Minu uus elu kinnisvaramagnaadina (palju pilte)

19.05.2017

Möödunud aastal, kui mu vanaema ei tea mitmes kord kukkunud oli ja ise enam püsti ei saanud, tegi ema otsuse, et võtab oma ämma enda juurde elama. Ei näinud ta vaeseke enam eriti. Ei kuulnud ja suuresti ka ei mäletanud. Kes iganes on vanainimest hooldanud, see teab, et ega see just maailma parim töö pole. Eriti, kui tegu ämmaga. Samas ka Esileedi ema hooldas aastaid oma ämma, kes neil ühe toa endale hõivas. Ka tuli nende juurde surema nende vanatädi, kes siis seitse aastat hiljem selle ka teoks tegi.

Kõik see tähendas, et vanaema korter jäi tühjaks, millega mul miskit ette võtta tuli. Kas müüa või üürida? Müügil ma suurt mõtet ei näinud, sest mul polnud plaanis investoriks kolme lapse kõrval hakata ja kuigi korterite ost, renoveerimine ja siis nende müük, võib olla põnev, siis hetkel polnud mul aega, et isegi pisiremonti seal teha. Seega müük jäi kõrvale. Otsustasime välja üürida.

Ma ei tea remondist suurt midagi, sest lapsest saadik on vanemad mulle karuteene teinud ja selle asemel, et ma kõike seda kõrvalt jälgiks ning midagi ehk kõrva taha paneks, saadeti mind maale eest ära. Kuid ma olin vanaemal külas käies harjunud, et korter oli seisus, mis ta oli ja ma ei pidanud seda eriti kehvaks. Ma oleks hindeks pannud rahuldava. Seda kuni hetkeni, mil ma tegin korterist pildid, et üürnik leida. Alles piltidel avanesid mu silmad ja ma sain aru, et tegelikult on asi julm. Proovisin siiski üürida ja pakkusin pool muidu hinnaga, et keegi lihtsalt kommunaale maksaks. Keegi ei soovinud. Ma ka ei süüdista, sest see nägi välja nagu punker.

Vaikselt hakkas sisse hiilima ka kahetsus, et kuidas me lasime vanaemal sellises seisus korteris elada. Tema näeb oma silmadega peamiselt vaid valgust ja ehk õrnalt kontuure ja ise ehk ei tajunud, kui hull seal seis oli. Ometi, kui ta mulle toreda vanaemana tahtis näiteks viieka visata, siis seda nägi ta päevselgelt ja see ilmus sealt kümneste ja kahekümneste vahelt eksimatult välja. Selge oli see, et korter vajab remonti. Sanitaarremondist peaks ehk piisama – võib olla siit-sealt nipet näpet, et üürnikud, kes saabuvad ennast lihtsalt mugavalt tunneksid.

Sanitaarremondist oli asi muidugi valgusaastate kaugusel, sest alla kapitaalremondi siin rääkida ei saanud. Suurimat muret valmistas mulle vannituba, mis oma kooruvate seinte ja kolletuva vanniga ajas mulle judinad peale. Rääkimata tualetist, mis nägi välja selline, et ma pigem niristaks süüdimatult säärde, kui tühjendaks sinna enda põie. Kuid väiksem polnud mure ka köögipõrandaga, kus täpselt ruumi keskel oli batuut. Vähemasti sama vetruvad olid need põrandalauad küll. Kunagi oli uputuse tagajärjel vesi linoleumi vahele läinud ja jumal teab, mis seal nüüd olla võis. Tegelikult terve korter karjus remondi järele. Mu ema pani küll korterile aastaid tagasi küll raudukse ette, aga ma ei tea, mis see põhjus oli, sest ma pakun, kui varas end sealt korterist leiaks, poetaks ta pisara ja jätaks 20 eurot köögilauale, kuna see elamine nägi tõesti nukker välja. Aga, mis ma seletan, siin on pildid. Kuigi siit see nukker olukord ehk nii selgelt välja ei paistagi.

Kuid kes siis remonti peaks tegema? Mina? Eee.. ok, aga kuidas see käib? Ilmselgelt ei saanud see olla mina, sest kogu see avastamise protsess võiks olla põnev, aga lapsed on nii intensiivses vanuses, et see, kes kolmega üksi koju jääb, on õhtuks viis aastat vanem ja poole hallim. Tuli leida inimene, kes teemat jagaks ja kui te mäletate, siis möödunud aastal hõikasin ma siin samas FB lehel välja, et otsin endale remondimeest.

