Kategooria

Retseptid

*Märtsis teeme me koostööd Food Studioga, kus ma katsetan nende erinevaid tooteid ja jagan teiega kogemusi. Täna katsetasin nende aasiapärast puljongit.

Ma söön kõike. Mitte päris kõike, aga pakkuda midagi, mida ma ära põlgaksin, on päris keeruline. Siiski on vahel mõned seda suutnud, kuid ka siis ma ei ole ära põlanud, vaid enda instinktid alla surunud ja selle endasse ajanud. Neid asju, mida ma keelduksin söömast oli varasemalt palju rohkem ja tänaseks olen ma muutnud väga leplikuks.

Üks asi, mida ma ei armasta, on keedukapsas. Kuid samas ei saa ma ka öelda, et ma seda ei söö. Ma armastan väga hapukapsast. Kuid värske keedetud kapsas peab olema hästi ühtlaselt hakitud, et see mind otseses mõttes öökima ei ajaks. Seal ei tohi olla ühtegi paksu tükki. Kuna seda on päris raske saavutada, siis enamjaolt hoian ma sellest eemale. Kuid siiski on minu vastupanu vähenenud ja vahel ma võtan end kokku ja söön ema tehtud kapsarulli koos kapsaga ära. Ka Esileedi oskab tänaseks kapsa-hakkliha hautist teha nii, et sinna oleks lõigutud vaid sellised tükid, mida ma ära ei põlga. Muide, kuna ma tutvustan teile Food Studio puljongeid, siis viimasel ajal oleme hakkliha-kapsahautise jaoks kapast hautanud Food Studio kanapuljongis. Väga mõnus jääb.

Ka lapsed kipuvad olema pirtsakad sööjad. Neid on ikka keeruline saada sööma kõike, mida sa sooviksid, et nad sööks. Ma olen sellest teemast korduvalt nii FB lehel kui ka vist blogis rääkinud, et kui nad saaks valida, siis sööks nad igaks käiguks makarone. Ometi, kui Noorsand ja Piiga väiksemad olid, sõid nad kõike. Brokoli? Anna siia! Lillkapsas? Näm-näm. Ühel hetkel asendus vaimustus aga tülgastusega ja ma võiks seda kasutada isegi väljapressimismeetodina – “Kui te tuba ära ei korista, teeb issi õhtuks brokolit!” Usun, et tuba oleks hetkega särav.

Ka mina ei söönud väiksena pea ühtegi köögivilja. Toorelt veel, aga nii kui seda kuumutada, muutusid nad millekski hirmuäratavaks. Mul on siiani meeles see hirmujudin, kui ma lasteaias lõunaunest ärkasin ja köögist keedetud juurviljade lehk voodini levis. Kogu õhtu oli minu jaoks rikutud. Tihti öeldi mulle, et söögu ma või pool, et alles siis saan teistega mängima. Istusin seal norgus peaga oma puutumata kausi ees seni, kuni kasvatajal minust lihtsalt kahju hakkas.

Mina hakkasin erinevaid juurvilju sööma alles kahekümnendate teises pooles. Esimesed mitukümmend aastat veendusin ma, et mu toidus poleks küüslauku, sibulat, ühtegi köögivilja peale kartuli ja porgandi. Ma hakkasin analüüsima, mis muutus. Miks miski, mis oli minujaoks sedavõrd põlgust tekitav, muutus millekski, mida ma ise toidule meeleldi lisasin?

Üks viis on see toidu sisse peita. Näiteks pane smuutide sisse ja mikserda puuviljadega ära ja lapsed ei saa sageli arugi, et midagi lisaks seal sees oli. Mina olen läinud aga seda teed pidi ja olen katsetanud erinevaid toite ja on selgunud, et teatud toitudes on lastele vastikud köögiviljad täiesti vastuvõetavad. Näiteks põlgavad nad brokolit ja lillkapsast. Välja arvatud siis kui see on ühepajatoidus. Siis söövad nad neid meeleldi. Minuga algas see täpselt sama moodi. Ma ei söönud kumbagi neist, kuni Esileedi tegi mulle enda ühepajatoitu, mis oli kardinaalselt erinev sellest, millega ma olin üles kasvanud. See oli esimene kord kui ma sõin keedetud brokolit ja lillkapsast ning see läks suust edasi. Alates sellest ajast on tekkinud minus kahtlus, et äkki need köögiviljad polegi nii jäledad. Äkki tuleb neid lihtsalt teisiti valmistada, kui ma seni harjunud olen.

