Analüüs ja vigade parandus – a mida henry teeb?

Analüüs ja vigade parandus

29.04 2014

blogMa ikka aegajalt vaatan enda blogi statistikat.. umbes nii korra päevas. Neil päevil, kui ma postitan, vaatan sagedamini. Kuid mitte kunagi enam, kui 40 korda tunnis. Viimastel päevadel vaatasin, et kuidagi maru palju lugejaid tuleb perekooli aadressilt ja oh seda üllatust, keegi on soovitanud minu blogi, kui head lugemist. Ma väga tänan sind. Ma olen üldse väga tänulik iga soovituse eest, sest ma ei saa küll mingit raha ei siin ega Delfis blogimise eest, kuid see innustab mind väga, kui ma näen tagasisidena, et kellelgi meeldib. Seda siis nii kommentaari, kui jagamise näol. Kui ei oleks nõudlust, ei oleks mul mõtet ka kirjutada. Seega tänan sind veel anonüümne soovitaja.

Täna ma eriti ei räägi tervislikkuse ja kaalu teemal, kuna umbes tuhandendat korda tegelen hinge otsimisega. Ma pole olnud püsiv ja sellepärast ei ole olnud ka tulemusi. Miks? Ma tahaks ka teada. Samas ma tean, et ma ei ole teinud KÕIKE selleks, et õnnestuda. Ma siis analüüsiks natuke põhjuseid, miks ei ole mu tegutsemine olnud nii tulemuslik nagu ma oleksin oodanud. Mõtlen, kas kustutan selle lause, kus ma ütlesin, et täna ma ei räägi kaalu teemal. Ah las ta olla. Nii siis.

20140424_183734Kõige pealt räägin positiivsest poolest. Et kuidas ma veel rajal püsin ja kaotatud 25 kg tagasi juurde ei võta. Esiteks, teen ma trenni. Käin rattaga sõitmas, korvpalli mängimas ja jõudu tegemas. Muide kevadine Karlova on väga ilus oma pügatud puudega. Puud näevad küll veidrad välja, kuid valgust on nii palju.

Teiseks, ma söön tervislikke hommikusööke, sest nendega on kerge. Neid on väga lihtne valmistada. Ma söön tavaliselt, kas putru lisanditega (tuunikala, lõhe, sink), smuutit (banaan, pirn, spinat, maasikas, kanepiseemned, vesi), omletti (muna, spinat, tomat ja kui on sinki või tuunikala siis seda ka) või keedan lihtsalt paar-kolm muna ja söön tomati-kurgiga.

Lõunasöökidega on keerulisem, sest siin tuleb mõelda natuke rohkem ja ka ettevalmistusaeg on pikem. Lisaks, ei saa ma ju vaid endale süüa teha, vaid ka Esileedil läheb mõnel päeval kõht tühjaks. Samuti pean ma päeval tööd tegema ja kui ma lähen poodlema ja siis süüa tegema jne, siis on juba vahel mitu tundi kadunud, mul on süümekad ja toit saab ei-tea-kuna valmis. Seepärast võtan ma tihti kusagilt kaasa. Tavaliselt päevaprae Truffest või Shakespearest. Kuid süües päevapraadi, on väga raske kalkuleerida, mida sa sööd – kas ja kui palju suhkrut on salatis, millega kaste tehtud on jne. Siin hakkabki juba motivatsioon tervislikult süüa alla minema.

20140428_143047Ja siis tuleb õhtusöök, ka siin pole mul ideid ja hakkab ajurünnak pihta, et mida süüa ja kuna lõunasöögiks ei olnud tervislik valik, siis minu tavaline kalduvus on mõelda – ah täna oli pekkis päev ja ka õhtusöök läheb samasse auku…

Teisisõnu ma ei ole enda jaoks toitumist läbi mõelnud ja ma ei valmista toitu ette. Vanasõnagi ju ütleb Failing to plan is planning to fail. Kui ma tahan õnnestuda, pean ma selle enda juures ära muutma. Kui mul oleks täna homne lõuna valmis, ei oleks homme süümekaid ega tulekahju. Näiteks, pühapäeval ei olnud ideed, et mida süüa teha ja siis läksimegi forellipüüki ja naksti mingi 40 euri tuulde visatud. Seega, planeerimine aitaks ka toidu eelarvet madalamal hoida.

