27.02.2013

26.02.2013

Hei!

Nüüd tuli väike paus sisse. Seda kahel põhjusel. Esiteks, oli mu elus vähe uut. Meil olid siin mitmed esileedi juubeli tähistamised ja seetõttu oli ka tervislikust toitumisest kinnipidamine veits raskendatud. Teine venitamise põhjus oli see, et ma luban aina igast asju teha ja siis ei tee neid. Näiteks lubasin ma eelmises postituses, et teen video ühe retseptiga ja teise oma kodustest treeningutest. Nüüd olen ma olukorras, kus mul ei ole üht ega teist.

Kuid kaks asja, mis on kindel- ma söön ja ma teen trenni ka. Lihtsalt pole olnud mahti olnud filmida. Võiks arvata, et ma siis õpin enese vigadest, et kui ma ei suuda lubatud asju täita, siis edaspidi lihtsalt ei luba. Aga võta näpust. Kuna ma olen nüüd lubadused õhku visanud, siis ma need ära ka teen. Uus tähtaeg- see pühapäev saavad mõlemad üles. Ma luban seda seetõttu, et mul ei ole tegelikult ühtegi põhjust ega õigustust, miks seda mitte teha. Seega, et ka teil oleks huvitavam minu teekonda jälgida ja lisaks harvadele piltidele ja jutule, näitan ma ka natuke videot tegemistest.

Minu enda silmis on minu progress kehamuutumise mõjust rääkides peatunud, kuid seda ei toeta ei riided ega ka inimeste tähelepanekud, keda ma näen korra paari nädala tagant. Minu lemmiksviiter on kõhu peal täiesti rippus ja suureks jäänud. Tegelikult ei ole ta mu lemmik, vaid kuna mu kehakuju ei soosinud riiete ilusat istumist, siis ma kandsin alatasa ainult ühte kampsunit, sest see varjas piisavalt ja nägi viisakas välja.

Kuid ma trehvan paari nädala tagant ka emaga ja väga tore oli saada komplimente, kui ta vaatas ja ta nägu naerule kiskus ja ainus, mida ta öelda oskas, oli “Vohh” ning samal ajal näitas pöial püsti. Eks need komplimendid hoiavad rajal ja annavad innustust. Kuna sa ise igapäev end peeglist vaadates mingit muutust ei näe. Lisaks on inimene õppinud end peeglist vaatama ühe kindla nurga alt, kus ta näeb end kõige kenamana. Sellepärast ongi end filmitult nii raske vaadata- sa näed endas külgi, mida sa ise enda juures märganud pole.

Minu eesmärgiks on käia trennis viiel korral nädalas. Vähemalt neljal. Seega ma võtan ülesandeks kanda igas trennis pulsikella ja postitada iga nädal blogisse eelmise nädala trenni tulemused. Eelmisel nädalal ma käisingi viiel korral. Kahjuks jäi esmaspäeva hommikuse trenni ajal pulsikell sisselülitamata. Kommentaariks, et hommikused trennid esmaspäval ja kolmapäeval on MyFitnessis jõusaali jõutrenn ning reede hommikul on jõutrenn pluss kardio. Õhtuti käin ma esmaspäeval ja kolmapäeval korvpalli mängimas. Pildil võib näha ka igas trennis kulutatud kaloreid.

Täna käisime esileediga taaskord suusatamas. Vahele jäi päris pikk paus. Igal juhul läksid mul taas tallad krampi, kuid hea oli see, et seekord oli minu suusasõit kaks korda pikem kui eelmistel kordadel. Seega asi paraneb. Lisaks oli täna väga mõnus ilm. Ma juba ootan neljapäeva, mil me plaanisime taas minna. Minu suusatrennid pole küll pikad, kuid asi seegi. Siin väike videotõestus ka https://www.youtube.com/watch?v=9JqJ2F2_C14

Söömisest rääkides, siis ka siin on edasiminek väga suur. Ma olen enda toidulaualt ära kaotanud pea kõik valmistoidud. Peaaegu selles mõttes, et paaril korral näljasena poodi sattudes olen ma ostnud asju, mille pärast end hiljem kirun. Eks see planeerimise asi ole. Ma katsetan erinevate retseptidega, mida ma võiksin jällegi jagada. Pean siiski hakkama tubliks blogijaks ja tegema rohkem pilte ja/või videolõike enda tegemistest… Ma panen telefoni meelespea, mis hakkab mulle igapäev meenutama, et ma midagi teeks.

Kuid sellest nädalast hakkan ma käima ka mingitel protseduuridel. Kuna minu ülekaal on väga suur, siis üks hirm on seotud nahaga, et äkki jääb sea liigselt üle, siis need protseduurid pidid parandama naha elastsust ja mõjuma rasvkudedele naha all. Eks ma räägin sellest kogemusest järgmisel korral, kui seal ellu jään.