Tsenseeritud video

27.11.2013

Kõigepealt sooviksin klaarida ära ühe probleemi, mis on pea nädal otsa vindunud. Kes pani eelmisele postitusele nelja?? Kas sa vihkad mind, või üritasid mind lihtsalt õnnetuks muuta? Palju õnne, läks korda! Ma ei pannud seda hindamise süsteemi sinna selleks, et te saaksite mind õiglaselt hinnata, vaid selleks, et mu ego upitada.. gosh.

Nüüd kui see sai hingelt ära, võime siis päevaga edasi minna.

Eelmisel nädalal seadsin ma nädala eesmärgiks teha video ja videoga olengi ma ka viimased paar päeva tegelenud. Kuid kahjuks ei saa ma seda teiega jagada, sest see video on poissmeestepeost, millel ma laupäeval osalesin. Oli lahe õhtu, mis sisaldas nii kuulide veeretamist, kuulide tulistamist, nii laulu, tantsu, kui ka hasartmänge. Põhimõtteliselt poissmeeste pidu nagu poissmeestepidu traditsiooniliselt olema peakski- ka ohtralt topless tantsijaid sealhulgas. Nende seas ei olnud kahjuks ühtegi naist küll. Valetan. Viimased pidutsejad lõpetasid siiski peo omal käel stripiklubis.

Kuid kuna eestlasele meeldib naerda teiste, mitte enda üle, siis kahjuks ei saa ma seda videot kellegagi jagada. Kui ma peaksin suutma kokku panna poliitiliselt korrektse video, saaksin ma kasutada ainult peo esimest viiteteist minutit. Siis tehti lahti esimene purk õlut ja mõne hetkega läks asi käest ära. Nagu vanasõna ütleb: “What happens in Kambja, stays in Kambja”. Kambja lähedal oli siis koht, kus toimus lõviosa üritusest.

Olin peol tubli. Sõin küll ülivähesel määral mitte paleo toitu- kaks supilusikat kartulisalatit ja paar singirulli, kuid öösel, kui me Tartusse mäkki sõitsime, ei võtnud ma sealt muud, kui pudeli vett. Ei olnud raske ei öelda, sest eesmärk on silme ees. Samuti ei joonud ma alkoholi. Kas te teate, kui raske on mängida pokkerit, kui sa oled ainuke kaine lauas? Kõigi tähelepanu on hajutatud ja nii kui hea muusika peale tuli, tuli alati teha tantsupaus. Jällegi, ma jagaks teiega meeleldi pilte, kui mul tsensuuri peal ei oleks. Saan siia panna vaid pildi pokkerilauast. Parem, kui mitte midagi, eks?

Trenniga on mul asjad olnud kehvasti. Reie tagalihas, mille ma möödunud kolmapäeval ära tõmbasin, on tänaseni valulik. Mitte rahuolekus, kuid nii, kui natukene pingutan, annab endast märku. Sellegi poolest käisin eile CrossFitis ja mulle tehti täiesti oma kava arvestusega, et ma ei koormaks eriti enda reielihast. Väga vastutulelikud ja hoolivad- enne intensiivset osa, käisime treeneriga ka kõik harjutused vaikselt läbi, et näha, kuidas mu reielihas reageerib. Väga palju on trennis uusi nägusid ja ma teadsin alati, et on aja küsimus, kui inimesed selle trenni avastavad. See lihtsalt on nii erinevate inimestega arvestav.

Asi on kindlasti minus, kuid kui mulle eelmise aasta detsembris öeldi, et siin on su MyFitnessi poole aasta pääse ja järgmisel nädalal lähed sa rühmatrenni, siis kukkus mul süda saapasäärde. Õnneks ma suutsin korraldajaid veenda, et ei, ma ei lähe ennast sinna lolliks tegema. Mul ei olnud võhma ja tegelikult ka soovi sinna saledate neidude vahele higistama ja puhkima minna. Öeldi küll, et ega keegi sind ei vaata, et seal käib igasugu inimesi ja mõned ongi kobad, võtavad endale liiga raskeid kange või ei tee kõike kaasa. Kui nad ei vaata, kust nad siis teavad? :). Kuid nagu ma ülalpool kirjutasin, keskmine eestlane, ka mina, ei taha end naeruväärseks teha.

CrossFitis ongi eripära see, et keegi ei vaata sind, peale treeneri. Kui keegi vaatabki, siis selleks, et innustada ja jõudu juurda anda. Sa ei tunne seal ennast ebaõnnestujana, vaid sinu harjutused on sinu jaoks modifitseeritud, et sa suudaksid anda endast parima. Sellepärast mulle meeldibki. Lisaks loob seal treenimine justkui sellise hea seltskonnavaimu ja mul on väga hea meel, et ma olen seal nii paljude inimestega tutvunud nagu Ain, Sille, Marianne, Heidi, Kaija jpt. Lisaks otsustasime, et teeme paari nädala pärast ühise paleo õhtusöögi nende Crossfittijatega, kes võtavad hetkel osa 30 päeva väljakutsest, jagame ideid ja räägime maast ja ilmast. Mina ja kolm tüdrukut siis, kes kõik on väga toredad ja kenad tüdrukud ning Esileedi pole isegi mitte armukade, vaid arvas, et see on lahe mõte.

