Olnust, trollist, plaanidest
27.08.2024
Kui sa jälgid meie tegemisi, siis sa tead, et ma ei ole vähem blogima hakanud. Lihtsalt kuidagi oli mugavam blogiga FB-sse kolida. Ma ei oska isegi seletada miks, sest tegelikult ei ole seal sel mingeid eeliseid- seal ei ole reklaame, millest mina kasu saaksin kui sa neil klõpsad, postitus kaotab enda aktuaalsuse loetud tundidega.
Siiani kirjutavad inimesed mulle, et ma meenutaks neile vanadest postitustest mingeid situatsioone või otsiksin välja mingeid vanu postitusi, kus ma millestki rääkisin, mis neile kusagile sügavamale pugenud on. Otsin ja ei leia ning sel on vaid üks seletus- kui blogi otsingus ei tule märksõnade otsinguga vastuseid, siis järelikult on see postitus olnud tehtud Facebooki ja kui tol korral pilti postitusel juures ei olnud (sest piltidega postitused lähevad fotode kausta), siis tõenäosus vajaminev postitus leida on suhteliselt olematu.
Seega ma ei ole olnud eemal, lihtsalt formaat on olnud teine. Mu jälgijad ikka ütlevad, et ma kirjutaks blogisse, sest postitused on nagunii blogipostituse pikkused ja teised need, kes kiidavad, et nii tore, et ma just Facebooki feedi postitan, kuna siis ei tule teha seda kurnavat hiireklõpsu või üliväsitavat sõrmepuudutust telefoniekraanil. Ja seega olen ma võtnud nõuks edaspidi pikad postitused teha blogisse. Huh, kui pikk ja lohisev sissejuhatus. Olete te ikka veel minuga? Loodan, et olete.
Paljud ootavad kannatamatult kahte asja- raamatut ja postitust mu haiglakogemusest ja lahti rääkimist, mis siis juhtus. See teine asi ilmub siin blogis 99% kindlusega (sest mine tea!) sel nädalal. See ei ole vaid postitus mu diagnoosist, vaid isiklik lugu minu hirmudest ja üleelamistest. Õppetundidest ja järeldustest. Kuid see saab olema pisikese tasu eest, sest ma ei saa seda avalikult välja panna. Ma ei saa seda infot panna igale suvakale, ma tahan seda piirata ja selle sisu kaitsta. Pluss on mul siin ka üks troll aastaid olnud, kes on hästi investeeritud meie tegemistesse ja ta üritab igal võimalusel salvata minu, Esileedi ja Piiga kaalu kohta. Inetult. Koledaid sõnu kasutades. Ta on siin olnud aastaid ja ma olen isegi oma võimalusi ära kasutades teada saanud, kes ta on.
Aga ma võtan teda sellisena nagu ta on- fassaadi taga elav õnnetu inimene ning kui tema olemise teeb paremaks natukenegi, kui ta saab kellelegi inetult ja halvasti öelda, siis ma luban tal seda teha. Need kommentaarid jäävad küll avaldamata, aga ega tema eesmärk ei olegi endale tähelepanu tõmmata. Pigem enda valu leevendada. Luban tal meile inetult öelda, sest äkki on ta seetõttu natuke parem ema ja vanaema :). Ma lihtsalt ei taha talle tasuta lugeda anda. Kui huvitab, siis las maksab selle paar eurot.
Lihtsalt kahju, et ta keskendub välimusele- Esileedi iseloom on palju hullem!
Nali!
Ta on suurepärane. Enamus, kes temaga tutvuvad, on temast vaimustuses. Ja Piiga on kõige abivalmim ja osavõtlikum inimene, keda ma tean. Tahab käia kõikides huviringides ja trennides, kus võimalik ja olla nii paljude inimeste sõber, kes talle võimaluse annavad. Kes iganes on temaga rääkima juhtunud, teab kui väga ta on sinusse investeeritud ja teda päriselt huvitab, kuidas sul läheb. Aga trollis on õelus ja kuidagi tuleb see välja saada. Olen talle olemas! Las mu kuulsusetu spämmipostkast olla sinu teraapia!
