tee – a mida henry teeb?

0 kommentaar

  • Birgit

    27.11.2012 at 19:27

    Palju edu! 🙂

    1. dunnoher

      04.12.2012 at 15:14

      Aitäh!

  • Kristina

    10.12.2012 at 18:18

    Go Henry, väga innustav 🙂

  • henry343

    10.12.2012 at 20:24

    See mu plaan oligi!

  • Merili Nielander

    03.01.2013 at 05:42

    Mina hoidma pöialt Sulle. Sa kavatsed korraga kõiki neid eesmärke/ soove silmas pidada või jagad asja juppideks?

  • henry343

    03.01.2013 at 07:40

    Aitäh! Enamus neist on harjumuse muutmised ja ma katsun neid jälgida juba algusest, kuid hakkan neid teadlikult rakendama jupi haaval, muidu oleks liiga overwhelming.

  • helika

    08.01.2013 at 07:55

    Ootan videosid ja uusi n2pun2iteid 🙂 Appi kui lahe blogi!!!!!

    1. henry343

      08.01.2013 at 09:16

      Tnx sis!

  • helika

    08.01.2013 at 08:00

    Kuidas t2naseks suusatamisega lood on?

    1. henry343

      08.01.2013 at 09:17

      Eestis sulas mitu nädalat ja suusatamisest suurt midagi asja ei saanud. Kuid plaanin ikka jätkata 🙂

  • helika

    09.01.2013 at 02:25

    Jube palju eesmarke ikka! Mina ei suudaks… Aga anna siis teada, kuidas laheb ja mis oli eriti raske jne 🙂

    1. henry343

      09.01.2013 at 09:46

      Eks ma pean nad kuidagi endale ära katalogiseerima, sest vana harjumus soodustab uute unustamist.

  • helika

    09.01.2013 at 22:48

    Arlis on ka paar viimast kuud olnud hull treenija…maadleb, jookeb ja kaib j6usaalis. 6 paeva nadalas trennis ja kodus myrab ka hantlitega 🙂
    Ma ka vedasin end tana yle pika aja j6usaali. Hommikuti pole liiga palju rahvast, suht ok kogemus oli. Ylehomme jalle 🙂
    Siin on sportimisv6imalused 200 korda paremad kui Eestis ja trennide ja spordiklubidega seotud hinnad 2 korda madalamad kui Eestis. K6ik kohalikud teevad sporti. Pakse inimesi naljalt ei kohta yldse.

    1. henry343

      09.01.2013 at 23:25

      Eestis on see jah maru kallis. aeg ajalt tehakse ilusamaid pakkumisi. Õnneks selle projekti raames saan MyFitnessis pool aastat tasuta käia.

  • Esileedi

    10.01.2013 at 13:08

    Väike parandus, pulma me lähme siiski laupäeval! 🙂

  • helika

    10.01.2013 at 18:38

    Esileedi 😀 Issand kui hea 😀

  • AbFab

    12.01.2013 at 16:14

    Selles mõttes high five, et ka mina ei ole stressisööja, vaid stressi-mittesööja. Mitte et see üldiselt tervislik oleks, aga kui kaalu tahad kaotada, on teine variant ikka parem kui esimene 😀

  • helika

    17.01.2013 at 02:19

    Kas esileedi ka spordib ja dieeditab (aka muudab elustiili)? V6i on see ainult sinu projekt?

  • henry343

    17.01.2013 at 08:02

    ka tema on väga põhjalikult oma toidulaua üle vaadanud ja eks me ikka ürita seda koos teha.

  • helika

    27.01.2013 at 05:06

    Super!!!

  • helika

    04.02.2013 at 20:15

    No mis pinged need 4-aastase tibu ellu hiilisid? ega ometi mitte esimese foto k6ige pikem kodanik?

    1. henry343

      04.02.2013 at 20:32

      🙂 ma ei oska seda teisiti seletada

  • helika

    27.02.2013 at 20:55

    Pilt on t2ielik nostalgia mulle! Igasen SELVRIT!!!!

    Aga jah, mis siin 6elda – TUBLI! Minul kaob motivatsioon ja tahtej6ud pidevalt 2ra…

  • helika

    27.02.2013 at 20:57

    Pagan, vigu nagu sigu. Parandan: “IGATSEN SELVERIT!!!”

  • henry343

    27.02.2013 at 21:24

    ET siis Target ja Walmart pole ikka päris see? 😀

    Öeldakse, et motivation follows the action, ehk: “Do the thing and you will get the energy to do the thing!”

  • Lenka

    14.03.2013 at 17:18

    mina loen alati!

    1. henry343

      14.03.2013 at 19:13

      nii armas!

  • helika

    15.03.2013 at 17:18

    Mina ka!

  • helika

    22.03.2013 at 19:17

    Kuna numbreid mainid?

  • henry343

    24.03.2013 at 20:47

    Ei tea veel. Siis kui on, mida mainida

  • helika

    15.04.2013 at 15:12

    Kuidas need 2 suhkruvaba n2dalat siis edenesid? Harvav6itu postitad kuidagi… 🙂

  • henry343

    16.04.2013 at 20:39

    Kohe kirjutan. Tean jah, et olen laisk kirjutaja olnud. Parandan ennast 🙂

  • triin

    17.04.2013 at 09:18

    väga tubli, muideks -marinaadis võis vabalt olla suhkru asemel ka mesi 😉 aga üldiselt toetan kahel käel, rafineeritud suhkru vältimist, alternatiive on OI kui palju, ja mida vähem sa üldiselt poolfabrikaate sööd, seda põnevamaid maitseid ja tervislikumaid kooslusi su lauale tekib! JAKSU!!!!

  • helika

    17.04.2013 at 16:16

    Nägu nagu kitsejälg juba :))

  • helika

    24.04.2013 at 21:29

    V2ga hea! Kui sul Eestis k6ik suitsetajad koolitatud saavad siis v6id vabalt ajakirjaniki karj22rile m6elda! 🙂

  • helika

    05.07.2013 at 02:28

    Pole nagu j2rgneva 45 p2eva jooksul n2inud yhtegi “regulaarset videopostitust” 🙂

    Promises, promises, again…. 🙂

  • Raul

    28.07.2013 at 05:19

    Hei mees, pea vastu, ära alla anna.
    PS rattale soeta kitsas korralik sadul ja omale rattapüksid (nn pampersitega), siis kevadel peale esimest sõitu jama ja muu aeg hooleta.
    Tean mida sa tunned, olen selle kõik läbielanud, esialgne tulemus käes (enne 147 nüüd 97 1,5 aastaga). Peamine töö käibki oma kõrvadevahelise alaga.
    Edu!

  • Triin

    29.07.2013 at 10:40

    Henry, KUIDAS LÄHEB??? Ootan uusi sissekandeid!

  • Kristina

    31.07.2013 at 17:34

    Go koopamees 🙂

  • Mairi

    19.08.2013 at 06:47

    Paleodieet tundub huvita, aga ma ei saa aru ühest piirangust. Miks mett ei tohi süüa? Mesilased olid olemas ka kiviajal, lihtsalt siis ei saanud mett nii kergesti kätte. Ma ise usun teooriat, et inimesed on magusa ja rasvase toidu järele nii maiad just sellepärast, et meie kehad on arenenud otsima kõige kõrgema toiteväärtusega aineid. Probleem on lihtsalt selles, et kui nüüd lähed poodi ja ostad, siis kiviajal pidi seda õnnetut mesilasepesa tükk aega taga otsima ja mee kättesaamiseks harilikult kaelamurdvaid trikke tegema. Nii, et selles osas ma olen kahtlev. Samas ma ei leidnud üles, et kas sa soola tohid süüa? Nüüd kui irisemisega ühele poole saadud 🙂 lisan veel seda ka, et tundub väga teostatav dieet ja ma soovin sulle palju edu ning loodan, et tekivad ka uued tervislikud harjumused. Harjumuse tekkimiseks pidi ju ainult 7 päeva kuluma ning kinnistamiseks 30 päeva.

    1. henry343

      19.08.2013 at 09:18

      Mesi ongi kahe otsaga asi ja vist peamine põhjus, miks mesi kahe otsaga on, ongi sel põhjusel, mis sa välja tõid. Mesi oli küll olemas, kuid selle kätte saamiseks tuli väga palju vaeva näha. Mesi ei ole otseselt keelatud (mahemesi), kuid kui eesmärk on kaalulangetus, siis mees sisalduv suhkur ei soodusta veresuhkru stabiilsena püsimist. Seda öeldes, olen ma ikka mett tarvitanud. Mitte palju, kuid aegajalt mustika-pähklisegule lisan lusika.

      Soola kasutan. Küll võimalikult rafineerimata. Meie puhul siis seda roosat Tiibeti soola (või nimetati seda Himaalaja soolaks?). Soola ei panda paleo retseptidesse sisse, sest see saadaks vale signaaali, justkui oleks sool oluline. Sellisel määral nagu jälle keskmine inimene Eestis soola tarbib, ei ole ta kindlasti vajalik. Paleo järgi ei elanud paljud inimesed mere ääres ja seega soola kätte saamine võis olla raskendatud. Kuid mina kasutan soola, kuigi olen seda tunduvalt vähendanud. Seda ka oma kõrge vererõhu tõttu.

      Aitäh, et viitsisid iriseda 😀

  • Sophie

    27.08.2013 at 21:26

    Väga mõnus blogi on Sul!

    1. henry343

      27.08.2013 at 21:45

      Tere Sophie!

      Aitäh kiituse eest ja teretulemast! 🙂

  • helika

    29.08.2013 at 20:41

    Issand, pool meest on kadunud!!!!!!!!!!!!!!!!~!!!!!!!!!!!!!

  • Agnes

    29.08.2013 at 22:35

    Väga tubli!

  • Tiiu Allikal

    05.09.2013 at 16:06

    Esiteks
    mulle niiväga meeldib, et te oma naise kohta ütlete esileedi. Ma ei olegi varem kuulnud, et keegi nii vahvalt oma teisest poolest räägiks. Pole küll kogu blogi jõudnud läbi lugeda, aga kirjutamisanne on teil ikka suur, parem kui Kivirähkil või Kivisildnikul. Mõnus lugeda! Edu!

    1. henry343

      05.09.2013 at 16:26

      Haha, Tiiu! Aitäh kiituse eest. Ta on selle tiitli auga välja teeninud, sest ma olen täiesti veendunud, et meie abielust sain kindlasti mina parema diili, kui tema 😀

  • Kristina

    05.09.2013 at 23:01

    Väga äge, ootan huviga, kuhu kõik see teekond sind veel viib 🙂

    1. henry343

      06.09.2013 at 06:50

      Mina ka 🙂

  • Pille

    06.09.2013 at 06:46

    Väga mõnus blogi. Olen ise samal teekonnal paleoga, enesetunne on super ja tõesti kaalunumbritel polegi tähtsust, kui enesetunne hea 🙂 Ootan põnevusega sinu postitusi 😀

    1. henry343

      06.09.2013 at 06:51

      Aitäh Pille. Kaal on mulle vaid indikaatoriks, et kaalunumber on liikumas.

  • Tarkpea teeb trenni | Creating a good life

    26.09.2013 at 19:33

    […] Palju toredam on, kui keegi kõnetab sind kohe nimepidi nagu näiteks CrossFitis. Näiteks Henry tuli mulle pärast enda trenni tere ütlema ja mul tekkis kohe tunne, et olen sinna […]

  • Tiiu

    11.10.2013 at 09:22

    Väga tubli 🙂 Omast kogemusest võin kinnitada, et nisutoodete jt gluteeni sisaldavate toodete eemaldamine menüüst on igati tänuväärne kingitus oma kehale ja organismile. Esiteks langeb kaal lausa iseenesest, teiseks kaob naha alt igasugune kobrutamine. Suhkru kasutamise või mittekasutamise osas ma mingeid erinevusi ei oska näha. Oleme juba rohkem kui aasta kasutanud ainult mett kuid ei oska mingeid erinevusi välja tuua.

    Kuid pähklite osas olen ma siiski ettevaatlik peale seda kui juhuslikult muuseas vaatasin palju pähkel energiat sisaldab, mõistlikum on süüa rosinaid.

  • ''It's not about how far your legs can take you. It's about how far your mind can take you.''

    11.10.2013 at 18:12

    […] Leidsin Henry blogist küsimused ning mõtlesin neile ise ka vastata […]

  • BettyB

    19.10.2013 at 22:05

    Ou, Härra, te võiksite enda peeglifotod panna kõik kronoloogilisse järjekorda ja need siia kenasti ühe kollaazina üles riputada. Meeleldi vaataks seda tohutut muutust! 🙂

    1. henry343

      23.10.2013 at 23:26

      Jah, ma olen seda mõelnud, et peaks peale igat trenni tegema ja siis mingi aasta pärast tegema stop motion pildireast video, et näha muutust. Oh, nii teengi.

  • MeLil

    22.10.2013 at 10:33

    Tänan selle blogi eest, mõnus, inspireeriv ja humoorikas lugemine. Mina olen ka enda jaoks paleo avastanud ja igasugused isud, millega varem võitlesin 24/7 on kadunud koos väsimuse ja kilodega.

    1. henry343

      23.10.2013 at 23:25

      Aitäh kiituse eest. Paleo tundub ka mulle sobivat.

  • Kristina

    24.10.2013 at 11:02

    Ahh, meil selline vabam pidu, trennipüks on hea, näitab, et oled sportlik 😀

  • henry343

    24.10.2013 at 11:16

    ja Esileedi ei uskunud. Ma ju rääkisin talle sama…

  • Reelika Vene

    24.10.2013 at 14:49

    Ma suutsin kitarrimängus sünnipäva laulu ära õppida ja no natuke Auld Lang Syne’ i ka ja nüüd mu kitarr nukralst seisab magamistoas, a no äkki pimedatel talveõhtutel võtan jälle ennast käsile :p

    1. henry343

      24.10.2013 at 17:32

      Ma sain ka sünnipäevalaulul selgeks- ühe noodi kaupa mängides. Sepeapoisid ka. Meil aia äärsel tänaval hakkas ka selgeks mingi hetk saama.

  • triin

    30.10.2013 at 12:48

    no, mis ma kostan, ÕIGE HENRY! kuigi muffin ja kalkuni rinnaliha ei küla retsepti mõttes just väga muffinlikult, aga ok, loodan, et tegemis oligi soolaste muffinitega 🙂

  • helika

    06.11.2013 at 17:22

    Panin 5 t2rni puhtalt solidaarsusest, sest ega ma ise ka mingit kriitikat ei talu. 1 kuni 4,5 t2rni on minu meelest puhas l2bikukkumine.

    :))

    1. henry343

      06.11.2013 at 17:24

      Totally agreed

  • helika

    12.11.2013 at 16:06

    Aga muidu..n2gu nagu kitsej2lg juba :))

  • Maris

    15.11.2013 at 05:39

    Ma ka alustasin esmaspäeval paleo väljakutsega. Siiani on kõik väga tip-top olnud. Olen ühe paleo tordi tegemise ka selle 30 päeva sisse planeerinud (mehega tähtpäev tulemas). Loodan, et kukub hästi välja 🙂

    1. henry343

      15.11.2013 at 07:57

      Edu sullegi! Tee kindlasti pilt todist ja pane retsept paleo retseptinurka.

  • Rain

    15.11.2013 at 08:30

    Kes müüb turuhoones head liha? Vihja palun, siis teab ka kust otsida.

    1. henry343

      15.11.2013 at 08:38

      Kui sa lähed peauksest sisse (seal põrsa juurest), siis keera sisenedes kohe vasakule ja mine kuni lõpuni ning seal otsas (otsalett-risti nende pikkade lettidega) on üks müüja ja tal on seal kaks letti. Ta müüb tooteid mõnikümmned senti odavamalt, kui teised, mis omakorda tähendab seda, et tal ei jää kaup seisma, vaid on koguaeg värske. Lisaks ei valmista ta väga palju liha ette ja letid tunduvad suht tühjad tal, kuid iga hetk, kui ta ei müü, ongi ta just ettevalmistamisega tegelemas, mis on jälle hea indikaator sellest, et ta tooted ei seisa pikalt. Loodan, et selgitus oli arusaadav.

      1. Rain

        22.11.2013 at 11:38

        Ok, proovin ära!

  • Signe Kõiv

    27.11.2013 at 16:38

    Haa-haaa, väga lahe kirjutis! Edu! 🙂

    1. henry343

      27.11.2013 at 16:44

      Why thank you! 🙂

  • Tõnu

    27.11.2013 at 17:44

    Väga hea mõte, seda “noh tsau mis teed” peaks täitsa järele proovima 😀

    1. henry343

      27.11.2013 at 17:48

      Ma ei näe ühtegi põhjust, miks see ei peaks toimima. Veendu enne, et sul on ilma varukateta särk seljas ja piisavalt raske hantel käes. Kuid mitte liiga raske, et sa “tsau” ütlemise ajal grimasse ei teeks.

  • Sophie Stepanov

    27.11.2013 at 18:43

    Hahaa see esimene lõik!!:D Mul on ka blogis võimalus panna linnuke kohta “ei meeldi” ja iga kord kui keegi seda vajutanud on, siis mõtlen et miks küll ma sellise võimaluse sinna üldse panin, kui mind nagunii ei huvita kas kellelegi ei meeldi. Mis inimene paneks üldse minu saavutuste ja motiveerivate kirjutiste eest “ei meeldi”.. hmm!! Seega mõistan täiesti Su “muret 🙂

    Aga väga tubli et poissmeestepeol korralik olid ja ole ikka sama vahva! 🙂

    1. henry343

      27.11.2013 at 18:55

      Ma küll viskan nalja selle üle, et kui kellelegi ei meeldi, aga ma ikka veits vaevan enda pead- et kui ei meeldi, miks ta siis üldse loeb ja eeldan, et ta siis kogemata siis sattus siia ja enam tagasi ei tule. Peaks olema selline viis, et kui paneb alla viie tärni, siis peab põhjendama. Siis ma teaks, et äkki on mingi püsilugeja ja ma tahtmatult pahandan teda.

  • Sophie Stepanov

    27.11.2013 at 18:46

    Ja muide!! Ma olen juba mitu nädalat trennis häiritud, sest üks naine koguaeg NILLIB mnd nii kurja pilguga… jubee 🙁 Kadedus hakkab inimestes vöimust võtma..tahan ka CrossFiti aga Kuressaares pole seda vöimalust kahjuks 🙁

    1. henry343

      27.11.2013 at 18:56

      Tead, mõni inimene vajab vahel lihtsalt kallistust. Järgmine kord, mine vaikides tema juurde, vaata talle silma ja kallista teda vaikuses. I dare you 😀

  • sandra

    27.11.2013 at 19:16

    Väga lahe blogi !!! Hakkan kindlasti jälgime !

    1. henry343

      27.11.2013 at 19:20

      Aitäh, Sandra! Teretulemast!

  • miff

    28.11.2013 at 18:42

    Arvad, et koopamees jõi pudelivett? Kas ta üldse meie mõistes puhast vett jõi ? Tee järle, big guy.

    1. henry343

      28.11.2013 at 20:36

      Ma küll ei ole kusagil omateada kirjutanud, et ma joon pudelivett. Või, mis vett ma üldse joon. Samuti pole ma rääkinud, et ma olen koopamees, või isegi seda, et ma sooviksin olla koopamees 😮

  • Tiiu

    04.12.2013 at 17:28

    Miks sa hindamise oled ära võtnud? Eelmise postituse eest panin Sulle 1 (no sa kohe kerjasid seda) aga täna tahaks küll panna 5+ habeme eest 🙂

    1. henry343

      04.12.2013 at 20:32

      Sellepärast ei pannudki, et sa hinnata ei saaks 🙂

  • helika

    04.12.2013 at 17:53

    T2itsa nagu 10 aastat nooremaks oleks j22nud selle kaalulangusega! Tubli!!

    ….a see Amazonist saadud julla on kyll ilge puss…muhahaha…palju maksis?

    1. henry343

      04.12.2013 at 20:18

      õnneks mitte eriti palju.. alla 10 euro

  • ktagel

    04.12.2013 at 19:12

    Kõike muud usun, aga tund netis on küll utoopiline,juhul kui sul on nutitelefon:)

  • ktagel

    04.12.2013 at 19:15

    Ma nüüd ei teagi, kas mu kommentaar läks kohale, aga tahtsin öelda, et tund netis saab raske olema;)

    1. henry343

      04.12.2013 at 20:19

      Noh, jah.. väljakutse saab see olema 🙂

  • ktagel

    04.12.2013 at 19:19

    Lahedalt kirjutad. Kohe mõistetav, miks me kirjasõbrad olime;)

    1. henry343

      04.12.2013 at 20:17

      Ma mäletan, et me veetsime tunde telefonis rääkides. Kas me kirjutasime ka?

      1. ktagel

        04.12.2013 at 21:04

        Tead, ma nii täpselt ei mäletanudki, aga kui sa seda ütled,siis tundub nagu päris:) mulle jäi meelde,et saatsid oma juuksesalgu kirjaga. Oli nii? 🙂

  • henry343

    04.12.2013 at 21:14

    see on mul meeles jaa. Käisin teil kurgimüümisel seltsis ka

    1. ktagel

      05.12.2013 at 09:41

      See kõik oli nii ammu juba…nagu kellegi teise elu oleks olnud:)

      1. henry343

        05.12.2013 at 12:16

        Nii on. Kui ma õigesti mäletan, siis 19 aastat. Väga hull… im freaking ancient

  • helika

    05.12.2013 at 17:05

    No ma eile tegin v2ikese empiirilise vaatluse ja v6in 6elda, et FB kasutamise v2hendamises yhe tunnini p2evas feilisid sa sajaga. Minu teada olid sa vahelduva eduga onlainis ka veel kella 3-4 ajal 66sel 🙂

  • henry343

    05.12.2013 at 17:33

    tsau, challenge algas täna ärgates ja ma olen täna ära kasutanud 54 minutit ajaraiskamise ajast. Kuna mul telefon netis, siis mul on FBsse auto logon, aga ma ise sees ei ole. Kuna sa kommenteerisid öösel, siis ma lin just uinumas ja telefon põrises… vot 🙂

  • Sigrimigri

    06.12.2013 at 11:53

    Ei ole vaja videot. Üldse ei ole midagi vaja. Tühi leht annab järgmisel korral 5+ hinde.

