Nii nagu Mihkel Raudki, olen ka mina si*t isa
05.11.2019
Postitus ilmus koostöös Apolloga
Mul on sinine tablett ja mul on punane tablett. Võta sisse sinine ja su elu läheb edasi nagu see on alati läinud. Võta punane ja sulle avaneb täiesti uus maailm, mida sa veel kunagi kogenud ei ole ja sellest hetkest sellest vanast maailmast enam ei piisa, sest sa oled mõistnud potentsiaali. Umbes taoline valik seisab mehel ees, kui naine ühtäkki temaga kahtlaselt sõbralikult ja nunnult käituma hakkab. Selge värk. Mees peab otsustama, kas pidutseb edasi, või saab isaks.
See on lühike ümberjutustus ühest lõigust raamatus, mida ma loen. Ma istun siin juba teist päeva ning loen Mihkel Raua trükisooja raamatut “Isa”. Nagu ta ise ütleb, siis see ei ole õpetav raamat, kuidas olla isa. See on hoopis täis äratundmisi ja võimalusi samastuda. See on raamat isaduse evolutsioonist, mis algab lapse planeerimisega ja lõpeb vanaisapõlvega. Ka illustratsioonid annavad kogu raamatu ideed nii hästi edasi. Ma ei ole veel raamatuga lõpuni jõudnud, aga see, mis ma olen lugenud, on olnud nii täppi, kui see üldse võimalik on.
Raamat jaguneb pikkadeks peatükkideks, milleks on siis vanemaks saamise etapid. Planeerimine, rasedus, sünd, beebiiga, teismeiga jne. Ma olen tänaseks täiesti unustanud kogu selle rasedusele eelneva teema. Minu isablogi algas ju Noorsandi sünniga ja kui ma loen Raua tähelepanekuid rasedusest, toob see nii palju meenutusi. Temale omaselt iroonilise naljaga pikitud kirjeldus, kui palav rasedal naisel on ja kui oluline on lapse sünd planeerida kusagile külmemale ajale. Meil oli täpselt sama. Esileedi istus toas konditsioneeri all ja higistas ikka. Tänu raamatule meenus ka see pissimise teema, sest vetsu minnes oli vaid kaks võimalust – ta kas istus juba poti peal, või ta jooksis 10 sekundit peale minu potile istumist tualetti ja kamandas mu välja.
Beebi saabumine ja kõik sellega kaasnev ringi tormamine ununeb, aga raamatuga toob see kõik selle taas silme ette ja tekibki küsimus, et kuidas on võimalik see, et me oleme ikka elus ja Esileedi soojendab jätkuvalt mõtet kunagi ka neljas laps saada. Las saab. Mina oma voorusevööst ei loobu ja võitluseta alla ei anna.
Mihkel Raud on võib-olla mu lemmik kirjanik, kes tänasel päeval raamatuid välja annab, sest nagu ka ta eelmised raamatud, siis nii ka siin – ta oskab enda ja enda äparduste üle naerda. Umbes samal põhjusel olete ka teie minu lehel, sest ka mina valdan seda kunsti ja ma jagan meeleldi enda ämbreid ja uskuge mind ka Raual on neid igal sammul ning selle asemel, et need maha vaikida, tuleb tema ja paneb need raamatusse.
Ka tema tunnnistab raamatus, et ta ei ole hea isa. See on kunst, mida me õpime terve elu ja ka siis me ei tea, kui hästi me oleme hakkama saanud. Ainus, mida me saame hinnata, on see, kui väga me pingutasime, et olla paremad. Ka mina olen kohutav isa ja teen samu ning samu vigu päevast päeva, kuid aina harvemini ja harvemini, kuni ma enam ei tee ja olengi natukene parem isa. Lapsed on suurepärased õpetajad.
Kellele “Isa” mõeldud on? Ma arvasin algselt, et isadele. Kuid ma olen aina enam veendunud, et see oleks ka emadele väga naljakas ja mõnus lugemine. Ma tooks teile veel mõned naljakamad lõigud välja, aga ma ei tahaks ka raamatusisust liiga palju ette anda, sest seda on tõesti nauditav lugeda.