Selle poole aasta jooksul, kui ma käisin jõusaalis, ei suhelnud ma ühegi seal treeniva naisega ja teretasin ning rääkisin pealiskaudselt kolme-nelja mehega. Ma ei ole just eriti tagasihoidlik, aga mingit sidet ma ka ei loonud. Ma ei kujutaks isegi ette, et kuidas ma suhtleks jõusaalis enda kõrval treeniva naisega nii, et see ei tunduks külgelöömise või flirtimisena- võtaks hantli kätte, treeniks biitsepsit, astuks mõne naise juurde ja ütleks “noh, tsau mis teed?”.

Lisaks käis eelmisel kahel pühapäeval, enam, kui kümnepealine CrossFiti seltskond paaritunnisel matkal Vooremäel. Suurepärane viis veeta lahedas seltskonnas aktiivne ja sotsiaalne puhkepäev. Kahjuks ei saanud mina oma vigase jalaga osa võtta. Lisan seltskonna pildi ka siia. Blogide jälgijad tunnevad sealt äkki ühe näo ära ka.

Jällegi, see on minu jauramine teemal, CrossFit- connecting people. Äkki olen mina socially awkward ja jumala eest ärge võtke minu juttu puhta kullana, sest ma räägin ALATI ainult enda vaadetest ja seisukohtadest. Ma ei räägi tõtt, vaid enda nägemusest.

Võibolla on rühmatrennid ka nii. Ma ei tea, ma pole kunagi käinud. Ma lihtsalt ei näe, kuidas see võimalik oleks. Asjatundjad, lükake julgelt mu hirmud ümber 🙂

Toitumisega on ka kõik joone peal. Paleo elustiil eeldab suurt kokkamist- sa pead põhimõtteliselt kõiki toite endale ise valmistama, sest valmistoidud poest ei ole pea kunagi paleo. Välja arvatud, kui sa tahad õuna süüa.. või porgandit. Mis juhtub, kui Henry teeb köögis süüa? Seda võid näha pildilt. Kui mina olen köögist läbi käinud, oleks seal justkui tornaado olnud. Absoluutselt kõik on laiali. Ma küll üritan jooksu pealt ka koristada, kuid mul on tunne, et nii ma teen asja ainult hullemaks. Ma võin köögis lusika maha pillata ja kui ma kummardun seda võtma ning siis üles tagasi tõusen, on selle aja jooksul määrdunud kaks panni ja kuus taldrikut. Liialdamata.

Kehakaal on vaikses languses taas ja ma olen ühe kilo kaugusel pulmapäeva kaalust aastast 2009. Awesome! Selle eest ei tule tänada mitte ainult paleot, vaid üleüldse on ostukorvi sisu tundmatuseni muutnud. Eile peale poekoti tühjendamist vaatas vastu just selline sisu nagu siin pildil näha võib.

Kuid selle nädala eesmärk: Filmida IGA PÄEV, mingi hetk päevast, et panna kokku lihtsalt üks video, mida ma nädala jooksul tegin. Kokkuvõtlik video ei tohi olla pikem kui kaks minutit ja kakskümmend sekundit, ehk maksimaalselt 20 sekundit päeva kohta.

Ärge tundke minu kirjutisest keegi ennast puudutatuna, kes te rühmatrennides käite. Ma olen täiesti veendunud, et te naudite seal käimist. Ma lihtsalt selgitasin, miks mina paksu mehena sinna ei läinud, mis hirmud mul olid/on. Ma olin siis vaid nõus jõusaalis vehkima, sest seal ma ei tundnud ennast ebamugavalt. Kuid üksinda rassides hakkas igav ja sellepärast ongi CrossFit mulle ideaalne lahendus. Küll tundus jõusaalis lahe see rühmatrenn, mida viidi läbi seal samas jõusaali ruumis, peegli ees, kus oli grupis 3-7 inimest ja harjutused olid oma keharaskuse, raskusketta ja sangpommiga-väga sarnane CrossFiti soojenduse osaga.

Ok, ma panen selle hindamise võimaluse siiski siia otsa ja kui sa tahad, et ma nädal otsa õnnetu oleksin, siis pane julgelt neli tärni. Ah, ma niisama jauran. Hinda nii, nagu õigeks pead 🙂

[polldaddy rating=”7251350″]