    1. henry343

      06.12.2013 at 12:18

      Hah. Ei teagi kas võtta seda komplimendina või karmi kriitikana

  • Katre Kivimaa

    10.12.2013 at 09:15

    Henry sind on alati nii hea lugeda.
    Kui jalutama lãhed helista vahel mulle kaa, 2 aastat eemal olles tunnen vahel et midagi olex siin nagu puudu:(

    1. henry343

      10.12.2013 at 09:21

      Meeleldi Kata 🙂

  • Martin Märss

    10.12.2013 at 09:45

    Henry, ma ikka loen su blogi. Aga täna pani muigama, ja kõvasti. Ise kirjutab, et ei taha päevast nii suurt osa veeta ajaraiskamis-saitidel ja siis kirjutab blogi, mis naelutab inimesi seda lugema! Mulle tundub see natuke irooniline 😀

    1. henry343

      10.12.2013 at 09:48

      Haha, Martin! Sinu jutt on puhas kuld! Hoolimata sellest, et kirjutasin selle eile enne magamaminekut, siis tegelikult segas ka tänast tööpäeva, sest lükkas uinumise edasi ja seega ka ärkamise.

  • Tiiu

    10.12.2013 at 14:44

    Nii tore, et hindamine jälle tagasi on 😉 Ausõna, ma autasustasin Sind 5 tärniga ülima tubliduse eest 🙂

    1. henry343

      10.12.2013 at 15:58

      Haha. Aitäh

  • Kaia

    17.12.2013 at 14:21

    Lohutuseks ütlen, et kui oleksid ostnud need Adidase saapad, siis sa ei oleks saanud neid hiljem ümber vahetada. Tähendab kindlasti sa oleksid saanud need ümber vahetada suurema numbri vastu aga sellisel juhul oleksid pidanud hinnavahe kinni maksma. ( Kassas minuees 1 naine uuris, et kui uisud jäävad väikseks kas saab suurema vastu vahetada ning talle öeldi, et sellisel juhul tuleb hinnavahe kinni maksta)

    1. henry343

      17.12.2013 at 16:12

      Mis on iseenesest jabur, sest mis vahet see on missugugses laos see õige suurus asub. mingeid lisakulutusi ju ei kaasne, kui see karp pannakse järgmise tellimusega kaasa. Muide tänaseks olen ma juba väga rahul, et soetasin endale Eccod. Väga mugavad ja kerged… nüüd oleks veel lund vaja.

      1. Kadri

        15.01.2014 at 21:00

        Asi oli lihtsas põhimõttes ja kampaania “Imede öö” kestis vaid sel päeval. Muidu võiks ju igapäev kampaania olla. 🙂 Kõigele kehtivad reeglid ja sellised olid paraku reeglid. Ja klienditeenindaja ei olnud süüdi, et Sina tahtsid talle raha anda ja tema ei võtnud.Temalegi olid kehtestatud reeglid, mida järgida. Pigem oleks võinud kiita kliendisõbralikust, et vaevuti Sulle üldse otsima vajaliku suurust ja selgitama kuidas kampaania toimib. Ta oleks võinud su pikalt ka saata. Meenuta seda klienditeenindajat. Oli ta pahatahtlik? Alati on lihtne negatiivsusega üle külvata. Ja kui Sa arvad, et ei oleks olnud keeruline saata sinu jalanõud järgmise tellimusega, siis mis sa arvad, milline oleks olnud kaupluse müük sellel päeval ja mitu autotäit tellimusi oleks nö järgmise tellimusega poodi tulnud, sest äkki sa poleks olnud ainus klient, kes soovis teist suurust poodi tellida?! Väike mõtlemiskoht…

        Muidu on Sul tore blogi ja soovin jõudu ja jaksu. Lihtsalt see oli koht kus ma tahtsin sõna sekka öelda.

        1. henry343

          15.01.2014 at 21:19

          Ma jah võib olla tundusin kriitiline klienditeenindaja suhtes, kui ilmselgelt on minu jaoks hoopis see süsteem totter. Siiski ma jään endale kindlaks selles mõttes, et ma viisin ju raha konkurendi juurde ja vaevalt ka Rademar oleks mingit raha kaotanud, kui nad oleksid selle paari järgi tellinud. Vastupidi, ma oleksin saanud saapad, Rademar raha, pluss mina positiivse kogemuse, mis on täenäoliselt poele olulisemgi, kui lahti saadud kaup. Müüja oleks ületanud minu ootused ja loomulikult oleksin mina vastutulelikkuse eest tänulik olnud. Kas pole mitte suurepärane võimalus saada endale uus lojaalne tänulik klient. Ka see ei tohiks olla probleem, et tellitaks võimalusel järgmiseks päevas suur kogus nõutud kaupa juurde, kui keegi sellega ei kaotaks, vaid lihtsalt marginal oleks väiksem.

          Ja ma tõepoolest ei üritanud olla negatiivne, vaid argumenteerisin omast arust päris asjalikult :). Sorry, kui tundusin põhjendamatult negatiivsena.

          Aga nüüd ei saanud mina ei saapad, ega kauplus raha, ega mina positiivset kogemust. Vastupidi ma jäin hämmingusse, et hoolimata sellest, et seda on võimalik tellida, ei olda seda nõus tegema.

          Kuid ma olen sinuga täiesti nõus, et klienditeenindaja tegi oma tööd ja pidas ette seatud reeglitest kinni. Loomulikult oli sel päeval hullumaja ja kui võeti selline otsus vastu, siis just selle põhjal saabki klienditeenindaja otsuseid teha ja nii ka mina 🙂

          Suur aitäh asjaliku ja sisuka kommentaari eest!

  • Maris

    19.12.2013 at 05:17

    Ei, Sa ei ole ainuke, kes selliseid mõttemänge mängib. Ma olen ka kogu aeg mõelnud, et kas ma olen ainuke imelik, kes ei suuda ruudulisel põrandal käia ilma mingi fantaasiamänguta ja ausalt sellised mängud on mul pidevalt kui kõnnin kuhugi 😀

    1. henry343

      19.12.2013 at 07:10

      Sa oled ka siis normaalne.. või ka veidrik 🙂

  • Betty

    19.12.2013 at 07:06

    Tänavakivid, mis on liiga ebaloogiliste pikkuse vahedega, ajavad mind lihtsalt hulluks. Ma kõnnin mööda neid nagu jobu, aga ma ei suuda end ka kuidagi käest lasta, et kõnniks nagu normaalne inimene ja jätaks need kivid sinnapaika..

    1. henry343

      19.12.2013 at 07:10

      Filmi teinekord

  • Katre Kivimaa

    19.12.2013 at 08:44

    Mina kutsun sind Hennu 🙂

  • henry343

    19.12.2013 at 09:16

    sina oled üldse armas 🙂

  • Kaur

    19.12.2013 at 16:52

    Kolme lapse vanemana raporteerin, et nii mähkmevahetus kui nabaväädi hooldus on kukepea. Neid ei pea kartma, neile ei pea mõtlema. Need on mingid asjad, mida sa vajadusel lihtsalt teed, samamoodi nagu sa vajadusel avad teisele inimesele ukse või aitad mantli selga.

    1. henry343

      19.12.2013 at 16:55

      No ma väga loodan, et ma igakord enne tegutsemist ennast kokku võtma ei pea 🙂

  • Anu

    19.12.2013 at 17:29

    Video oli väga hea, eriti õunamasin 🙂

    1. henry343

      19.12.2013 at 20:53

      Eestis müüakse taolist õunamasinat mingi 30 euroga

  • AbFab

    26.12.2013 at 12:44

    1. henry343

      27.12.2013 at 07:21

      Novot. Narkots, mida turustatakse lastele hetkest, kui hambad suhu kasvavad

  • Tikker

    26.12.2013 at 23:24

    Sattusin siia ka mõned päevad tagasi Rentsi kaudu ja jäin lugema. Olen ise küll kõike muud kui sportlik, aga inspiratsioon on alati hea, kõiksugu tervisliku toitumise teemad paeluvad ka. Sul on mitmeid ühiseid jooni ühe blogijaga, kelle tegemistel pikalt silma peal hoidnud olen, ta vahetas oma varasema eraelulise blogi just selle aasta alguses välja ning keskendub nüüd eelkõige spordi ja puhta toitumise teemadele. Tema on suur jooksmise fanatt, aga ka sama suur crossfiti fänn ning samuti jõudnud järeldusele, et suhkru puhul sobib talle vaid nulltolerants.

    https://mindovermatterblog.net/

    1. henry343

      27.12.2013 at 07:21

      Tänud Tikker kommentaari eest! Ma olen aeg ajalt ka sellele blogile pilku peale heitnud. Tore, et mul siis suhkru osas kaasamõtlejaid on

  • Paula

    02.01.2014 at 08:48

    Sul on väga inspireeriv blogi 🙂
    Kuna olen pidanud erinevaid meetodeid kasutades võitlust kehakaaluga pea kaks aastakümmet, neist viimast kümmet võib lugeda juba võidukaks, siis paar tähelepanekut.
    Kunagi kaalujälgiates räägiti sellisest asjast nagu vallandavad toiduained. Need on asjad, millest kõige lihtsam on jätta võtmata esimest amps, sest järgmised ampsud võivad lõppeda täiest valimatu söömisega (õgimisega). Shokolaad ei ole kõigi nõrkus, aga kui oled välja selgitanud asjad, mis söömasööste vallandavad ja suudad neid vältida läheb kergemaks. Enamasti on neid rohkem kui üks.
    Teine süsivesiku ja söömasööstu vaheline seos on ilmselt insuliini tootmises. Kui veresuhkur läheb kõrgeks siis insuliini toodetakse rohkem ja seeläbi veresuhkur langeb kiirelt ning selline tasakaalu kõigutamine paneb jälle midagi süsivesikurikast tahtma. Kui suured ja kiired süsivesikud menüüst välja saada siis mingi aja pärast enam ei taha ka ja sellist “tühja koha tunnet” kõhus enam ei teki.
    Oled väga tubli! Soovin edu ja vastupidavust!

  • Kriss

    05.01.2014 at 18:02

    Nii palju ägedaid õppetunde ja uusi eesmärke. Täiega lahe aasta tuleb 🙂

    1. henry343

      05.01.2014 at 18:16

      Jäin ka aastaga rahule, aga mitte piisavalt, et uus parem tulla ei saaks 🙂

  • Tiiu

    05.01.2014 at 21:08

    Tubli, Henri! Minu tänane tarkusetera: “Need kes tahavad teha otsivad võimalusi, need kes ei taha teha otsivad vabandusi”. Millisele kuulsale mehele see tsitaat kuulub?

    1. henry343

      05.01.2014 at 21:30

      Jackie Chan?

      1. Tiiu

        06.01.2014 at 15:15

        Icc, vale vastus 🙂

      2. henry343

        06.01.2014 at 15:26

        Siis pead sa ise mulle vastuse ütlema

  • Nele Varendi

    05.01.2014 at 21:33

    Väga tubli oled! Selline eneseanalüüs – super! Mina plaanin ka sel aastal paljudele rahvaspordivõistlustele end kirja panna. Eelmine aasta andis palju julgust! Ma ei kujutanud kunagi ette, et ma olen võimeline jooksma 10 km. See tundus täielik utoopia aga see oli ilmselt mu eelmise aasta suurim saavutus. Kusjuures veel suve alguses ei suutnud ma isegi 1 km joosta. Aga neid vahvaid spordiüritusi tuleb riburadapidi ja need on eriti head selleks, et trennis püsiks mott kõrgel ja samas see tohutu energialaeng, mis nendest üritustest tuleb innustab ka veel takkajärgi 🙂

  • Nele Varendi

    05.01.2014 at 21:38

    Muide ma vanasti tegin ka iga aasta lõpus kokkuvõtte ja panin märkmikusse kirja 3 suurimat saavutust või olulist sündmust läinud aastal ja 3 eesmärki uueks aastaks. Tegin seda paar aastat järjest. Tagant järgi oli nii põnev lugeda neid. Peaks selle jälle ette võtma. Aga sulle palju püsivust ja eesmärgikindlust uueks aastaks! 🙂

    1. henry343

      05.01.2014 at 22:48

      Aitäh Nele! Äkki võtame koos mõne raja ette kunagi 🙂

  • pille-riin

    06.01.2014 at 08:36

    Ma ei tea kas sa juba tead, aga on olemas selline lehekülg nagu http://www.elamusretked.ee . Äkki leiad sa sealt mõne ürituse/võistluse kus aasta jooksul osaleda. Ise läbisin 2013 aasta suvel Noarootis kepikõnnimaratoni, lähemalt saab lugeda siit https://www.firmasport.ee/vibram-fivefingers-esitleb-iii-noarootsi-kepikonnimaraton-tuldud-nahtud-tehtud/

    1. henry343

      06.01.2014 at 08:37

      Oh, lahe, uurin

  • Lemmchen

    15.01.2014 at 07:53

    Ja, tundsin puudust, et miks sa ei kirjuta! Hea kui naised oma söna maksma ikka panevad (nii haiglasse mineku kui sealt ära tuleku suhtes!).

    1. henry343

      15.01.2014 at 08:08

      Nii armas, et puudust tundsid :).

  • ktagel

    15.01.2014 at 09:00

    Täitsa kirjanik kohe:)
    Mõnuga loen!

  • henry343

    15.01.2014 at 09:03

    (y)

  • Heli Kopter

    15.01.2014 at 09:04

    EMO ei ole traumapunkt. EMO on Erakorralise Meditsiini Osakond ja traumapunkt on EMO osa, kus tegeldakse traumadega. EMO-s laiamalt tegeldakse ägedate ja rasskete haigestumistega.

    1. henry343

      15.01.2014 at 09:07

      Ei ma tean ikka, mis EMO pikalt on. Kuid kui me väiksemad olime, siis me nimetasime seda kohta alati traumapunktiks. Kõik nimetasid. Kui sa jala välja väänasid, ütlesid sa ikka, et lähed traumapunkti mitte EMOsse. Siis oli EMO äkki traumapunktist rohkem lahus. Aga aitäh paranduse eest!

      1. Heli Kopter

        15.01.2014 at 10:22

        Vanasti ei olnudki EMO-t, oli vastuvõtu osakond. TRAUMApunkt eeldab TRAUMA olemasolu. Trauma on välisel põhjusel saadud vigastus. Kui jalg välja väänatakse – see on trauma ja minnaksegi TRAUMApunkti. Kui on KÕHUVALU või südamelihase infarkt jne x100, siis see ei ole trauma. See on haigestumine ja sellega ei tegele TRAUMApunktis töötavad TRAUMAtoloogid vaid erakorralise meditsiini arstid erakorralise meditsiini osakonnas.
        Nimetada EMOt traumapunktiks on sama kui nimetada arvutit arvelauaks. 😀

    2. Õnnela Koppel

      15.01.2014 at 13:53

      Mina oleksin selle EMO traumapunktiks nimetamisega rahul kui ma seal töötaks :D, sest see on siiski üdini positiivne väljend rahva suus. Olen rohkem kui kindel, et lausa igas peres on mõni õuduslugu rääkida juhtumistest EMO-s ja ainuüksi jutumärkidesse asetamine : “ERAKORRALINE Meditsiini Osakond” on juba piisavalt sarkastiline ja no lühendi tõlkimise variantidest me rääkima ei hakkagi 😀 Päikest EMO seinte vahele, mis muud! 🙂

      1. henry343

        15.01.2014 at 16:55

        haha, olen nõus!

  • Tiiu

    15.01.2014 at 11:22

    Hoian pöialt, et ikka terveks saaksid 🙂 🙂 🙂

  • Kairi Kivaste

    15.01.2014 at 20:39

    Mina töötan EMOs ja mul ka jumalasta pohlad, kui inimesed seda traumapunktiks nimetavad. 😀 Kõik ju teavad, et mida mõeldakse, ei hakka mina ühelegi patsiendile midagi siinkohal SELGEKS tegema. 😀 “poteito-potato” või “dinosaurus-draakon” 😀 Las olla!

    1. henry343

      15.01.2014 at 20:48

      😀 no just. OLULINE on see, et kõik rõõmsad on

  • Rents

    17.01.2014 at 00:08

    Mulle tundub, et oskus end analüüsida on edu eelduseks – inimene, kes seda oskab, oskab oma vigadest õppida. Sina oskad seda ilmselgelt väga hästi. 😀

    1. henry343

      17.01.2014 at 00:32

      No loodame 🙂

  • Liis

    19.01.2014 at 12:04

    tere!
    sattusin sul blogi peale kogemata eile ja nüüd olen algusest peale järjest lugenud siiani välja 🙂 v hea lugemine! huvitav ja nalja saab ja inspireeriv (endal ka parajasti tervise poole liikumise protsess pooleli).
    tahtsin natuke sõna võtta selle vigastuse osas. ma ei ole küll veel päris olevikku jõudnud sinu blogi lugemisega, nii et võibolla juba ebaaktuaalne kommentaar. aga ikkagi 🙂 mul juhtus sügisel korvpallis sama lugu, ainult et säärelihasega. üks hetk oli nagu kramp, aga läks kiiremini üle, kui kramp, kuid jäi edasi pingesse. hiljem polnud väga tunda, välja arvatud kossus. mõtlesin, et peaks massööri juures käima, aga lihtsalt nii kiire oli, et ei jõudnud. ja see oli viga. sest siis u kuu pärast trennis tuli ikka see päris rebestus ära :((( vaatamata sellele, et olin v hoolikalt eelnevalt sooja teinud säärtele jne. ja siis oli juba EMOs mitmetunnine istumine ja jalaga hullumaja. see pani vaimselt ka suure põntsu, nii et tervise poole liikumine võttis sisse vastassuuna ja tulemuseks oli väkkväkk…. ühesõnaga, mida ma soovitada tahaks – mine massööri juurde!! kes mudiks ja venitaks lihase korda jälle 🙂 sest iseenesest võib asi ainult hullemaks minna, risk on liiga suur. ma vägaväga kahetsen, et ise sinna ei jõudnud :(((
    oih, läks pikaks kommentaariks 🙂
    loen nüüd, kuidas sul edasi läheb.
    Liis

    1. henry343

      19.01.2014 at 12:55

      Mulle meeldivadki pikad kommentaarid. Jalaga on jah nagu ok ja ei läinud hullemaks. Ma pole elus massööri juures käinud aga peaks hoolduse mõttes äkki plaani võtma. Loodan, er sulgi läheb nüüd kõik suurepäraselt

  • P

    21.01.2014 at 16:28

    oh, mina küll lugesin su sõnumist selge teksti välja 🙂 “kakkis muxo, ms ki aknrsten sins”? “kallis musi, ma ka armastan sind”. onju?

    1. henry343

      21.01.2014 at 16:39

      Nii on 🙂

    2. henry343

      21.01.2014 at 16:40

      Tegelt peaaegu täpsemalt oli ”ma ju armastan sind”

  • Anu

    23.01.2014 at 07:24

    Uku, Tobias, Oskar, Rasmus. Ja palju õnne!

    1. henry343

      23.01.2014 at 07:45

      Aitäh! Oskar ja Rasmus kahjuks sõprade poolt broneeritud 😛

  • Martin Märss

    23.01.2014 at 07:31

    Tõmmu, Triip, Tõru – ja kui need sulle nõmedad tunduvad, siis jätkuvalt, “Martin” on kaunis nimi. Mulle vähemasti tundub sedasi

    1. henry343

      23.01.2014 at 07:44

      MIs seal salata, Martin on ilus nimi (eriti Tõmmu, Triibu ja Tõru kõrval), aga Martin juhib praegu igast nimetabeleid. Su nimi on hetkel sedavõrd moes, et pakun, kui ma paneks Martin, siis oleks kunagi koolis tal klassis 5 nimekaimu

  • riina

    23.01.2014 at 07:33

    Teile kõigile palju õnne !!

    1. henry343

      23.01.2014 at 07:41

      Oi Riina, tore sinust üle saja aasta kuulda 🙂

  • Evrika

    23.01.2014 at 07:58

    Eks ahviarmastus oma pisikese vastu tabab jah hetkega:) ja imetlus oma naise vastu (kes ütles, et naised on nõrgem sugu) Nii vahva oli lugeda, tervisi kõigile kolmele ja laske ikka värskel emmel nii palju puhata kui vähegi võimalik! Facebooki piltide osas olen sinuga samal arvamusel – tegin ka otsuse, et ei pane sinna ühtegi pilti, kuna enne oma Everti saabumist ei huvitanud mind ka mitte üldsegi need titade pildid:) – mõtlesin, et titamammad ja -papad on peast pisut soojad:) Nüüd aga, pean tunnistama, vaatan küll ja jube armas on:)
    Olge vahvad ja kosuge kenasti! – see viimane soovitus siis pojale:)

    1. henry343

      23.01.2014 at 08:01

      Aitäh, Evrika! Poeg on meil ikka väga tubli. Hea une ja hea isuga

  • Kati

    23.01.2014 at 08:08

    Kui Martin ei sobi siis Martti ju ometi nii popp ei ole või Mikk….. või Hugo…..Loodetavasti ikka õige nimi jõuab teieni mõnda rada pidi. Olge tublid!