Ühe lõigu siiski, kus Mihkel Raud räägib asjadest, mida mees kindlasti sünnitusele kaasa peaks võtma ja üheks paljudest on unerohi:
Unerohi– ära arvagi, et sul tõhusa magamisabita sünnitusmajas uinuda õnnestub. Iga normaalne perearst kirjutab unerohu välja enne, kui jõuad “sünnitus” öelda. Kindlasti tuleb naisele enne magamajäämist öelda, et võtsid unerohtu. Nii ei teki tal mõtet sind keset ööd suvalisel põhjusel üles ajada.
Millised need suvalised põhjused on? Näiteks tundub naisele, et imik ei hinga. Võin sulle kinnitada, et sedaviisi tundub talle iga poole tunni tagant. Kuidas tõestada emale, et tema vastsündinud maimuke elab? Tuleb maimuke üles ajada. Pole vaja kirjeldada, mis lapse une vägivaldse katkestamisele järgneb. Nii et pane aga unerohi sisse ja maga end välja, iga sünnitusmajas mööduv päev nõuab energiat.
Ma julgen seda soovitada igale ühele ja neljale teist on mul eriti vinge üllatus. Ma loosin reedel välja neli inimest, kes saavad endale allkirjastatud raamatu “Isa”. Mitte minu poolt allkirjastatud, vaid Mihkel Raud ise paneb oma käega enda nime sinna sisse. Võitmiseks peaksid sa olema minu lehe jälgija Facebookis ja jätma kommentaari, mis sind viimati naerma ajas.
Aga pihta on hakkamas ka “Isa” raamatu esitlustuur ja mõtlen isegi, et ma sain küll Apollolt raamatu endale, aga allkirja või pühendust ju sooviks ka. Panen infoks üles esitluste toimumise ajad ja kohad:
06.11 kell 18.00 Solarise Apollos
08.11 kell 18.00 Tartu Kaubamaja III korruse aatriumis
09.11 kell 12.15-12.45 Viljandi Uku Keskuse aatriumis
09.11 kell 18.00 Pärnu Keskuse laval
18.11 kell 17.00 Rakvere Kroonikeskuse aatriumis
21.11 kell 17.00 Haapsalu Apollos
Mind ajavad naerma need korrad, kui mees peab mähet vahetama. Kui on “nr.2”, siis ta lihtsalt öögib, hirmnaljakas(mulle ainult muidugi, mitte talle). Igal juhul on see naljakas, sest terve aja pobiseb omaette “Palun, ära liiguta! Palun, ära tee pissi! Palun, ära liiguta! Palun, ära pissi”. Ise seejuures nii tõsise ja süvenenud näoga, et kui ei teaks, millega tegeleb, siis võik arvata, et käsil on pommi demineerimine
Viimati naerma korralikult ajas Malluka postitus full body massažist ♀️
Üks töökaaslane rääkis kuidas ühel ilusal koolipäeval, täiskasvanutele mõeldud ametikoolis, pärastlõunasel ajal ta tundis, et vägisi vajub silm kinni… Mingi hetk ärkas võpatades ja hüüdis üle klassi:Ma armastan ruisleiba Õpetaja arusaaja inimesena arvas, et tal oleks õige aeg tuua endale kohvikust üks tass kohvi Raamatut soovin väga!
Jalutasin lapsega(11 kuud), kes magas vankris. Ühe hetkel laps ärkas ja jäi rahulikult mind vaatama. Läks veel 5 minutit mööda ja vaatan, et ta teeb mälumisliigutusi. Ma närisin nätsu ja ta vaatas, et lahe uus asi mida selgeks õppida.