Korterit uurimas käis mitmeid mehi ja mitmed kellest, olid teie mehed. Kuid millegi põhjal tuli teha otsus. Kui esimene mees käis korterit vaatamas, siis ta küll mõtles igas toas pikalt, aga ta tuli kohale nii ,et ei olnud tal ei mõõdulinti, ei laserit, millega mõõta, ei pastakat, ei paberit ja kui ma pakkusin, siis ta keeldus viisakalt. Käis igas toas, ajas silmad kissi, justkui arvutas midagi ja enne kui jõudis ära minna, teatas, et läheb 3500 eurot ja kuni kaks nädalat. See oli umbes 2000 eurot rohkem, kui ma tahtsin maksta ja küsimusele, et kas tingimisruumi ka on, teatas ta, et ok summa 2000. 1500 eurot sekundiga alla. Mitte miski ei jätnud mulle muljet, et ma võiks neid numbreid usaldada. Aga vähemasti sain kindel olla, et 2000 euroga saab korteris remondi ära teha küll.

Mida ma siis soovisin teha – seinad ära viimistleda ja värvida või panna tapeet, siseuksed uutevastu väljavahetada, tualetis ja vannitoas ning köögis täisremont ja esikus, köögikoridoris ka köögis uus põrand. Ma ei tea remondist suurt midagi, aga see, et ta ütles, et ta teeb üksinda ja tal kulub vaid kaks nädalat, tundus ka mulle, võhikule, kuidagi kahtlaselt ilus.

Tulid mitmed pakkujad veel, kes tegid pakkumisi vahemikus 2500-3800, kuid ka nemad ei osanud öelda kaua läheb ja kuna nad üldse alustada saavad. Ja siis tuli ühe pakkujana terve seltskond ja vaatas korteri üle, ilma mõõtmata, ilma materjale arutamata, tehti mulle pool sosistades pakkumine, et mustalt oleks hinnaks 11000, mis on väga soodne ja ajakulu on umbes kaks kuud. What!? Ehk siis mul muutus asi aina segasemaks ja võta siis kinni, mis need odavamad nii palju odavamaks teeb. Igal juhul olin ma nõutu, sest polnud mul ka võtta 11 000 ega soovinud ma oodata kahte kuud.

Ja siis tuli Andre. Kuna ma kasutan ta eesnime, siis võite vist juba aru saada, et ma valisin tema. Minu jaoks oli juba see kvaliteedimärk, et ta naine loeb blogi ja et ka neil on peres kaksikud. Kaksikute vanemad ei keera üksteisele, vaid toetavad teineteist – see on mitmikute vanemate kirjutamata reegel. Kui ei ole, siis peaks olema.

See, kuidas ta mõõtis ja arutles igat detaili mind kaasavalt jättis mulle mulje ülimast professionaalsusest. See ei ole siin reklaampostitus ja ma ei saanud isegi soodustust. Ma isegi ei küsinud. Kuid ta mõistis mind lennult ja tegi ka endapoolseid pakkumisi, kuidas midagi paremini lahendada. Mõistis, et sellest saab üürikorter ja et mul ei ole rahaliste vahenditega just eriti kiita ning tema pakkumine tuli põmaki täpselt sinna 11 000 ja 2000 vahele, ehk oli mingi 5000+ eurot. Ma ei tea, kuidas teie, aga meie pere jaoks on see väga suur raha. Kuid õnneks oli meil korterimüügist, kui me selle maja ostuks maha müüsime, natuke alles jäänud ning saime Andret endale lubada.

Las ma ütlen, kogu temaga tegelemine oli puhas rõõm. Ta saatis pea üle päeva mulle pilte progressist ja talle sobisid ka vastused, et „vaata ise, kuidas parem on” ja „ma ei tea, sina oled proff”. Ehk ta julges teha otsuseid ja ma jätsin talle sageli vabad käed. Naabrid küll kurtsid, et väliskoridor tolmune ja lihvimine kestis vahel 23ni välja, kuid nii kui keegi kaebama tuli, see lõppes ja tehti midagi muud, mis inimeste õhtust kodurahu säilitaks. Ka naabrid kiitsid, et nemad ei ole varem nii asjalikku ja viisakat ehitusmeest näinud. Ta ei jätagi muljet, kui ehitusmehest, vaid kui soojast suhtlejast, kes hoolib sama palju enda tööst, kui kliendi rahuolust. Mulle selline avatud ja mõistlik suhtumine meeldis. Ka poodidest sisustust otsides, saatis ta mulle valikutest pilti, et äkki ma näen midagi sobivat.

