Need rohelised pudelid, mida vanavanemad meile aina toovad
27.10.2017
Teate, mille üle on mul hea meel? Selle üle, et mul pole mingeid talumatusi. Ei mingeid gluteeni, laktoosi, koorikloomade ega millegi. Mul on ainult üldise toidu vastu mingi talumatus – nii kui söön, nii ma paiste lähen. Mitte nähtavalt, aga tasapisi. Aastatega. Kuid jah, ma võin kõike süüa.
Ka teised perekonnaliikmed võivad kõike süüa. Peale Piiga. Tema ei tohi süüa krevette. Esileedi arvab, et ta ei tohi süüa, sest tal on krevettide vastu allergia. Tegelikult see ei ole nii. Tegelikult ei saa ta krevette süüa, sest Esileedi ei lase, kuna ta on veendunud, et tal on krevetiallergia. Lihtsalt kunagi kui me sõime õhtusööki, oli Piiga näost punane ja kuna ta oli muuhulgas söönud ka krevette, siis Esileedi on endale pähe võtnud, et nii ongi. Ma ei tohi seda teooriat isegi kahtluse alla panna. Pff, ma olen veendunud, et ma saan täna veel Esileedi käest peapesugi selle eest, ma esitasin Piiga allergia tema teooriana, mitte tõestatud faktina.
Aga kõik muu on lubatud. Mitte, et kõik muu käiku läheks. Mäletan, kui me andsime oma tittedele kunagi esimest korda brokolit ja istusime ning vaatasime uhkusega, missugused fantastilised ilmakodanikud me neist üles kasvatnud oleme- lapsed söövad brokolit suuima hea meelega. Mnjah. Nad sõid seda sellepärast, et nad ei osanud veel selle peale öökida. Nüüd nad oskavad ja on väga osavad selles.
Eriti peps sööja on Noorsand. Isegi lasteaias kurdetakse, et ta on nõnda närb sööja. Ei ole. Nad lihtsalt ei serveeri toite, mis talle meeldivad. Ta on hästi konservatiivne sööja ja see tuleb Esileedist. Kui me kunagi temaga väljas käima hakkasime, siis ta valis alati menüüdest toite, mille kohta ta teadis, et see talle maitseb. Mina, kel mul polnud eriti kogemusi väljas söömisega peale päevapraadide ostmise lõunaks, olin vastupidi alati elamuste jahil. Iga kord tahtsin proovida midagi, mida ma varem proovinud polnud. Tänaseks olen ma toiduga sama igav nagu Esileedi ja Noorsand – igakord kindlapeale minek.
Kodus on kindlad asjad, mida meie pere lapsed söövad. Üks asi, mida nad amastavad on need väikestes topsides jogurtijoogid. Me ise ei osta neid sageli, kuid peamiselt varustavad meid nendega Esileedi vanemad. Iga kord kui me neil külas käime, või nemad meil, siis on meil mitu nelipakki külmkapis. Seega on need meil pea kogu aeg kapis olemas.
Loomulikult ma tean, et neis on suhkur ja võiks küsida, kas ma peaks neid oma lastele andma. Ütleme nii, et meie eesmärk on jätkuvalt hoida suhkrutarbimist kontrolli all ja sellel teekonnal oleme avastanud mitmeid vahvaid suhkruvabu alternatiive, mis asendavad suhkruga tooteid, kuid me ei ole ka hulluks läinud. Me ei keela lastele magusat. Me püüame hoida mõistlikku joont. Tegelikult teevad nad seda peamiselt ise. Pole harv juhus, et keegi neist sööb kaks kommi ära ja kolmas jääb poolikuna vedelema, sest lihtsalt enam ei taha. Magus ei asenda toidukorda, kuid kui hommikupuder üldse ei lähe, siis just need jogurtijoogid on meil käiku läinud.
Neid on miljon erinevat ja see kord saatis valiku enda Gefiluse jogurtijooke meile Valio. Ehk olete isegi näinud – need on sellistes rohelistes pudelites ning need ongi olnud ka vanavanemate eelistatuimad, kui nad meid nendega vaustanud on. Just nende bakterite ja vitamiinide tõttu, mida neisse lisatakse. Noh, kui kõrvuti on jogurtijook, kus need sees on ja kus neid sees ei ole, siis valik ei ole tõepooelst keeruline. Lisaks maitsevad need ka lastele.
Miinuspoolena tahaksin ma välja tuua nende puhul selle, et need jogurtid on vedelad. Üldse kõik vedelad toidud on üks suur miinus, sest need topsid ei tule jonnipunnina püsti tagasi, vaid kui keegi topsi ümber ajab, on laud, põrand ja laps ise valgest joogist läbiligunenud. Ja alati keegi ajab vähemalt ühe topsi ümber.