Sõna seller hirmutab mind siiani. Ma ei suuda aru saada, kuidas Esileedi suudab Waldorfi salatit nautida. Võib olla on see tõesti hea. Ma ei tea. Ma ei ole kunagi proovinud, sest mõte toorest sellerist on mulle umbes sama ahvatlev nagu vistrik nina otsas. Tõesti ei soovi. Paar aastat tagasi osalesin ma Triinu Toidumaailma koolitusel, kus me tegime seda suppi, mis tänases postituses on ja üks oluline osa supist, on seller. Ma kandsin loomulikult supi juba enne proovimist maha, sest midagi head sellest tulla ei saa.

Seller antud supis on täiesti suurepärane. Eelkõige seetõttu, et tal puudub täielikult sellerile omane lõhn ja seega ka maitse. Ta on lihtsalt hästi mõnusa tekstuuriga ja maitsev.  Kui teie olete mingite toiduainete puhul hästi skeptilised, siis katsetage lihtsalt erinavaid toite sellega, sest inimesed on mingil põhjusel aastasadu seda toiduainet söönud. Äkki tuleb seda süüa lihtalt selle õiges valguses.

Täna ma tegin vürtsikat kinoasuppi. Selle retsepti leiate SIIT, kuid ma tegin ka video, kus on retsept olemas. Originaalist oli erinev see, et mul polnud kodus juursellerit ja ma asendasin selle suvikõrvitsaga ja mul polnud tšillikauna. See eest oli mul Food Studio Aasia puljong, kus sees on nii sidrunheina, ingverit kui ka tšillit. Lisaks lisasin tšillit kuivatatud kujul. See supp sobib vürtsikana ja seda ütlen mina, kes ma ei armasta vürtsikaid toite. Kasutasin seda puljongit esimest korda ja see sobis suppi imeliselt. Ma arvasin, et kuna tegu on Aasia puljongiga, siis on see kindlasti hästi tuline. Aga ei ole ja sidruneina ja ingveri maitse andis niigi maitsekale supile veel väga mõnusa varjundi. Selles võiks julgelt tunduvalt enam kick’i olla. Kuid arvestades põhjamaa inimese õrnade maitsepungadega, siis on selline mahe variant arvatavasti optimaalne. Juurde saab alati lisada. Siia supi sisse oleks suurepäraselt sobinud ka Food Studio juurviljapuljong, sest selle röstitud juurviljade maitse on ka väga meeldiv. Igal juhul väga mõnus supp, mida proovida, aga lisage kindlasti ka pool tšillikauna!

Mis toite teie varem põlgasite ja ühel hetkel sööma hakkasite?

Märtsis teeme me koostööd Food Studioga, kelle naturaalseid puljongeid me katsetame ja teile tutvustame!

Nagu lubatud, sai möödunud nädalal tehtud kalasuppi. See oli mu elu esimene kalasupp, mis ma kunagi teinud olen. Lihtsalt ma ei ole kunagi saanud kalasuppi, mida ma oleksin tahtnud veel. Võib-olla sain väiksena ka mingi trauma mõnest kohutavast uhhaast, mida keegi valmistas. Ei mäleta. Kuid kalasupp pole kunagi menüüsse kuulunud.

Ei kuuluks praegugi, kui Food Studio valikus ei oleks kalapuljongit. Otsustasingi, siis kalasupile uue võimaluse anda ja järgisin enam-vähem seda retsepti, mida nad enda FB lehel jagavad. Oot, püüan lingi siia ka panna (LINK). Ma panin lihtsalt törts rohkem kartulit ja rohkem kala. Mulle meeldivad tummised supid. Ma polegi vist kunagi kohanud ühtegi meest, kes väidaks vastupidist, et tema eelistab leemest ja hõredat suppi. Ei, supp peab olema korralik.

Las ma ütlen – see supp oli tõeline maitseelamus. Ma arvan, et see on parim supp, mis ma kunagi teinud olen. Ja see on nii kuramuse lihtne ja ma tean, et selle teeb heaks see puljong, aga natuke au võtan ma ka endale, sest mina lõikusin asjad sinna sisse. Ok, Esileedi lõikus. Aga mina lõikusin kala ja segasin. Praegugi kirjutades hakkab suu vett jooskma. Kindlasti on abiks ka see, et ma püüan siin eksperimendi korras hoida silma sellel, mida ma nädala jooksul söön ja kõik kirja panna ning automaatselt, kui sa hakkad ennast jälgima, hakkad sa ka tegema paremaid valikuid. Ja kõht on veidike tühi. Kuid see selleks, see supp oli ka imeline. Mis ma järgmine kord teistmoodi teeks: ma paneks riisi, mis valmiks rutem, või keedaks selle enne valmis ja ma lisaks enam teisi erinevaid köögivilju nagu suvikõrvits, hernes, lillkapsas.