    1. henry343

      23.01.2014 at 08:09

      Aitäh!

    2. Kristel

      23.01.2014 at 09:52

      Martti ja Mikk on väga head pakkumised 🙂 Mul on kaks poega ja üks on Martti ja teine Mikk (Mikul küll tegelikult kaks nime Mikk-Martten)

      1. henry343

        23.01.2014 at 10:25

        Oleks ma teadnud, et nimepanek nii keeruliseks osutub…

  • Taavi

    23.01.2014 at 08:36

    Ma oskan sinuga väga hästi samastuda, mis puudutab neid isa tundeid kui vastsündnud laps on käes. Ta ongi kõige ilusam ja kogu maailm peab seda teadma…..lisaks lisandusid mul ka meestega vestlustesse imelikud uued teemad mähmketest, jne. Mu vanem vend ütles, et kui laps sünnib, siis hakkab mehel organismis möllama isahormoon. See pidi mehe “imelikuks” tegema. Palju õnne ja jaksu.

    1. henry343

      23.01.2014 at 08:37

      Loodan, et ma suudan siis seda isahormooni taltsutada, et mind edaspidigi pokkeriõhtutele kutsutaks 🙂

  • Lemmchen

    23.01.2014 at 09:37

    Palju palju önne!
    Saan ka ahviarmastusest aru 😉 Plika on 2,5 aastane, ma ikka ei usu, et “minu oma”. 😀

    Nimeks pakuks näiteks Emil.

    (Ja ma muide mötlesin kommentaaris küsida, et kus sa oled, aga siis mötlesin, et äkki jätan stalkeri mulje :D)

    Head lapsekasvatamist!

    1. henry343

      23.01.2014 at 14:02

      Stalgi julgelt 🙂 Tartus olen.

  • B

    23.01.2014 at 09:37

    No Johan on küll üks ütlemata vahva nimi!
    Ja lisaks muidugi Gregor ja Georg..

    Palju õnne värsketele vanematele tutika beebi puhul! 🙂

    1. henry343

      23.01.2014 at 10:26

      Gregor suguvõsas olemas

      1. Kristel

        23.01.2014 at 11:20

        Kent-Gregori 🙂

  • Kerttu

    23.01.2014 at 10:25

    Minu tutvusringkonnas on kaks kõige värskemat ilmakodanikku saanud nimeks Robin. 🙂
    Jõudu ja jaksu!

    1. henry343

      23.01.2014 at 10:28

      Kui ma tahaks, et ta oleks igavene teine siis paneks Robin. Ma paneks parema meelega Batman juba 🙂

  • blondinka8

    23.01.2014 at 11:03

    Suured, suured õnnesoovid! Ma pakuks oma poja nime- Kert.
    Billirubiin on selline salakaval asi ja sain minagi oma esimese lapsega (tütar, 2008a) seetõttu pikalt haiglas olla. Lausa 2 nädalat ja kahe lambi all, aga peale seda pole enam kordagi probleeme olnud 🙂 Nii, et see mälestus sinna haiglasse jäigi- õnneks!
    Mõnusat kasvamist pisipojale 🙂

    1. henry343

      23.01.2014 at 11:08

      Kert on väga hea pakkumine, kuid aee kahjuks just sõprade pojale pandud

      1. blondinka8

        23.01.2014 at 11:28

        Pakuks siis veel Kaur, Andre, Marek.

  • Liis

    23.01.2014 at 13:16

    Jääks Johani peale 🙂
    Mul on endal Richard ja Reti.

    1. henry343

      23.01.2014 at 13:17

      Paistab jah, et pea kõigile meeldib Johan 🙂

  • Janika

    23.01.2014 at 13:19

    Johannes nt on ka ilus nimi.

    1. henry343

      23.01.2014 at 13:26

      on tõesti!

  • Temp

    23.01.2014 at 13:20

    Mina pakuks ka Johan.
    Kuigi… minu arvates peaks korralikus nimes, R-täht ka sees olema. Raoul oleks minu teise poja nimi, aga võta näpust, tuli plika:d

    Well, kuigi ma soovin teile väga väga palju õnne ja loodan, et leiate õige nime peagi, siis lapsehoidmiseauhinnale ma ei pertendeeri 😀

    1. henry343

      23.01.2014 at 13:21

      sorry, auhind ei ole tagastatav

      1. Temp

        23.01.2014 at 13:22

        Õnneks tundub, et minu nimevarianti on enne mind ka pakutud 🙂

        1. henry343

          23.01.2014 at 13:24

          No siis läheb jagamisele ja kõik pakkujad saavad hoida 😀

    2. luize

      24.01.2014 at 09:59

      Rohan siis? 🙂

      1. henry343

        24.01.2014 at 10:00

        Ohoh, päris vahva nimi kusjuures.. isegi kui sa seda naljana mõtlesid 🙂

  • Mari

    23.01.2014 at 13:55

    No Jakobsonile sobiks ju kenasti Carl või Robert 😉
    Kui nüüd tõsiselt mõelda, siis Andreas Jakobson kõlaks väga uhkelt ja mehiselt. Ja A ja J on väga ilusad initsiaalid, mida kirjutada. Kui nimega natukene mängida, siis saab sellest kokku andja. Mulle meeldivad mitmetähenduslikud ja peidetud sõnumiga nimed.

    1. henry343

      23.01.2014 at 14:00

      Algul oligi mõte panna Karl, kuna see mu vanaisa nimi ja siis külas, et kui lisada ka Robert, kõlaks see eriti hästi ja alles siis kui perekonna nime lisasime, jõudis pärale.

      Andreas on jah ilus nimi, kuid meie sugulasel Maarjal, kellega me tihedalt läbi käime, on mees Andreas. Pärast ei jõuaks teda pilvedest alla tuua, kui tema nime paneksime 🙂

      Aga sinu väljaspoolt kasti mõtlemine on kadedust tekitav.. ning tõepoolest oleks andja!

      1. Mari

        23.01.2014 at 14:04

        Aga kuidas oleks siis näiteks Andri või Ander Jakobson?
        Sest ma ei saa üle sellest, kui ilus oleks A ja J galligraafiliste initsiaalidena. Väga ilus perekonnanimi muideks 🙂

        1. henry343

          23.01.2014 at 14:10

          Ilus kujutis oleks tõesti, olen nõus. Samas MJ oleks nagu Michael Jackson või Michael Jordan 🙂

  • Kevadhaldjas

    23.01.2014 at 14:03

    Kui juba kontvõõrana lugema sattusin siis osalen ka nime pakkumises. Paul või E(e)rik või kui midagi ekstreemset otsida siis Tähve (vana Eesti nimi). Vahva lugeda kuidas üks väike ime avardab maailmapilti ja annab inimesele uue rolli. Edu ja palju häid ühiseid hetki kogu perele!

    1. henry343

      23.01.2014 at 14:09

      Erik ja Joel-Erik on ka ühed tugevad kandidaadid olnud

  • Tiiu

    23.01.2014 at 14:31

    Tervitusi ja jaksu siis kõigile kolmele 🙂 Aga… auto ostsite ikka tõelise rahvaauto, telefon, arvuti jm kodutehnika samuti tõelised rahvalemmikud tõenäoliselt 😉 Ärge laske ennast häirida mingist populaarsusest vaid valige see mis meeldib ja sobib. Ilusad nimed on populaarsed ja vaatamata 1995 aastakäigus sündinud poisslaste kõige populaarsemale nimele mis oli Martin (sellest sain teda tagantjärele), on minu Martin olnud koolis ainus Martin oma klassis alates 2. klassist kui me kolisime Tartusse. Kaks Martinit oli küll lasteaiarühmas ja 1. klassis, kuid see oli ka ainus lasteaed-algkool mingi 6000 elanikuga linnakeses, nii et see ei lähe arvesse 🙂

    Teiseks aspektiks mõelge kuidas võiks laps ennast tunda oma nimega koolis ning see suur globaliseerumine ka veel takkapihta 🙂 Mitte ükski välispartner ei suuda näiteks minu nime ilma tõsise harjutamiseta hääldada 🙂

    Ja palun mulle andestada minu targutamine 🙂

    Ikka jaksu teile, värsked lapsevanemad 🙂

    1. henry343

      23.01.2014 at 14:43

      Aitäh Kallis Tiiu!

  • paikesejanx

    23.01.2014 at 14:41

    Palju õnne ja jaksamist teile! Armas ja muhe lugemine, tited ongi nunnud, enda oma seda enam 🙂 No nimedest siis ehk: Janek, Jarek, Jaanus…

    1. henry343

      23.01.2014 at 14:42

      Aitäh!

  • Marko Tähnas

    23.01.2014 at 15:38

    Jōudu teie perele! Trenniga on nüüd jah nii, et kui varem pidi selleks tahtmise/motivatsiooni leidma, siis nüüd on vaja selleks AEGA leida. Soovitus siis teiselt värskelt isalt. Tee trenni poisi uneajal. Vōta see aeg kasvōi enda une arvelt. Usu, pärast trenni oled niikuinii palju värskem.

    Nimesoovitus: oleks meie perre poiss tulnud, oleks ta Joonas olnud.

    1. henry343

      23.01.2014 at 15:46

      Joonas oli ka Esileedi üks lemmikuid, aga kuna mu naaber oli kunagi Joonas, kes oli üle küla parm, siis ta rikkus minu jaoks selle nime ära 🙂

  • nell

    23.01.2014 at 15:55

    Matis ja Oliver on ka ilusad nimed.

    1. henry343

      23.01.2014 at 22:07

      On tõesti. Oliver on võetud, aga Matis kõlab päris ilusasti!

  • naine50+

    23.01.2014 at 17:08

    Nime ei hakka soovitama, aga trennisoovitus on mul küll.
    ilmad lähevad peagi soojemaks ning siis on hea iga päev paar tundi titega kärutada.
    Kasu kolmepoolne – laps saab värskes õhus hea une, lapse ema saab puhata või rahus tubaseid toimetusi teha ja sina liikuda.

    1. henry343

      23.01.2014 at 17:35

      Kusjuures ma ei jõua ära oodata, et ma saaksin titaga jalutamas käia! 🙂

  • Maria

    23.01.2014 at 17:21

    Johan on kena nimi tõesti. Sellega kokku sobiv Johanna oleks ilus tütrele. Endale meeldivad näiteks sinu enda nimi (seda siis järelikult ei saa vist pakkuda), Sebastian ja Taavi. Eks vaadake ise, kelle nägu laps kõige rohkem on 😉

    1. henry343

      23.01.2014 at 17:24

      Meil tuli täna idee seoses Johaniga. Teha see liitnimeks

      1. Temp

        23.01.2014 at 18:10

        Ei hakka siin keerutama midagi! Üks konkreetne nimi ja asi Ants :d

  • kati

    23.01.2014 at 19:52

    Ralf, Karl, Romet 🙂

    1. henry343

      23.01.2014 at 19:56

      Igas nimes r sees, nagu peab

  • Merje

    23.01.2014 at 20:24

    Kui mul oleks kaksikud sündinud, siis oleks nad nimeks saanud Ronald ja Rihard. Aga sündis hoopis üks poiss ja see sai väga ilusa nime – Henri 😀

    1. henry343

      23.01.2014 at 20:32

      Väga ilus nimi 😀

  • Sophie

    23.01.2014 at 21:23

    Palju palju õnne teile Esileediga!!! Pakkumised on Johan-Patrick äkki? Või Karl-Romet? 🙂

    1. henry343

      23.01.2014 at 22:04

      Mõlemad head pakkumised!

  • Inge

    24.01.2014 at 07:43

    Ka mulle meeldib Johan. See nimi on minu jaoks väga väärtuslik ka ühe minu armastatud õpetaja Johan Ekenbergi tõttu. Teie perekonnanimega sobib Johan isegi paremini 🙂

    Henry, ehk tuled kunagi meie kursusele oma väärtuslikust kogemusest teistele lapseootel isadele rääkima?

    1. henry343

      24.01.2014 at 07:44

      Haha… seda saame me arutada sinuga

  • nonhabeas

    25.01.2014 at 17:39

    Ott on väga kena nimi 😀

    1. henry343

      25.01.2014 at 20:39

      On :

  • helika

    27.01.2014 at 22:28

    Henry, regarding to Joonas – see oli su naabri perekonnanimi mitte eesnimi nii et teil sobib kasutada kyll! Mulle meeldivad veel Rene, Reeno ja Jarek 🙂 Ja Arle 🙂

    1. henry343

      29.01.2014 at 20:36

      jah, aga ikkagi

  • Anonyymne kaasaelaja

    29.01.2014 at 19:23

    Palju õnne pisipoja sünni puhul! Nimedeks Joosep, Bruno, Indrek…

    1. henry343

      29.01.2014 at 20:36

      Aitäh! Joosep oli ka tõsine kandidaat

  • Liina

    30.01.2014 at 07:47

    Palju õnne isaks saamise puhul 🙂 Mulle meeldib su blogi ja suhtumine ja kõik muu ja ma saan aru, mida sa oma postitusega öelda tahad ja kujutan ette, mida tunned aga ausalt – ära virise 🙂 Sina ei olnud rase, sina ei sünnitanud, sinu kehaga ei teinud hormoonid issand-jummel-teab-mida ja ei tee seda veel edasi. Noh elu natuke muutus, aga peagi loksub kõik paika(tegelikult ka) ja saad jätkata oma trenni rezhiimi. Vähemalt saad seda jätkata varem ja suurema tõenäosusega kui siis, kui sa oleksid naine. Trenn ja kaalu kontrolli all hoidmine on ka mulle väga olulised ja mõistan seda, et rajalt kõrvale kaldudes võib ennast halvasti tunda. Aga mis puudutab lapse sündi ja esimesi elukuid, siis mehed – teil ei ole õigust viriseda 🙂

    1. henry343

      30.01.2014 at 07:50

      Haha. Ma väga ei virisegi. Minu virin käib rohkem blogi aadressil, sest mul ei ole siia midagi eriti kirjutada kuna see siin veits trenniblogi tüüpi asi. Aga olrn sinuga nõus- SUCK IT UP HENRY!

  • Kristi Stoltsen Käsik

    30.01.2014 at 11:00

    Usu mind, see on alles algus, varsti titt lärmab ja sul pole õrna aimugi, mida ta tahab, sest kõht on täis, mähku kuiv jne. 😛 Ja kui see kõik paremaks läheb ( s.t. saad juba öösel magada, wc-s käia ja süüa siis, kui ise tahad), siis tuleb mängu limbiline süsteem sinu peas, mis ütleb, et veel oleks vaja paljuneda. 😀 Ma rumal olen juba 3 korda samasse ämbrisse astunud. 😀 Minu lapsed pole keegi öösel maganud kuni 4 eluaastani.
    Aga lohuta ennast sellega, ei hiljem oskad tohutult hinnata oma trenniaega, täisväärtusliku sööki ja magatud tunde. 😉
    Veejoomise- suhkruvältimise ametis olen ma ka kohutavalt kehva, aga harjutamine pidavat meistriks tegema. Ma siis üritan edasi. (Y)
    Teile kolme ka edu, varsti olete ka osavamad vanemad-lapsed ja siis läheb lõbusamaks.

    1. henry343

      30.01.2014 at 11:02

      Sa nagu samaaegselt lohutaksid ja samas ajad asja hullemaks 😀 .

      1. Kristi Stoltsen Käsik

        30.01.2014 at 11:10

        Mugavustsoonis puudub edasiminek, aga kaoses peitub meeletu võimalus saada ise paremaks, toredamaks, targemaks, osavamaks, ilusamaks …
        Ees on veelgi toimekam aeg, mis vahel ajab ajud krussi, aga samas rõõmustab nii meeletult.
        Noh ja ära looda, et 8 aastane sul magada laseb, ta tuleb 6.30 voodi ette: “Kõht on tühi, minge tehke putru.” 😀

  • agnes

    30.01.2014 at 16:44

    sa saad k6igega ilusti hakkama! dont worry 🙂
    Aga ma m@letan ka aegu kui k@isin vanaema juures SAT TV vaatamas, nii kift oli 🙂

    1. henry343

      30.01.2014 at 17:28

      Tule koju ja veedame mõne laupäeva hommiku curled up in blanket multikaid vaadates

  • heret

    30.01.2014 at 16:55

    Ma peagi tulen ja teen teile külla ja teen ühe korraliku pastaroa ja lasagne külmkappi varuks :))) Niipea kui nad magama hakkavad kauem on vaja neid hakata vägisi ülesse tirima kell 7, et lasteada ja kooli viia.. see kestab umbes 16 aastat jutti!

    1. henry343

      30.01.2014 at 17:25

      Heret, võtan seda kui lubadust 😀

  • Tiiu

    30.01.2014 at 17:40

    Pidage vastu 😉 🙂 🙂

  • kasja

    30.01.2014 at 19:03

    Niipea, kui ilm veits soojeneb ja titte saab hakata vankris magatama nii u 3x päevas, on trennimured murtud. Tuleb leida muretu marsruut, nii u 5 km edasi ja 5 tagasi – või 10 km ring – ja kukkuda uhtma. Mistahes ilmaga, ikka reipa pika sammuga. Titt magab (ja tervis muudkui tugevneb, sest värske õhk), vankrilükkaja füüsiline vorm aina paraneb. Ja üks kahest teeb kodus samal ajal unevõlga tasa. Garanteerin, et sellise trenniga on särgid varsti suured. Tehtud-nähtud. Oht muidugi, et lõpuks lähete selle üle tülli, kumb jalutuskorra saab – kes siis head vormi ei tahaks.

    1. henry343

      30.01.2014 at 21:06

      Ma usun sind täielikult 🙂

  • Nelku

    08.02.2014 at 08:02

    Eesti keeles on burpee kosmonaut 🙂 minu lapsed saavad iga hilinenud minuti eest ühe. Ükskord jäin ise trenni 20min hiljaks – lapsed olid sillas 🙂

    1. henry343

      08.02.2014 at 08:04

      Tegelikult on astronaut Eesti keeles kosmonaut! 😀

      Ma kasutan burpeed tegelt sellepärast, et nii mõnigi teab, mis on burpee, aga pea keegi ei tea, et seda ka kosmonaudiks kutsutakse

  • >Kesse

    08.02.2014 at 10:54

    mina tahaks jälle näiteks beebijutte lugeda, nii et pane aga heaga kõik kirja- kus sa veel näed et mees lastejutte räägib 😀

    1. henry343

      08.02.2014 at 11:00

      Nii armas :). Delfisse kirjutangi beebijutte

  • Inge

    08.02.2014 at 19:14

    Su beebijutud on tõeliselt liigutavad!

    1. henry343

      08.02.2014 at 20:57

      Aitäh Inge! Ma küll tegelikult üritan neid vastupidi võimalikult machona hoida :). Ju siis pressib isadus must nõnda välja.

  • Lemmchen

    08.02.2014 at 20:37

    Jama lugu, ma oleks ka standartne kirjutanud. Googeldasin hetkel lausa, sest ei suutnud seda uskuda! 😀

    1. henry343

      08.02.2014 at 20:58

      No just

  • MrsB | Mind over Matter

    09.02.2014 at 10:52

    Aitäh, et varbad ära lõikasid 🙂 Loen paljude jooksjate blogisid ja millegipärast mõtlevad pooled neist et nii kihvt on oma siniste varbaküüntega jalgu tervele maailmale näidata – muidu äkki mõeldakse et nad polegi total badasses! 🙂

    1. henry343

      09.02.2014 at 10:56

      Haha, pole tänu väärt! Minu varbad minu badassnessi kahjuks ei kinnita, sest pole suurema asi jooksja. Üldse on minu spordid väga sinikaid vältivad. Ükskord avastasin sinika käsivarrel, mille päritolus ma päris kindel ei olnud.. tegin pilti ka, aga mingil põhjusel ei postitanud. Kuid see oli tõesti badass sinikas 🙂

  • agnes

    11.02.2014 at 18:51

    ma pean vist lapsehoidjaks tulema- siis saad trenni minna!:)

    1. henry343

      11.02.2014 at 19:28

      Aki, oled alati teretulnud

  • Tiiu

    13.02.2014 at 10:39

    Ära anna alla! Rohkem ei julgegi midagi öelda 😉

  • Anu

    14.02.2014 at 16:29

    Hahaa, see südamlik kõhukarvapilt on küll super!

  • Tiiu

    21.02.2014 at 09:14

    Üheks võimaluseks on proovida taimetoitlust. Loobuda igasugusest gluteeni sisaldavast teraviljast. Võiksid kaaluda näiteks figuurisõpradega liitumist. Saad endale toitumiskava, iganädalase kohustusliku kaalumise ja grupi, kellega koos rajal püsida on psühholoogiliselt kergem. Kaalu langetamine ongi raske. Psühholoogiliselt. Sest piirama peab tohutult. Ja see tekitab stressi. Stress ajab jälle sööma. Huvitav on see, et näe suitsetamisest loobumiseks on üks mees välja töötanud toimiva ja geniaalse programmi. Huvitav miks kaalulangetamiseks seda keegi ei ole suutnud teha.

    Sa saad hakkama!!!

  • henry343

    21.02.2014 at 09:44

    Tiiu, taimetoitlus aitaks kaalust alla võtta? Tõenäoliselt küll, kuid siin on ju küsimus, kas ma suudaksin jäädagi taimetoitlaseks ja vastus on ei. Mulle meeldib, liha ja kala ja krevetid ja muna ja piimatooted. Kui ma suudan olla paar kuud lihata, siis sellel ei ole ju mõtet, sest kui tuleb tagasi liha, siis on tagasi kõik see, millest ma need paar kuud hoidusin.