Mäletan, et üks mu vanaema oli totaalselt filtrita. Nagu see trollgi, aga ta oli heatahtlik. See troll üritab meelega kasutada sõnu ja väljendeid, mis oleks eriti inetud. Vanaemaga tuli lihtsalt kohtumise esimesed 30 sekundit ära kannatada, sest siis ta oli kõik oma ebamugavad tähelepanekud ning küsimused kaalu, välimuse ja suhete kohta ära väljendanud ja juba oli teema mujal. Mul on tunne, et väga paljudel on olnud selline filtrita vanaema, kes küsib jubedaid küsimusi, samas seda üldse mitte etteheitvalt ega pahasoovlikult.
Mulle tehti ka väga konkreetne pakkumine kirjutada enda haiguse kogemusest raamat. Et mitte mina ei kirjutaks, vaid seda teeks keegi ülikogenud kirjamees. Mina räägiks oma loo ja tema paneks selle kirja. Nimetati nimesid, mis olid väga aukartust äratavad. Kuigi see mõte kõlas ahvatlevalt ja ideega lagedale tulnud inimene oli päris palju mõttetööd sisse pannud ja nägi selles väga suurt potentsiaali, siis miskipärast ma ei suutnud ideest täielikult vaimustuda ja endale lõpuni seda maha müüa. Kui sa loed seda, siis anna andeks, et ma vastusega su juurde tagasi ei tulnud. Mingil hetkel oli mõtete vahetusest liiga pikk aeg möödas ja siis tundus see juba kohatu ja veider enda kogelemist ja otsustamatust edasi anda. Asi ei olnud idees (see oli väga hea!), vaid minus endas- minu jaoks oli kontseptsioon, et keegi teine kirjutab minu kogemusest raamatu kuidagi liiga uudne ja võõras ning silmad ei läinudki särama.
Iirimaa raamat edeneb ka, aga mitte tempos nagu ma oleksin soovinud. Arvasin, et 3 kuud haiglas oleks ideaalne variant, aga reaalsus oli teine. Pikutades või poolistudes oli läpakat kirjutamiseks kõhu peal hoida ülimalt ebamugav ja väsitav, sest küünarnukid ja käsivarred olid kogu aeg õhus ja kui ma jõudsin kolm lõiku kirja panna, oli tunne, et käed tahavad küljest ära kukkuda.
Teiseks ma vajan totaalset rahu, et keskenduda kirjutamisele. Taas, kõrvalvaatajale võiks tunduda, et omaette palat- kui palju sa rahu veel tahta võiks?! Kuid suur osa haiglas olemisest pühendub ootamisele. Sa tead, et päeva jooksul toimuvad sinuga ja sinu juures erinevad toimingud ja mu aju ei suuda maha rahuneda, kui ma tean, et keegi võib iga hetk tulla. Kõrv oli kikkis iga kord kui keegi koridoris palatist mööda jalutas. Kas see on nüüd arst? Kas need on põetajad, kes mind opile lõpuks veeretavad? Kas see on õde, kes mind kraadima tuleb? On see koristaja, kes lapiga vehkima tulnud? Keskendumine oli totaalselt välistatud. Eriti opipäevadel. Ma püüdsin terved päevad maha magada, et ma ei peaks tundma ootamise pinget ja ärevust. Alles õhtuti, kui kell 21 viimased õe toimingud tehtud said (kõhusüst vere vedeldamiseks ja päeva viimased rohud), lasi mu vaim vabaks ja ma suutsin õhus lendlevate küünarnukkidega 10 minutit raamatut kirjutada.