Ma ei ole üles kirjutanud enda eesmärke, ma olen neid korduvalt välja mõelnud, kuid kui ma peaksin praegu nad välja ütlema, siis ma ei ole päris kindel, mis need on. Tervislikum olla on küll hea, kuid kui ma täna olen tervislikum kui eile, kas ma olen siis nüüd kohal ja valmis omadega? Ma pean seadma endale mõõdetavad eesmärgid, et olla paremini rajal. See on teine asi, mis ma ära muutma pean. Nagu üks teine vanasõna eesmärgi kohta ütleb – kui sa ei tea, kuhu sa jõuda tahad, kuidas sa siis tead, et sa oled õigel teel. Ja kui tervislikkuse kõrval on eesmärgiks kaalulangetus, siis peab see väga paika.

Meedia kära on nii palju ja vahel see meelitab sind õigelt rajalt kõrvale ja ajal kui sa arvad, et sa oled maru tervislik, teed sa oma kehale pidevat kahju. Näiteks sattusin telerist nägema ühte jaburat reklaami, mis reklaamis e-sigarette lausega – puhtast loodusest inspireeritud maitsed. Mida see isegi tähendab? Ma tean, et inimese aju lülitub välja, kui ta kuuleb väljendit puhas loodus ja ta järeldab automaatselt, et see tähendabki midagi puhast ja looduslikku. Kuid kui analüüsida lauset- puhtast loodusest inspireeritud – see ei tähenda ju mitte midagi! Sa võid muuta mürgi apelsini või pirni maitseliseks, see ei muuda ju mitte midagi- see oleks ikka mürk ja põhjus, miks mürgile pannakse meeldivaid maitseid juurde, on see, et meelitada ullikesi. See on vaid lihtsalt tarbija eksitamiseks ja meelitamiseks. Teiseks, kuna võrreldakse siis e-sigareti auru tubaka suitsuga, siis kuna sigaretisuits on midagi nii uskumatult mürgist ja laastavat ja e-sigaretis on mürke vähem, siis määritakse seda pähe ka kui tervislikku alternatiivi. Ah, kogu see asi on nii absurdne, et ma võiks sellest tunde enda arvamust jagada. Teen seda äkki lähipäevil on Allen Carri lehel.

Seega, need on nüüd kaks asja, mis on mul selle nädala eesmärgid. Saada need paika ja ma olen veendunud, et mul läheb kõik suurepäraselt. Sest ma näen, et minu ainus ja ainus probleem on toitumisega seonduv, kuna trennipoolega võib täiesti rahule jääda.

DSC03211Selle nädala ühe negatiivse asjana mis minuga vahepeal juhtus, oli väike korvpalli vigastus, mis iseenesest oli üpris rõve. Nimelt sain palliga vastu pöidla küünt. Kujuta endale ette, et su käelaba on maaga paralleelselt ja pall lendab vastu su pöidlaküünt, haakub küüne ääre taha ja tõstab küüne justkui kaanena pöidlalt ülesse. Vot vot, just selline rõve asi minuga eile juhtuski. See on selline pidev ebameeldiv valu, mis täiega rikkus mu ööune ja ma veetsin terve tänase päeva justkui zombi – ei tahtnud töö lipata ja ka Noorsandiga mängimisest ei tulnud midagi välja, kuni ühel hetkel kukkusingi ära ja uinusin (kodus töötamise valud ja võlud). Õnneks tuli küüs ainult pooleni lahti ja ma väga loodan, et ta maha ei tule. Lisan siia ühe pildi Noorsandist ja temast nädal vanemast imearmsast nõbust (nõost?). Kuna sõnale nõbust tuleb punane joon alla, siis ma eeldan, et nõost on ikka korrektne. Meie oma on see triibulisem.

Kuid ma olen päris palju filminud oma uue kaameraga, kuid mul on hoopis uued ideed selle filmimise asjaga. Filmimisega ongi üldse see, sa võid ju filmida last naeratamas, ennast trenni tegemas jne, kuid kui sul ei ole plaani ja süžeed, siis on see kõrvaltvaatajale mõttetu ja igav. Vähemasti mulle tundub nii. Seepärast olengi ma mõelnud luua filmiga seonduv postituste sari, et teil oleksid ootused. Te teaksite, et ma ei näita teile iga kord, kuidas tomat akna peal kasvab, vaid sellel lõigul oleks ka mingi point. Sellega seondub ka see uuenenud blogi mõte, millest ma paar postitust tagasi rääkisin. Kõik see protsess on töös.