    Sama asi on kaalujälgijatega. Tegelikult ei tee nad ju midagi muud, kui jälgivad kaloreid ja hoiavad neid defitsiidis. Kasutavad selleks lihtsalt oma süsteemi. Pluss iganädalane kaalumine, mida ma ka päris õigeks ei pea, sest vahel on muutus sentimeetrites mitte kilogrammides.

    Aga aitäh, et nii usinalt kaasa elad. Mul ei olegi plaanis vastu mitte pidada. see oli lihtsalt selline mõtete sättimise koht.

    1. Tiiu

      21.02.2014 at 11:40

      No ega sa padutaimetoitlaseks ei pea hakkama 🙂 Ok, ma ei ütle midagi rohkem. Kunagi. Mulle tundub, et sa kuidagi liiga isiklikult võtad mu kommentaare 🙂 ja miski on sust elurõõmu välja imenud, sajaga 🙁 🙁 🙁
      Usinalt kaasa elan sellepärast, et näen ise samamoodi vaeva juba viimane aasta. Omast kogemusest võin öelda, et kalorite lugemisel saab kaalu langetada ka igasuguse defitsiidita 🙂 Ma usun, et see on kõige efektiivsem viis. Kui sa kõik üles kirjutad ja kokku arvutad, siis on selge pilt kas sai üle või tuleb veel süüa. Ka tervislikult võib üle süüa. Lõpetuseks üks kiire ja maitsev retsept:

      Ca 2L vett
      6 kanatiiba
      3 suuuuuurt porgandit
      väike peotäis metsikut riisi või gluteenivaba makarone
      4 kartulit
      soola/musta pipart/1 tsillikaun
      1 sibul
      ohtralt küüslauku

      Võtad puhtasse potti 2L vett ja kanatiivad. Kui kogu kupatus on keema tõsunud, riisud hoolsalt vahu. Samal ajal kui tiivad keevad koorid kartulid ja porgandid. Porgandid on soovitatav riivida, siis ei jää nad supi sees häirima. Mina kasutan selleks saumikseri lisatarvikuid (pmst nagu köögikombain), kartulid tükeldan ribadeks. Kui tiivad juba peaaegu valmis on, viskad potti riisi ja/või makaronid, õige varsti ka porgandid ja kartulid ning terve tsillikauna (enne seda õngitsed tiivad potist välja jahtuma). Võid lisada ka puljongikuubiku, kui see tundub liiga rämps, siis prae sibul ja küüslauk oliivõliga. Lisad soola-pipra, kanaliha mis tiibade küljest oled lahti harutanud ja tükeldanud, õngitsed välja tsillikauna ja ongi valmis. Kui oled vilunud, võtab aega 30 minutit.

      Vot 😉 🙂 🙂

      1. henry343

        21.02.2014 at 11:45

        Tiiu! Ära räägi nüüd rumalusi! Mulle väga meeldivad su kommentaarid. Internetis suhltemine ongi jama see, et väga raske on edasi anda emotsiooni ja minu vastuses ei olnud midagi pahast, vaid arutlesin sinu soovitusi enda jaoks. Seega katsu alati mu vastuseid lugedes ette kujutada, et ma naeratan, siis on äkki lihtsam mõista, mida ja kuidas ma mõtlen.

        Kui me sinuga Rimi ees juttu ajamae, kas ma tundun ka siis elurõõmutu ja mossis? Ma usun, et mitte. Lühidalt, hindan väga sind ja sinu komme 😉 Ja kui sulle tundub, et võtan isiklikult, siis on see ju positiivne- järelikult läheb korda 🙂

      2. Tiiu

        21.02.2014 at 12:09

        ma just lõpetasin nutmise ja kuidagimoodi suutsin läbi paistes silmade su elurõõmu tabada taas 🙂 Kahjuks pole ammu trehvanud Rimi ees 🙁

    1. henry343

      21.02.2014 at 12:12

      õhtul sätin end vaatama 🙂

  • henry343

    21.02.2014 at 12:12

    see oli pühendusega sinule Anu!

  • Anu

    21.02.2014 at 13:54

    Väike arvamus auku kukkumise suhtes: ma usun, et plaan B puudumine see ei olnud, sest oled piisavalt teadlik praeguseks, mis on tervislik ja mis mitte, mis Sulle sobib ja mis mitte. Ma usun, et esimeseks põhjuseks oli suur elumuutus. Beebi tulekuga läks senine rutiin sassi, kõik oli uus ja seega oli vaja mingis osas minna tagasi kuskile oma vanasse mugavustsooni- a´la- olen magamata ja väsinud, ei jõua praegu söögitegemisele mõelda. Teine ja ma usun olulisem aukukukkumise põhjus oli see kohutav rasvadieet. Paleo oli tervislik ja toimis hästi, miks k…i pärast sa seda jama hakkasid tegema…..kaal kaaluks, aga tervis??? Ma usun, et kõik äärmuslikud asjad kukutavad, mis iganes põhjusel, katsetaja auku. Niiet järjepidev tervislikkus, mitte kibekiire kaalukaotus äärmuslikel meetoditel. Nagu ütlesid, siis järjepidevus on see mis hiljem ka seda tulemust hoida aitab. Niiet, roni august välja, rapsi puhtaks ja tervislikult edasi….noorsand vajab purikat papsi :)….hoian pöidlaid

    1. henry343

      21.02.2014 at 13:56

      Olen suga enam kui nõus. Aitäh motivatsiooni puhangu eest!

  • Liis

    21.02.2014 at 15:43

    Mul on niiiiii hea meel lugeda, et ma pole ainus, kes on kassas piinlikust tundnud 🙂

    1. henry343

      21.02.2014 at 15:51

      Mul on ka hea meel, et ma ei ole ainus siis 🙂

  • Inge

    21.02.2014 at 17:37

    Kuna ma ise pole kaaluga kunagi hädas olnud siis palju nõuandeid selles osas minult loota pole, kuid 2 mõtet Sinu postituse peale ikkagi tuli. Esiteks tunnustan Sind reklaamide mõju teadvustamisest. Isegi kui Sa seda ei vaata ja see ainult taustaks käib, siis eluvähendav mõju on olemas. Teine mõte on raamatu soovitus . Lugesin paar kuud tagasi raamatut “Arutu söömine” . Kas oled seda lugenud? Paljut sellest tead Sa nagunii, aga usun, et kui pole lugenud siis tasub ikkagi lugeda.

    Kui annetamiseks läheb siis võid annetada näiteks MTÜ-le Sünni Vägi 🙂
    Edu!
    Inge

    1. henry343

      22.02.2014 at 18:46

      Hea soovitus! Väärt ettevõtmine!

  • Liis

    22.02.2014 at 05:22

    olen v passiivne blogilugeja kommenteerimise mõttes. aga tahtsin siinkohal kinnitada, et on ikka lohutav küll lugeda, et ma pole ainus, kes aegajalt komistab. seega hindan väga su ausust (hea teksti vormis eriti :)). ja ammutan siit motivatsiooni uuesti joonele saada pärast paarinädalast minnalaskmist. juba plaanid paigas 🙂 aitäh!

    1. henry343

      22.02.2014 at 18:48

      tore, et sa passiivseks ei jäänud ja võtsid vaevaks kommenteerida! See motiveerib mind vastu ka 🙂

  • Liina

    22.02.2014 at 14:46

    Ma teen ka seda, et vaatan oma korvi sisu ja mõtlen, kas on häbi v mitte 🙂 Tavaliselt vabdandan muidugi sellega, et tervislikud asjad on juba kodus olemas, see kräpp on ainult puudu.

    Usun ka, et plaan B puudumine polnud päris see, mis sul juhtus, lihtsalt raske on pühenduda tervislikule toitumisele kui niipalju muud elus toimub. Ja sul ju toimub. Ma olen enda toidulaual viimasel ajal nii palju kräppi avastanud, valmis pihvid, pelmeenid jms, sest ma lihtsalt EI VIITSI süüa teha ja poest ei ole võimalik osta mitte midagi, mis oleks lihtne, valmis ja tervislik. Ja mida sööksid ka mu ülejäänud pereliikmed ja sellest kõhu täis ka veel saaksid. Täielik peavalu.

    Kas niipalju järjest jalutamine tüütuks ei lähe? Ma praegu joosta ei saa ja sellep. ka jalutan palju, aga ma üle 1.5h korraga ei suuda, nüri on. Kuigi ma pole ka päris üksi, koeraga käin, aga ta on umbes sama jutukas kui beebi 🙂 Anna andeks muidugi, ma ei taha su motivatsiooni kuidagi kõigutada, kaalule mõjub 3h jalutuskäik kindlasti lausa suurepäraselt. Soovin sulle edu ja elan kaasa :)!

    1. henry343

      22.02.2014 at 18:47

      Ma jah just tunnen, et alla kahe tunni jääb kuidagi väheks ja ei saa seda mahvi kätte. Teiene põhjus pikkadeks käikudeks, on see, et proua saaks kodus ka omaette olla ja häältest puhata. Aitäh, et kommenteerid ja annad märku, et keegi ikka loeb 🙂

  • L.L

    25.02.2014 at 11:01

    Annetada võib alati SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi. Igati üllas asutus

  • Arra

    28.02.2014 at 08:50

    Rulluisu ja vankri lugu oli naljakas. Kahju, et tsensuur peale pandi, sest mulle meeldib lugeda sellistest blondidest momentidest, kuna endal ka aeg ajalt tuleb teisi ette ja ikka hea teada, et keegi teine veel samas paadis istub
    Sul on nii vahva blogi, alati on huvitav lugeda Midagi asjalikumat mul kosta polegi, lihtsalt mõtlesin ka korraks jälje maha jätta ja vähem passiivne blogilugeja olla. Jõudu ja jaksu ja jään järgmisi toredaid kirjutisi ootama.
    Kertu (võhivõõras tudeng Tartust)

    1. henry343

      28.02.2014 at 09:37

      Aitäh Kertu, et loed ja aitäh, et endast märku andsid 🙂

  • Lemmchen

    28.02.2014 at 13:46

    Mina tahaks, et sa iga päev kirjutaks. Nii hea tuju teeb kui näen, et Henry on jälle midagi bloginud 🙂 Ausalt !

    1. henry343

      28.02.2014 at 14:26

      Väga meelitav. Kaalun isegi veits tihendada postitusi

  • Lemmchen

    01.03.2014 at 22:34

    Ah, kui laps suurem on, siis on rohkem aega kirjutada. Praegu naudi seda väikest olevust. Nad kasvavad liiga kiirelt! Kuigi jah, minu pärast võiks sa vähemalt ülepäeviti kirjutada!

  • Fotograaf

    06.03.2014 at 14:32

    väga huvitav, edu ja jaksu 🙂

  • Kadri

    06.03.2014 at 20:42

    Henri, tore, et ei lasnud HT-l enda kirjutamisindu piirata ja tegeled sellega! Muuseas – meil saab kevadel gümnaasiumi lõpust üpris ümar arv aastaid mööda – kas peaks mingi kokkusaamise korraldama:)?

    1. henry343

      06.03.2014 at 20:57

      Pole paha mõte. ma ei olegi kellegagi kontakti eriti hoidnud peale Ronaldi ja Meelise. Leiaks nüüd ka kellegi, kes korraldamise enda peale võtaks 🙂

  • helika

    07.03.2014 at 00:26

    T2na panin hindeks nelja ja seda p6hjusel, et mul l2ks tykk aega taipamaks, et sinu isa blogi on tegelikult “Isa blogi” ja mitte vanamees pole hakanud Delfis blogi pidama. Aarepealt oleks hakanud kaugek6net siit v6tma….

    1. henry343

      07.03.2014 at 04:34

      Ma mõtlesin et peaks ära parandama ja isablogi kokku kirjutama aga ma ei viitsinud. Tuleb neljaga leppida… 🙂

  • Janika

    07.03.2014 at 08:38

    Hea kirjatükk, mõnus kõhutäis naeru hommikuks. Eriti meeldis see koht kus Sa proovikirjanditest rääkisid. 😀

    1. henry343

      07.03.2014 at 09:26

      Hea, et meeldis! Tule teinekordki 🙂

  • Arra

    07.03.2014 at 08:43

    Kui toitumiskava on koos, siis ma suurima hea meelega loeksin vahel siit blogist ka mõnda head, lihtsat ning tervislikku retsepti.
    Nimelt mul endal pidevalt see probleem, et võin küll head ja tervislikku ja kallist värsket kraami kokku osta, kuid ma ei oska neist midagi eriti mõistlikku süüa teha ja lõpuks närin neid ikka niisama, viskan kõik kokku mingiks igavaks salatiks või panen võileiva peale…

    1. henry343

      07.03.2014 at 09:26

      Oleme kokkuleppinud!

  • Puhh

    07.03.2014 at 09:12

    proovi spargli asemel redisega samamoodi käituda – uskumatult maitsev!

    1. henry343

      07.03.2014 at 09:27

      No ma proovin, kuigi ma ei kujuta ette süüa töödeldud redist. Ma seda alati toorelt söönud

      1. Puhh

        07.03.2014 at 11:14

        ma ka varem ei kujutanud, keegi soovitas. lõikad redised sektoriteks, paned pannile veidi võid ja siis madalal kuumusel “hautad-küpsetad” veidi. täpselt ei tea, aga ehk umbes 5-10 min kanti. maitseb üsna spargli moodi, lisaks tervislik ja puha.

  • Puhh

    07.03.2014 at 09:13

    oh imede ime! ma sain lõpuks siin blogis kommenteerida 😀

    1. henry343

      07.03.2014 at 09:27

      KAs varem ei saanud siis? Huvitav, mul on korra varemgi öeldud, et mingil põhjusel ei ole õnnestunud kommentaari jätta

  • Margit

    07.03.2014 at 10:05

    Luunja kurkide osa: see on lihtsalt nii tõsi! 😀 No ja sparglist pole mõtet rääkida, ega avokaadode hind ka just madal pole ning nimekiri headest asjadest jätkub… Pikalt.

    1. henry343

      07.03.2014 at 10:51

      No ongi noh.. need olid kolm esimest, mis mulle enim peavalu valmistavad.

  • healthymargit

    14.03.2014 at 20:53

    BMR = eesti keeli baasainevahetus. Peaks selle isablogi vist mingisse bookmarki panema, no kogu aeg unustan vaadata, aga see on nii kenasti kirjutatud 🙂

    1. henry343

      14.03.2014 at 20:56

      häbi, et sa veel pannud pole :D. Ma muidu kirjutan veel kenamini, aga nad kurjamid tomietavad selle alati seal korralikult ära.

      Baasainevahetus on jah see sõna, mida ma otsisin. Aitäh!

  • helika

    15.03.2014 at 00:02

    Muidu hea k6ik see konstruktiinve kriitika muu maailma ja blogide ja saadete jms osas, aga oma elust k6nelev jutt kipub imalaks minema. V6taks nyyd v2he alfaisasema tooni j2lle tagasi 😉

    1. henry343

      15.03.2014 at 06:36

      Ah ära ulu 😀

  • Pille

    15.03.2014 at 10:08

    Ma väga ei nõustu selle lihaste kaotuse jutuga. See dieet on üles ehitatud süsivesiku vähesusele, kust keha ammutaks esmase energia. Esimeses etapis on 0 tolerants süsivesikutele ja keha viiakse ketoosi seisundisse ehk nüüd hakatakse energiat võtma rasvavarudest. Hakkab suurel kiirusel vähenema rasv. Lihased vähenevad väga vähe kuna nende ehituseks vajalik valk on toidus olemas. Teiseks on tähtsalt kohal ka trenn. Nii et selline dieet on minu arvates parem kui teised dieedid just lihasmassi säilimise tõttu. Teiste dieetidega on nii et kaotad lihasmassi ja siis kui dieet läbi, hakkad kõvasti juurde võtma kuna organismi energiavajadus on väiksem vähenenud lihaste tõttu.
    Ma olen seda ise teinud ja tean seda seetõttu et käisin kord kuus analüüskaaluga kaalumas, mis näitas täpselt rasvade ja lihaste jaotumist ja kogust. Nendest numbritest nägin, et rasv kadus, lihased mitte.
    Aga hoiatuseks, et see dieet sobib tervetele inimestele kuna koormab neerusid.

    1. henry343

      15.03.2014 at 10:17

      Aitäh kommentaari eest Pille! Ma ei ole kindel, mis dieedist sa nüüd räägid. Ma rääkisin siin sellest, mida ma seal saates nägin. See, et nad seal lihast kaotavad, ei olegi tarvis kaalu analüüsida, vaid seda on silmaga näha. Mulle ei tundu, et nad seal low carbsile rõhuvad, kuna tatart ja mingeid puuvilju süüakse. Paistab, et nad on eemaldanud simple carbsid ja hoiavad kaloreid madalal

      1. Pille

        16.03.2014 at 08:56

        Ikka sellest samast dieedist räägin :). Ma enne ei julgeks lihaste kohta midagi öelda, kui pole konkreetseid numbreid näinud. Telepilt on petlik ja inimene, kes kaotab nii palju kaalu, näebki ju teistsugune välja.
        Kui tähelepanelikult jälgida, siis mingi osa süsivesikuid tuleb toidulauale alles paari kuu möödudes. Erik Orgu kommentaar on ju ka seal poodeldes olnud umbes, et nüüd tuleb menüüsse paar asja juurde. Need paar asja ongi natuke süsivesikuid ja puuvilju. Ilmselt alguses siiski 100g ühe toidukorra kõrvale ja seda kogust siis järk-järgult suurendades kuniks kaalulangus peatub. Ehk jõutakse sellele tasemele, mis on kaalu säilitamiseks vaja. Inimene õpib ära selle, et palju temale sobilik toidukogus on. Eeldusel, et teeb programmi algusest lõpuni korralikult läbi.
        See lõtv nahk on natuke pseudoprobleem, sest ega see 150kg inimene ju parem välja ei näe. Seda ei saa ka riietega peita.
        Iga kaalulangus on parem kui mitte-kaalulangus. Pika perioodiga kaalulangetamine on vb isegi raskem, sest motivatsioon jõuab kümme korda vahepeal kaotsi minna.
        Eks loomulikult negatiivseid külgi on ja ma sugugi ei soovi kellegi arvamust ümber lükata. Iga üks peab leidma omale sobivaima meetodi. Ilmselt need, kellel sealt suuri kaalulangusi pole tulnud, siis neile see ei sobinudki. See ei sobigi igaühele.

  • Pille

    15.03.2014 at 10:13

    Ahjaa, muus osas nõustun :). Eriti selle paljaks koorimisega… Kui alandav!

  • naine50+

    15.03.2014 at 16:20

    Saate lõpus kaalutakse riietega. sest rippuv nahk jätab väga ebameeldiva mulje. Sellise kiire kaalukaotusega nahk küll ei suuda tagasi tõmbuda.

    1. henry343

      15.03.2014 at 16:22

      ja sellest ongi kahju, et sellistest asjadest ei räägita ja jäetakse mulje, et kõik, mis aastaga tehtud on nii nagu peab

  • mann

    15.03.2014 at 21:22

    ojaa..minu lapsepõlvekodu on Tartus Õuna tänaval:)
    Muide, kus see vankriga pilt tehtud on? Mitte ei meenu Tartus sellist parginurka..

    1. henry343

      15.03.2014 at 22:07

      Hei! Siis on su lapsepõlvekodu väga ilusas kandis!

      See pilt on tehtud emajõe ääres, selle uue silla juures, mis algab Laial tänaval. Seal on see park, kus on hästi palju varesepesi

  • katrihelenak

    20.03.2014 at 07:55

    Uskumatu, et esimest korda olen siin blogis ja juba kommenteerin. Aga ma pidin kuskil välja ütlema…mind ajab marru, et seal kaalusaates räägitakse nii palju kilodest. Appi sa kaalud 100kg jne. Okei, 100kg on suur kaal peaegu ükskõik kellele, aga on ju suur vahe kas inimene on 165cm ja kaalub 100kg või 180cm ja kaalub 100kg. Kiire kaalulangetuse kohta nii palju, et see 0,5-1kg kehtib neile, kellel on 10-20kg ülekaalu. Seal on aga selliseid, kellel on 60kg. Nende jaoks võrdub 1km=10kg kõndimisega. Iga nende samm põletab rohkem kaloreid kui enam vähem normis inimesel (või muidugi ka vormis). Nende pulss ei taastu nii kiirelt, seega nad põletavad veel pärast trenni ka nii palju kaloreid. Kui nad peavad kinni oma dieedist (tõenäoliselt kuni 2500kcal) ja teevad tunnike-kaks trenni siis lihtsalt kulutavadki niivõrd palju kaloreid, et kaalukaotus on alguses suurem. Pärast tekib (nagu paljudel teistel, kes on saavutanud normaalkaalu) sõltuvus trennist ja kerge buliimia vorm. Hirm, et kui täna trenni ei tee kaalun homme sama palju nagu alguses jne. Seetõttu ma väldin sellisei kaalu-ja toitumisblogisid sest enamused ei tee trenni ja toitu teadlikult vaid sõltuvuslikult, mis aga mingi hetk hakkab organismile kahju tegema.

    1. henry343

      20.03.2014 at 08:00

      Nii tore, et sa lõpuks siis siia blogisse ka jõudsid 🙂 ja veelgi enam- kohe ka kommenteerid. Olen sinuga nõus, et inimestel tekibki kinnisidee enda kaalust ja tervis on viimane asi, mille peale mõeldakse ja üritatakse kaalu all hoida nii tervislikke kui väga ebatervislikke viise kasutades.