Nüüd, kodus olles, on kõik vaikselt oma kohale langemas. Mu aktiivsed kõrvalihased on küll kogu aeg töös ja ma tean kogu aja, kus keegi majas on. Ma tean sammude helist, kellele need kuuluvad (äkki on mul anne, mida ma siiani tüütuseks olen pidanud?!) Aga ma ei oota midagi. Ma ei pea valmis olema selleks, et kohe lüüakse mu päevaplaan segamini. Mu aju teab seda õrna, vaevukuuldavat naksu, mida teeb esimene trepiaste, kui keegi üles korrusele tulema hakkab. Mu telefon kogu aeg hääletu peal, aga ma tean värina pikkusest ning intensiivsusest ja kellaaja tajust lähtuvalt (ilma, et ma teaks, mis kell on), mida mingi värin tähendab ja ma tean ka ekraanile vaatamata, kas sellele on vaja reageerida või mitte. Mu aju on kogu aeg valmisolekurežiimis. Ma olen ammu jõudnud järeldusele, et eks mul mingi ATH vorm kindlasti on, aga ma pole veel seda diagnoosi panemise teekonda ette võtnud. Kunagi kui rikkamaks saan, siis käin kindlasti selle kadalipu läbi ja saan teada, kas mul on midagi viga, või ma lihtsalt olen laisk ja ei suuda sellega leppida ning otsin õigustusi. Hetkel kuluvad kõik säästujäägid koolieelsete sisejalanõude, spordijalanõude, kooliriiete ja tarvete ning kõige muu taolise peale. Kohutav! Üks armas jälgija isegi kirjutas mulle, et ta soovib Noorsandi koolivarustuse meile ise osta, sest ma olin just kurtnud enda seinal, et kõik on nii kallis. Las ma kurdan! Sest on ju kõik kallis. See ei ole kuidagi vihjena mõeldud, kui ma millegi kallal hädaldan. See ongi minu blogi eesmärk- öelda, mida ma mõtlen või tunnen. Nii head kui halba. Küll meil saab kõik ostetud. Suur aitäh pakkumise eest, aga ma ei saa seda vastu võtta.
Mul on nüüd mahti ja soovi kirjutamisega taas intensiivsemalt tegelda ja postitusi tuleb kindlasti sagedamini. Nagu ikka, ma räägin teile tegemistest, perest, tähelepanekutest. Sel nädalal tahan ma rääkida ka, kuidas ma Apollos koostöö jaoks videot filmimas käisin ja täiesti võõra poisi ära hirmutasin ning nutma ajasin. Jep, selline ma olen. Räägin teile, miks me otsustasime Noorsandi siiski tavakooli panna ja mis oli meie koduõppe kogemus. Kes ei tea, siis Noorsand oli kolm esimest klassi koduõppel. Räägin ka paljude lemmikul kaaluteemal. Selles mõttes on blogiajana paksuks olemisel suur eelis – on alati millest rääkida. On ka paar videoprojekti plaanis. Ehk siis rohkem sisu siia ja ärge muretsege, ei kao ma ka instast/FBst ära. Kuid sinna pigem päevakillud ja siia põhjalikum jutt.
Levinud on arvamus, et blogide aeg on läbi ja inimesed tahavad tarbida palju rohkem lühikest ja kiiret videosisu. See on tõsi… kui sa oled teismeline või vanusega, mis seal kandis. Need inimesed veedavad päevas tunde reele scrollides ja väikeseid dopamiinilakse saades ning ei suuda tähelepanu blogipostitustel fookuses hoida. Kuid teie ei ole teismelised. Minu lugeja on enamjaolt seal 30+ (ma tean, et mul on üks teismeline lugeja ning see on ka raamatuhull) ja teie tarbite meediat teisiti. Kas sa jõudsid tänase tavatult pika postituse lõppu? Kui said sellega hakkama, siis viska postitusele laik vms, et ma ka väikese dopamiinilaksu saaks ja arvad, et ma sain loetava postitusega hakkama :).
Loading ...
Armastan pikki postitusi ja eelistan iga kell blogiformaati FB-le – ehkki loen seal ka, aga vot Instat ma ei viitsi jälgida, seal on liiga vähe lugemist 😀
Aga kui siin blogi lehel lugeda, pole ju võimalik postitust laikida, vähemalt mina ei leidnud? Ja kuna ma tulin Feedly kaudu, siis ei lähe ma ka FB postitust otsima, et seda laikida 😛 Ehk siis jah, laike jagada saab FB-s lihtsamalt…
Osadel WP blogidel saab nii mõnusalt iga postitust laikida, nii et ka laikija nimi on näha (WP kasutaja siis). Aga no pole mina välja mõelnud, kuidas seda oma blogisse saada. Kahtlustan, et seda saab lisada ainult blogidele, mis on tehtud WP online versioonis ja siis makstud lisaks domeeni jms eest. Aga mina olen algusest peale virtuaalserveri ruumis toimetanud ja leian ainult erinevaid widgeteid, mis kõik kenasti laike võimaldavad, aga anonüümseid. Üldse mitte nii tore.
Tõsi, siin pole postitust võimalik laikida. Ma lihtsalt alati eeldan, et kõik tulevad läbi sotsiaalmeedia, sest kui ma seal välja kuulutan, on kohe suur pealevool. Tead, mis on veel parem kui laikimine? Kommentaar. ja suur aitäh selle eest! 🙂
Jõudsin lõppu ja “viskan” laigi ka, vaata sa, et sa sellega valusasti pihta ei saa.
🥰
Ma olen põhimõtteliselt pöidlaga vehkimise vastu, aga et Sa teaks, siis ma olen koguaeg kaasa elanud ja hoolimata sellest, et me kunagi kohtunud ei ole, oleks nagu terve teie pere juba vanad sõbrad. Loodan, et kõik läheb hästi ja ladusalt ja see troll leiab ka kellegi, kes teeks talle piisavalt kalli ja ta saaks oma puudujäägid kuskilt kätte, et ei peaks teisi inimesi käima internetis solvamas. Jätka samas vaimus!
ja kui ta ei leia, siis on ta ikka ja jälle siia oodatud. Peaasi, et kodus kassi ei peksa 😀
Lihtsalt info mõttes: ATH uuringuteks ei ole vaja palju raha. Täitsa tasuta saab kliinikumis. Tõsi, aega võtab omajagu (mul läks umbes üheksa kuud). Oleks ehk pisut kiiremini saanud, aga enne viimast visiiti jäi arst haigeks ja pidin kaks kuud uut aega ootama, et diagnoos kinnitatud saaks. Jah, ATH-ga inimesele on paras väljakutse. Aga ma mõtlesin, et kui ma 40 aastat juba ära elanud olen ilma diagnoosita, elan aasta veel 🙂
Hea teada. Ma olen siiani olnud arusaamisel, et see teekond rahakotile päris kurnav. Aga jah, kui on mahti oodata, siis saab haigekassa kulul äkki ka.
Ma olen alla 30+, ning paar aastat kindlasti juba Sinu blogi jälginud. Tuttavad käisid suitsukoolitusel(koolitaja nime mainimata), siis oskasin kohe öelda, et ju ikka Henry juures käidi. 😄
Pingsamalt hakkasin fb lehel silma peal hoidma mõned hetked enne haiglapostitusi ja hoidsin varbaid ja pöidlaid pihus, et kõik kenasti laabuks. Ootan juba haiglapostitust ja olen valmis mõned eurod selle eest maksma.
Teie pere on meeletult armas ja vahva! 🩷
Aitäh sulle! Ja mul on väga hea meel, et sa olemas oled. Ma plaanin need pikad haigla postitused FBs ikka ühel hetkel blogipostituseks vormida, muidu lähevad kaotsi.
Kas blogis saab ka “like” panna?
PS! lugesin ära 😀
Kahjuks mitte, aga su kommentaar on ka suurepärane valik endast märku andmiseks 🙂
👍👍
Pikad blogipostitused on ägedad!
See oli tore lugemine, pea jõudis oma mõtetest täitsa tühjaks minna ja oli nagu väike restart.
Selle haiglasoleku ooterežiimi tundsin ära. Ühest küljest on lõpmata palju vaba aega, aga tegelikult pole mitte minutitki, sest kogu aeg on täidetud ootamisega, kuulatamisega, kas sammud tulevad lähemale või läksid juba mööda.
Võiks ju lihtsalt raamatut lugeda vms ja reageerida sündmustele siis kui nad aset leiavad: arst astub sisse> ma panen raamatu käest ära. Aga polegi nii lihtne kui pealtnäha paistab 🙂
Jah, ei suutnud ootamispäevadel ei kirjutada, lugeda ega isegi telekale keskenduda. Õnneks sai ikka läbi 🙂
Hmm, ja mina ei saa aru, miks see nii raske on. Reageerida siis, kui on põhjust ja muul ajal teha, mida valid. Ma teinekord mõtlen, et see on mu anne või supervõime 😀
Lugesin ka lõpuni ja panen mõttes 👍
Head!
👍
Ah kuidas ma Eestit väisates tahtsin tulla ja teid lihtsalt kallistada. Aga sina olid just esimesi päevi haiglast kodus, kõik oli ju alles nii õrn ja hell ja emotsionaalne teie perele ning see minu, kontvõõra, sissetungimine sellesse mulli ei tundunud lihtsalt sobilik.
Ja kuigi oleks mul väga suur soov sinuga kohtuda (ikkagi ainus, kes mulle terve kasti kiivisid on saatnud!), siis sa tegid õige otsuse. ma olin ikka väga nõrk esimestel päevadel 🙂
Ma tulen ükskord jälle, siis proovib uuesti 😊
👍
🫶
Jõudsin lugemisega lõpuni 😉
Ma pole varem ühtegi su postitust kommenteerinud, kuigi jälginud olen sinu postitusi juba enne seda, kui te lapsevanemateks saite. Olen kogu aeg teile kaasa elanud ja nüüd ei jõua ära oodata, millal su haiglapostitust lugeda saan. Kuhjaga tervist teile kõigile!
Aitäh heade soovide eest. Püüan peagi selle haiglapostitusega ühele poole saada 🙂
Elan teie perele väga kaasa ja ootan kannatlikult uusi blogipostitusi!
👍
Mo poolest võikski Su blogi tasuline olla. Oleksin mina ja usun, et paljud oleks nõus kuumaksu maksma.
Like. 🙂
Palun kogu oma kunagised fb postitused kokku ja anna need kasvoi digiformaadis pisikese töötasu eest välja. Ma nendega üles kasvanud, nii tore oleks lugeda ja kunagisi neist saadud elamusi meenutada 🙂 Õelge sõna sekka te, KES TE VEEL NEID UUESTI LUGEDA TAHAKS? 🙂
Aitäh! Olin kohe puudust tundnud su pikematest kirjutistest. Kuigi FBs sa jah postitad mini blogisi on siin blogi lehel alati kuidagi mugavam pikemat juttu lugeda ilma igasuguste segajateta.
👍
Oh, nii hea oli taas blogi lugeda. Kuigi mulle meeldivad kõik su FB postitused ka, isegi kui ma iga kord pöialt ei jaksa visata, loen nad alati kõik huviga läbi. Su haiglasoleku ajal käisin vist iga päev mitu korda su lehel, ootusärevus hinges, et kas on juba mingeid uudiseid või ei. Isegi mehe ja vanema poja suutsin sellesse ootusesse kaasa haarata. Lõpuks küsisid nemadki, et kas sa oled juba haiglast välja saanud 😉 Mul on väga hea meel, et kõik lõpuks ikka hästi lõppes! Tõsiselt!
Päikest! Ja mõnusat kooli algust lastele 🙂
Jõudu kirjutamisel, on olnud väga huvitav lugeda. Ja väike tasu pika kirjatüki eest on ok sest see on oma töö väärtustamine ja pisut ohjeldab ka mõnd trolli (need üldjuhul senti loovutada ei raatsi).
Trollidest veel – vbl mingil ajahetkel kui lapsed murdeeale lähenedes,, õhukesenahalisteks,, lähevad (nagu see enamasti on) on siiski mõistlik eriti pahatahtlikud lihtsalt blokeerida. Hingerahu huvides.
