ja tapjainstinkti, kuid vähemasti poleks ma nüüd korvpallitrennis käies nii koba.

Kas ma kavatsen, siis oma poega sundida korvpalli trenni minema? Ei, kuid ma loon talle eeldused, et kui ta soovib ja kui talle mäng meeldib, siis olen mina valmis teda selleks ka toetama. Ma luban, et ei pettu temas, kui ta valib hoopis iluuisutamise või loodusringis herbaariumite koostamise … seni, kuni need ta korvpalli trenni segama ei hakka :).

Mõni psühholoog võiks siinkohal analüüsida, et ma üritan läbi poja elada elu, mida ma ise ei elanud. Kuid see ei ole nii. Ma lihtsalt arvan, et korvpall on nii haarav ja põnev mäng ja kui mu pojas natukenegi minu korvpallilembust, siis ma ei taha lihtsalt, et ta sellest suurepärasest mängust ilma jääks. Samas, kui temas on rohkem Esileedit, siis ongi tema jaoks puulehtede kuivatamine kordades põnevam, kui üheksa teise mehega platsil palli tagaajamine.

Kuid me hakkame peagi tähistama juba kahe kuu sünnipäeva ja hakkame tegema katsikute plaane. See saab olema paras ettevõtmine, sest meil mõlemail on suured sõpruskonnad, kellele me soovime uut ilmakodanikku tutvustada. Pluss on Esileedil miljon sugulast, kes kõik tahavad tulla poisi põski näpistama.

Sulle võivad meeldida ka need postitused:

Eelmine postitus Järgmine postitus

Jäta kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga