Hea mees, kes lubabki

10.07.2013

Iga kord ma luban midagi selleks, et seda mitte täita. Seekord ma siis luban, et ma ei luba midagi.

Ma tegin selle blogi eelkõige selleks, et jagada oma edulugu. Kuid nagu see aeg on näidanud, siis päevad pole vennad- on nii paremaid, kui halvemaid päevi. Viimased paar nädalat olen ma tõesti olnud segaduses ja minu eesmärkide poole püüdlemine on olnud pehmelt öeldes vaevaline. see on ka põhjus, miks ma pole sissekandeid teinud.

Trennipool on nagu ikka olnud- suurepärane. Ma käin nüüd Crossfitis kolmel korral nädalas ja vähemalt sama palju kordi nädalas olen käinud ka jalgrattaga sõitmas. Jalgratast ostes olid mu ringid vaevu 10 km. Tavaliselt 5-6 km, sest selle lõpuks oli mul tagumik valus ja jalad kanged. Eile sõitsin ma jalgrattaga oma pikima ringi, milleks oli 31 km. Kui muide keegi on sellise programmi, nagu Endomondo, kasutaja, siis võib julgelt mind endale kontaktiks lisada.

Milles ma aina ja jälle komistan on söömise pool. Mul on vahepeal pea täiesti tühi. Ma unustan põhitõed ja ma olen nõutu, et mida ma siis tegema peaksin. Päeva esimene pool läheb kenasti. Vähemalt ma arvan, et läheb kenasti. Kuigi ma olen viimasel ajal hommikuti päris tihti söönud Marek Kalmuse soovitusel Fitness hommikuhelbeid, kuid ma ei usu, et need on mulle head või kuidagigi kasulikud. Jah, süsivesikuid saad ja kaloreid ka päevaks, kuid samas ka hunnik suhkrut ja kokku võttes üldse üks ülitöödeldud toit.

Nüüd ma olen taas vanadel radadel ja oma mõtetega rohkem tööd teinud. Ma üritan taas süüa toitu, mis on nii vähe töödeldud kui võimalik. Soovitatavalt värske ja toores. Ma ei söö sinke ega vorste, vaid eelistan neile puhast liha. Ma üritan vältida makarone ja üldse, toite, mis on töödeldud eelnevalt. Ma usun, kui ma 90% ulatuses suudan säilitada neid põhimõtteid, siis olen ma päris heas seisus.

Eelmisel nädalal tegin sellise väikese löödud olekuga video ka. Lisan selle siia.

Järgmisel nädalal oleme esileediga Londonis aega veetmas. Ma seadsin endale eesmärgiks, et ka seal ei tohiks trenn ära ununeda. Samuti teadlik söömine. See on alati reisidel keerulisem ja hotelli hommikusöögivalik tihtipeale väga suurt valikut ei jäta. Kuid annan endast parima ja näis, mis saab.

Selleks, et ma selle blogiga liiga suurt survet ei tunneks, siis ma jätkan blogi natuke laiemal teemal ja räägin vahel ka muudest tegemistest ja nad ei saa olema alati sellised kokkuvõtlikud ja deklareerivad, vaid vahel kui midagi välgatab, siis jagan seda ka teiega :).