Loetud. Mulle meeldib ka sinu pikki postitusi lugeda. Nii hästi alati kirjutatud ja haarab kaasa. Tahaks juba raamatut lugeda, sest tundub, et seda enne käest panna ei saa, kui kaanest kaaneni läbiloetud. Huviga ootan Noorsandi koolivaliku postitust, et miks siis tavakool osutus valikuks. Troll jääb trolliks, peaasi, et teid rööpast välja ei vii. Edu ja jaksu teile kõigile😘
👍. Mulle su tekste meeldib lugeda. Kirjuta aga😀. Ma olin sinu blogist teadlik küll aga tegelikult hakkasin seda lugema ja jälgima tänu FB-le. Kes on paks? Mu meelest täitsa tavalised inimesed ju. Tal ehk prille vaja😀
Nii armas :). Me kindlasti ülekaalulised, aga miks võõras inimene oma elu sellele pühendama peab, on omaette küsimus 😀
Tead, see on nii kurb, et meie ümber on tegelikult nii palju pahatahtlike inimesi, kes ei oska ja ei taha tegeleda oma probleemidega- selle asemel saavad energiat teistele inimestele halvasti öeldes. Ilmselgelt on tegemist ühe haige ja enesega väga pahuksis oleva inimesega. Kahju, et Eestis inimesed end nii karistamatult tunnevad selliseid kommentaare kellelegi adresseerides. Mina sinu asemel võtaksin küll temaga midagi ette- pöörduksin kohtusse ja nõuaksin avalikku vabandamist vms 😀
Sinu blogi ja FB-d olen vahelduva eduga jälginud ning kui sa haiglas olid, siis elasin iga päev sulle kaasa. Minul endal on oma endise mehega sarnane kogemus, lihtsalt meie lugu ei lõppenud nii hästi ning tema enam haiglast koju ei tulnud.
Esileedi on väga kena ja armas naine ning väga tark ka- sinul ja lastel on täiega vedanud, et teil on majas selline ema ja abikaasa, kes päriselt hoolib oma laste ja abikaasa tervisest 😉
Ja tead, need Piiga paar ülekilo kaovad varsti nagu siuhti- hakkab varsti pikkust viskama. Räägin oma kogemusest 🙂
Loetud😊 Ma see 50 + inimene, kes kuulab väga hea meelega podcaste ka. Aga seda tööl olles.Rutiinne töö,pikk vahetus…Aga muul ajal skrollin FB s. Instaga pole sõbraks saanudki.
Sinu blogi ongi vist ainuke, mida üldse loen.
Aga jõudu sulle ja ootan juba su postitas, mis siis õigupoolest sinuga juhtus.
Vahva pere olete, ja kena on teid jälgida.
Jõudsin lõppi välja, kuigi ülemus käis mu lugemisminuteid korduvalt katkestamas🤣
Nii tore on, et jälle pikki blogipostitusi lugeda saab😀
Ma saan alati uhkusega kõigile rääkida, et ma tunnen Henryt juba lapsepõlvest 😉
Rõõmustad mind alati oma postitustega.
👍☀️💫
👍
Like 👍
Vahva lugeda pikka postitust.
See troll saab ilmselt energiat ja ülima rahulolu teisi solvates ja halvasti öeldes… Mis on üldse kellegi teise asi teise välimus jms? Aga selliseid on ..( olen ise kokku puutunud,kui minu poega igasugu nimedega sõimati,kuna ka oma ea kohta suur on).. kurb, et mõni inimene kohe peab halvasti ütlema… Aga oleme rõõmsad ja rõõsad edasi ja ei lase ennast sellistest pahatahtlikest inimestest häirida.
Vahvad olete ja mõnusat kooliaasta algust….
👍
Edu Henry! Ja ma saan igati kinnitada, et Esileedi on imeline Naine, imeline ilus nii seest kui väljast! Olete tore kooslus!
Kommenteerin harva, pigem mitte kunagi, aga loen alati kõik blogipostitused läbi. Tulen küll Facebookist ja kui Instagrami üleskutse tegid, siis tahtsin seal ka pilku peal hoida, aga Instagram arvas, et ma liiga kahtlane tegelane, et oma kontole ligi saada ning üldsegi polevat mul uut kontot ka vaja 😀
Tore, et blogilainel tagasi oled. Ootan huviga kodukooli kogemusest lugemist. Ehk hiljem saate ka analüüsida plusse ja miinuseid kodukooli ja päris kooli vahel?
Minul neiu on väga häälekalt kodukooli tahtnud, kuid peale 2020 kodukooli kogemust ma seda enam uuesti teha ei tahaks. Ta oli küll siis juppmaad vanem kui Noorsand, aga põnev oleks küll lugeda teie kogemusest.