  • Riina

    20.03.2014 at 13:35

    Minagi esimene kord siin ja tahaksin öelda, et kui aastas on 52 nädalat ja iga nädal langetada normaalse tempoga 1kg siis see -60kg ei ole ju kuigi suur kõrvale kaldumine. Eriti kui tõesti on ilmselgelt ülekaalulise inimesega tegemist. Seega lihtsat aritmeetikat võiks ka veidi kasutada! Aga jah – ma sel aastal seda saadet ei jälgi, sest eelmisel aastal sain aru, kui väga alandav see saates osalejate suhtes on ning mind tegi kurvaks, et naised saavutasid vähem kui mehed. Ise suutsin eelmisel aastal umbes poole aastaga ca 20kg maha võtta ja seda just trenni ja teadliku toitumisega. Eelmise hooaja järel ma suutsin teha samuti sellise otsuse, mis sarnaneb väga sinu omale, et soovid olla tervislik ja aktiivne juba täna, mitte siis kui oled X kg kergem ja näljast kurnatud. Ja see on aidanud püsida mõistlike loobumiste kaudu tänase tervislikuma ja energilisema minana.

    1. henry343

      20.03.2014 at 15:18

      Teretulemast Riina ja aitäh, et võtsid aega enda mõtteid jagada. Ma tahtsin lihtsalt kaasa mõelda selle lihtsa aritmeetika koha pealt. Kui me kasutaksime lihtsat aritmeetikat, siis paberi peal tundub tõesti, et kui aastas on 52 nädalat, siis tuleb need kilod lihtsalt nädalatele ära jaotada. Kuid elu ei ole sirgjooneline- on paremaid aega ja on vähem häid. Kui sa oled isegi kaalulangetusega tegelenud, siis sa tead, vahel võib minna nädalaid, suisa kuid, kui kaal ei lange, sest platood on paratamatus. Kuid see saade on projekt, mis on keskendunud numbrile ja kõigil on osalejail on aegu, kus nad on motivatsiooni kaotanud, või haigeks jäänud jne ja midagi ei juhtu. Kuna aga oluline on saates number, siis peavad nad peale tagasilangusi tegema spurte ehk vähendama veelgi enda päevast kalorihulka. Kaks näidet: vist oli eelmises saates, kus mees ütles, et tal on olukordi, kui ta lihtsalt ei söö. teine näide, üks naine, kes oli võrdlemisi edukas, ütles mõni nädal enne projekti lõppu, et raske on, kuid natuke tuleb veel vastu pidada. Selline mõtlemine ei ole jätkusuutlik on see, mis ma tahan siin öelda. Minu elukutseks on aidata inimestel lahti saada nikotiinisõltuvusest. Suitsu ennast maha jätta on üpris lihtne ja tahtejõuga sa suudad mingi aeg ilma olla, kuid vaiskelt hakkab vana sõber meenuma ja igatsus tuleb peale. Millega mina tegelen, ei olegi niivõrd see suitsetamise maha jätmine kerge oleks (seda teen ka), vaid mina aitan inimestel lahti saada soovist suits uuesti ette panna, et nad ei veedaks ülejäänud elu nii, et peavad ennast pidevalt kontrollima ja tahtejõuga võitlema. Sama asi siin saates- peale projekti lõppu on nad jäetud üksi. Kui nad tahtsid varem pidevalt üle süüa ja näiteks enda emotsioone toiduga kinni mätsida, siis miks nad ei peaks seda tahtma teha peale projekti? Loomulikult tahavad ja nad peavad kasutama tahtejõudu ja enesekontrolli, et mitte uuesti vanale rajale langeda. Küsimus peab olema tervislikkuses ja elustiilis, mitte numbris, sest kui sa oled tervislik, siis on su palju lihtsam mitte süüa toite, mis teevad sind haigeks. Sellised siis minu mõtted.

      1. Riina

        21.03.2014 at 07:08

        Tänan pika ja sisuka vastuse eest. Olengi kõigi sinu seisukohtadega nõus ja nagu mainisin, siis sel hooajal ma seda kaalusaadet ei vaata, sest mulle piisas eelmisest hooajast, mil mõistsingi, et see kaalunumbrile keskendumine pole jätkusuutlik. Mõtlesin pikalt, et miks eelmise hooaja 7 osalejast 3 ainult õnnestusid nii enam-vähem ja ülejäänute tulemusega küll rahule jääda ei saanud (saate kontekstis ja eeskuju mõttes ka). 3 osalejal olid teised motivatsiooniallikad kui vaid ainult kaalunumber. Aga oma aritmeetilise kommentaariga tahtsingi öelda, et kui inimene, kelle eesmärk on olla tervislik ja püsivalt eluterve (mitte mõeldes ainult kaalule), siis see -60kg aastaga pole tervisele ohtlik ja on täiesti OK, AGA seda vaid juhul, kui see pole eesmärk iseenesest.
        Mul on hea meel, et siia blogisse eksisin, mõnus on vahelduseks ka ratsionaalse meesolevuse kaalulangusest lugeda. Ilmselt eksin siia veel. Kõike parimat ning loodan, et jõuad oma eesmärkideni. Üks samm korraga või siis ehita ühe kivi kaupa, et tulemus oleks jääv.

  • G.K

    20.03.2014 at 16:01

    Tervitused!

    1. henry343

      20.03.2014 at 16:07

      Sullegi! 🙂

  • >Kesse

    21.03.2014 at 07:47

    Vahemärkuseks, lingi ikka oma fb lehel või siin postituses oma isablogile kui sinna on ilmunud uus artikkel. Mitte ei ole meeles sinna minna neid lugema aga need on ometi ju nii armsad 🙂

    1. henry343

      24.03.2014 at 22:46

      Ma peaks kuidagi linkima jah. Aitäh soovituse eest!

  • Tõnu

    21.03.2014 at 08:51

    Disc golf on päris lahe, käisime eelmine aasta pidevalt seda mängimas.
    Radasid on suht palju: Tartu, Elva, Annikoru, Alatskivi.
    Mõnedki korrad sai käsi paigast visatud ja tiigist ketast otsimas käidud 🙂

    1. henry343

      24.03.2014 at 22:46

      Tundub karm mäng, ma lootsin, et selline lihtne ära olemine 😛

  • Helena

    21.03.2014 at 09:14

    Soovitus heategevuseks – loomad. Sa mainisid, et loomaarsti juures käimine on maru kallis (nõus!), seega kõik need MTÜd, kes kodutute ja maha jäetud koerte-kassidega tegelevad, peavad kõvasti vaeva nägema, et vajalike ravide ja operatsioonide jaoks raha saada. Suurem osa rahast tulebki tegelikult heategevusest. Mõtle selle peale! 🙂

    1. henry343

      24.03.2014 at 22:47

      Võtan su soovituse arvesse!

  • Annely

    22.03.2014 at 14:37

    Väga tubli oled! Toetuseks pakuksin RatRace selle aasta kuvand sobiks ka sinu tegevusega hästi. Kontorirotid välja trenni tegema. Kutsud sobrad kampa panevad paar euri juurde ja saate jooksma ka tulla 😉

    1. henry343

      24.03.2014 at 22:48

      Põnev, aga ma ei tea.. pole just suurem asi jooksumees ning ma pole vist elades kilomeetrit järjest jooksnud 😀

      1. Annely

        28.03.2014 at 08:03

        see pole mingi spordivõistlus selles mõttes 🙂 jalutada võib ka. Mina olen ka kõndijate klubis 😉 Pigem fun üritus. Noorsandi käruga võid ka võtta 😉

  • Roosa

    23.03.2014 at 12:45

    Soovitan sellist androidi äppi nagu Noom Weight Loss Coach. Seal saab päevasest kaloritarbimisest üpriski hea ülevaate, sest söödu sisestamine on väga lihtne. Lisaks saab kasutada sammulugejat ja sisestada tehtud füüsilise tegevuse (näiteks jalutamine) ja saab teada, palju selle arvelt kaloreid rohekm võid tarbida.

    1. henry343

      24.03.2014 at 22:48

      Aitäh soovituse eest! Ma olen kunagi Noomi isegi kasutanud, aga mulle väga ei meeldnud see, et ta pidevalt suunab, et sa ostaksid täisversiooni

  • G.K

    23.03.2014 at 18:21

    Ehhee.. Märkasin alles nüüd, et tervest minu pikast kommentaarist on miskipärast ainult “tervitused!” alles jäänud!

    Tegelikult oli minu kommentaar ikka pikem ja kuigi on ju tore ka niisama tervitusi saada siis ma siiski lisan oma jutu siis tagantjärgi!

    Nimelt olen ise samamoodi aktiivne kaalulangetaja projektis “Delfi Naistekaga kaalust alla!”
    Üldiselt ei ole ma suur sõnavõtja igasuguste arvamuste ja ideede koha pealt, kuid siinkohal, lugedes sinu postitust mõtlesin ka paar sõna sekka öelda.
    Nimelt olen sinuga nii üdini nõus: selline kaalulangetamine nagu seal saates “eeskujuks” tuuakse ei ole kaugeltki mitte tervislik ning kui mina näiteks nädalas võtan vahest alla 600g-1kg peetakse mind loodriks?! Kogu see alandav “riietest lahti ja tööstuslikule kaalule” süsteem on küll mõeldud pigem meelelahutuseks aga siiski leian, et see ei ole OK.
    Igatahes, jõudu ja jaksu nii Sulle kui ka teistele kaalulangetajatele. Ekstreemsustesse ei ole mõtet laskuda ja tuleb kuulata oma keha ning mõistust ja need ilusasti tasakaalu saada. Üks samm korraga! 🙂

    Gerda.

    1. henry343

      24.03.2014 at 22:52

      Olen lugenud su postitusi delfis ja hoian sulle pöialt. Eks sensatsioon müübki ja kui kiireid tulemusi ei ole, siis pole paljudel ka huvi su tegemiste vastu.

      Muide väga julge oled, et Delfis jagad enda teekonda. Ma kirjutan isablogi delfisse ja seal saavad kommenteerida ainult registreerunud kasutajad ja 80% on lihtsalt selleks, et sitasti öelda:). Kuid mul on hea meel, mul on tulevikus suuremad plaanid ja see on hea viis endale paksu nahka kasvatada. Sinu blogil ei ole kommentaaride piiranguid ja tõenäoliselt on kommentaarid veel halvustavamad

      1. G.K

        27.03.2014 at 20:16

        Tore kuulda, et oled lugenud! 🙂
        Kommentaare on igasugused ilmselt aga kui ma päris aus olen, siis ega ma neid eriti ei loe ka – ei ole mõtet endale liigset stressi tekidada. Pean tähtsaks siiski eelkõige iseenda ja oma treenerite arvamust ning oma lähedaste toetust!

        Soovin sullegi sinu teekonnal jõudu ja jaksu ning vallatut sulelendu!

        Gerda

  • Avo

    27.03.2014 at 23:48

    Palju õnne sünnipäevaks,tore on alati lugeda su blogi!!!Tervitused Iirimaalt!

    1. henry343

      28.03.2014 at 07:45

      Aitäh! Veetsin isegi viis aastat Dublinis. Mõtlen aina, et peaks vanu radu külastama ja Esileedile tutvustama

      1. Avo

        28.03.2014 at 14:39

        Tsau,tere tulemast,kui Corki satud anna teada,saab hotellis alet teha ; )

  • Sandra

    28.03.2014 at 07:43

    Ma naersin praegu mitu korda niimoodi pahvatades, et kass mu jalutsis iga kord kreepsu sai!

    1. henry343

      28.03.2014 at 07:46

      Nii tore… kassil küll vist mitte nii väga tore 🙂

  • >Kesse

    28.03.2014 at 09:20

    Mitte just tihti ei purska ma blogipostitusi lugedes naerma. Korduvalt. Minu kiitused, sa kirjutad suurepäraselt!

    1. henry343

      28.03.2014 at 22:16

      Aitäh kiituste eest. Need on väga motiveerivad 🙂

  • B.

    28.03.2014 at 18:33

    Kruvikeerajate komplekt..
    Dude, you crack me up! 😀

    1. henry343

      28.03.2014 at 22:17

      Build upist vist ei olnud seda oodata 🙂

  • Arra

    04.04.2014 at 05:25

    Ma olen alati arvanud ,et Sõbra pubi on rohkem selline osside kogunemise paik… Muidugi on hea arvata, kui ise pole kohal käinud. Aga see mulje, mis jäänud on kõrvalt vaadates, pole eriti sinna kutsunud ka. Ma nimelt käin sealt pea iga päev mööda, kuna lähim toidupood on samas hoones. Sinu kirjelduse tõttu võibolla otsustan siiski sisse ka astuda kunagi 😀 Kuigi ilma alkoholita ilmselt, sest ma olen üks neist vähestest, kes klaasist veinist ka juba purju jääb piisavalt. Ma olen alati mõelnud, et kas see on tingitud minu vähesest alkoholitarbimisest või siis kuidagi füsioloogiast, et kõik nii kiirelt pähe hakkab. Ilmselt mõlemast.

    Jään huviga uuendust ootama. Edu tervise poole pürgimisega! 🙂

    1. henry343

      04.04.2014 at 06:31

      Sul on õigus, oss oli seal küllaga. Ainuke asi, mis mulle selles kohas meeldis oligi see, et seal olid erinevad inimesed- lisaks ossidele ka igast teisest kategooriast mehi-naisi. Lisaks olin ma vine all. Kaine peaga sinna minna.. no ma ei tea. Sulle peavad siis meeldima väga vali muusika ja purjus inimesed 🙂

  • Helena

    04.04.2014 at 08:39

    Hei! Lihtsalt huvi pärast küsin, et kodused rummikoksid olid tavalise või suhkruvaba koolaga? 🙂

    1. henry343

      04.04.2014 at 08:57

      Kõige tavalisema Coca ja Gingeralega

  • Svea

    04.04.2014 at 11:13

    Nähh, mis hüper- super- kingitus siis õelt oli? Kütsid eelmises postituses nii üles selle 🙂

    1. henry343

      04.04.2014 at 11:15

      Pole veel kätte saanud. Loodetavasti jõuab pärale sel pühapäeval 🙂

  • mariaroosalu

    04.04.2014 at 11:49

    Tere! Kõik suitsukoolitused toimvad Tallinnas, kas ei ole mõeldud ka Tartus mõne koolituse tegemise peale?

    1. henry343

      04.04.2014 at 11:52

      Hei Maria! Toimuvadki nii Tallinnas kui Tartus! Tartlasena ei jätaks ju ometi tartlasi sellest võimalusest ilma 🙂

  • Mariann

    04.04.2014 at 17:20

    Ma loodan tõesti, et blogi on muudatuste tuules veelgi põnevam, praegu on nii tore vahel omaette arvuti taga hea huumori üle itsitada 🙂

    1. henry343

      04.04.2014 at 18:24

      On ju! Olen täitsa nõus 😀

  • maia

    06.04.2014 at 12:47

    Tantsimine on ju ka liikumine, miks .sa selle välistad?

    1. henry343

      06.04.2014 at 13:26

      Hei Maia!

      Täpselt samal põhjusel, miks ma olen välistanud ka näiteks uisutamise. Ka uisutamine on liigutamine, aga nii nagu tantsimine- ma ei oska seda ja ma näen seda tehes tobe välja ning mis peamine, puudub soov 🙂

  • S.

    08.04.2014 at 11:38

    Ma harilikult ei kommenteeri, vaid loen vaikides nurgas. Aga ma tahaks lihtsalt öelda et ma imetlen tõeliselt su meelekindlust !! 🙂

    1. henry343

      08.04.2014 at 14:31

      Aitäh, et otsustasid nurgast tere ütlema tulla! Tule aga jälle, mul alati hea meel!

      Ma küll ei tea, kuidas ma su ära petsin ja jätsin mulje, et ma olen meelekindel, kuid aitäh kiituse eest!

  • Kaidi

    08.04.2014 at 18:30

    Mul pole ammu suu k6rvuni niimoodi krampis olnud ja silmad vees ligunemas.. ! Hahahaha

    J6udu Esileedi ja pojaga diplomaatiliselt hakkamasaamisel, potensiaali on!

    1. henry343

      08.04.2014 at 19:27

      Teretulemast Kaidi! Selliseid innustavaid komme on alati nii tore saada 😉

  • Arra

    16.04.2014 at 09:21

    Retsept on huvitav, proovin millalgi kindlasti järgi 🙂 Ootan ka järgmistes videotes põnevaid retsepte.

  • henry343

    16.04.2014 at 10:48

    Esimesel korral viilutasin värsket porgandit ka sisse. Sobis väga hästi. Andis huvitava tekstuuri

  • Katrin

    16.04.2014 at 13:40

    Hea meelega loeks ja kaeks rohkem tegemistest, mis seotud lapsega. Kuna endal sama noor titeke kasvamas, siis on eriti põnev kaasa elada ka teiste rõõmudele ja läbielamistele. Eriti tore oleks näha, kuidas Teie enda last lõbustate ja elu õpetate:)

    1. henry343

      16.04.2014 at 14:00

      Ehk siis igapäeva tegemisi :).. Vaevalt ma küll Esileedi kaamera ette saan, kuid võtan su soovituse arvesse ja näitan aegajalt juhtumisi. Aitäh!

  • G.

    19.04.2014 at 13:45

    Retseptivideod on väga head ja sooviks neid veel 🙂 Vahva blogi!

  • Julia

    20.04.2014 at 10:34

    Retsepti video meeldis 🙂 Mulle meeldiks vaadata järgmisena trennivideot vms. Teisitemalisi ka vaatamata ei jäta

  • margo

    23.04.2014 at 01:31

    eelmisel nadalal ei olnud poes kaks paeva arbuusi ja ma olin vaga kurb:) jah jalgin su blogi kah

    1. henry343

      23.04.2014 at 09:53

      väga meelitav. Nüüd ma tean, et vähemalt kaks meessoost isikut jälgib mu kirjutamisi. Too känguru konservi kui koju tuled!

  • Kerttu

    23.04.2014 at 11:36

    Kõva Mehe Jooks on äge :)! Mul tuleb sellel aastal kolmas kord.
    Eks seal neid takistusi rajal ole igasuguseid ja nii mõnegi puhul olen ka ise tükk aega seisnud, teisi võistlejaid jälginud ning arutlenud kui väga ma seda ikka teha ei julge/ei oska/ei taha. Kuid lõppude lõpuks olen siiski väljakutsed vastu võtnud ning eluga pääsenud 😀
    Soovitan! Kõva Mehe tunne on garanteeritud. 🙂

    1. henry343

      26.04.2014 at 07:29

      Tule siis kindlasti tere ütlema! 🙂

  • Kersti

    30.04.2014 at 01:34

    Mina küll väga ootan Su blogimist ja loen lõpuni-sellist muhedat juttu lugedes ei teki ju mõtetki, et liiga pikk……. Jätka samas vaimus!

    1. henry343

      30.04.2014 at 12:43

      Aitäh julgustuse eest!

  • Pr. Kallaste ;)

    30.04.2014 at 04:45

    Kindlasti ei ole Su postitused pikad, arvestades veel seda et need ilmuvad suhteliselt pika aja tagant:)

    1. henry343

      30.04.2014 at 12:43

      arvad, et võiks tihedamalt?

      1. Lemmchen

        02.05.2014 at 14:52

        Kindlasti!

      2. Svea

        05.05.2014 at 10:25

        Kuna loen palju blogisid siis ütlen et võiks, ent samas kui Sa ikkagi ise tunned et see on ok vahemik, siis miks punnitada, eks? Tegelikult esmaselt on see siiski Sinu enda jaoks, miks seda teha nö kohustuseks. 🙂 Tahtsin lihtsalt öelda, et ei ole pikk:) Pealegi need Delfi lood oleks justkui lõigatud st hakkab jutt arenema, kerid allapoole ja vsjo, õnneks blogis Sul nii pole:)
        Edu !

  • Tikker

    30.04.2014 at 07:49

    Mina kirjutan ka sageli liiga pikalt ja tean, et osad inimesed ei viitsi lugeda. Teine pool on muidugi see, et tänapäeval muutuvadki tekstid järjest lühemaks ja inimeste tähelepanuvõime kehvemaks. Nii et kahe otsaga asi 🙂 Ma ise näiteks lihtsalt ei oska teatud teemadel lühemalt kirjutada, seega kirjutan rahuga romaane edasi ja loevad need, kes viitsivad.

    Ma ise olen viimased aastad tohutult palju toitumise teemal lugenud – alguse sai see kõik mahetoidu huvist, sealt edasi loogiline jätk. Vaadates ema ja vanaema, olen kindel, et võin elu lõpuni süüa ükskõik mida ja olen ikka piitspeenike edasi. Seega pole kaalunumber motivatsiooniks paremini süüa või rohkem liigutada. Minu motivatsioon on soov ennast hästi tunda ja olla terve pensionär, kes ei pea sööma ühtki rohtu 🙂 Kuna ma olen aga laisk ja mugav, siis ma küll mingil määral pingutan, aga enamik asju annab edasi lükata mõttega, et aega ju veel on selle pensionieani 🙂 Samas ühel hetkel on juba lihtsalt liiga hilja. Ja juba praegu ei tunne ma ennast vahel nii hästi ja energiliselt, kui ma sooviksin.