Mind ajavad naerma laste naljakad ütlemised ja/või arusaamad olukordadest. Ja neid ütlemisi-selgitusi tuleb 5-aastaste kaksikute suuläbi igapäevaselt. 🙂
Mind ajavad naerma koguaeg mu kaks kratist kassi 😀
Mind ajas just täna hommikul täiega naerma, kui hakkasime lapsega (3a) uksest välja minema, siis ta ütles kõva häälega paidjom (vene keeles) 😀 ju ma ise kasutan seda.. aga tema suust oli see nii ehe 😀
Naerma ajavad sinu postitused mida ootan ja vajan igapäevaselt oled parim tujutõstja
Viimati naersin südamest pühapäeval toimunud sõbrannale korraldatud beebipeol. Tuli arvate ta hetke kõhu ümbermõõtu ja kõik topelt rohkem arvasid
Mind ajas eile naerma lapsele kingitud twerkiv laama ja mu 3aastane, kes teda jäljendada püüdis. Ja lapse vanaema, kel oli ilmselgelt piinlik, et ta sellise mänguasja kinkis … 😀
1,5-aastane laps jooksis uksele vastu ja hüüdis: “Täitsa putsis” ja olime mõlemad mehega väga hämmingus, et kust ta sellise väljendi on ära õppinud, aga veidi aja pärast selgus, et ta ütles, et ta sõi tatraputru.
Viimati ajas naerma, kuidas lapsed ikka ei ole suu peale kukkunud. 5-aastane küsis pärast pikka jauramist, et noh, väikse lapsega on ikka raske, jah?
Viimati naersin korralikult siin paar päeva tagasi kui lugesin Piltsbergi kakajuttu. Te isad oskate ikka sõnu ritta sättida.
Eile sõitsin autoga ning taga istus mu kahene plika vaatas raamatust loomi ning aegajalt tuli sealt “muuuuu”, “auuh-auhh”, “kass pissssss, süöb!!” jne ning ees hällis oli minu neljakuune beebipoiss, kes proovis ühte suurt piiksuvat mänguasja lihtsalt ära süüa, ila tilkus ja vahepeal vaatas mulle otsa ning naeratas.. See tunnike sõitu pakkus mulle nii palju rõõmu ja nalja, et kui täna öösel pidin iga 1.5h tagant imikut toitma, siis mõtlesin sellele ning elu ei tundunudki niiiii hull ☺️
Kingi raamat mulle, saan öösel pigem seda lugeda, mitte Instas ja Pinterestis scrollida!
Täna hommiku lasteaeda kõndides, kui mu preili otsustas kõvasti laulma hakkata Nublu “für Oksanat” ja selgus et vene keelt ta ei oska.
Laul kõlas nii:
“pervert gorot Narva, ja putsi pää kolm tundi veel” jne.
Õnneks lasteaias oli laul unustatud, loodan et päeva peale ei meenu laulma hakata
Just lugesin Malluka viimast sissekannet ja tundus vägagi naljakas. Eile õhtul vaatasin “Motherland” ja see ajas ka täiega naerma oma jaburlusega.
Väike 1,5 aastane vennapoeg ajab kogu aeg naerma oma siirusega
Naeran viimasel ajal liiga harva ja liiga vähe, aga viimati ajas naerma tegelikult üks eilne AMHT FB postitus nupukeeramise teemal.. 🙂 😉
Lapselapsed küsisid minu käest kas see, kui kortsud tulevad, teeb haiget ka?
Viimane eriti ehe naeru hetk meenub umbes kahe kuu tagant. Nimelt sel hetkel umbes 3 kuune esiklaps naeris esimest korda korralikult südamest häälega. Laps naeris selle peale kuidas mees ja koer mürades mängisid, mille peale hakkasime meie mehega niimoodi naerma, et kõigil olid pisarad silmis 🙂
Lastega saab iga päev nalja 🙂
Lapsed ajavad naerma oma ütlemisega
Sinu eilne hambapasta teemaline postitus tõi lausa pisara silma – fantaasialend enne tõehetke oli ikka väga ehe 🙂
Isa rääkis nädalavahetusel, kuidas tema endine töökaaslane kohaliku remondiettevõtte varuosade poe juurest istus täpselt samasugusesse aga võõra inimese autosse. Sõitis lähima kohaliku poe juurde, kus pidi naise peale võtma. Kui kohale jõudis, siis näine “kärata”: ” Mine vii see auto sinna tagasi, kust sa selle võtsid”. Kuna isa oskab neid jutte ikka väga lahedalt rääkida, siis mina naersin nii, et kõht krampis ja pisarad silmas. Võimalik ainult väikelinnas
Mind ajas viimati naerma Sinu kirjeldus, kuidas poisid vannitoas toimetasid vahetult enne kui Esileedi võtmega koduust lahti keeras. Tõttöelda on teie pere sellised situatsioonikirjeldused ühed mu lemmikud
Mind ajas naerma lasteaia hoolekogu koosoleku protokoll – lapsevanemate probleemid võivad olla vägagi naljakad :).