PS! Oled ainuke blogija, keda kuskil jälgin ja kõiki blogipostitusi loen 🙂
Loetud ja “laigitud”
👍
Aasta algul istusin tunde emos. Mul nii hullud lood ei olnud, aga sisu sarnane – bakteri ründas.
Istusin seal tookord ja jõudsin arusaamiseni, et emo on üks ütlemata tore koht, kus saab rahus nutitada. Keegi sind segama ei tule, keegi ei uuri miks sa seal oled ja eriti äge, kui muud viga pole, kui rahulikku kohta keskendumiseks vaja.
Äkki kirjutaks seal oma magistritöögi valmis…. Sest kui tervis korras, siis pole ju vaja vaadata pingsalt järtsa numbrit ha kuskile ei pea minema… nii palju rahulikku keskendumise aega🤔
Mul tasulise postituse lugemiseks likviidsed vahendid hetkel puuduvad…
Ikka lugesin lõpuni- kuidas siis teisiti, kui juba mõnda postitust loen, siis ikka lõpuni.
Mulle tõesti meeldib, kuidas ja mida kirjutad ( ja kindlasti mitte ei käi ma mitu korda nädalas facebookis kontrollimas, kas oled midagi postitanud ..nali:))
Edu kõigis tegemistes ja kaunist suve lõppu!
Ma võin blogist ka lugeda, aga mulle on facebooki linki vaja, et mäletas lugeda. 🙂 Lisaklikk ei ole probleem. 😀
Inetusti ütlejad on tavaliselt ise inetud inimesed.
Aga omast kogemusest tean, et need filtrita inimesed lähevad vanuse lisandudes veelgi filtrivabamaks. Mu üks lähedane on samasugune, hiljuti küsis, miks mul näos kortsud on, et kas ma ei kreemita üldse ennast 😀 Temaga tuleb olla konkreetne, siis saab kiiresti jutu kontrolli alla, seega vastasin, et 40+ võib endale juba mõne kortsu lubada 😉
Aga see kiivi-kommentaar pani mind mõtlema – kas kollased kiivid on samahead kui rohelised? 🥝
🙂
ikka ja alati hea kugeda. kahju, et selline troll…. aga nõus, et ega õnnelikud inimesed seda tee ja kui see talle teraapia on nii, et teile kahju ei tee, no siis on ju ok. ehk ta loeb kommentaare ka ja miskit mõikab? kuigi vaevalt
ja selles, et sa ath oled, olen ma ammu veendunud 🙂 (mitte, et ma käiks teistele diagnoose panemas 😀 ). sama mu enda kohta, kuid ma pole leidnud ka põhjust, mida ametlik diagnoos mulle annaks. olen üle 50 a sellega hakkama saanud, saan ehk edaspidigi. arusaamale oli muidugi hea jõuda, lõpetad enda mahategemise ja oskad oma eeliseid ära kasutada ja nö nõrkustega hakkama saada.
Ja Esileedi…. on lihtsalt…. vaimustav!
Igal juhul jõudu ja jaksu ja kõike head!
A
Jõudsin lõppu!
Henry, Sa oled imeline! Kogu teie pere on nii imelised!
Mul on ka väike vihje kõigile, kes tunnevad, et ATH vms diagnoosi saamine (ja sellega ka nt toetava ravi peale saamine) aitaks elu korraldust paremaks muuta, kuid kõik on jäänud raha taha. Soovitan pöörduda kohaliku omavalitsuse poole (linnaosavalitsus, vald, vms). Kui on vähegi imeline sotsiaalhoolekande osakond, on võimalik sealt taodelda toetust oma diagnoosi saamiseks.
Ma olen niiii tänulik oma kohalikule omavalitsusele – lisaks testidele rahastasid nad ka mu psühhiaatri visiite ning sain ise valida endale sobiva arsti (ka selles osas julgen soovitusi jagada). Küsija suupihta ei lööda ja kui keegi tunneb end tupikus, siis abi otsimine ei ole häbiasi! ❤️
Ma ise väga palju sellest ei jaga, seega jään ka siin hea meelega anonüümseks, kuid olen olnud suletud seisus oma perearstiga juba aastaid – “lihtsalt krooniline depressioon, ja su valusid on ka juba kõik piisavalt uurinud, ei ole rohkem spetsialiste vaja”….8aastat kõige progresseeeumist ja enese eest seismist ning viimaks on olemas diagnoosid ja reaalne võimalus, et kõik läheb paremaks.
