Minu ennelõuna (Noorsand)

10.03.2020

Siinkohal tuleb ehk välja, miks ma kasutan pereliikmetel bloginimesid – tegelikult ma ei näe nende sisse. Ma ei tea, mis nende peas toimub, kuid ma võin vaid ette kujutada. Kuid ma tean, mis toimub Noorsandi peas, sest tema on minu blogi karakter ja võin tema mõttemulli sisse panna, mida iganes ma soovin. Siin siis Noorsandi päeva esimene pool:

7:20 Uni läinud. Fank. Väljas hakkab juba valgeks minema, aga paps noriseb und ikka veel. Oh, mul on hea plaan – hakkaks sügavalt ohkama ja valjuhäälselt haigutama, äkki ta ärkab siis ka rõõmsalt üles! Ei reageeri. Ok, ma panen korra veel silmad kinni.

7:22 Uh, jäingi magama. Ei teagi kui kauaks, sest ma ei tunne kella, aga väljas on juba kuulda autosid. Issi magab ikka veel. “Issiiiii! Issiiii! Ma tahan pissile!” Inimestel pole ikka kombeid, selle asemel, et naeratades öelda, et mine ja käi julgelt ära, pobiseb tema midagi padja sisse ja keerab selja. Ela siis sellistega koos…

7:24 Poen issi voodisse kaissu. See ongi vist mu lemmik koht maailmas. Siin ma võiks olla tunde ja tunde ning ei tüdineks kunagi.

7:25 Kaua võib?! Kaua ma siin kaisus vedelema pean? “Isssiiii, kas ma tahvlit võin võtta?” Ma juba mainisin selle pere kommete puudumist? See oli jah ja ei küsimus, aga tema seletab midagi, et tema küll arvestavat minu unega ja ei räägi kõva häälega kui mina magavat. Draama draama.

7:27 hästi ma lähen siis üksi elutuppa. Oh kui korras siin kõik on. Veider. Eile magama minnes veendusin ma isiklikult, et kõik asjad oleksid ühtse kihina põrandat katmas. Näiteks need diivanipadjad… kuidas need siia diivanile jõudsid? Ma räägin, see on müstika, mis siin majas toimub, kui ma hetkekski silma kinni panen. Sellepärast ma üritangi iga päev magamaminekut võimalikult pikaks ajada, sest nii kui ma uinun, hakkavad siin asjad juhtuma…

9:11 lõpuks ärkasid kaksikud üles. Muidu oli mul kombeks ärgates kohe kaksikute magamistoa uks pauguga lahti lüüa, aga kui te arvate, et mu isal pole kombeid, siis te peaksite mu ema nägema. Tal kulub tunde peale ärkamist, et ta suhtlusviis kuidagigi sotsiaalselt aktsepteeritavaks muutuks.

9.30 Kui mult küsiti, et mis ma hommikusöögiks tahaks ja ma vastasin jäätist, siis ma eeldasin, et nad tõesti soovisid teada, et mida ma soovin. See vist tähendab, et ei saagi jäätist? Ah? Päriselt?

11:00 Piiga! Vennas! Mul on plaan! Aidake mul kõik padjad ja tekid, mis te kodus leiate, tassida siia suurde hunnikusse! Kõik! Kas te kappidesse vaatasite? Garderoobis vaatasite ringi? Vahepeal peidavad nad asju teiste riiete taha. Jah, ma tean, et meile öeldi, et garderoobis ei tohi asju riiulist välja kiskuda, aga mul on selle vastu imerohi olemas! Me saame alati ju hiljem nukralt põrandale vaadata ja öelda palun vabandust. See toimib alati.

11:10 Kõik tekid padjad koos? Suurepärane!  Tooge siia hunnikusse. Mul läks juba meelest ära, mis plaan mul nendega oli, aga las need jääda hetkel siia, küll hiljem tegeleme nendega. Seniks, kes vannituppa suppi soovib tegema tulla? Selleks lähme täidame mõlemad kraanikausid veega ja… noh ja siis ongi meil supp olemas. Mida see issi seal hüüab? “Jaa issi ma luban, et me ei aja vett põrandale ja leti peale!”

12:00 Issi loengu kuulamine on vist kõige tüütum tegevus eales. Miks ta ei võiks lihtsalt selle vee ise ära kuivatada. Oot, kohe tuleb minu kord. “Palun vabandust, et me kõik märjaks tegime… Me oleme järgmisel korral ettevaatlikumad…” Õppige Vennas ja Piiga, nii käivad asjad!

13.30 Ah. Kus lumi on? Jääpurikad? Mis toimub? Ma tulin õue ju kindla plaaniga see lumi, mis eelmisest korrast õues alles jäi, lõpuni süüa. Huvitav, kas emme ja issi ka teavad, et väljas selline korralagedus toimub? Ma lähen kohe ütlen. Äkki nad ukse pealt ei kuule, lähen marsin kummikutega keset elutuba ja räägin siis. Oh, Simpsonid telekas. Ja no muidugi seisab isa teleka ette… Sel mehel pole üldse kombeid. Võiks ju rahulikult öelda, et saabastega tuppa ei tule, aga ei.

13:32 Milline huvitav kivi siin põõsa all. Huvitav, kuidas see siia sai. Ma ei mäleta möödunud aastast, et meil sellist värvi killustiku tükki siin olnud oleks. Lähen näitan isale. Lähen viin kohe elutuppa. Mees! Kombed! Lähen juba…

13:34 Jah, ma saan aru, et ma ei tohi saabastega tuppa tulla, aga ma tulin lihtsalt korraks vaatama, kas meil külmkapis on jääd….

13:36 “Issi, ma leidsin suure porilombi ja Piiga istus sinna sisse!” Ma ei taha talle öelda, et ma istusin ise ka. Oih, ups, ma olen keset elutuba ja kogu põrand on märg ja porine. Hiilin parem välja, enne kui keegi märkab….

13:37 Huvitav, mida see isa seal läbi akna seletab nii kurja näoga. Midagi porist keset elutuba. Peab ta mind alati  enda draamadesse kaasa tõmbama? Oih, näe, veel üks huvitav kivike põõsa all. Peaks issile näitama minema…

Järgneb….