    Mitte et mul oleks lõppkokkuvõttes midagi asjalikku öelda, eks 🙂 Lihtsalt seda, et ma tean täpselt, mida sa tunned, sest toitumise tervislikumaks muutmise poole pealt on mul endal samamoodi pidev võitlus. Nii väga tahaks, aga ei jõua piisavalt ette planeerida ja viimasel minutil teeme ikka vanu harjumuspäraseid toite, selle asemel, et katsetada midagi uut ja tervislikumat. Sinul on vähemalt trenniga lood head, mina ei tee üldse sporti. Hea küll, kui on vaja kuskile minna, siis enamasti sõidan rattaga või käin jala, aga ma elan nii hea koha peal, et vahemaad on lühikesed 😛

    Viimane asi, mille kohta ma pikemalt lugesin, oli toidu kombineerimine. See oli väga hariv ja informeeriv, aga tohutult raske on harjumusi muuta. Nii et nüüd ma iga kord söömise ajal lihtsalt mõtlen, kuidas need omavahel mitte kokku sobivad asjad mu maos käärivad 🙂 Sul kui paleo järgijal on vähemalt selle võrra tunduvalt kergem, et igasugu teraviljatooted jäävad ära, liha ja juurikad sobivad aga omavahel väga hästi. Ma ise olen suur pasta ja riisi fänn, nendega tahaks ikka lisaks juurikatele ka mingit liha… See kombinatsioon pole jälle hea. No mu enda ideaal on üldse veganlus ja võimalikult palju värsket, kerget toitu, puuvilju. Ma olen sellest ideaalist valgusaastate kaugusel ja ei ole sugugi kindel, kas sinna kunagi jõuan 🙂 Ja mu tõekspidamised ja ideaalid ajaga ka muutuvad, lihtsalt hetkel tundub see kõige õigem. Ma armastan liha ja ei kujuta ette, millal ma olen valmis sellest loobuma, aga ei meeldi mulle mõte kõigist neist loomadest, keda minu söögiks tapetakse, samuti mitte mõte nende kasvutingimustest – ma ostan küll võimaluse piires “õnnelike” loomade liha, aga üle poole ajast see lihtsalt ei õnnestu – osalt rahalise piirangu, osalt vähese planeerimise ja mugavuse, osalt kättesaamatuse tõttu.

    Oeh. Ma võiks selle kommentaari omaette blogipostitusena avaldada. Tüüpiline mölapidamatus minu puhul. Igal juhul – loen ja elan kaasa 🙂 Jõudu ja jaksu!

    1. henry343

      30.04.2014 at 12:42

      Sul on muide väga tore blogi ja mulle meeldib, kuidas su mõttelõng ei taha otsa saada! sa ei tohikski teisiti kirjutada 🙂 Ja muide tänan, et mu blogi oma blogrollis ära oled märkinud, sinu blogi on mahult kolmas soovitaja Facebooki ja Malluka järel.

      Kuid toidu kombineerimise kohta olen ka ma ise mõelnud, aga see ei omanud minu jaoks väga suurt efekti.. pigem olen näinud, et osakaalud peaksid olema loogilised- pool taldrikust salat, veerand liha ja veerand süsivesik. Kuid ma arvan, et nii nagu enamus meestel Eestis, on mul pool taldrikut süsivesik, 40% liha ja 10% salat.

      Ning muide ma ei tee enam ammu paleot, vaid ma järgin teatud põhimõtteid. Ma lihtsalt püüan süüa päris toitu- mida vähem töödeldud ja mida vähem aineid juurde lisatud, seda parem.

  • Merilin

    30.04.2014 at 11:43

    noh, ma ei tea, natuke naljakas on lugeda, et mitte-nii-tervislik söök on nagu kiirem ja kergem 😀 osta sügavkülmikusse häid külmutatud juurikaid, mulle meeldivad nt maahärra mehhiko segu ja aasiapäraste maitseaineteseguga köögiviljad, lisaks on väiksemad ja tumedas pakis, tai ja hiina vm juurikad. (neis pole suuri porgandeid, mulle ei meeldi need) noh, ja siis kana ka. ja kodujuustu. pole eriti kallid asjad, aga saab kiirelt (sa ei saa vastu vaielda! :D) ja kõht ka täis.
    ma ei taha absoluutselt kuri olla, aga ma tean nii täpselt, mida sa tunned, sest mul on ka nii, et kõik, mis ma teen, on ülihea kaalu hoidmiseks. ehk et toitumine on paigast ära. palju mõnusam ja kiirem on süsivesikutest end täis laadida ja siis teleka ees mõnuleda 😀
    nii et söö aga targalt ja kirjuta tihedamini, kuri Merilin hoiab silma peal 😀

    1. henry343

      30.04.2014 at 12:36

      Noh, peaasi, et naljakas on 😛 . Kuid sa vastasid oma imestusele ise- lihtsam on võtta mingi süskar ja hävitada sekundiga see näljatunne.

      Sul on täiesti õigus, kogu asi on planeerimises ja valmisolekus. Kui ma ei osta kräppi koju, siis ma seda ka ju ei söö.

      Kuid ma ei võtagi su kommentaari kurjustusena. Minu jaoks on blogi suhtlemiskanal ja minu mõtted ei saagi alati kõigile meeldida ja alati ei näegi ennast kõrvalt ja siis on ikka hea, kui keegi millelegi ilmselgele tähelepanu juhib. Seega, me kõik suhtleme siin ja olgu kommentaar kas negatiivne või positiivne, vahet ei ole. Peaasi, et see on teemakohane. See viimane lõik ei ole nüüd otseselt sulle mõeldud, vaid kõigile, kellele vahel minu mõtlemise naeruväärne näib- andke sellest ikka teada :). Ärge laske mul naeruväärne olla. Kui ma käiks päev otsa ringi lahtise püksilukuga, siis ma hindan ikka seda, kes mulle sellest teada annab, mitte seda, kes taktitundeliselt vaikib 😀

      Kuid hoia jah mul silma peal 😀

  • MrsB | Mind over Matter

    01.05.2014 at 11:34

    Sinu blogi on väga kerge ja tore lugeda, liiga pikkadena ei tundu su postitused kindlasti.

    Minul käib söögi ettevalmistamine nii et paar korda nädalas teen ahjus laadungi juurvilju ja juurde soon kana, mune või kala (kas hautan kiiresti või võtan purgist :).

    1. henry343

      02.05.2014 at 13:27

      Ma arvan, et see on väga hea idee. Katsetan sellga kindlasti! Aitäh!

  • sesamy

    03.05.2014 at 06:36

    Pikad blogid on just toredad, on ka midagi lugeda 🙂
    Mis puutub aga küünevigastusse, siis 90% tõenäosusega tuleb ta siiski maha. Kümmekond aastat tagasi juhtus endal sama lugu suure varba küljes- kargas teine lahti nagu vanaaegse kassettmaki kaas. Teipisin küll kiiresti kinni, ent paari päeva pärast oli ta läinud. Uus kasvas umbes kahe kuuga.
    Jaksu kirjutamisel!

    1. henry343

      12.05.2014 at 21:03

      Mul on siis siiski paremini läinud. Siiani küüs küljes ja alles.

  • laualamp

    03.05.2014 at 12:55

    Täitsa paraja pikkusega postitused, kõik saab öeldud mis vaja ja mõttetut loba nagu ei paistagi 🙂
    Ma ei ole mingi toitumisnõustaja aga olen sind juba päris tükkaega lugenud ja proovin mõne nõu anda, äkki on kasu. Minu suureks sõbraks on praeahi saanud, keetmine ja praadimine on ikka siuksed peale passimise asjad aga ahju saab jumala rahuga asju “visata ja jätta”, samal ajal midagi muud tehes. Ning ette planeerida aitab ka, näiteks panen plaadi juurikaid (tavalisele porgand-kaal-peet, lisaks soovitan proovida küpsetatud kapsast!, lillkapsast, aedube (kui on hooaeg, kaunadega)) ja teisele plaadile fooliumis koorega kartuleid (koorega küpsetatud/keedetud kartulid säilivad paremini). Õhtusöögiks kulub teiste juurikate kõrvale ehk mõni kartul aga ülejäägist saab järgnevatel päevadel salatit (kodujuust ja suitsuforell lisaks), suppi või hautist (eesti aegsetes kokaraamatutes on põhiliselt supid kus kartul lisati juba keedetuna, nii jäi leem selge), praadida jne Ühesõnaga side dish on kaetud mitmeks päevaks. Ja üks mu lemmikpõhiroogi on Kelleri kana, ainus mis takistab mind seda igapäev söömast on teadmine, et need Tallegi brolilerid ei ela ilmselt just õnneliku eluja ma ei taha neid lõputult toetada… Ja siis ma teen veel sellist asja, et teengi õhtul kaks toitu aga teise sellise, mis võib rahulikult järgmise päevani seista või marineeruda. Tõsi, tahtejõudu peab nii palju olema, et seda näksima ei läheks
    Kuidas selle “ei ole ideid” asjaga on? Ma ei saa sellest päris hästi aru. Kuidas see ajurünnak käib? Otsid sa neid kuskilt? Veeb, teised blogid, pinterest, raamatud? Või vaatad olemasolevaid toiduaineid ja midagi koida? Või ei taha lihtsalt midagi? Tunnistan, et mulle on probleem veidi võõras 🙂

    1. henry343

      12.05.2014 at 21:04

      Eks see ongi harjumuse küsimus- mis toite oled sa üleskasvades söönud ja mis toite sööd. Kui sa tead ainult kahte värvi, näiteks punast ja kollast, siis sa ei tule selle pealegi, et sinine on ka olemas. Õpingi nüüd 🙂

      Aga aitäh ideede eest!

  • Kersti

    12.05.2014 at 16:10

    Sain tänus6nad kätte, vahva yllatus!

  • Svea

    13.05.2014 at 05:23

    Henry, peaksid mõtlema keraamilise kattega panni soetamisele:) Sellega saab praadida pea kõike ilma õlita või väikse tilga õliga.
    Tore postitus:)

    1. henry

      13.05.2014 at 07:35

      Meil see juba pikemalt plaanis, et kõik pannid välja vahetada

  • Mari

    13.05.2014 at 07:27

    Ma eeldan,et sa panid õli igale pannkoogile. Tulevikus tee nii, et paned õli taignasse. Siis pead oannile panema ainult esimese jaoks ning kasutad kokkuvõttes õli vähem.

    1. henry343

      13.05.2014 at 07:30

      Poleks eales selle peale tulnud. Aitäh!

  • Annely

    13.05.2014 at 08:07

    ma võin väga häid potte/panne soovitada 😉
    Ja salatite peale panen makadaamiapähkli õli, njämm 😉 veiniäädikas on ka mõnus vaheldus. Salateid teen tavaliselt sellest mis kapis, aias, terassil, aknalaual on 🙂 Ühesõnaga erinevaid rohelisi lehekesi, tomatit, kurki, paprikat, avokaadot ja siis kõhutäiteks ntx keedumuna, valgehallitusjuustu, praetud kitsejuustu, mozzarellat. Kastmeks siis ka erinevalt kas oliivõli, makadaamia või parapähkliõli ja maitseks sidrunit või veineäädikat. Ahh jaa seedriseemneid panen ka alati mõnuga 😉 Ja nii saab miksida väga kergelt väga palju erienavid salateid 😉

    1. henry343

      23.05.2014 at 20:47

      aga soovita siis häid potte ja panne!

  • Puhh

    13.05.2014 at 08:30

    pannkooke (ma teen küll gluteenivaba jahuga) teen ma tihti üldse ahjus muffinivormis :). aga kuna meile meeldivad just sellised paksud ja pontsakad (hea vaarika-, apelsini- või murakamoosiga süüa) siis on see ok. õhukesi ahjus ilmselt ei saa, õnneks meile õhukesed ei meeldi :). ja kui teen, siis või, mitte õliga. seda õlikärsahaisu ei saa mitu tundi majast välja tuulutada.

    salatid:
    – hunnik erinevat rohelist (erinevad salatid, roheline sibul, till, nurmenukk, naat, rukola, idud jne)
    – miskit valku: keedu- v prae- v posheeritud muna, erinevad lihad, kala. vahel ei pane salatisse midagi, aga söön kõrvale tursamaksa sibula ja munaga
    – enamasti ka tomat ja/või kurk ja veidi mugulsibulat
    – midagi (1-2 asja) sellest valikust, aga mitte kõik korraga: kiivi, avokaado, granaatõun, apelsin, greip, maasikad, spargel, melon, hurmaa, pirn)
    – enamasti oliiviõli, vahel ka sidrunimahl. vahel kõrvitsaseemneõli (hea pähklimaitse, meestele eriti oluline tsingisisalduse tõttu), seesamiseemneõli. ja kui on maasikad, siis ka paar tilka head paksu balsamicot. vahel teen ja kasutan maitseõlisid – küüslauk, rosmariin, pune…
    – sõltuvalt sellest, mis valgulisand ja “paksem puuviljaline lisand” salatis on, vahel ka sidrunipipar, küüslauk

    ja tegelikult üritan mitte väga palju erinevaid asju salatisse toppida – raskem seedida ja maitsed tapavad üksteist ära. kui aga paned vähem, on maitsed huvitavamad ja lihtsam seedida ka. ka saab niimoodi palju rohkem varieerida.

    1. henry343

      23.05.2014 at 20:46

      Minu tüüpi kommentaar- pikk ja asjalik :D. Võtan kindlasti su ideed kasutusele. Missugused, seda näed sa vast isegi peagi blogis 🙂

  • parmupillipiiga

    13.05.2014 at 16:09

    Võib-olla pole asi postituste pikkuses, vaid sõpru lihtsalt ei huvita terviseteema nii väga. Siis ei viitsigi lugeda. Teisi jälle väga huvitab ja nemad ei saaks liiga lühikestest nupukestest midagi uut ega kasulikku.

  • K

    15.05.2014 at 06:28

    Tere Henry!

    Sinu postitused on väga toredad. Ise olen Sinu Esileedi tüüpi, kes õega väga tihedalt suhtleb ja temal on ka pisike poisipõnn- sai just nelja kuuseks. Seega juba eelmises kirjutises oli tore avastada, et kõik lapsed on täiesti uskumatult erilised ja mitte imelapsed (kuigi ma endiselt kahtlen selles, et äkki meie tibupoeg ikka on;) )

    Kuna ka minul eesmärk oma kaaluga üht-teist ette võtta loen sinu toidukatsetustest huviga. Õli koha pealt annaks nõu soetada endale õliprits. Mitte selline, mida toidupoes müüakse ja kus õli juba sees on- tavaliselt need õlid kehva kvaliteediga, haisevad keemia järgi ja mõtle mis looduse risustamine. Pigem oleks hea otsida selline klaasist pudeliga pritsikas, kuhu saad ise rõhu sisse pumbata. Pihustab väga hästi ja õli kulub üllatavalt vähe. Sellepärast ära pane pudelit väga täis- ei kasuta ära ja läheb rääsuma. Ise kasutan aastaid ja olen väga rahul. Samuti on võimalus kasutada kookosrasva, mis ju lihtsalt kasulik süüa 🙂

    Salatitest söön mina kõike. Ka umbrohtu- üks tore naadine salat võib täitsa suupärane olla, kui see hästi ära maitsestada. Väga head magusad on herne kasvud- ilusad ka. Need tavaliselt ei muutu salatis vettinuks, vaid on oma krussidega kohevad ja kaunid. Väga hea on ka lehtpeet (nii hea, kui ka kasulik) ja rukkola- aga selle maitsega on vaja alguses harjuda. Lemmik salatipõhjaks on jääsalat- krõmps ja mõnus. Kastmeks kasutan ma tihti palsamiäädikat. Teen sellest ja oliiviõlist segu- viimast natuke rohkem, lisaks kuivatatud basiilikut ja ongi väga hea. Kui Sinu programm lubab juustu, siis pane natuke mozzarellat ja peotäis mingeid röstitud seemneid (näiteks kõrvitsa). Poes on palmsamiäädikaga ka valmiskastmeid, aga kõik nad sisaldavad mingeid lõhna- ja maitseaineid ja paksendajaid, seega ökom ja kaalusõbralikum ikka ise segada.

    Au ja kiitus,et trenniga ka tegeled! Ise pole selleni jõudnud- mõtlen ikka, et siis kui juba kergem olen, siis hakkan.

    Veelkord suur tänu toredate kirjutiste eest! Jõudu ja jaksu!

    1. henry343

      23.05.2014 at 20:45

      Aitäh hunniku ideede eest!

  • Lemmchen

    23.05.2014 at 19:40

    Uuuuu, mis sa teed? 🙂

    1. henry343

      23.05.2014 at 20:45

      Hei :). MA siin pingutasin, et uueks postituseks oleks mul juba uue kujundusega leht uuel aadressil, aga näe, ei jõudnud. Nüüd tuleb kaks päeva intensiivset tööd.. aga äkki siiski homme õhtul õnnestub kirjutada ka :). Aitäh, muret tundmast!

  • blondinka8

    25.05.2014 at 07:29

    Ma olin juba 10 aastat iseseisva elu peal, kui ma õppisin ära pannkookide küpsetamise.
    Viska blenderisse järgmised komponendid (või mikserda kausis):

    2 muna

    suhkur (maitse järgi, ma valasin pakist, aga vb umbes 4 spl täit, et ikka magusad oleks)

    500 ml piima

    2 klaasi jahu (200 ml klaasi)

    Näpuotaga soola

    sorts õli.

    Kogu kupatus ära blenderdada- tainas tuleb vedel 🙂 Lasta seista umbes pool tundi, seejärel hetkeks uuesti blender tööle ja siis küpsetama.
    Esimesele koogile võiks panna sortsu õli, aga edasi ei ole enam vaja, sest õli on taigna sees.
    Mul on küll spets pannkoogipann ja väga õhuke pannilabidas (selline pann https://cache.osta.ee/iv2/auctions/1_1_8746037.jpg). Seda madala servaga pannkoogipanni müüakse tihtilugu 5 euro eest nii siin kui seal ja kui mina ostsin, siis oli ka see õhuke pannilabidas kaasas. Tõsiselt mugav komplekt, et saada imeõhukesi kooke.Kasutan seda panni ka praemuna tegemiseks- super!
    Vanaema ja vanaisa käisid ükskord meil kooke söömas ja imestasid, et nad on küll vanaks elanud, aga nii õhukesi kooke pole elus näinud 🙂 Aga kiitsid heaks 🙂

  • Rohelible

    29.05.2014 at 05:47

    Ole ettevaatlik Iraani arbuusidega, neid süstitakse glükoosiga et magusam oleks.

    1. henry343

      29.05.2014 at 07:37

      pff tegelt? Kui see nii on, siis on see küll nõme

    2. Diana

      29.05.2014 at 11:49

      Tõsiselt?

      Blogide lugemine on mind juba targemaks teinud
      1) ära söö Iraani arbuusi
      2) ära osta Puhas loodus tooteid ka edaspidi.

      Henry, jätka samas vaimus. Tore lugeda, kui inimesed oskavad sõnu ritta seada.

      1. henry343

        29.05.2014 at 16:51

        Noh näed. Tule jälle!

    3. Liina

      30.05.2014 at 10:35

      Kas need on need,mida praegu poes müüakse? Ma mõtlesingi, et mis värk on – seemned puhta valged (mistõttu on hea lihtne süüa) aga maitse on selline mesimagus, et juulikuus ka ei saa sellist arbuusi. Nojah, oligi liiga hea, et tõsi olla.

      1. henry343

        30.05.2014 at 10:40

        Ma ei oska öelda, mis maa omi poes müüakse ja ma ei oska ka kinnitada või ümberlükata Rohulible kommentaari, et neisse glükoosi süstitakse. Kuid kui nad seda teevad, on see ikka väga nõme 🙂

  • Urr

    29.05.2014 at 21:36

    Mina näiteks olen Puhta Looduse sarjast vaimustuses. Just sellest õuna omast, mis illustreerival pildil on. Šampooni/palsami osas oskan vaid niipalju öelda, et kuna ma kasutan pool pudelit korraga (et hari juustepahmakasse lootusetult kinni ei jääks) siis teeb kammitavaks suht küll. Kuid see dušigeel on väga väga hea. Kooriv vist. Lõhnab hästi, näeb põnev roheline välja, parabeenivaba. Maitset ei tea, söönud pole. Mulle hullult meeldib.

    Aga Iraani arbuusi (võimalik) fakt oli mu jaoks ka hariv.

    1. henry343

      29.05.2014 at 22:25

      Näed, tore teada. Nüüd ongi mõlemad arvamused blogis esindatud, et ei oleks ainult minupoolne rahuolematus 🙂

  • Liisa

    06.06.2014 at 07:20

    Ülilahe lugemine 🙂 Jätka samas vaimus 😀

  • Stella

    06.06.2014 at 19:45

    See on vist küll parim unenägu. Naersin nii, et pisarad väljas.. 😀

  • katike

    08.06.2014 at 20:55

    pudruteemal:) meie pere lemmikud on see: https://www.myllarin.fi/index.php?mainpage=tuote&kat=myllarin_luomu_hiutaleet&subpage=myllarin_luomu_kuituinen_kaurahiutale ja see https://www.raisio.ee/images/raisio/products/jumbo_oats_s.gif

    keedan veega, sorts piima ja killuke võid ka. himaalaja soola ja rafineerimata suhkrut ka naatukene. kui valmis, siis lisan u 2 triiki tl eestimaist astelpajujahu. ja selle komplekti peale ütleb mees, et oh kui hea puder oli:)

    hm ja yks idee veel: toortatrapuder. leotad öö läbi klaasitäie heledat toortatart, blenderdad 2-3 banaani ja meelepäraste marjadega pluss vesi, nii et tekib siuke mõnus paks mögla. hullult tervislik ja mõnus, vüib panna ka värskeid datleid magustajana, kui on magusama pudru soovi.