Nagu ma ka eelmises postituses ütlesin, siis nende puljongid teevadki kõik supid heaks. Kuigi tegu on valmispuljongiga ja selle suur eelis on see, et see on imekiire – viskad juurikad sisse, keedad 10 minutiga pehmeks ja voila! sul on supp olemas, siis mina olen selle supi keetmisega võtnud aega ja seda meelega kauem keetnud, sest võib olla olen ma liiga palju kokasaateid vaadanud ja kujutan endale asju ette, aga kui ma olen seda kauem keetnud, siis selle supi maitsesügavus on hoopis teistsugune ja see maitseb veelgi parem. Mul on kogemus nüüd kanapuljongiga ja nüüd ka kalapuljongiga. Mõlema puhul pöidlad püsti.

Eelmisel aastal kui mulle neid tutvustati, siis üks asi, mis silma jäi, oli see, et puljongid ei olnud teps mitte odavad. Maksta kolm eurot, kui selle puljongi kuubiku/kallerdise saad sa 50 sendiga, tundus palju. Ometi olen ma nüüd pea aasta seda regulaarselt ostnud ja mitte kordagi pole mu käsi tõusnud ostma uuesti neid kuubikulisi, sest neid kahte ei saa võrrelda. Isegi kui me keskendume ainult maitsele ja jätame tervislikkuse poole välja. Loomulikult on keskmine eestlane (mina näiteks) nii harjunud nende odavate kuubikute maitsega, aga me ei peaks. Kui me ajame taga sügavat ja naturaalset maitset, siis me ei saa loota seda tootest, mille koostise nimekirjast ei tea sa pea ühtegi nimetust.

Ja pealegi, arvata, et mingi 3.20 maksta puljongi paki eest on palju, on naeruväärne. See kalasupp, millest jagus meile kõigile lõunaks ja täiskasvanud sõid seda ka õhtusöögiks, siis selle supi kogumaksumus oli: 3.20 puljong, 1.00 euro juurviljad, 5.00 eurot kala ja kuna tegu on valmispuljongiga, siis pole tegelikult ka vahet, mis kala sa sinna sisse paned. Meie panime lõhet, sest lapsed muud ei söö. See teeb siis 7 inimese eine hinnaks 1.20 inimese kohta. Ma tahaks öelda, et pole paha. Ja oluline aspekt on ka see, et ei mingit keemiat, ei mingeid maitsetugevdajaid ja soolasust saab igaüks reguleerida ise maitse järgi, kuna puljongid on teadlikult tehtud vähesoolased, et me julgeksime anda ka pere kõige pisematele.

Ma püüdsin supitegu ka filmile saada, aga kuna KÕIK mälukaardid olid täis ja tühjendamata, siis ma pidin filmima telefoniga ja telefoniga filmides saab telefoniga filmimise kvaliteedi. Aga ma olen iga korraga aina targem :).

Kas te tahate ka muidu proovida neid puljongeid, mida ma siin kiitnud olen? Noh, ühele teist saadan ma terve kastitäie erinevaid puljongeid, kuid selleks mine viska lisaks minu lehele ka nende lehele pöial püsti (SIIN LINK) ja jäta Facebooki mu postituse alla kommentaariks, mis on sinu lemmiksupp. Keegi teist saab reedel väga mõnusa auhinna!

DSC04086Ma teen vaikselt proovi, et lisada ka mõni retsept. Tänane imelihtne retsept ei vajanud ilmselgelt videot, sest selle valmistamine ei ole keerulisem, kui või leivale määrimine, kuid ma harjutan kaamera ees olemist. Ma ei ole seal üldse loomulik, kuid kõik alustame kusagilt. Igatahes jäätis sai super hea ja soovitan kindlasti. Kui sa ei teaks, et see pole päris jäätis, siis maitsest ega tekstuurist sa küll seda ära ei tabaks. Head proovimist

Koostis:

Jagub kolmele

külmutatud banaan 4tk
kirss umbes 15tk
kaneel 0,5 tl
vesi 0,5 tassi

Anna teada, kas sellised postitused muude postituste vahele meeldivad, siin:

Tsau!