15 küsimust

03.10.2013

Mõtlesin, et teen ühe vahepostituse endast, et sa ehk saaksid mu kohta teadmisi juurde, sest seda on sulle tõenäoliselt tohutult tarvis. Neid küsimusi pole mulle esitanud teie, vaid neile küsimustele vastas üks inimene, keda ma jälgin, enda blogis.

1.Mis on mu hüüdnimed? Kuidas mulle meeldiks, et mind kutsutaks?

Mul ei ole tegelikult eriti hüüdnimesid. Paar inimest kutsub mind Hentsiks või Hennuks või Endriks või Entriks. Üks weirdo kutsub mind küll musiks, kiisuks või tibuks. Ükskord, kui ta mulle Henry ütles, siis tundus see nii võõras 🙂 Kuid mu õde on hüüdnimede panemise meister ja tema omal ajal pandud hüüdnimed minule: “Ii-haa dressipüks”, “Part”, “Trikk”, “Ärni”..kindlasti oskaks ta siia veel hunniku lisada, mida mul enam meeles pole. Mul ei ole eelistusi, kuidas mind kutsuda. Seni, kuni nimi ka minu arvates naljakas on, seni võite seda kasutada.

2. Mis raamatud ootavad pikisilmi, et ma nad läbi loeks?

Üks raamat, mis mul viimased 6 kuud pooleli on olnud (lõpuni on ehk 100lk), on “50 halli varjundit”, sest Esileedi arvas, et see oleks mulle üldhariv. Jõudsin raamatuga poole peale, andsin Esileedile laksu, ta solvus ja enam pole lugenud.. jama :D.

3. Mida ma teen, kui mul und ei tule? Loen lambaid? Vähkren? Tulen üles ja teen midagi asjalikku?

Üks asi, mida ma kindlasti ei tee, on tulla üles, et midagi asjalikku teha. Siis poleks mul lootustki uinuda. Tavaliselt ma üritan endal haigutust esile kutsuda, sest kui ma olen juba haigutama hakanud, siis ei peaks enam kaua minema.

4. Kas ma hoian sünnipäeva ja muud kaardid alles?

Jah. Paar kuud. Pulmakutseid kauem. Ma ei tea miks. Veider oleks ka see, kui ma saan kaardi, loen läbi, ohkan õndsalt ja viskan prügikasti. Kui see kaart ei ole enam päevakorras, siis ma seda alles enam ei hoia.

5. Mis on miski, millest ma ei suudaks kunagi loobuda?

Ma ei hakka siin ilmselgeid asju välja tooma, nagu hingamine, magamine või unibrow korrigeerimine. Kuid, kui valida üks asi, millest ma ei oleks nõus loobuma, siis see oleks.. hmm.. võib olla .. ee.. ei.. Ma ei tea. Ma arvan, et mul ei ole asja ega tegevust, millest ma poleks nõus loobuma. Tegelt ka. Kunagi oleks ma öelnud vabadus ja siis tuli esileedi ja nüüd ta siin siis on. Kunagi oleks öelnud, et ajast endale ning nüüd on tulemas Henrypoeg. Ma arvan, et ma olen nõus end igati muutma, kui sel hea põhjendus on. Ma olen väga avatud inimene. Skeptiline, aga avatud.

6. Üks unistus, mida elujooksul kindlasti täita soovin?

Kõik mõtted, mis hetkel pähe tulevad on täiesti inappropriate. Täiesti sobimatud siia blogisse :D. Ma juba kujutaks ette, kuidas esileedi neid mõtteid lugedes pakiks pisar silmil kohvrit, läheks ja tõstaks selle koos minuga ukse taha. Aga midagi, mis poleks nii perversne.. Pff, ei olegi nagu midagi- kõik need võib pigem liigitada plaanideks, mitte unistusteks. Ma olengi arusaanud, et kõik need “unistused” on minu enda teha. Tuleb lihtsalt plaan paika panna.

7. Kas ma olen hommiku või õhtu inimene?

Mõlema. Ma ajan hommikuti esileedit hulluks, kui ta aeglaselt silmi lahti üritab teha ning esimese asjana näeb minu säravat nägu ja entusiasmi. Kuid ma olen rõõmsameelne ja positiivne ka õhtuti. Üritan ka esileedit sellega nakatada. Vahel õnnestub. Ma näiteks ei ole füüsiliselt suuteline naeru või naeratust alla suruma. Meil on kodus korduvalt lisapahandusi tulnud seetõttu, kui esileedi kurdab mulle midagi väga kurvaks- või murettegevat ja mulle tuleb misiganes natukenegi naljakas mõte pähe- mul tuleb kohe muie näole. Ja kui on olukord, kus muigamine on ebasobiv ning ma üritan seda alla suruda, siis see lõpeb tavaliselt suuremat sorti naerupahvakuga. Seletamist kui palju..