    1. henry343

      08.06.2014 at 20:57

      Väga põnev. Kui mõne isnu purdu ette võtan, siis filmin ka äkki 😉

  • puhh

    11.06.2014 at 12:16

    einohh, eriti hea! kui ma oma päris meiliaadressiga tahan kommenteerida, siis süsteem ei lase ja nõuab sisselogimist. kui ma aga kasutan fake-aadressi, siis kommentaar ilmub. huvitav, milleks see küll hea on?

    aga lisan siis oma pudrukommentaari, mida mõni päev tagasi ka üritasin

    mis putrusid ma söön? mitte mingisuguseid 🙂

    ok, vahel ma söön küll tatart ja vahel riisi, kuid mitte iialgi hommikusöögiks! kui ma sööksin hommikuks putru, siis ma oleks esiteks tunni-kahe pärast uuesti näljane, teiseks mõjub see mu kaalule ja mõtlemisvõimele halvasti.

    olid ajad, mil ma ka hommikuks putru sõin – samasugust kaerahelbeputru (või siis kaera- või tatra toorputru, kirjutan sellest allpool) – ja seda kole tervislikuks pidasin. nüüd enam ei pea.
    sestap pigem küsingi – miks sa sööd hommikuks putru?

    mina sain oma enesetunde paremaks, nälja kontrolli alla ja kehakaalu langema, kui ma pudru asemel hakkasin sööma salatit / muus vormis köögivilja koos muna v lihaga sinna juurde.

    lisaks on sel ka see mõju, et kui sa sööd hommikul nii suures koguses süsivesikuid (neid on kaeras samuti), siis sa käivitad selle protsessi, et keha tarvitab sel päeval energiaks glükoosi süsivesikutest. ja kui selle varud vähenevad. siis nõuab keha seda juurde. et aga rasva põletada, tuleks hommikul sellist süsivesikulaksu vältida ja keha hakkab energiat põletama rasvast. üleminek, jah, võtab veidi aega.

    enamasti ma söön mingi rohelise-köögivilja koos munaga (vaata selle salatipostituse alla panin enda variandid kirja).

    aga vahel (näiteks ka täna) tegin sellise hommikusöögi:

    viskasin pannile sutsu võid, lõikusin viiludeks 2 suuremat redist ja tükeldasin jupi brokkolit, viilutasin 1 suure sibula. hautasin neid kaane all (väike tuli ja või peaks piisav olema, kui mitte, siis võid lisada 2-3 spl vett) ca 3-5 min. siis lõin sinna peale 3 muna, segasin mune kergelt ja kaane all küpsetasin selle valmis. juurde lisasin taldrikusse 1 suure tomati ja 1/3 kurki + 1 väikese apelsini + salatilehti + sibulat + tilli.

    sellise versiooniga annab ka mängida. vahel lisan sinna suhkruhernekaunu, vahel sparglit.

    vahel teen nii, et panen pannile purustatud tomati (ma olen suvisel ajal endale sügavkülma parajad portsud valmis teinud – ca 150 g, kuid sobiks ilmselt ka konserv purustatud tomatist) ja sibula ning kui see on kuum, siis löön sinna sisse mõned munad. küpsetan jällegi kaane all. algul mõtlesin, et olen hakkama saanud geniaalse leiutisega, hiljem selgus, et see on miski klassikaline maroko toit 🙂

    kui tuleb suvine aeg, siis mine hommikul õue ja korja mõned suvikõrvitsa õied (no eeldusel, et sul on aias mõni suvikõrvitsataim, need teevad piisavas koguses isasõisi, kust zucchinisid ei tule). löö pannile mõned munad ja sinna peale/sisse viska need suvikõrvitsaõied. väga maitsev, muuseas! rääkimata selles, et peen vahemereline delikatess 🙂

    toorpudrud, mida ka sõin:
    õhtul vähese veega likku kas tatar (eelistatavalt toortatar) või suured kaerahelbed. hommikul sisse lusikatäis mett v veidi endatehtdu toormoosi, võid v kookosrasva või hoopistükkis ürdisoola ja rasva, kui magusat ei taha (ma enamasti ei taha). saab suurema kasu kui keedetud pudrust.

  • mina

    23.06.2014 at 18:12

    Henry, alustuseks tahan öelda, et sa kirjutad väga hästi ja olen su blogile algusest peale kaasa elanud. Seoses uue lehega on lugemine aga nii ebamugavaks muutunud, et kahjuks lahkun. Et postitust näha, tuleb kõigepealt klikkida pealkirjale ja seejärel vajutada “loe edasi”, alles siis jõudsin jutu endani. Jutt oli aga ümbritsetud tihedast reklaamihunnikust ja pidev blinkimine-vilkumine-hüppamine häiris väga. Ma ei mõista, milleks üldse blogi pidada, kui selle kaudu postitusi lugeda ei saa, võid ju inimesi otse delfi lehele suunata? Aga jutt jookseb sul hästi ja kindlasti on neid, keda uus korraldus sedavõrd ei häiri. Edu edaspidiseks!

    1. gfd

      02.06.2014 at 12:16

      Mulle meeldivad ka Puhta looduse tooted väga. Eriti see õunalõhnaline dušigeel ja mustsõstralõhnaline šampoon.

    2. henry

      23.06.2014 at 18:57

      Hei!

      See on küll nukker põhjus, miks lugemisest loobuda :). Isa blogi on algusest peale delfis olnud ja ma olen sellele viiteid enda tervise blogisse pannud. Kuid ma sain aru, et osad loevad mu postitusi, vaid tervise blogi pärast ja teised tahavad lugeda, kuidas mul lapsega läheb. Sellepärast peangi neid eraldi ja kui sa siiski otsustad jääda, siis teinekord tea, et kui pealkiri sisaldab sõnapaari “Isa blogi”, siis ära seda loe, sest see suunab delfisse, kus on hunnik reklaami ja plinkimist 🙂 Mul on esilehel kaks peakirja, kus üks on terviseblogi ja teine isablogi- isablogi kõik postitused on vaid sissejuhatus ja link postitusele, mis asub delfis.

  • kk

    24.06.2014 at 00:44

    Ma soovitaks sul piiluda https://wayofgray.com lehekülge. Selle lehe autoril on olemas paar trenniraamatut, kõik e-kujul ning hea hinnaga. Endal pole kaaluga kunagi probleeme olnud küll aga elukaaslasel ning meile olid suureks abiks. Eelkõige selle tõttu, et ma laisk ma ei viitsi jõusaalis käia ja elukaaslasel lihtsalt kiire elutempo ja palju reisimist. Raamatutes aga 30 minutilised harjutuste komplektid ja ei vaja lisavahendeid.Muide, HIIT harjutused, seega peaks sobima.

    Lisaks harjutustele on raamatutes palju muud põnevat, mis võiks abiks olla sinu teel seega uuri järgi, koduleheküljel ka tasuta näidis 🙂

    1. henry

      24.06.2014 at 12:25

      Hei! Aitäh soovituse eest, viskan kindlasti pilgu peale!

  • Sandra

    24.06.2014 at 17:26

    Heips, tõdesin just sama ebameeldivust. Käin Su blogi kaemas nii umbes 5-6 postituse järel teiste blogrollidest avades ja kuigi vaatasin just, et oh, näed ongi teinud endale oma saidi (mäletasin ühest postitusest, et seda plaanisid) – lahe!, siis vaatasin kah, et pffff, peab veel eriti palju klikkima, et juttu ennast lugeda, maruhea oli ketrata kõiki neid postitusi korraga ilma vaheklikkimisteta. Inimene on ikka marulaisk loom! Ilmselt selle tõttu järgmistel kordadel päris lugemata ei jäta kui kellegi blogist jälle selle lingi leian, aga loodan, et mõtled selles osas veel ringi ja keegi veel natuke kiunub, nii et saan jälle ainult klaviatuuri “alla” noolega hakkama :))))

    Aga blogi sisu teemal: mina tegin endale kandelina ise, milleks oli võimalikult hea soodukaga kanga ostmine Kangadzunglist ja selle ühest servast kinniõmblemine, et kandelina sobiva pikkuse saaks. See oli kollase-valge triibuline ja minu härra kandis seda ilma igasuguse ebameeldivustundeta siis kui minu selg ikka väsinud juba oli. Aga koti ostsime ka siiski hiljem, sest poisi kasvades ja talve saabudes osutus kandelina ikkagi veidi tüütuks. Endal paks vammus seljas ja lapsel paks vammus seljas jne… Kotis chillis poiss papa süles päris palju.

  • henry

    24.06.2014 at 18:39

    Hei Sandra!

    Pealtnäha on see klikkimise häda justkui mõttetu, et kui laisk võib olla. Kuid ma täiesti mõistan teid ja ma püüdsin päris pikalt saada endale blogi, kus piisab kerimisest. Ma ei ole veel käega löönud ja loodan, et äkki mu IT-mees saab nii teha, et rollis ei oleks pealkirjad sissejuhatustega vaid täispikad postitused. Seega, tule ikka tagasi 🙂

    1. Sandra

      25.06.2014 at 08:48

      Hurraa! Vähemalt mõtled oma laiskvorst lugejate peale 🙂 Tulen ikka!

  • Gosh! | A mida Henry teeb?

    24.06.2014 at 23:13

    […] Dude! Ma kolisin uude kohta. Näe esimene postitus ka juba seal: klikka siia. […]

  • Mari

    25.06.2014 at 07:45

    Tubli, Henry!
    Punastasin jah, sest ei ole kunagi kommenteerinud 🙂 Aga loen Su mõlemat blogi, Allen Carri lehte ka.
    Jõudu! Oled eeskujuks paljudele, jätka samas vaimus 🙂

    1. henry

      25.06.2014 at 07:59

      Minult ei maksa küll nüüd eeskuju võtta, minust palju eeskujulikumaid. Küll aga on mul väga hea meel, et sa loed asju, mida ma kirjutan. Sinusugused lugejad on mu parim tasu 🙂

  • Minna

    25.06.2014 at 12:16

    Mule just meeldib lugeda, sest see on eluline ja inimlik. Kõik ei saagi minna ideaalselt. Meeldib, et Sa ei kirjuta ainult sellest, mis läheb ja on hästi, vaid tood välja ka varjuküljed ja mitte nii head perioodid. Ja mis kõige vahvam – Sa ei kaota usku ja pusid ikka edasi. Jõudu ja edu!

    1. henry

      25.06.2014 at 12:21

      Ma ise arvasin ka seda ja kui keegi kunagi vaatab neid ülipositiivseid terviseblogisid, mis kõik räägivad, et söövad hunnikute viisi ja teevad hirmsat trenni ning nemad seda ei suuda, siis võib tekkida mõte, et probleem on neis. Tegelikult pole. tegelikult tuleb alustada väikselt ja sellele üles ehitada. Ning koimstamine on ok, kõik teevad seda, kust sa muidu teada saad, mis on õige ja mis on vale 🙂

  • Nele

    26.06.2014 at 19:55

    Punastasin, panin tärnid ja nüüd jätan sõnamärgi ka. Su tekste on hea lugeda, tavalise inimese mured, rõõmud, tõusud ja mõõnad, kõik ausalt kirjas. Hea, et ma pole ainus kel vahel viltu veab.

  • Tiiu

    03.07.2014 at 09:04

    Sorry, aga eelmine oli parem 🙂

  • henry

    03.07.2014 at 09:13

    Tiiu, ole täpsem. Mis asi oli parem? Eelmise kujundus meeldis enam? Selles mõttes, et kujunduse pool eriti palju ei muutunud, ikka on tume tekst heledal taustal.

    Vanaga ehk olid harjunud pigem. Iga uus võtab natuke aega, olgu see uus parem või halvem.

  • Maris

    03.07.2014 at 12:47

    Minu arvates ei saa millegi üle kobiseda 🙂 Täitsa ok leht! Mulle meeldib eriti see, et ka su teise blogi postituste sissejuhatus on siin olemas ja saab siit kaudu neid lugema minna ( ei viitsi mitte delfi lehtedel muidu sobrada).

  • Zippy

    03.07.2014 at 17:20

    Mulle väga meeldib mõte, et olulised on kõik tunnid ööpäevas, mitte ainult see üks trennile kulutatud 🙂 aktiivne eluviis on enamat kui ainult trenn.
    Lehekülg on väga ok, ei ole midagi kurta.

  • B.

    05.07.2014 at 15:22

    Kahju, et mul mees eesti keelt ei oska, muidu annaks talle lugeda kohe, nii hästi kirjutatud 🙂

    1. henry

      05.07.2014 at 16:38

      Iga päev õpeta üks sõna ja aasta pärast kirjutab ta juba ise 🙂

  • tafkav

    06.07.2014 at 06:29

    Ja ei aja “habrast ema” pühaba hommikul vara nutma oma ilusa jutuga! 🙂

  • Helgi

    07.07.2014 at 08:16

    Toredad lood oled kirja pannud.See ongi elu mida me elame,kuid kõikidest ei ole selle ülestähendajat.Jõudu edaspidiseks.

  • henry

    11.07.2014 at 07:21

    :). Ma igakord ei ajagi

  • Kadi

    11.07.2014 at 07:46

    Mina viitsisin lõpuni lugeda. Ja laulupeo kohta valdasid täpselt samasugused tunded. Telekast rongkäiku vaadates, mõtlesin ka, et mis neil kõigil häda on. Aga hiljem Koitu kuulates sain aru 😉

  • puhh

    11.07.2014 at 10:02

    tärn 🙂

    a kuule…. see täring iga tunni aja tagant on küll hea mõte! iseasi, kas ma nii palju neid asju teha tahan/jaksan. ja võibla (ma nüüd enda jaoks mõtisklen) oleks parem teha mitte täringuga, vaid järjest kogu valik (no 8 x kätekõvberdusi teha võib natsa liiale minna)

    mde, ühe variandina soovitan kaaluda selle süsteemi kiiret läbitegemist (läheb ca 5-10 min, oleneb, kui kaua üht liigutust teed) – põmst lihtsalt töötad süsteemselt (ja neuromuscular aktivatsiooni järgides) kõik liigesed läbi. õpetusvideod tunduvad kokku pikad, see-eest saad sealt väga hea tehnika kirjelduse (muidu teeks osa asju valesti)

    https://www.intu-flow.com/

    1. henry

      11.07.2014 at 10:07

      Ma ise arvasin ka, et see on päris hea mõte. Praeguseks juba minut planku tehtud ja 20 käte ja sinu soovitatud veidrad harjutused võtan ka nädala jooksul ette 🙂 ja teen ühe päeva neid.

  • Karin

    11.07.2014 at 19:28

    Mina just FBst neid videosid vaatasingi. Pane ikka sinna ka kui viitsid )

    1. henry

      11.07.2014 at 19:30

      Oleme kokku leppinud 🙂

  • AbFab

    12.07.2014 at 14:40

    Muide, naised kannavad last puusal 😉 Meestel pole neid puusi niiväga ja kogu raskus langeb käele.

    1. henry

      12.07.2014 at 16:03

      Makes total sense!

  • puhh

    16.07.2014 at 13:46

    no ainult puusal ikka ei kanna, varsti on sedasi alaseljavalud. aga jah, ka mehed saavad puusale toetada (kui nad just ülipikad pole). muide, ma ju ütlesin :D., et see jalutamise lõbu on ainult alguses…. oota veel aastake-paar, kui ta ise kõndida tahab, siis võib kogu distants, mida te 2 h jooksul läbite, piirduda ainult 25 meetriga :D.

    ja vankrisse nii vanalt võiks juba istuma ka panna, siis on ka huvitav vaadata. kuigi jah, ma mäletan isegi seda, et vankris auuli teise otsa.. ja siis tagasi, laps ühe käe peal ja teise käega lükkasin vankrit 🙂

  • M

    20.07.2014 at 07:34

    Sa oled nii tore! 🙂

    1. henry

      20.07.2014 at 12:41

      Ja sina niiii tore, et sa mind toredaks pead!

  • Mallukas

    23.07.2014 at 05:47

    Mmm! Kui ma ratta võidan, siis ma hakkan ka veel tihemini Nõmme turul käima! 🙂

    1. henry

      23.07.2014 at 07:18

      muretse endale korv ka ette kindlasti. Kui ma ei üritaks kogu aeg maru macho tunduda, ostaks ma ka endale korvi ratta lenksule. aga ei, ma riputan pigem kilekotid ette ja pressin maasikad seljakotis katki.

  • Zippy

    23.07.2014 at 07:58

    Nii mõnus 🙂 Plaanin täna rattaga keskturule sõita, korv on muidugi ka olemas.

    1. henry

      23.07.2014 at 08:39

      Õnneks on Tartus enamjaolt ratturite peale mõeldud ja väga palju sõiduteel sõitma ei pea. Loodan, et Tallinnas ka

  • puhh

    23.07.2014 at 08:15

    kuuuuule, hollandis-belgias sõidavad machod ka nii, et rattal on korvid ees ja taga!

    jäätiseretsepte:

    purusta unik maasikaid-vaarikaid-mustikaid- palju kurki/arbuusi. pane mingitesse vormidesse sügavkülma (kui jäätisevorme ei ole, siis sobivad mistahes pisemad karbid-asjad). kui on külmunud, söö.

    pane banaan ilma kooreta sügavkülma (tükelda enne ära, on lihtsam). kui on külmunud, võta välja ja purusta blenderis koos sulle sobivate marjadega v lisa ntx mangopüreed + tilk sidrunimahla. söö.

    1. henry

      23.07.2014 at 08:38

      ma tean ju tegelikult:D. See on minu enda kiiks, et ratas, millel on korv või pakiraam, ei näe justkui lahe välja. Aga vot teengi sinu retsepti järgi jäätiseid, võtan video peale ka ja sellest ka järgmine postitus!

  • Reelika

    23.07.2014 at 10:35

    Mulle meeldib ka ja küsige, kas mu rattal on korv ees? Ei hakka küsimust ootama ja vastan: “Jaaaa!”

    1. henry

      23.07.2014 at 11:41

      peaks siis äkki endale ka muretsema

  • puhh

    23.07.2014 at 11:04

    no aga pane eriti macho korv – lehma pealuu ja okastraadiga ntx 😛

    1. henry

      23.07.2014 at 11:41

      hea plaan. Siis ma tundun tõesti oma peenikeste kummidega rattaga ja suure karmi korviga eriti macho 😀

  • puhh

    23.07.2014 at 11:29

    🙂

    mul olid samad hirmud ja mõtted (v.a. see tervisetemaatika) ja ma pean ütlema, et kõik need kahtlused ja hirmud on sajaprotsendiliselt realiseerunud :). Samas on see olnud kõige ilusam ja parem aeg mu elus ja ma ei vahetaks seda mitte mingil juhul selle “oma aja ja asjade” vastu 🙂

    1. henry

      23.07.2014 at 11:43

      olen sinuga nõus. Ja ma oleksin nõus ka selle pulga toppimisega, kui see vajalik oleks 🙂

  • Neiu

    25.07.2014 at 18:56

    Jummala loll jutt, et ainult välismaist kraami nii reklaamitakse; ka kodumaise müüjate vahel valitseb tugev konkurents ning totrad reklaamlaused ja -loosungid käivad selle juurde(tean, sest käpp on selles äris sees).

    PS: Kodumaist murelit ei saa turult pea üldse, olenemata sellest, mida öeldakse. Ja Eesti ploomi ei saa ka veel, paari nädala pärast ehk;)

    1. henry

      25.07.2014 at 19:16

      Ei vaidle vastu. Mõte, mis ma tahtsin eelkõige edasi anda on see, et mulle küll meeldib osta, kuid mulle ei meeldi, kui mulle midagi müüakse. Olgu see siis Eesti toodang. Ja ma tean, et ei müüda ei Eesti murelit ega Eesti ploomi :). Tule jälle!

  • Maris

    26.07.2014 at 04:47

    Me oleme ka poejäätised isetehtud variandi vastu vahetanud ja lapsed juba käivad vahel pinda, kui ma olen unustanud uued “valmima” panna 😀 Plaanis lausa neid vorme juurde osta, sest nelja pulgaga ei saa mitte selliste kuumade ilmadega hakkama 🙂

    1. henry

      26.07.2014 at 11:24

      ei saa jah. Me just otsisime, kuhu need vormid said. Peab vist poodi minema

  • kertu

    26.07.2014 at 12:17

    Meil on ka see koerake ja kui keset ööd laulma hakkab, vajutan lihtsalt nina peale, sest esimene asi, mida nina ütleb ongi NINAA. Lihtne.

  • kertu

    26.07.2014 at 12:19

    Tahtsin sellega öelda, et siis koer jääb vait ega ei laula edasi 🙂

    1. henry

      26.07.2014 at 16:08

      Noh selge peaga tean ma seda isegi. Unise peaga aga tundus parim idee oma kõhuga koerale peale karata 😀

  • Epp

    26.07.2014 at 17:30

    Mul on hea meel teada, et ma pole ainus rikutud mõtlemisega indiviid, kes itsitama hakkab, kui see äraneetud koer: “Nii suur!” ütleb 🙂

    1. henry

      26.07.2014 at 18:38

      soulmate

  • Reet

    26.07.2014 at 23:40

    Ma pole tükk aega nii südamest naerda saanud 😀 igatahes on mul soov ühele väiksele, aastasele preilile just see koer osta 🙂 aga aitäh Henry mõnusa blogimise eest!