Muide, jumal tänatud Jyski eest, sest me saime kõik vajaliku kauba sealt nii, et ei pidanudki end vaeseks maksma. Mulle meeldis ka see, et kuna korter sai selline heledates toonides, siis Jyski disaineritel oli toodetud super valik Skandinaavia stiilis mööblit. Stiilipuhtus polnud meile küll primaarne, kuna ma tõesti tahtsin korterile kulutada võimalikult vähe.

Algul ma vahtisin oksjoneid ja FB gruppe, et leida kasutatud mööblit, kuid tegelikult on mul väike foobia kasutatud mööbliga, sest ma olen väiksena laua all, kellegi rögasesse tatiklimpi enda käe pannud. Rääkimata laua alla topitud nätsudest, mis iga koolipingi põhielement oli. Sellest ajast eelistan ma, et see mööbel, mis ma ostan, on kas uus, või vähemasti sealt, kust ma tean sele ajalugu. Jyski puhul on need asjad isegi liiga uued, sest need tuleb koha peal veel ise kokku panna ja mina ning juhised ei ole maailma parim kooslus. Selle kokkupanemise rõõmu said endale üürnikud. Küll aga on hea kooslus mina ja e-poed ning jumal tänatud on Jyskil see olemas. Erinevalt Selverist ja Prismast, mille e-teenusest ma Tartus väga puudust tunnen, on Jyski e-pood täiesti funktsioneeriv – kaup valitud ning paari päeva pärast kulleriga ukse taga. Kõik poed peaksid seda pakkuma ja tellimine peaks sama lihtne ja loogiline olema. Riidekapiks soetasime selle. 

Tulles tagasi remondi juurde, siis Andre lubatud kolm nädalat, oli lõpuks ikka neli nädalat, kuna paarimehed olid päevi erialasel koolitusel. Aga kuna mul otseselt ei põlenud ka, siis ma ei heitnud ka seda ette. See on nagu hea söögiga – kui sa tead, et see saab olema hea, siis sa oled nõus hea tulemuse nimel natuke kauem ootama. Sama oli mu remondiga, kuna ma olin kaudselt kogu protsessi juures, siis ma ka teadsin, et see saab olema korralik.

Ja ongi korralik. Täpselt nii korralik, nagu me esimesel päeva kokku leppisime. Kuna kogu korter sai uue ilme, siis otsustasime ka elutoa ja magamistoa põranda välja vahetada, mis lisandus hinnale. Kuigi ootamatult vähe. Ma ei tea, kas minu murelik kalkuleerimine igakord kui me rahast rääkisime oli põhjuseks, aga kõik asjad, mida ma hiljem juurde tahtsin (köögimööbli paigaldus ja põrand tubadesse) olid ootamatult mõistliku hinnaga. Ma ei taha öelda soodsa, sest minu algne plaan oli korterile kulutada maksimaalselt 1500 eurot. Läks üle 6000 kokku, aga noh, kui üürnik 2,5 aastat tublisti üüri maksab, siis saan ma selle raha ka tagasi. Natuke kauem läheb, sest riik tahab endale ka tüki kasumist. Las ta siis võtab. Vähemasti ei tee ma sama viga nagu esimestega, kes arvasid, et üüri maksmine on pelgalt vabatahtlik. Loodetavasti saab nendega kõik oodatult ühele poole nii nagu mul õnnestus nendega kokku leppida, kui ühendust sain.

Kui keegi on samas seisus, et vaja leida kedagi, kes oleks remondiga abiks, siis ma ei kõhkle hetkekski, et Andre oma firmaga on hea valik. Rakveres nad pesitsevad, aga nagu näha, teevad töid üle Eesti. Suured tänud ja kummardused meie poolt, sest meie oleme väga rahul. Nagu öeldud, ei ole see OÜ Renovatsiooni reklaampostitus, mul puudub igasugune kaudne või otsene kasu ning ma lihtsalt jagan enda väga positiivset kogemust. Nende FB lehe võib leida SIIT. Ja kui te neilt pakkumist küsite, siis öelge, et Henry soovitas, eks ma siis pärast saan öelda ka, kas minu sellisest kogemuse jagamisest ka neile mingit kasu oli. Siin ka pildid valmis korterist. PS Sektsioon nüüd korterist väljaviidud ja akendel ees rulood. Toad ei ole valged, vaid kõik on mingit eri tooni.