Terviseblogi: restart

19.01.2016

Hei!

Muide, see, et ma esmaspäevast kohe kirjutama ei hakanud, ei tähenda see, et esmaspäevast mu tervislik elu pihta ei hakanud. Hakkas küll. Lihtsalt mul on paar segajat kodus, kes ei taha mitte leppida sellega, et ma vajaks natukene aega omaette olemist. Igal juhul nagu plaanitud, siis 18.01 oli minu restart.

Kas te teate, kuidas süüakse elevanti? Üks amps korraga. Mul on ka ühe keskmise elevandi jagu kilosid kaotada ja tark oleks võtta üks amps korraga ning esimese nädala amps on välja lülitada kõik maiustused. Kogemus on näidanud, et mul on palju lihtsam vältida suhkrut täielikult, kui süüa mõõdukalt. See viimane ei tule lihtsalt minu puhul välja. See peab olema kõik või mitte midagi. Täna lõppes teine suhkruvaba päev ja võrreldes eelnevate kordadega, on see olnud väga lihtne. Ma lihtsalt muutsin enda mõtlemist ja tean, et suhkur ei sobi minu kehale, sest see teeb mind väsinuks ja paksuks. Ja see on ka ainus, mis ta teeb. See ei ole kuidagi looduslik, vaid see on inimese välja mõeldud toode ning inimene ei ole loodus, vaid inimene on loodusega võrreldes loll nagu amööb. Mida rohkem on teadus uurinud inimest ja loodust, seda rohkem ollakse tunnistamas, et mida looduslähedasemad me oleme, seda tervemad me oleme.

Ka jälgin ma oma toiduportsjonite koguseid. Kaks peamist muret mul ongi- suhkur ja kogused. Seega ma jälgin, et minu söödavad kogused ei oleks suured. Teine asi, mida ma pean enda toidu juures oluliseks on kiudained. Seega, püüan süüa maksimaalselt palju köögivilja nagu Triinu koolitustel (LINK) õpetas. See on minu jaoks ka väljakutse, sest mina söön köögivilju, lisaks kartulile, väljaspool suve väga vähe. Väga vähe. Hakata nüüd õppima, kuidas köögivilja enda toidukordadesse integreerida, saab samuti olema väljakutse. Luban, et jagan teiega enda kogemusi. Porgand ega kaalikas ei ole see toit, mille järgi ma haaran, kui mul kõht tühi on. Mulle ei maitse ka talvel müüdav tomat ja kurk. Noorsand seevastu võikski ainult tomatitest elatuda. Ahmib neid kahe suu poolega. Seega see saab samuti olema mulle huvitav teekond, et kuidas tuua köögiviljad igapäeva toidulauale. Ma olen mitmel korral nüüd parandanud sõna juurviljad sõnaks köögiviljad, sest nagu ma aru saan, on seal mingi vahe. Ma olen alati kõiki juurviljadeks kutsunud nii neid, mis kasvavad juurena, kui ka tomateid, kõrvitsaid jms.

Hommikusöögid on lihtsad- pudrud, omletid, muna muul moel. Lisaks andis Triin enda koolitusel mitmeid ideid, mida mingiteks toidukordadeks süüa, et see oleks võimalikult täisväärtuslik ja inimese vajadusi järgiv. Ega ma ju tegelikult ei mõtle enam, kas see toit mulle kasulik on. Ma keskendun ainult maitsele ja isule, mis ei ole mitte kuidagi mõistlik. Sööma peaks siiski, et olla terve ja elujõuline. Loomulikult tuleb ka maitsemeeli turgutada, kuid teha seda võimalikult tervislikul moel.

Ka trenn hakkab mul sellest nädalast hoogsalt pihta ja olgem ausad, mul on trenniks väga raske aega leida. Väga. Varem veetsin ma arvutis umbes 12 tundi ööpäevas ja kurtsin, et trenni jaoks aega ei jää. Nüüd veedan ma arvutis olenevalt päevast 30 minutist kahe tunnini päeva jooksul kokku ja enamus ajast püüan ma tööasju teha. Mulle meeldiks üldse oma tööd palju enam teha, kui puuduks aruandluse pool nii maksuametile, kui enda emafirmale. Aga elu ei ole muinasjutt, kus kõik soovid täituvad.

Seega tuleb mul trenniga improviseerida. Täna instagramis (LINK) panin ma ühe pildi, kus ma vahin kaamerasse koos Vennasega ja pealkirjaks panin kurtva lause, et nii palju siis planeeritud trennist ning jälgijad lendasid mulle peale, et see pole mingi vabandus. Kõige pealt tahan teile öelda, kes te kohe mind tümitama kukkusite… aitäh! 😀 Tegelt ka. Just selline konstruktiivne kriitika, kus te mitte ainult ei lase mul vabandusi otsida, vaid lisaks annate ka ideid, kuidas midagi teha.. Fantastiline. Te olete nagu mu isiklikud motiveerivad personaaltreenerid. Keegi teist võiks meile sisse ka kolida ja mind jalaga tagumikku peksta. Ausalt. Meil on üks tuba täitsa tühi ja selles on voodi, kus pole keegi kunagi veel maganud. Ostsime selle Esileedi õele, kui ta meile külla appi tuli kaksikutega tegelema, aga ta ei maganudki selles, vaid Esileedi kõrval kaksikute juures.

Kuid teie ideed trenni teha ka siis kui lapsed on juures on suurepärane. Ma võin ju tõepoolest Noorsandi lennutada, teha temaga igast harjutusi. Võtta kaksik kätte ja teha mõned kükid, kui ma enda trenni teha ei saa. Ja ma kavatsen ka seda teha.

Seega, kogu see asi võttis nüüd algust ja mul on hea meel, et ka Esileedi lubas mulle suureks toeks olla. Selle ta juba harjutas mulle külge, et ma sööks köögis laua taga, mitte diivanil. Suur samm edasi.

Ma lihtsalt ei viitsi enam paks olla, sest see segab minu elu. Kaksikutele meeldib süles istuda, aga neile meeldib olla sirge seljaga, aga kui mu kõht jääb ette, siis nad ei ole sirge seljaga, vaid pool pikali. Ma tegin siin endast pilte ja fakk.. ma ei näe ennast peeglis üldse sellisena. Ma tahan Noorsandiga ujumas käia, aga kuidas ma lähen ennast ebamugavalt tundes, kui ma kusagil särki seljast võtan. Tahan tunda ennast energilise ja noorena ja kõik see on seda väärt. Mul on nii palju põhjusi tegutseda ja mitte ühtegi põhjust mitte tegutseda peale mugavustsoonis olemise. Ma tean, et ma algul ei jõua midagi teha. Ma olen pidevalt väsinud. Ma hakkan igalt poolt valutama. Kuid sellepärast ma kavatsengi selle elevandi ära süüa ühe ampsu kaupa korraga, mitte ei ürita tervet elukat korraga nahka pista. Mul ei ole kusagile kiiret ja ma tean, et iga uus päev, kui ma ärkan võib olla mul üks samm edasi, paigalseis, või üks samm tagasi.

Aga ok. kell on pool kaks öösel ja ma pean juba paari tunni pärast ärkama, et Piigat toita. Pöidlad pihku, et Noorsand täna hästi magaks. Tsau