Hoolige oma lähedastest, armastage ISE ENNAST ja seiske enda ja oma lähedaste eest. Kallid kõigile ❤️
perearsti saab ju vahetada!
Omast kogemusest ei ole see nii lihtne, neil on oma piirkonnad ja teise piirkonna arst ei võta oma nimekirja ka siis kui vabu kohti on. Ise sain kolides uue aga pole etem kui eelmine kahjuks
👍
Laik 🙂
Mida pikem, seda parem 🙂 Blogipostitus ikka 🙂
👍
Esileedi on tõesti vägev naine ja rõõm oli koos temaga imetamisnõustajaks õppida. Sul ikka temaga väga vedanud. 😉
Ma paningi alles pärast koolitust otsad kokku, et aaaa Esileedi mees ongi Henry. Koju saamise video peale pisardasin ikka korralikult ning kui mees uuris, et mis nüüd lahti, siis mu selgituse peale, et Henry sai lõpuks koju, pööritas mees lihtsalt silmi ja ju siis arvas, et vaatan jälle mingit tõsieluseriaali. 😀
Olen ka selline vaikne jälgija juba aastaid. Alustasin millalgi enne kaksikute sündi ja kui juba alustatud, ei suuda enam lõpetada. 🙂
Mul on õde-venda kaksikud ja kuna vanusevahe on meil suur, siis pidin vanema õena neid kogu aeg hoidma ja nende eest vastutama. See oli ja on kurnav, sest ka täiskasvanuna otsivad nad ikka abi oma “õekeselt”. Pidin lausa konstellatsioonis sellega tegelema, et vastutusest ja süütundest vabaneda.
Haigla teema on ka mulle tuttav, sest olin 2021. aasta lõpus haiglas 42 päeva (sinu rekordile jään muidugi alla), aga need tunded on niiiii tuttavad!
Soovin, et tervis aina paraneks ja paraneks ja jääkski lõpuks väga heaks! Soovin ka sinu armsale perele jätkuvat armastust!
viskan like 🙂
Igal juhul like 👍🙂. Mulle pikad postitused meeldivad. Panid täppi, et paljud 30+ tüübid ei ole teps tiktoki lembesed ( mul hakkab seal aju pidevast teemalt teemale hüplemisest kärssama juba esimese viie minutiga). Aga eriti meeldis Sinu otsus mitte lasta mingil pädeval kirjamehel/naisel sinu isiklikku lugu kirja panna, kui sul endalgi on olemas nõnda muhe kirjutamisoskus. Suur osa särast ja ainulaadsusest ju läheks kaduma. Kusjuures, ma ei usu, et blogijatel keelekorrektor ametis on (või äkki on, pole ise blogijat sorti), aga ma pole siin blogis isegi eriti kirjavigu kohanud. Mida iga korrigeeritud ja toimetatud raamatu kohta öelda ei saa. Nii et pane aga samas suunas edasi. Edu ja rõõmu ! 🤩
Tahtsin veel suur aitäh öelda kogu teie pere vinge panuse eest, et maailm parem paik oleks – isiklike lugude südamlik, aus ja humoorikas jagamine aitab ka teistel südamed lahti hoida. Ja sealt see parem maailm tulebki 🙂. Nii et palju jõudu, jaksu ja tervist kogu perele ! 💖
Väga mõnus on Su kirjutisi lugeda! Facebookis kaovad need kuidagi ära, blogi ikka viksim ja ehedam 🙂
Oh, su uudisekirjaga liitumine paras peavalu. Kinnitan pole robot ja kirbukakat püüan leida fotolt asju. Kõik reklaamis miskipärast võõrkeelsed.
Sissejuhatus tehtud.
Kes on see koll-troll? Mis saab raamatuhind ja blogihind:) peab leidma selle raha . Su kirjutised hullult vahvad:) muide su kommid teiste postituste all alati tragikoomilised. Jaksu
“Like” 😀