8. Kui ma saaks vahetada kellegagi päevaks elud, siis kellega?

Mark Zuckenbergiga. Annaks sel päeval toredale, Henry nimelisele mehele, pooled enda Facebooki aktsiatest. Lihtsalt niisama- toredaid peabki toetama.

9. Mida ma ei andestaks?

Mina usun teise võimalusse. Võib olla lähedase vastu sooritatud ebainimlikku kuritegu ei andestaks. Kuid me teeme kõik vigu ja kui see ei ole midagi sellist, mis mulle pähe ei mahu, siis ma usun, et ma olen üpriski andestav inimene.

10. Millal ma avastan end laulmast?

Suht tihti. Näiteks, kui ma sõidan autoga ja siis kui ma ei sõida autoga. Kui ma olen dušši all. Kui esileedi mulle midagi selgeks üritab teha, siis ma mitte ainult ei laula, vaid ma panen samal ajal ka kõrvad sõrmedega lukku. huvitav, et nii lauldes laulud talle üldse ei istu…

11. Mis on kõige vastikum harjumus, millega sa oled kellegi juures täheldanud?

Oeh, oli üks inimene, kel oli komme küüsi närida. Ok, küünte närimine mind nii väga ei häirinud. Kuid ta näris küünt seni, kuni sai sealt kätte küüneriba, mida ta siis kasutas ülejäänud päeva selleks, et selle küünetükiga hambavahesid puhastada. See oli midagi beyond nasty 😀

12. Kui mul oles vaid 24h elada jäänud, mida ma teeksin?

Ma ütleks, et läheks kusagile sooja kohta, kuid see reis võtaks mult juba suure tüki sellest ööpäevast. Seega peaks see olema midagi kohalikku. Kuid ma arvan, et ma veedaksin selle enda armsamate seltsis ja oleksin veendunud, et nad leinavad piisavalt kaua. Esileedit kiusaksin ka veel ehk ja teeskleksin köha ning kätevärisemist ja nõuan, et ta mulle silma vaataks ning vannuks, et ei sunni meie poega kunagi piimasuppi sööma.

13. Mis on kõige halvem osa täiskasvanuks olemise juures?

See, et ma ei oska enam lihtsatest asjadest rõõmu tunda. Kunagi oli ju miskipärast poriloiku hüppamine fun. Nüüd näen ma suisa vaeva, et seda ei juhtuks. Kui mul oli väiksena igav, siis ma võisin puhtalt enda fantaasiaga ja ühe puuklotsiga tunde veeta. Ma olin küll väga püsimatu, olen ka praegu, kuid juba lihtsalt õue minek oli miski, mis mind tundideks köitis. Mul polnud isegi mänguasja kaasa tarvis. Loodan, et Henrypoeg on sama geniaalne.

14. Mida ma kardan?

Kõdi. Eriti talla alt. Kui mul oleks isegi valida, kas see, et mind hammustab rästik, mis mind tundideks rivist välja lööb, või see, et keegi mind 30 sekundit talla alt kõditab… ma ei ole kindel, kumma ma valiks :). Ma ei saa end talla alt isegi kratsida, kui sealt sügeleb. Kõrgust ei armasta ka. Ega kitsaid ruume. Ma ei olegi kunagi mõelnud, kui tõsine foobik ma olen :S

Ah jaa, puuke kardan ka.

15. Millal sa viimati heateo tegid?

Eile! Käisin Võru tänava postkontoris ja minu ees oli üks vanem naisterahvas, kes nagu minagi, oli oma kaalu kohta ilmselgelt liiga lühike. Kuid ta küsis teenindajalt, et kus siin lähim taksopark on, kuna tal oli raskusi ka koha peal seismisega. Vastuseks sai, et umbes pooleteise kilomeetri kaugusel Aardla ristis. Proua jäi nii õnnetuks ja kuna minu number oli järgmine, siis ma ütlesin talle, et ärgu muretsegu, ma võin ta kodule lähemale visata. Viisin ta täitsa ta kodu treppi ega võtnud vastu ka raha. Kui ma oleksin raha võtnud, poleks see enam heategu, vaid teenus, mille eest ta maksis.

Aitab küll. Tervisliku poole pealt seda, et ka oktoober tuleb täielik paleo. Ma läksin siin kusagil nädalaks rajalt maha ja terve selle aja, olid mul seedeprobleemid. Ma sõin nii suhkrut, kui nisutooteid. Oktoobris teen ma minimaalselt 4 päeva nädalas trenni (ideaalis viis) ning ma söön paleo toitu. Ka puuviljad jätan laias laastus kuuks ajaks kõrvale. Muide siin üks video, mis ma teile mõeldes tegin. Tsau

[youtube=https://www.youtube.com/watch?v=c2KaS459lks]