Muide, käisin siin ühel sünnipäeval ja mis tuleb välja- enamus mu sõpru ei viitsi mu blogi lugeda, kuna see olevat liialt pikk. Kas ma peaksin kompaktsemalt kirjutama? Kui sa oled nii kaugele viitsinud lugeda, siis postituse lõpus on see koht, kus hääletada, et kas postitus meeldis või mitte. Palun hääleta ja siis on mul mingigi aimdus, kui paljud nii pikalt lugeda viitsivad. Kui sa arvad, et võiks olla lühem, siis pane vähem tärne ja kui sa arvad et ei ole liiga pikk, siis pane rohkem. Lihtne. Võtab vaid 3 sekundit. Tsau!

[polldaddy rating=”7251350″]

Sulle võivad meeldida ka need postitused:

Eelmine postitus Järgmine postitus

18 kommentaari

  • Kersti

    30.04.2014 at 01:34

    Mina küll väga ootan Su blogimist ja loen lõpuni-sellist muhedat juttu lugedes ei teki ju mõtetki, et liiga pikk……. Jätka samas vaimus!

    1. henry343

      30.04.2014 at 12:43

      Aitäh julgustuse eest!

  • Pr. Kallaste ;)

    30.04.2014 at 04:45

    Kindlasti ei ole Su postitused pikad, arvestades veel seda et need ilmuvad suhteliselt pika aja tagant:)

    1. henry343

      30.04.2014 at 12:43

      arvad, et võiks tihedamalt?

      1. Lemmchen

        02.05.2014 at 14:52

        Kindlasti!

      2. Svea

        05.05.2014 at 10:25

        Kuna loen palju blogisid siis ütlen et võiks, ent samas kui Sa ikkagi ise tunned et see on ok vahemik, siis miks punnitada, eks? Tegelikult esmaselt on see siiski Sinu enda jaoks, miks seda teha nö kohustuseks. 🙂 Tahtsin lihtsalt öelda, et ei ole pikk:) Pealegi need Delfi lood oleks justkui lõigatud st hakkab jutt arenema, kerid allapoole ja vsjo, õnneks blogis Sul nii pole:)
        Edu !

  • Tikker

    30.04.2014 at 07:49

    Mina kirjutan ka sageli liiga pikalt ja tean, et osad inimesed ei viitsi lugeda. Teine pool on muidugi see, et tänapäeval muutuvadki tekstid järjest lühemaks ja inimeste tähelepanuvõime kehvemaks. Nii et kahe otsaga asi 🙂 Ma ise näiteks lihtsalt ei oska teatud teemadel lühemalt kirjutada, seega kirjutan rahuga romaane edasi ja loevad need, kes viitsivad.

    Ma ise olen viimased aastad tohutult palju toitumise teemal lugenud – alguse sai see kõik mahetoidu huvist, sealt edasi loogiline jätk. Vaadates ema ja vanaema, olen kindel, et võin elu lõpuni süüa ükskõik mida ja olen ikka piitspeenike edasi. Seega pole kaalunumber motivatsiooniks paremini süüa või rohkem liigutada. Minu motivatsioon on soov ennast hästi tunda ja olla terve pensionär, kes ei pea sööma ühtki rohtu 🙂 Kuna ma olen aga laisk ja mugav, siis ma küll mingil määral pingutan, aga enamik asju annab edasi lükata mõttega, et aega ju veel on selle pensionieani 🙂 Samas ühel hetkel on juba lihtsalt liiga hilja. Ja juba praegu ei tunne ma ennast vahel nii hästi ja energiliselt, kui ma sooviksin.

    Mitte et mul oleks lõppkokkuvõttes midagi asjalikku öelda, eks 🙂 Lihtsalt seda, et ma tean täpselt, mida sa tunned, sest toitumise tervislikumaks muutmise poole pealt on mul endal samamoodi pidev võitlus. Nii väga tahaks, aga ei jõua piisavalt ette planeerida ja viimasel minutil teeme ikka vanu harjumuspäraseid toite, selle asemel, et katsetada midagi uut ja tervislikumat. Sinul on vähemalt trenniga lood head, mina ei tee üldse sporti. Hea küll, kui on vaja kuskile minna, siis enamasti sõidan rattaga või käin jala, aga ma elan nii hea koha peal, et vahemaad on lühikesed 😛