Enda 2-aastane oskab alati naerma ajada.
Mind ajas just minut tagasi Malluka uus blogipostitus naerma ja mitte vähe
Pisarateni naersin viimati pühapäeval, laps oli vannis, mees pesi teda, ma tegin kõrval arvutis tööd. Mees tõusis püsti, et lapse pead pesema hakata, kui ilge pauk käis. Arvasin, et tool, millel ta istus, käis kolakaga vastu põrandat, aga mehel hoopis rebenesid püksid jalas…:D
Naersime mehega koos viimati südameat loo üle, kuidas lasteaialaps vetsus käies plaksutas ja kui siis õpetaja uuris, et miks nii sai vastuseks, et emme-issi käivad ka vetsus plaksutamas…..
1a 2k poeg ajas naerma.Koputas mingi kulbiga vms vastu seina,hõikasin vastu kopkop. Tema siis lõkerdas naerda ja nii me kopsisime ja hõikusime ja naersime mõlemad Mõnikord on õnneks nii vähe vaja
Jan Uuspõld, oma ürgmehe etendusega, ajas naerma alles eile.
Laste ütlemised. Need tarkuseterad, mis sealt tulevad on vahest ikka hindamatud 😀
Mind ajab siiani naerma seik Virtsust: Hakkasime koos 2,5 a praami peale sõitma. Millegipärast autod seisid korraks ja mees ei saanud edasi sõita. 2,5 a tagant teatas väga hoogsalt:”mis sa passid, anna minna”. Vot ei tea kust ta seda kuulnud on.
Lapsed üllatavad igapäev
Kuna 8a on ammu juba aktiivsusmonitori soovinud ja selverid oli sooduses, siis ostsime selle. Koju jõudes ütlesime talle, et meil üllatus talle. Ta küsis kohe mis. Mees naljatas et peksumasin ja andis kätte. Plika muidegi kisab jeeee-jeee üle korteri ja siis hakkab 4a kõrval nutma, et tema tahab ka peksumasinat (pisarad voolavad ja jumala endast väljas) meie mehega naerama, sest kes see ikka peksumasinat sooviks. Mees lubas siis talle ka homme osta, kuna lego vms ei andnud ära osta. Täna hommikul läks laps, siis rõõmsalt aeda ja õpetaja küsis miks nii hea tuju ja laps kuulutab rõõmsalt, et issi ostab talle õhtul peksumasina. Õpetaja vaataks küll kahtlaselt, aga mina jälle naersin, mis sest, et pole ilus küll lapse üle naerda ja ka mu abikaasa nali oli kohatu ja ka lapsele seletamine, et see ikka aktiivsusmonitor,mitte peksumasin, siis sellised lapse siirad ütlemised teevad ikka alati tuju pikalt heaks.
Täna lugesin Sinu fb postitust sellest kuidas su põnnid vetsus toimetasid ja sa minema hiilisid
Mõni aeg tagasi ütlesin oma teismelisele, et mu väike näpp suri ära, mille peale ta haaras mu näpust, hakkas sellele järjest oma pöidlaga vajutama ja sosistas “CPR!” See toob siiani muige näole
Kui päris aus olla, siis Sinu postitus laste sünnipäevale minekust ajas viimati naerma.
