Mis värk nende kiividega on?

30.03.2020

Täna on mul selline kahetine päev. Ühelt poolt toimub vanaema ärasaatmine (mitte matused, aga kiriku papp tuleb tuhastamisele ja kuna on see viirusejama, siis matused lükkuvad ohutumale ajale) ja teiselt poolt tuleb mul ära süüa hunnik kiivisid. Olid emotsionaalsed paar päeva ja eks neid hetki tuleb vee,l kui pisarad silma kipuvad, aga olen edasi liikunud ja ma ei saa sellel kõigel ometi lasta oma kiivide nautimist rikkuda. Ehk ma kirjutan seda praegu veel öösel (uue aja järgi on hetkel 2:50 öösel) ja pole oma saaki veel kätte saanud.

Eile rääkisin meestega kommentaariumis.. oot, enne kui ma edasi lähen, siis on mu blogile tekkinud täiesti arvestatav kommentaaride ja laikidega toetav meestest jälgijaskond, kes kenasti siia seltskonda sobitunud on. On kõik hea huumoritajuga ja mitte liiga enda põhimõtetes kinni, ehk siis avatud inimesed. Suudavad kaasa rääkida ja enda nägemust jagada. Ei tea, äkki seepärast, et mu sisu pole ka vast enam täielikult lastekeskne, sest enam ei ole iga puuksutus ja kõõksatus päevasündmus. Vastupidi, kui keegi nüüd pussu laseb, saavad nad kohe mu karmi pilku kogeda, mis neile alati miskipärast nalja teeb. Kuid nad on ise kuidagi nii viisakad selles suhtes, et ma ei tea, kas nad ei puuksuta, või teevad seda üliharva/ülivaikselt, et ma kuulen nende poolt keskmiselt ühte õrna vilinat nädalas. Heal juhul. Taaskord pean mina olema see rabaja, kes meie maja peerukeskmise eest hoolitsema peab, et inimesed meid imelikeks ei peaks. Oh, ma ei teagi, kuidas ma siia puuksuteemasse sattusin.

Igal juhul täitus mul täna hommikul kell kuus 39 eluaastat. Ah jaa, tulen tagasi, millest ma meestega seal kommentaariumis rääkisin. Seal tuli jutuks, et kui mõnd naise toitu tahad paremaks teha, siis ära kritiseeri, vaid parem tee ise. Ma tahan öelda, et see ei ole sama! Kõik loomulikult nõustusid… mitte ainult seepärast, et ma neist kaks korda suurem olen, vaid ka sellepärast, et ma olengi nii loogiline inimene. Kui keegi teine teeb sulle täpselt sama sööki, mida sa muidu endale ise teeks, on see hoopis eriline. Sinna on peidetud hool ja armastus. Näiteks, kui Esileedi mulle süüa teeb ja ta mingil veidral põhjusel mu peale samal ajal pahane on, siis ma teatan talle demonstratiivselt, et ma ei söö seda, sest seal ei ole armastust sees. Tavaliselt sisistab Esileedi pool-põlgusega, et ära aja lolli juttu! Seal on väga palju armastust sees! See, et ta mu peale pahane on, ei tähendavat seda, et seal armastust pole.

Minu käest on küsitud, et mis värk mul nende sünnipäevakiividega on ja ma siis räägin. Mulle tundub natuke tobe, kui Esileedi mulle midagi ostma hakkaks, sest see on meie ühine raha. Ma võin ju endale vajaminevat ise ka osta (Esileedi nii ei suhtu ja mina võin talle vabalt kingitusi teha). Seega ainus asi, mida ta mulle kinkida saab, on mittemateriaalne. Kiivit ma võiks endale ju ise poest osta, aga see poleks see. Ma armastan kiivit. Kui see pole kivikõva ja pealt vajutades natuke pehme, on see täiuslikus tasakaalus hapu-magusa skaalal. Tavaliselt kui kusagil üritustel kiivisid serveeritakse, on nad viiludeks lõigatud- mida sa saad paarist viilust kiivist? Ja nende koorimine on minu jaoks kohutavalt tüütu, sest käed saavad alati kokku. AGA, kui keegi mulle koorib kiivit ja ei lõika seda viiludeks, ega pooleks.. üldse ei lõika – jätab terveks ning paneb sinna sisse ka hoole ja armastuse, ongi see minu jaoks ideaalne üllatus. See ei pea tingimata kiivi olema, aga märtsi lõpus ei ole eriti häid teisi vilju, mis sel perioodil nii hea maitseks. Suvel oleks see arbuus või maasikas. Minu sünnipäeval on kiivi.

Endale vajaliku ostsin ma ka kingitusena endale eile ise ära. Noh, mis ta nüüd nii vajalik on, aga mu aastaid teeninud mulliveemasin otsustas kaks päeva enne kiivifestivali otsad anda ja tegingi endale kingituse. Meie peres armastavad kõik mullivett (va Esileedi) ja kuigi nad fännavad limonaade, siis meie kodus leidub neid ehk kolmel päeval aastas. Muul ajal on meil joogiks kraanivesi ja paar korda päevas ka mullivesi. Seda siis, kui nad kuulevad mind teises toas seda susinaga avamas. Ma peaks teile demonstratiivse video tegema, mis juhtub, kui mu lapsed kuulevad, et kusagil on avatud mulliveepudel. See on korralik kaos. Hea mõte! Ma täna teengi ning panen, nagu videod ikka, üles Instagram storysse. Kellel ei ole veel Instagrami, siis olge nüüd moodsad ja tehke ära. Te ei peagi teisi jälgima, võite minuga piirduda 🙂

Aga loodan, et täna on kõigil teil ka suurepärane päev. Keskendume positiivsele. Näiteks sellele, et täna võiksite mu sünnipäeva puhul ühe enda sõbra kutsuda jälgima A mida henry teeb lehte, kes veel ei jälgi, aga talle võiks täiega meeldida. Mõtle- mina rõõmus uute inimeste üle, sina rõõmus, sest nüüd on su kaaslane/sõber/postimees ka siin lehel ja sõber rõõmus, sest…. sest daipohh, kui ta ei ole! Ja kui leiad siin tekstide vahel vilkumas ka muud värvilist sisu, siis need on reklaamid! Lihtsalt infoks 😀

Postitus lõpetatud. Kell on 4:16 uue aja järgi. Nii tüütu on see suveaeg- hakkad midagi tegema ja pool päeva juba möödas. Ei lähe kell 22 magama ja natuke venitad ning järgmisel hetkel on kell juba 04:00.