    Viimane asi, mille kohta ma pikemalt lugesin, oli toidu kombineerimine. See oli väga hariv ja informeeriv, aga tohutult raske on harjumusi muuta. Nii et nüüd ma iga kord söömise ajal lihtsalt mõtlen, kuidas need omavahel mitte kokku sobivad asjad mu maos käärivad 🙂 Sul kui paleo järgijal on vähemalt selle võrra tunduvalt kergem, et igasugu teraviljatooted jäävad ära, liha ja juurikad sobivad aga omavahel väga hästi. Ma ise olen suur pasta ja riisi fänn, nendega tahaks ikka lisaks juurikatele ka mingit liha… See kombinatsioon pole jälle hea. No mu enda ideaal on üldse veganlus ja võimalikult palju värsket, kerget toitu, puuvilju. Ma olen sellest ideaalist valgusaastate kaugusel ja ei ole sugugi kindel, kas sinna kunagi jõuan 🙂 Ja mu tõekspidamised ja ideaalid ajaga ka muutuvad, lihtsalt hetkel tundub see kõige õigem. Ma armastan liha ja ei kujuta ette, millal ma olen valmis sellest loobuma, aga ei meeldi mulle mõte kõigist neist loomadest, keda minu söögiks tapetakse, samuti mitte mõte nende kasvutingimustest – ma ostan küll võimaluse piires “õnnelike” loomade liha, aga üle poole ajast see lihtsalt ei õnnestu – osalt rahalise piirangu, osalt vähese planeerimise ja mugavuse, osalt kättesaamatuse tõttu.

    Oeh. Ma võiks selle kommentaari omaette blogipostitusena avaldada. Tüüpiline mölapidamatus minu puhul. Igal juhul – loen ja elan kaasa 🙂 Jõudu ja jaksu!

    1. henry343

      30.04.2014 at 12:42

      Sul on muide väga tore blogi ja mulle meeldib, kuidas su mõttelõng ei taha otsa saada! sa ei tohikski teisiti kirjutada 🙂 Ja muide tänan, et mu blogi oma blogrollis ära oled märkinud, sinu blogi on mahult kolmas soovitaja Facebooki ja Malluka järel.

      Kuid toidu kombineerimise kohta olen ka ma ise mõelnud, aga see ei omanud minu jaoks väga suurt efekti.. pigem olen näinud, et osakaalud peaksid olema loogilised- pool taldrikust salat, veerand liha ja veerand süsivesik. Kuid ma arvan, et nii nagu enamus meestel Eestis, on mul pool taldrikut süsivesik, 40% liha ja 10% salat.

      Ning muide ma ei tee enam ammu paleot, vaid ma järgin teatud põhimõtteid. Ma lihtsalt püüan süüa päris toitu- mida vähem töödeldud ja mida vähem aineid juurde lisatud, seda parem.

  • Merilin

    30.04.2014 at 11:43

    noh, ma ei tea, natuke naljakas on lugeda, et mitte-nii-tervislik söök on nagu kiirem ja kergem 😀 osta sügavkülmikusse häid külmutatud juurikaid, mulle meeldivad nt maahärra mehhiko segu ja aasiapäraste maitseaineteseguga köögiviljad, lisaks on väiksemad ja tumedas pakis, tai ja hiina vm juurikad. (neis pole suuri porgandeid, mulle ei meeldi need) noh, ja siis kana ka. ja kodujuustu. pole eriti kallid asjad, aga saab kiirelt (sa ei saa vastu vaielda! :D) ja kõht ka täis.
    ma ei taha absoluutselt kuri olla, aga ma tean nii täpselt, mida sa tunned, sest mul on ka nii, et kõik, mis ma teen, on ülihea kaalu hoidmiseks. ehk et toitumine on paigast ära. palju mõnusam ja kiirem on süsivesikutest end täis laadida ja siis teleka ees mõnuleda 😀
    nii et söö aga targalt ja kirjuta tihedamini, kuri Merilin hoiab silma peal 😀

    1. henry343

      30.04.2014 at 12:36

      Noh, peaasi, et naljakas on 😛 . Kuid sa vastasid oma imestusele ise- lihtsam on võtta mingi süskar ja hävitada sekundiga see näljatunne.

      Sul on täiesti õigus, kogu asi on planeerimises ja valmisolekus. Kui ma ei osta kräppi koju, siis ma seda ka ju ei söö.

      Kuid ma ei võtagi su kommentaari kurjustusena. Minu jaoks on blogi suhtlemiskanal ja minu mõtted ei saagi alati kõigile meeldida ja alati ei näegi ennast kõrvalt ja siis on ikka hea, kui keegi millelegi ilmselgele tähelepanu juhib. Seega, me kõik suhtleme siin ja olgu kommentaar kas negatiivne või positiivne, vahet ei ole. Peaasi, et see on teemakohane. See viimane lõik ei ole nüüd otseselt sulle mõeldud, vaid kõigile, kellele vahel minu mõtlemise naeruväärne näib- andke sellest ikka teada :). Ärge laske mul naeruväärne olla. Kui ma käiks päev otsa ringi lahtise püksilukuga, siis ma hindan ikka seda, kes mulle sellest teada annab, mitte seda, kes taktitundeliselt vaikib 😀

      Kuid hoia jah mul silma peal 😀

  • MrsB | Mind over Matter

    01.05.2014 at 11:34

    Sinu blogi on väga kerge ja tore lugeda, liiga pikkadena ei tundu su postitused kindlasti.