Mind ajas viimati naerma… raske öelda, sest ma naeran viimasel ajal nii harva 🙁 mul on väga vaja midagi, mis mind kiiremas korras naerma ajaks. Kindlasti ajavad mind naerma sinu FB-postitused, aga ma jäin just mõtlema, et kas midagi on veel… Aa, nüüd tuli meelde. Eile koolis õpetaja palus mul puudujaid märkida. Ma jäin vaatama, kes puudub ja nägin, et puudujaks oli üks tüdruk, kes alles sügisel meie klassi tuli ja kellega ma väga pole kokku puutunud, ehkki nime enam-vähem tean. Hakkasin siis nime paberile kirjutama ja… perekonnanimega jäin hätta. Küsisin siis pinginaabrilt, et kuule, kas selle tüdruku nimes on üks või kaks k-d? Pinginaaber vaatas mulle otsa sellise näoga, nagu ma oleks lolliks läinud ja küsis, et kuidas ma siis ei tea, ma olen ju klassivanem ometi? Lõpuks ta ikka ütles mulle, et ühe k-ga, aga ma terve tund itsitasin omaette selle üle.
Mis mind viimati südamest naerma ajas? Kui olin kiirabis tööl ning meile tuli väljakutse koju, kus oli 3 pisikest last. Siis kui saime ühe lapse raskest köhast ja hingamisraskusest jagu, tuli teine laps minu juurde. Seisis mu ette ning küsis kõige süütuma pilguga: “Tädi, kas sa oled nii suureks läinud, et isegi vöö ei lähe enam kinni?” Samal ajal näitas ta minu tunkede lahti tulnud vööle kõhu peale. Vot see oli midagi nii süütut aga väga naljakat 😀
Mind ajas naerma mu pooleteiseaastane: 9 aastane narritas pidevalt väikest õde visates palli ja öeldes -Too Ära! Täna tegi pooleteiseaastane sama 9 aastasele-visates palli ja öeldes too ää☺Raamatut sooviks loosiga saada väga-see oleks nii tore kingitus laste isale, kellele üle kõige meeldib lugeda( ainuke võimalus selleks on tal niinaljakaskuiseekapoleks Wc s )
Jõuluvana liigub Aafrikas ringi, lapsed jooksevad talle järgi ja karjuvad “Ma tahan ka kinki, ma tahan ka kinki”. Jõuluvana vaatab laste poole ja ütleb: “Kes hommikuti putru ei söö, see kinki ei saa”.
Meil on väike neiu lisatoidu peal edukalt ja nr 2 on päevas jube tihti korduv sündmus. Üks hommik, kui issi mähkusid vahetas ja olukorra just likvideeris, hakkas järsku WCs hirmus hädakisa “eieiei ära tee! Appi ta pabuldas juba rätiku täis, emme aita!!” ja järgmine hetk oli poolenisti pidžaamas mähkuta põngerjas juba emmele voodisse kupatatud. Issid on vaprad, aga kui nad totrustega hädas, on see vahel kõige koomilisem 🙂
Mu lapsekene kukkus oma nina paiste ning iga kord kui ma teda vaatan, siis tuleb nii naer peale, sest ta näeb välja nagu Avatar. Kahju on ka muidugi, aga naljakas ka.
Palun üks võit ka aasta emale
Peika saatis mulle eile selle https://9gag.com/gag/ad5Vexj video ja siis ma südamest naersin. Veel naeran ma alati siis, kui me peikaga kuskile läheme ja siis enne seda võidu riidesse paneme või tulles võidu peale riideid vahetame .