Gefiluse nime kannab mitu erinevat sorti. Lemmik maitse oli meil maasika-banaani. Maasika vaimustus on meil kõigil peal. Vähemasti mul ja lastel ning kui miski maitseb nagu maasikas, siis see ka käiku läheb. Igal juhul tänud Valiole, et meile jogurteid saatsite. Need olid meie pere esimene valik jogurtijookide seas enne ja on seda ka nüüd jätkuvalt. Kuna Valio on järgmise nädala blogi toetaja, siis tuleval nädalal teen ühe postituse veel, mis räägib natuke spetsiifilisemalt, mis neis jogurtijookides siis sellist on, mille üle nad tootjana nii uhked on. Endalgi huvitav teada, sest kasutuses need ju on.
Loading ...
Minu väiksem tütar, kes saab peagi 2 aastaseks , on hea sööja, sööb praktiliselt kõike. Aga vahepeal oli meil suur mure, sõi hästi ja palju, kuid kaal ei tõusnud. Kõhuke oli punnis ees. Arst saatis meid vereproove tegema ja seal selgus et tal on väga kõrged näitajad tsöliaakiale ehk gluteenitalumatus. Ma olin nagu puuga pähe löödud, et kuidas see nii on, et
meil kellegil pole peres seda. Siis saadeti haiglasse soole biopsiat tegema, mis siis kinnitab selle haigust. Oeh see oli nii jube, oma
pisikesega minna haiglasse, endale opi riided selga ja hoida teda syles niikaua kuni nad siis ta magama panid, üritasin olla tugev aga ikka hakkasin nutma. aga ta oli tubli ja saime selle uuringu tehtud, saime kinnitust et tal on tsöliaakia.
Meie pere elus tuli täielik uus pööre. Elame soomes ja sain siin käia toitumisspetsialisti juures, kes siis aitas ja andis nõu mida see tsöliaakia on .Ütleme nii et alguses on ikka väga hull, jälgi aind pakendid, et ei sisaldaks neid teravilju jne. ja siis see söögi tegemine?. Eraldi toidud. Aga õnneks harjub ja koguaeg
õpin midagi uut, avastan uusi tooteid. Lapse seisund muutus koheselt kui ta sai gluteenivaba toidupeale. Mul on nii hea meel, et siin soomes saadetakse toitumisspetsialistide juurde, aidatakse annakse nõu jne. Soomes on see gluteenitalumatus sage haigus. ei teata
veel millest see
tuleneb. Aga lõpp hea kõik hea?
Aitäh, Ann, selle kommentaari eest. Ma tundsin selles üllatavalt palju oma last ära, aga meie perearst on meie muretsemisele ainult teatanud, et milline see kõht siis olema peaks… Igatahes on mul nüüd üks punkt, kust alustada.
Mu lapsel oli kohe suur punnkõht ees. Lapse väljaheide võib natuke halva lõhnaga olla ja vedelam. Proovi oma perearsti veenda et ta saadaks vereproovile. Mu toitumisnõustaja ütles, et kui ei saa tsöliaakia ravi, siis on see ohtlik.
Ja oma lapse puhul panin veel seda tähele, et ta ei tahtnud enam piia yldse juuua. ja siis selguski et kuna tal on sooled haiged, sest need teraviljad löhuvad soole hattusid ja ei lase toitainetel imendudad, mille tõttu ka kaal ei tõuse, oli tal valus juua. Tsöliaaakia haigetele soovitatakse juua laktoosi vaba piima, yldse laktoosi vabu piimatooteid tarbida. Need ei tee sooltele liiga. Hiljem kui sooled korras, mis võib võtta palju aega, võib minna nö tava piimale üle.
Eh, ma vist karm emme, aga kui pudru jääb söömata, siis ei saa ka magustoitu. Sest kõik need jogurtid/kohupiimakreemid/kohukesed on pigem magustoidud peale toitu kui toidukorrad. Ehk kui putru ei jaksa süüa, siis ei jaksa ka magustoitu.
Ma seda ei tee. Mina arvan, et see on üks minu ülekaalulisuse ja kehasignaalidest eemaldumise põhkjustest. Ma toppisin putru ka täis kõhtu lihtsalt selleks, et saada magustoitu.
eh, minu omad on lihtsalt kehva söömaga ja nii on, et kui nad ei hooli pudrust, siis nad ei taha ka magustoitu ehk siis kui nad tahavad magustoitu, siis neil ongi kõht tühi ja siis süüaksegi kõik ära, puder, magustoit ja küpsis ka veel, aga kui kõht pole tühi, siis ei lähe ei puder ega magustoit, niiet ma ei näe mitte mingit põhjust anda neile lihtsalt magustoitu.