Lapsed mäletavad kõike… ka seda, mida ei peaks.

30.08.2020

Postituses kasutatud tarvikud on kõik pärit Skizze kunstitarvikute poest

Kõik lapsed ei ole võrdselt kõiges andekad. Ilmselgelt ei ole. Noorsand on meil suur numbrite huviline. Püüab kõike minutiteks teisendada. Teab täpselt mitu tundi pooleteist tunnis, tunnis, kahes tunnis jne. Piiga on kunstides teistest võrreldamatult innukam ja ka osavam. Vennas on osav kõiges füüsilises. Tema võiks päev otsa rattaga ringi sõita ja ringi kukerpallitada. Kuid vahest tuleb teha asju ka vallas, mis ei ole sinu trumbid. Seepärast istusime sel korral maha ja hakkasime joonistama.

Selleks puhuks saatis kunstipood Skizze meile varustust, et vaid fantaasia jääks piiriks. Kui me kunagi aasta alguses Mapedi sarjaga tuttavaks saime, siis sellest ajast saadik oleme ka omal käel kunstitarbed Mapedi omad ostnud. Pole olnud ühtegi asja, mis ei oleks väga hea. Ja kuna kõik ei ole kunstis sama osavad, siis kipuvad nad kiirelt tüdinema. Sellepärast oligi Mapedi saadetud pakis vinge see, et igale lapsele oli oma pinal, oma pliiatsid, käärid, teritaja ja lisaks erinevad värvid. Kui tavaline pliiatsi ja vildikaga joonistamine ära tüütab, saab katsetada midagi täiesti uut. See on täiesti sürr, kui palju erinevaid asju lastele avastamiseks on seal loodud. Näiteks saime testida SEDA vildika puhujat ja ma ei saa siiani aru, kuidas see töötab, aga see töötab ning suur vaheldus tavalisele pliiatsiga joonistamisele.

Sel korral otsustasime, et kuna me oleme nii hästi varustatud, siis teeme kõik koos ühe joonistamistunnikese ning joonistame ühiselt midagi. Midagi, mis jääb meile mälestuseks. Mida saame vanavanematele uhkusega näidata, kui nad neid külmkapil ilutsevaid teoseid piidlevad. Oleks ma teadnud, mis suunas see ettevõtmine tegelikult läheb…

Joonistamine on Noorsandile oluline tegevus. Ta väga ei armasta seda teha, sest tema peenmotoorika ei ole päris sama arenenud nagu õel-vennal. Ka logopeedi juures antakse kodutöödeks alati harjutusi just käeliseks tegevuseks. Vennas joonistab parema meelega, aga tema puhul on jama, et kunagi ei tea, millal ootamatu ninja rünnak tabab, seega ta käib iga paari minuti tagant maja ringkäigul. Piiga võib seevastu kui naelutatult tunde joonistades ning maalides veeta.

Ülesandeks võtsime, et kõik peavad joonistama suvest mingi hetke, kus neil issiga (minuga siis, ma tean, uskumatu, et nad minu lapsed on) suvel tore oli. Õnneks oli meil sel suvel palju toredaid hetki. Käisime paljudes kohtades ja lastel on suur valik, et joonistada paberile just see hetk, mis neile suvest meelde jääb.

Vennas ei lasknud ennast kaua oodata, vaid haaras rohelise pliiatsi ning kõrge lopsakate murulibledega pinnakate hakkas paberil vormi võtma. Ilmus puu, naeratav päike.

“Mis toredat hetke sa joonistad?”

“Kui me sinuga koos muru niitsime”

“Väga vahva, aga joonista siis mind ka sinna pildile.”

“Sina läksid tuppa kakale, sest sul oli kõht lahti.”

Ei no tore, terve suvi on võtta, aga tema valib ühe nutuse hetke, kus mu kõhul olid sel päeval omad plaanid. Kujutan ette, kui nad lasteaias enda suve joonistama hakkavad, kuidas ma nende juttude järgi justkui muud ei teekski.

Kuid Noorsand valis mere teema. Sinine vesi laintega, päike taamal loojumas, hulpiv paat reisijaid ootamas. Kehvema motoorikaga Noorsandi puhul ongi oluline kätt harjutada nii pliiatsi kui vildikaga, sest mõlemad treenivad endamoodi. Kui pliiatsit peab kõvemini vajutama ja seetõttu ka haare tugevam, siis vildikatega saab arendada muid peenmotoorika nüansse.

“Kui ilus meri! Kas sa joonistad seda päeva kui me Kauksis käisime?”

“Jaa, see oli nii tore koht. Millal me tagasi läheme!”

“Küll me kunagi kindlasti läheme. Aga kuidas see pilt on minuga seotud?”

“Me käisime koos puhkamas ja mulle nii meeldib, et sa meiega kaasa tulid, sest maal ei ole sind kunagi kaasas.”

“Mulle meeldib ka teiega puhata. Küll ma tulen teiega maale ka kaasa teinekord.”

“Kas sa ei käi maal sellepärast, et sulle ei meeldi võõras kohas kakada?”

“Ei. Ei ole sellepärast. Kui vaja käin võõras kohas ka ära.”

“Jaa, nagu puhkemajas, sest seal sul oli kõht lahti.”

No mida?! Mis asju lapsed meelde jätavad?! Kui oleks siin laua taga keegi võõras inimene, siis tal tekikski küsimus, miks laste suvised tipphetked on kõik isa kõhulahtisusega seotud? See on täiesti kokkusattumus! Mul ei ole sellega probleemi! … vaatasin eemalt Piiga pilti ja tema joonistas sinna Lottemaad…. kus me käisime päeval, kui …….. mu kõht just korrast ära oli… ma vist isegi ei soovi kuulda, mis ta selgituseks ütleb….

“See on Lottemaa, eks?”

“Jah!”

“Kas issil oli siis kõht lahti, jah?”

“Jah!”

Las ma siis räägin teile. See on puhas laim.. ok, ei ole.. tegelikult on kogu jutt tõsi, aga see lihtsalt kõik sattus sellesse paari nädala vahemikku, kus ma tutvustasin oma kehale rohelist smuutit, mis oma puhastava toimega mind päris palju poti peal hoidis.

Kogu loo moraal – ära usalda lapsi. Või siis usalda, aga ära lase neid klassi ette rääkima, sest siis nad laovad kõik su piinlikemad lood letti ja sul polegi muud teha, kui punase näoga higistama jääda, sest vasektoomia ei ole paraku tagasiulatava jõuga ning pead leppima selliste lastega, kes sul on. Teine õppetund – oma rohelise smuuti kuur planeeri ajale, kui sul pole palju väljasõite, kus sa siis paaniliselt vetsu otsima pead. Ja kolmandaks, kui sa tahad Mapedi vingest valikust osa saada, kasuta sooduskoodi MapedAMHT10 ja saad nende e-poes ja füüsilistes Skizze poodides kogu Mapedi kraami järgmised kaks nädalat 10% soodsamalt. Ka on osa valikust saadaval Apollodes, Prismades ja selverites ning paljudes koolitarvete poodides, kus koodi paraku kasutada ei saa.. Davai. Ma nüüd eemale….. Ei, mitte vetsu! HAA-HAA Väga naljakas!