    Minul käib söögi ettevalmistamine nii et paar korda nädalas teen ahjus laadungi juurvilju ja juurde soon kana, mune või kala (kas hautan kiiresti või võtan purgist :).

    1. henry343

      02.05.2014 at 13:27

      Ma arvan, et see on väga hea idee. Katsetan sellga kindlasti! Aitäh!

  • sesamy

    03.05.2014 at 06:36

    Pikad blogid on just toredad, on ka midagi lugeda 🙂
    Mis puutub aga küünevigastusse, siis 90% tõenäosusega tuleb ta siiski maha. Kümmekond aastat tagasi juhtus endal sama lugu suure varba küljes- kargas teine lahti nagu vanaaegse kassettmaki kaas. Teipisin küll kiiresti kinni, ent paari päeva pärast oli ta läinud. Uus kasvas umbes kahe kuuga.
    Jaksu kirjutamisel!

    1. henry343

      12.05.2014 at 21:03

      Mul on siis siiski paremini läinud. Siiani küüs küljes ja alles.

  • laualamp

    03.05.2014 at 12:55

    Täitsa paraja pikkusega postitused, kõik saab öeldud mis vaja ja mõttetut loba nagu ei paistagi 🙂
    Ma ei ole mingi toitumisnõustaja aga olen sind juba päris tükkaega lugenud ja proovin mõne nõu anda, äkki on kasu. Minu suureks sõbraks on praeahi saanud, keetmine ja praadimine on ikka siuksed peale passimise asjad aga ahju saab jumala rahuga asju “visata ja jätta”, samal ajal midagi muud tehes. Ning ette planeerida aitab ka, näiteks panen plaadi juurikaid (tavalisele porgand-kaal-peet, lisaks soovitan proovida küpsetatud kapsast!, lillkapsast, aedube (kui on hooaeg, kaunadega)) ja teisele plaadile fooliumis koorega kartuleid (koorega küpsetatud/keedetud kartulid säilivad paremini). Õhtusöögiks kulub teiste juurikate kõrvale ehk mõni kartul aga ülejäägist saab järgnevatel päevadel salatit (kodujuust ja suitsuforell lisaks), suppi või hautist (eesti aegsetes kokaraamatutes on põhiliselt supid kus kartul lisati juba keedetuna, nii jäi leem selge), praadida jne Ühesõnaga side dish on kaetud mitmeks päevaks. Ja üks mu lemmikpõhiroogi on Kelleri kana, ainus mis takistab mind seda igapäev söömast on teadmine, et need Tallegi brolilerid ei ela ilmselt just õnneliku eluja ma ei taha neid lõputult toetada… Ja siis ma teen veel sellist asja, et teengi õhtul kaks toitu aga teise sellise, mis võib rahulikult järgmise päevani seista või marineeruda. Tõsi, tahtejõudu peab nii palju olema, et seda näksima ei läheks
    Kuidas selle “ei ole ideid” asjaga on? Ma ei saa sellest päris hästi aru. Kuidas see ajurünnak käib? Otsid sa neid kuskilt? Veeb, teised blogid, pinterest, raamatud? Või vaatad olemasolevaid toiduaineid ja midagi koida? Või ei taha lihtsalt midagi? Tunnistan, et mulle on probleem veidi võõras 🙂

    1. henry343

      12.05.2014 at 21:04

      Eks see ongi harjumuse küsimus- mis toite oled sa üleskasvades söönud ja mis toite sööd. Kui sa tead ainult kahte värvi, näiteks punast ja kollast, siis sa ei tule selle pealegi, et sinine on ka olemas. Õpingi nüüd 🙂

      Aga aitäh ideede eest!

  • Kersti

    12.05.2014 at 16:10

    Sain tänus6nad kätte, vahva yllatus!

  • parmupillipiiga

    13.05.2014 at 16:09

    Võib-olla pole asi postituste pikkuses, vaid sõpru lihtsalt ei huvita terviseteema nii väga. Siis ei viitsigi lugeda. Teisi jälle väga huvitab ja nemad ei saaks liiga lühikestest nupukestest midagi uut ega kasulikku.

Jäta kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga