Isa blogi: 7 murekohta kaksikute sünni eel

06.08.2015

Kuigi see oligi vaid ehmatus, siis see oli moment kui reaalsus jõudis pärale – MEIL ON PEAGI KAKSIKUD KODUS! Suhteliselt peagi, sest tähtaeg on 28 oktoober. Meil on varsti kohal kaksikud ja ma pole üldse selleks valmis!

Eelmisel nädalal oli meil ehmatus, kui me olime vastasmaja naabritel külas. Esileedil on tihti kõhus ebamugav tunne, kuid sel õhtul oli midagi teistmoodi. Õhtu otsa kurtis Esileedi ebamugavust kõhus ning läks ka külast varem ära, sest tahtis koju pikali minna.

Kui me koju jõudsime teatas Esileedi, et tal on täpselt sama tunne kõhus, mis eelmise sünnituse eel oli. Eelmine kord, kui ta seda tunnet tundis, tulid hommikuks veed ära. Külmavärin käis seest läbi ja peas vasardas vaid üks mõte, et ärge veel sündige! Kosuge veel. Hetkel on nad umbes heal juhul kilosed ja mis me nii pisikestega peale hakkame. Need ei jõuaks trimmeritki käima tõmmata.

Õnneks läks nii, et see oligi vaid ehmatus, sest arsti juures käies sai ta vastuse, et kõik on korras, emakas avatud ei ole ja sünnitööd pihta hakanud ei ole. Kuigi see oligi vaid ehmatus, siis see oli moment, kui reaalsus jõudis pärale – MEIL ON PEAGI KAKSIKUD KODUS! Suhteliselt peagi, sest tähtaeg on 28 oktoober. Meil on kaksikud varsti kohal ja ma pole üldse selleks valmis.

Mis me neile nimeks paneme? Nime panek on üks tähtsamaid otsuseid laste puhul, sest nad jäävad sellega elu lõpuni. Mõni ju panebki lapse nimeks Rögabert või Trussilla (päris nimed Eestis). Miks? Kas tõesti tuli otsus langetada minuti jooksul, kui sa käisid trussikute vääl vannitoas rögastamas? Siinkohal vabandan kõigi ees, kes oma lastele need vahvad nimed panid, sest ma olen kindel, et teil on hea põhjendus. Aga ma tahaks siiski ka põhjust teada.

Kuid panime enda Facebooki lehele üleskutse, et meie lugejad soovitaksid nimesid, mis neile hetkel meeldivad ning väga tore oli tõdeda, et oli väga palju tõsiselt häid soovitusi ning Esileedil ja mul on täitsa uued lemmikud, mis veel ei kattu, kuid natuke on aega veel otsustada ja lõpliku valiku teeme tõenäoliselt ikka siis, kui tited kodus on. Kel on lähiajal tarvis nimesid panna, siis minge visake mu Facebooki lehele pilk peale.

Teiseks, meie autol on maailma kõige väiksem pakiruum ja kaksikute käru ei ole sinna võimalik mingi valemiga ära mahutada. Me näeme ühesegi käruga korralikku vaeva. Seepärast tuleb asemele uus auto. Käingi nüüd mööda interneti lehti ja autopoode ning otsin autot, kuhu mahuks kolm lapsetoolis last, kaks täiskasvanut ja suur kaksikute käru. Hetkel on tõsiseimad kandidaadid VW Sharan ja Ford Galaxy. Sportautode ajad on vist lõplikult möödas. Võib-olla kui ma ühel hetkel 50 olen ja sellega leppida ei taha, ostan endale midagi punast ja madalat. Seni aga sõidan suure pere autoga ja olen mõistlik.

Kolmandaks ja sellest on meil Esileediga kõige rohkem kahju – Noorsand peab hakkama tähelepanu jagama. Hetkel on ta meie elu keskpunkt ja ta naudib seda staatust täiega. Tulevikus ta aga ei saa sülle ronida, sest seal on kaks abitut olendit, kes ei oska teha muud kui sulle imestunud näoga otsa vaadata ja piima välja ajada. Hämmastav, kui kiiresti ma olen unustanud, et Noorsand ajas ju ka kunagi piima välja ja sõi gaasirohtu ning ta võis olla tund aega järjest enda mängu kaare all ning ma ei pidanud iga hetk olema valvel, et kus ta nüüd on.

Enam ei saa ta üksinda enda pisikeses basseinis laiutada, vaid peab seda jagama mingi tüübiga, kes kõiki ta mänguasju enda kätte tahab ja mingi tüdrukuga, kes iga väikese müksu peale nutma hakkab ja ema nõuab.

Neljandaks – me saame ju lisaks poisile ka tüdruku ja ma ei oska tüdrukuga mitte kui midagi peale hakata. Kui ei usu, siis võite küsida suvalise tüdruku käest, kellega ma kunagi väljas käinud olen ja nad ütlevad justkui ühest suust, et ma tõesti ei oska… ja et ma olen jobu. Aga tegelt ka- isegi tüdruku pepu pesu käib teist moodi kui poistel, sest pesemissuund on teine. Ma käisin enne Noorsandi sündi Ülikooli kliinikumis perekooli loengus ja seal räägiti.

Kui ma võin poistega mürada, taga ajada, teha koledat häält ja lennutada, siis tüdrukuga ei kujuta ma ettegi, mida nemad isadega teha tahavad. Loodan, et minu poistemängude arsenalist sobib miski ka talle, sest ma mäletan, mida tüdrukud tahtsid mängida siis, kui mina veel väike olin ning ma tõesti ei viitsi tunde poodi ja kodu mängida.

Viiendaks – meie kulutused kolmekordistuvad. Kui varem ostsime mähkmeid ühele lapsele, siis tulevikus lisandub kaks veel ja alguses nad kakavad umbes sama tihti, kui meie naabrid niidavad – päevast päeva, iga päev. Mu ema on juba toonud meile nr 1 mähkmeid mingi nelja paki jagu. Sellest peaks piisama, no nii nädalaks. Lisaks on lastetoidud hullumeelsete hindadega arvestades, kui palju neid kulub. Loodetavasti on nad mingi viienda eluaastani ainult rinnapiima peal, siis saaks otse piimalt šašlõkile üle minna ja ei peaks tuubitoidu hindade üle muretsemagi.

Kuuendaks – mina pean hakkama magama Noorsandiga, kuna kaksikud lähevad ema kõrvale. Ma ei taha üldse Noorsandiga tuba jagada, sest ta on suht kehva magaja ja ärkab tänaseni kenasti iga öö paar korda üles ning olenevalt tujust, ta kas uinub paari minuti jooksul uuesti või ta teeb seda alles kolme tunni möödudes. Loodetavasti saavad kaksikud olema väga head magajad ning sellised, kes magavad ka täpselt ühel ajal. Unistada ju võib.

Ja viimaseks – kas ma hakkan neid armastama? Hetkel ma ei kujuta ette, et kuidas on võimalik armastada kedagi teist nii nagu ma seda tunnen Noorsandi vastu. Kas on tõesti võimalik, et minusse tuleb nii palju armastust juurde, või läheb see olemasolev jagamisele? Näis, mul pole kunagi nii palju lapsi olnud.