Miks ma ei ole ettevaatust.ee teemal sõna võtnud?
26.03.2026
Ok, see teema on minu jaoks nüüd nii ebamugav, millest rääkida, kui miski üldse olla võiks. Ma olen hetkeid ja mõtteid siin-seal avaldanud, aga alati sellest nii pealiskaudselt üle läinud kui võimalik. Seepärast ka maksumüüri taha, et loeksite vaid teie, keda päriselt huvitab, mitte keegi suvaline mööduja.
Esileedi saatis mulle kellegi stoori kuvatõmmise, mis rääkis leheküljest ettevaatust.ee, kus on avalikult häbiposti pandud koduvägivallatsejad ja seksuaalkurjategijad. Ma ei mäleta, mis seal täpsemalt oli, aga põhjus, miks ta selle mulle saatis, oli viimane lause. Seal oli kirjas: „Ma vaatan viltu kõigile mees-sisuloojatele, kes sellest teemast ei räägi.“
Loading ...
Esiteks – aitäh, et jagasid!
Teiseks – olen samas paadis ja tean, mida lapsena ja nüüd tunned. Kusjuures, üks minu hirmudest oli/on, et kui ma räägin, süüdistatakse mind ennast ja et mu pereliikmed lähevad tapavad need pedofiilid ära ja nad pannakse vangi. Nii et ma ei rääkinud kunagi. Ma olin 5-aastane. Siinkohal leian ka süüd oma vanematel, kes olid väga ebastabiilsed ehk mul ei olnud turvalist inimest, kellele rääkida. Isa läkski hiljem tapmise eest vangi, aga see oli lambi kakluse tulemusel. Kui ma talle praegu räägiks, ta ilmselt ei usuks või paneks endale paela kaela. Minu jaoks on lihtsam üldse mitte suhelda.
Kolmandaks – Sinu perel pole absoluutselt põhjust häbi tunda. Te ei teinud mitte midagi valesti, vaid Su isa väiksest peale sisendas teile, et see kõik on teie kanda. Ei ole. Fuck him. Surnutest räägime halba, kui nad olid just nii halvad.
Neljandaks – tegelikult ohvrid ei vaiki, enam. Ja siin on nii suur väärtus hetkel sellel, et mehena oma lugu räägid. Nii palju mehi on sama kogenud ja tunnevad end üksi. Lugedes teiste meeste kogemusi ollakse vähem üksi ja tekib jõud ja arusaamine, et terve see aeg on ohver oldud. Räägi kuni tüdined. Nuta, karju, jookse, misiganes viis see on, aga ventileeri see saast endast välja. Alla surudes ja kaasas kandes see teeb haigeks nii Sind kui Sinu lapsi.
Ja kui Sa ei ole valmis oma lugu avalikult rääkima, aita lihtsalt kaasa avalikult toetust andes. Muidu jääb väga vale mulje, et see on ainult naiste ja tüdrukute probleem. Kahjuks on aga ohvriteks ka väga palju (väikseid) poisse. Rääkimine hoiatab ka neid ja julgustab neid teavitama sellest, kui keegi neile liiga teeb.
Su sõnal on suur jõud. Ole tubli ja endaga kannatlik! Ma kujutan ette, kui palju emotsioone ja tundeid see kõik hetkel pinnale toob. Loodame, et meie laste tulevik on õiglasem.