Viimati naersin ma ühe video üle, mille sõbrannaga pühapäeva õhtul natuke vindise peaga tegmine! 😀
Mihkel Raud on mulle väga südamelähedane! Plaanin reedel raamatuesitlusele ka minna. Loodan loosiõnnele! 🙂
Sinu postitused panevad peaaegu alati muigama. Kodus naeran tihti oma koera üle. Sõpradega saab ka alati naerda naljade üle, mis üldiselt juhtuvad kellegiga meist
Ma olen suur Mihkel Raua fänn ja nii tore oleks uus raamat võita. Aga mis mind viimati naerma ajas… No täna lugesin töö juures Malluka postitust “Napikas” ja no see oli nii koomiline, et ma ei suutnud naeru lihtsalt pidada. Itsitasin kõva häälega ja üritasin end täiega tagasi hoida aga oli juba hilja, töökaaslased vaatasid mind kui viimast napakat arvutiekraani taga 😀
Alles hiljaaegu sain ka enda üle naerda. Läksin õhtul prügi ära viskama ning koduvõtmed ilusti prügikotiga samas käes ja suutsin võtmed ka ära visata. Mis muud kui tuli prügikasti ronida, sest muud moodi ma neid kätte ei saanud. Õnneks oli just alles prügiauto käinud aga piinlik oli, kui üks naabrimees nägi, kuidas väikest kasvu naisterahvas vinnas suurt prügikasti teisele lähemale, et selle pealt prügikasti hüpata 😀
Sinu postituse kommentaarid siin lahedad lapsed
Kui raamatutest rääkida, siis sinu “Isa blogi” raamat ajas mind päris korralikult alles naerma. Muul ajal aga naerutavad igapäevaselt mind laps ja kutsikas. Ja nädalavahetusel sai kruiisil ka korralikult oma kõhulihaseid treenitud. 🙂
Kuue aastane jooksis mu juurde,et emme emme,ma kakasin kogemata vetsupoti peale. Mul jäi süda seisma, kujutasin juba ette kuidas si***a roogin. Aga ta tegi tünga, vetsupaberi sisu tegi märjaks ja käkerdas selle junni kujuliseks. Pärast ajas naerma küll
Meie pere nali oli vanema tütrega, kes sai oma telefoni lõpuks ometi SIM kaardi ja helistas oma vanaemale. Mees ütles enne et “sa pead ütlema ka kes sa oled, mammal pole võib-olla su numbrit”. Olgu nii, kõne hakkas kutsuma. Mamma võtab teiselt poolt vastu ja tütar karjub telefoni “KES SA OLED!?” 😀 😀 Ütlesime ju et peab ütlema nii, laps kuulas ilusti sõna. Kuid õnneks mammale oli juba numbrit jagatud ja ei hakanud kahtlema telefonitoru teise poole mõistusenatukeses, et ise helistab ja siis küsib kes teisel pool toru on 🙂
Südamest naersin paar päeva tagasi etendusel “Püksid maha”
Samas kohe 7a neiu ja peagi 5a poiss teevad iga päev mingeid trikke ja tsirkust – seega igav pole kunagi
Ning tänu Sinu blogile on lisavürtse ka ohtralt ja mulle see meeldib! ♀️
Raamatut just eile uurisin poes.. seega kingiksin mehele aga loeks vist ise esimesena läbi
Hea nali mulle meeldib, aga viimasel ajal ei ole seda minu elus eriti palju. Niisiis olen hakanud vaatama Youtube’ s naljakaid videoid ja lisaks ka eestlaste stand up’i! Saab naerudoosi kätte küll.
See blogi ajabki naerma ja hoiab tuju üleval.
Ma naeran iga päev kõva häälega oma kahe kiisutirtsu üle. No on tobedad elukad ikka! Loobivad kurgijuppi ja selle käigus panevad Playstationi käima ja võtavad plaadi välja. Siis kappavad üksteise järel arutult mööda tuba ringi, silmad rullis ja saba rõngas. Ajavad papitükikest mööda tuba taga, ise vahepeal meetriseid hüppeid sooritades. Topivad pea sussi sisse ja suusatavad sellega mööda tuba ringi. No ei ole normaalsed elukad, aga issand, kuidas teeb tuju heaks 🙂
Mis raamatusse puutub, siis tundub, et tuleb see igal juhul endale tekitada. Paari nädala jooksul peaks esimene laps välja popsama ja mul on juba iga öö maailmalõpuunenäod, nagu saaks elu otsa. Mees on ka täitsa ära ehmatanud. Üldse ei tundu naljakas praegu.
Eks teater ja kino paitavad ka kõige tõsisema ja kinnisema Eesti mehe meeli. Endla teatri etendus “Testosteroon” ajab naerma ka pärast kümmet aastat oma esietendusest. Soovitan teisetelgi.
Mind ajas viimati naerma Su postitus põnniradaritest. Juba lugedes, et need lastele soetanud olete, tekitas mingi eelaimduse selle kõnedetulva osas, mis lastelt tulema hakkab 😀