    1. henry

      27.07.2014 at 08:15

      Minu heameel 🙂

  • Evelin

    27.07.2014 at 06:53

    Loen sinu (kuidagi imelik on teie öelda, kui tead inimesest juba nii palju. Kui ma ei eksi, siis on meil isegi sama kodupood ja vankriga jalutamise trajektoor viib minu akende alt mööda :)) isablogi ja mõtlen iga kord, kui mõnusalt sa oskad kõik need mured ja rõõmud kirja panna. Kuigi ma olen neid asju ise juba kolm korda üle elanud, on mõned mured juba pisut suuremate lastega ikka veel samad. Ja need laulvad ja värvilised mänguasjad…ja üldse igasugused mänguasjad. Ka mina tahan, et lastel ei oleks nii palju asju aga nad poegivad ja siis mul on vahel kohe päris hea meel kui mõni asi jälle katki läheb või enam eakohane pole, et siis saab kotti pista ja ära anda/visata. See on võitlus tuuleveskitega… Üldjuhul on ka suurematel lastel kõige ägedamad mänguasjad ikka potikaaned, mis teevad palju rohkem lärmi, kui need neetud laulukoerad ja jalanõud, mis seatakse koridori takistusrajaks, paber ja käärid (2 ja 4 aastase lemmik tegevus) või šampoonid ja hambapastad, mida saab omavahel kokku segada ja emmele kilgata, et me teeme keemia katseid. Meie majas on mõned aegumatud asjad … raamatud, neid loetakse ja lehitsetakse palju, mudelautod, lego klotsid ja nüüd ka mõned nukud. Kõik muu võiks vabalt kohe kotti panna ja mitte keegi puudust ei tunneks.
    Igal juhul jään huviga järgmist postitust ootama. Soovin jaksu, elada üle kõik need magamata ööd ja segamini toad. Mõnikord kui väga raske tundub, mõtlen, et õnneks ei ole mul koera, tema ei kasvagi kunagi suureks. Lapsed vähemalt vähehaaval kasvavad :).

    1. henry

      27.07.2014 at 08:15

      Väga tore, et ka omakandi inimesed loevad 🙂 Kui su kodupood on Rebase Rimi, siis meil tõesti ühine kodupood.

      Kuid aitäh väga toreda kommentaari eest! Tule jälle 🙂

  • Evelin

    27.07.2014 at 19:25

    Jah, see sama pood :). Nii, et järgmiste lugemiste kohtumisteni… :).

  • Epp

    02.08.2014 at 12:25

    Kust neid vorme saab, muuseas? Ma olen ilmselt valest kohast otsinud. Kusagil pole!

    1. henry

      02.08.2014 at 13:16

      ma suht kindel, et kui sa Kodu-Extras küsid, siis neil on. Ja novaluxis ka

  • Evelin

    02.08.2014 at 15:56

    Tegelikult on kõrgendatud hääl instinktiivne ja looduse poolt nii seatud, sest beebid ei kuule madalaid helisid. Sellele on täiesti ratsionaalne põhjendus olemas ja minu meelest ilmselge tõestus, et inimene ei sünni tabula rasa, sest seda ei õpeta meile küll keegi, see lihtsalt juhtub kui beebit näed.

    1. henry

      02.08.2014 at 16:37

      Ma olen nõus. Miks muidu ma seda teeks…

  • Arra

    04.08.2014 at 05:33

    Ma olen peaaegu samasugust jäätist teinud ja see oli imehea. Mina lisasin kookoshelbeid ka peale ja kirsid olid samuti enne sügavkülmas (kivid enne välja) 🙂 Saumiksriga saab ilma vett lisamata hakkama.

  • henry

    04.08.2014 at 07:41

    ma proovisin saumiksriga, aga mul küll ei toiminud :O

  • Arra

    04.08.2014 at 09:45

    Ju meil siis erinevad miksrid 😀 Ega blendriga on ilmselt lihtsam, aga mul polnud seda käepärast lihtsalt 😛

  • Maarja

    04.08.2014 at 10:12

    Ma olen ka midagi sarnast teinud, aga vee asemel panin umbes pool tassi piima. Väga mõnus kreemine tuli 🙂

    1. henry

      04.08.2014 at 10:14

      Hea mõte!

      ma mõtlesin ka lisada kookospiima, aga see oli kahjuks hetkel otsas

  • puhh

    05.08.2014 at 21:48

    🙂

  • puhh

    05.08.2014 at 21:52

    ikeast saab ka

  • Merilyn

    08.08.2014 at 10:31

    Tere Henry!
    Mina tahaks sinu juurde saata oma elukaaslase, ma olen talle isegi pakkunud et ma kingin talle selle seminari, kuid ei tema ikka pole veel valmis ja ei tea mida siis oma vabaajaga peale hakata jne…Kuid ühel päeval kavatseb selle ette võtta…
    Tean mida ta tunneb kuna sain ise tänu sinule oma orjusest priiks kuid ennem seda olid samad hirmud ja arvasin et see on lihtsalt võimatu.
    Härra on 13 aastat oma elust suitsetanud paki päevas ja parim katse loobuda on olnud keskmiselt 1 tund!

    1. henry

      08.08.2014 at 13:47

      On loosirattas. Praegu on võiduvõimalused päris head, kuna lisanud on end vaid viis inimest 🙂

  • Riho

    08.08.2014 at 19:10

    Suitsetamist alustasin 16.ndast eluaastast, ehk siis praeguseks hetkeks 14 aastat juba. Maha olen seda pahet proovinud jätta korduvalt, kuid siiani ebaõnnestunult. Kõige pikem vahe tuli 8 kuud (kuid joogise peaga tõmbasin alati vähemalt paki õhtuga). Viimaste kuude jooksul olen mitmeid kordi üritanud jällegi suitsust loobuda, aga mingi hetk leian end taas koni hambus. Motivatsioon on suur, kuid tahtejõud väike. Eelkõige tahan enda päras maha jätta, kuid samuti rõõmu valmistada oma naisele ning olla lapsele heaks eeskujuks. Oleks tore kui saaksin suitsetamisest enne lahti kui mu pisike tütar maailmast aru hakkab saama.

    1. henry

      08.08.2014 at 19:39

      Suurem osa neist, kes seminarile tulevad, jätavadki suitsetamise. Lisasin su loosi. Edu!

  • M.

    09.08.2014 at 08:43

    Tere!
    Mina saadaks Sinu juurde oma elukaaslase. Ta on olnud suitsetaja juba väga väga pikka aega ning nüüd kui meil ka kohe varsti laps on sündimas, mõtles ta ka loobumisele. Siiani on ta ainult ise üritanud, aga see pole väga õnnestunud. Kõige raskem on loobuda just töö tõttu – nimelt saavad ju suitsetajad päevas mitu tasustatud pausi, kuid mittesuitsetajatele pole midagi ette nähtud. Lisaks on see ka nö seltskonnaajaviide. Oleme mõelnud ka nõelte panekule, kuid väga usku neisse pole.. Seega loodame aga võidule ja äkki aitab konverents tal sellest harjumusest vabaneda. 🙂

    1. henry

      09.08.2014 at 08:50

      Pöidlad pihku

  • Urmas-Priit Kärtner

    09.08.2014 at 09:24

    Tere,

    Palun mind loosirattasse lisada 🙂

    1. henry

      09.08.2014 at 09:30

      (Y)

  • Kaarin

    10.08.2014 at 06:49

    Hei! Suitsetanud olen juba väga pikka aega, 30 aastat tuleb ehk ära? Maha jätta olen proovinud, kuid ei õnnestu. Viimati lasin panna nõelad, aga ei midagi, järgmisel päeval suitsetasin jälle. Probleem tundub olevat kõrvade vahel – kuidas ma olen ilma suitsuta, mida ma teen? Nikotiinipuudus ei olekski nagu põhiprobleem… Pakk sigarette läheb päevas, vahel ka rohkem. Miks tahan maha jätta? Ma ei taha olla suitsetamise ori, sellest sõltuda. Allen Carri meetodist olen muidugi kuulnud ja lugenud edulugusid, aga ei suuda nagu uskuda, et see töötab… Tore oleks kui saaks tõestatud vastupidine 🙂

    1. henry

      10.08.2014 at 18:27

      Hei! 30 aastat on piisav aeg, et suitsetamine seleks saada ja aeg uusi asju õppida :). Keskmine suitsetaja suudab suitsetada umbes 45 aastat, kuni midagi järgi ütleb. Seega, kui sa isegi ei võida, siis loodan, et annad endale võimaluse :). Aga lisan su loosi ja pöidlad pihku, et õnnestuks.

  • Christel P.

    11.08.2014 at 08:23

    Tere,
    Mina olen suitsetanud alates 22-eluaastast (kokku siis juba pea 13-aastat). Ma ei pea ennast “heavy smokeriks”, kuna enamasti suitsetan keskmiselt 6 suitsu päevas (mõni päev ei tee ühtegi, samas mõnikord kui olen väljas sõpradega, siis jälle rohkem). Olen vahepeal jätnud ka suitsetamise maha (siis kui ootasin beebit + imetamise aeg – nii mõlema lapsega), aga pärast hakkasin taas suitsetama, sest ajal, mil ma ei suitsetanud, hakkasin asendama suitse erineva toiduga ja kaalu tuli juurde nii mis mühises. See vist ongi peamine põhjus, miks ei ole suitsetamist täiesti maha jätnud, et ei taha paksuks minna. Raskeks teeb suitsetamisest loobumise ka asjaolu, et minu abikaasa on suitsetaja ja olen väga nõrga iseloomuga – kui tema teeb kõrval, siis tekib ka endal selline isu uuesti teha. Aga maha tahan jätta – eriti viimasel ajal – hambad on mul hakanud kollakamaks minema ja nahk on muutunud suitsetajale omaselt kollakaks ja muidugi kardan ka kortse, mis suitsetajatel veelgi rohkem tekivad.

    1. henry

      11.08.2014 at 08:25

      Hei Christel. Oled loosis!

  • tikker

    13.08.2014 at 06:37

    Mul on alati olnud kombeks süüa kõigepealt soolasest toidust kõht täis. Siis tuleb magusaisu. Siis ma söön natuke midagi magusat. AGA mul ei ole enamasti seda iha süüa pärast üht kommi veel 20. Vahel tahaks rohkem, siis söön paar tükki veel. Kui satun tühja kõhu peale magusat sööma, siis muidugi mahub rohkem. Samas – mida tühjem kõht, seda vähem ma magusat tahan, suure näljaga käivad kõik mu mõtted soolase toidu ümber.

    Juba ülikooliajal imestasid korterikaaslased, kuidas ma saan hoida ühte halvaapakki nädal aega ja sellest aegamisi näksida – nemad oleks kohe kõik ära söönud. Aga ma sõin enne soolasest toidust kõhu täis ja vajasin lihtsalt üht ampsu.

    Nii et ma ei teagi… Ma ei ole suhkrust sellises sõltuvuses kui enamik, samas see “tahaks midagi” tunne on vägagi tuttav, seega võiks vist ikka ka täitsa maha jätta 🙂 Mul lihtsalt pole olnud erilist motivatsiooni, sest olen geenide poolest kiire ainevahetusega ja piitspeenike (ning vaadates mu ema ja vanaema – jään selliseks elu lõpuni).

    Oleme mehega pikalt mõelnud toortoitumise katsetamisele, pärast Arnold Ehreti raamatu “Limavaba tervisetoit” lugemist hakkasimegi proovima. Ta soovitab seal paaripäevast katsepaastu, mis peaks välja tooma igasugu tulevased potentsiaalsed tervisehädad ning noh, tema soovitab süüa ainult puuvilju ja rohelisi lehtköögivilju, sest kõik muu toit tekitab lima (gluteen, tärklis, piimavalk jne). Tema meelest on limaummistused kõigi haiguste põhjuseks… Aga no see on pikem teooria.

    Mina tegin paastu ära, aga kurat, mitte ühtki tervisehäda ei ilmnenud, ainult nälg ja meeletu sooja soolase toidu isu. Sestap andsin üsna kiirelt alla ja olen söönud edasi üsna tavapäraselt – ehkki jah, palavate ilmadega jäi tihti toidukord vahele või asenduski puuviljadega. Aga sõin ikka sooja toitu ka.

    Mehel jällegi oli mitu tervisehäda (krooniline nohu jne), mis ainult puuviljade söömisega leevendust said, seega temal oli motivatsiooni jätkata. Häda oligi selles, et kui mina õhtuti ikka sooja soolast toitu sõin, siis see ahvatles ja ta sõi ka… Ja kohe järgmisel hommikul kajastus see ka enesetundes. Nüüdseks on ta söönud puuvilju ligi kuu, vahel õhtuti ja nädalavahetustel ka kõike muud, aga ikka jätkab.

    Aga mis puutub suhkrusse, siis mu mees on selle sõltuvusest klassikaline näide – ei suuda absoluutselt piiri pidada. Kui mingi magus tal ees on, siis sööb, kuni on otsas. See on mind alati närvi ajanud 😀 Just hiljuti, kui tähistasime lapse sünnipäeva ja tema ka kõike sõi, panin õhtul tähele, kuidas ta järjest ahmis sisse igasugust jama (kapis oli sünnipäevast erinevaid kooke jne). Minul oli kõht ammu täis ja ma usun, et temal oli ka, aga just see, et kui ta sööb natuke, siis enam pidama ei saa.

    Igal juhul olen ma tema üle hullult uhke, et ta on nii pikalt ahvatlustele vastu pannud ning toetan teda igati selle teekonna jätkamisel. Sinu postitus inspireeris mind, peaks alustuseks ka rangelt kõik (valge) suhkru menüüst eemaldama. Koju ei ole ma ühtki valge suhkruga toodet juba aastaid ostnud, vahel ainult lastele kohukesi, aga külas olles või külakostiga saadud kraami ikka söön. Ja no olgem ausad, kindlam oleks ka rafineerimata suhkrule “ei” öelda 😛 Vaatame siis, mis saab.

    1. henry

      13.08.2014 at 08:47

      Su mees on siis ikka eriti tubli. Tavaliselt selliste suurte toidugruppide välja jätmise dieetidega väga kaua vastu ei suudeta pidada. Kas tal ongi plaan nii toituma jääda ülejäänud leuks, või ta teeb lihtsalt mingit ajutist eksperimenti?

      Kuid sina oled jah hea näide sellest, et maailm on ebaõiglane 😀

  • Margit

    13.08.2014 at 08:36

    Suhkur on ilmselgelt sõltuvust tekitav. Mõnede uuringute sõnul isegi hullem kui alkohol või tubakas.
    Minul on aga suhkru elimineerimisest olulisem faktor veejoomine. Rämpsu söömine ja veejoomine on ilusas võrdelises kausaalses seoses. Kohe, kui joon liiga vähe vett, tekivad imelikud isud igasuguse jama järele. Kui veejoomisega on kõik korras, ei tule mulle mõttessegi hakata öösel kell 2 võileiba või -saia sööma hakata.

    1. henry

      13.08.2014 at 08:50

      Veejoomist ei tohi alahinnata ja eriti aktiivsetel inimestel nagu sina ning veel enam soojadel suvekuudel. Sest su keha ei suuda tegelikult nõuda ei toitu ega vett, vaid su keha saadab ajule signaali, et su kehas on mingi ärritus, mis tuleks ära lahendada. Sinu aju teeb järelduse, mida see tunne tähendada võiks. Kui mingeid füüsilisi probleeme ei tähelda (kuiv ja kähe kurk, suukuivus), siis võibki äkki aju mõelda, et see tunne on nälg, kui see on kõigest janu. Jällegi, see on minu teooria, sest ma vaagin ennast viimasel ajal päris palju 🙂

  • Riina

    13.08.2014 at 09:56

    Jah – olen suhkrusõltlane! Ja olen Sinu teooriaga 100% nõus. Ainult, et minu häda on see, et minul tekitab ka puuviljasuhkur söömissööste. Seega pean loobuma ikka vägagi paljust, et oma tervis hea ja keha vormis püsiks.

    1. henry

      13.08.2014 at 10:01

      Äkki on sul siis tundlikum veresuhkur ja kõrge glükeemilise indeksiga tooted tekitavadki selle suure lainetuse.

      Mul õnneks puuviljadega seda ei teki. Mida ma märkasin, siis ka maitsetugevdajad on minu jaoks probleem. Sõin ühel päeval sõprade juures ühe krõpsu. Õigemini ma püüdsin süüa ühe krõpsu. Loomulikult oli see võimatu ülesanne. Seepärast oleme me viimased paar kuud kõik toidud kodus ise teinud. Mitte ühtegi valmistoitu. Mis jällegi ei ole milestki loobumine, vaid sa reaalselt jätad saasta.. halva toidu.. toidu, mis ei ole ainult halb, vaid halb ka sinu jaoks, enda menüüst välja.

      1. Epp

        13.08.2014 at 10:57

        Puuviljasuhkur (fruktoos) ei tõsta eriliselt veresuhkrut, sest on tunduvalt madalama GI-ga.

        Aga ma lugesin mingist suhkrusõltlaste raamatust (mida enam ei suuda üles leida), et mõnel sõltlasel tuleb mõneks ajaks loobuda igasugusest magusast maitsest (s.t. ka nt steeviast), sest just magus maitse tekitab söömissööstu. Äkki on siin see probleem?

        1. henry

          13.08.2014 at 11:34

          Võib täitsa olla, kuid enda puhul ma ei tähelda, et ma peale näiteks agaavisiirupiga magustatud toite tunneks vajadust millegi järgi veel.

          1. Epp

            13.08.2014 at 11:38

            Mul on õnneks sama lugu, aga ma viitasin Riinale, et äkki tal on see probleem 🙂

  • Paula

    13.08.2014 at 10:05

    Ma olen ilmselt täiesti teine äärmus. Magus ei tekita minus vähimatki isu ega emotsiooni. Ma saan jõulude aegsed kommid puutumatult jaanipäeval ära visata. Vahel üliharva proovin pool ruutu šokolaadi ja saan jälle pikaks ajaks aru, et see on vastik. Ma ei ole ka lapsena magusat armastanud. See lihtsalt ei ole hea ega maitsev. Mine ja võta kinni, kus see konks siin on

    1. henry

      13.08.2014 at 10:08

      Jah, kui sul seda sõltuvust ei teki, siis ei olegi probleem. Kõik inimesed ei jää ka suitsetamisest sõltuvusse, sest nende organismile lihtsalt ei sobi see, või ei meeldi neile suitsu maitse, või nad reaalselt ei saagi sellest mingit naudingut. Võib järeldada, et sama seis on sinu ja suhkruga..

  • Giina

    13.08.2014 at 10:13

    Minu meelest Su teooria peab täiesti paika. Kui ma punktuaalselt toitumiskava järgisin ja ampsugi magusat ei võtnud siis oli kõik OK ja üks libastumine ja allakäiguspiraal läks jälle lahti- kõik algas ühest kommist ja siis tuli teine ja kolmas jne uhh. Mingil hetkel asendasin piimašokolaadi mõruda vastu ja piirdun rangelt ühe tükiga. Kuigi jah, vahel on see jube raske. Teine asi on see, et mul ei saa kõht täis, kui soolasele söögile ei järgne magusa ampsu. Jällegi ehe näide harjumusest ja sõltuvusest, aju ei saa aru, et toidukord lõppes vms. Leidsin alternatiiviks mee ehk siis peale õhtusööki pistan pool lusikatäit mett pintslisse 🙂 ja vahel, kui lapsed magusat jõravad ja ise ka koledat moodi tahaks siis asendan selle ka meega. Samas võiks magusa sõltuvusest lahti küll saada aga kes annaks piisavalt iseloomu? 🙂
    A ja peale intensiivseid trenne (näiteks kolme tunnised võistlused) on terve järgmine päev see “tahaks midagi” tunne ja siis ma ikka libastun ja jõhverdan kräppi sisse 🙁

    1. henry

      13.08.2014 at 10:24

      No just. Vahet ei olegi, kui palju sa sööd, kui sa ei suuda i-le täppi panna, siis jääb midagi puudu. Ma ei olegi peaaegu pidanud mingit iseloomu kasutama, vaid ma suutsin enda hoiakut suhkru vastu muuta. Kui sa näed suhkrut, kui lõksu, mis muudab sind haigeks ja paksuks, ilma ÜHEGI plussita, siis sellisest pahnast hoidumiseks ei ole iseloomu vaja. Vastupidi sind peaks sundima seda sööma, sest vabatahtlikult ei tahaks sa seda suhu panna. Ajupesu eemaldamine on muidugi väga raske, sest mida on meile reklaamitud juba lapsest saadik? Kõike, mis on suhkrut täis. Teler on täis reklaame, mis on suunatud pisikesetle lastele, et see psühholoogiline sõltuvus kindlasti sügavale juurduks. Millal viimati erafirma porgandi reklaami telerist nägid? Ei olegi näinud, sest porgandil ei ole füüsilist sõltuvust tekitavat ainet sees ja sa ei saa muuta inimest selle sõltlaseks.

      Kuid loomulikult ei saa seda nii üheselt võtta, sest näiteks ka Barbie nukkudel ei ole sõltuvust tekitavat ainet sees. Sellepärast peabki ka neid palju reklaamima, et teha lastele ajupesu, et neil on neid asju väga vaja ja noore inimese aju on väga kergesti vormitav ja vastuvõtlik. Porgandi vajalikkust ei pea inimesele pähe toppima, sest instinktiivselt teame me isegi, et porgand on kasulik.

    2. B

      15.08.2014 at 16:50

      Mul sama asi, et peale söömist kohe peab saama midagi magusat, muidu jääb poolik tunne. Kuna olen samuti loobunud rafineeritud suhkrust ja neid sisalduvaid asju ei söö, siis tavaliselt söön mingi puuvilja. Hea nipp on ka suhkruvaba näts. See võib olla kas tavaline mündimaitseline või ka puuviljamaitseline näts. Minu puhul aitab see väga hästi.

  • Liina

    13.08.2014 at 10:51

    Mul on sama teooria! Eelmine aasta ei söönud ma Novembrist suhkrut ega nisujahu. Tahtsin näha, kas enesetundes midagi muutub. Alguses ei saanud nagu arugi aga kus siis hakkas energiat tulema! Kuigi päikest ei ole jne, ei olnud ma enam väsinud ja depressiivne ja lisaks kadus iga nädal tervislikud 0,5 kilo. Siis tulid j6ulud….ja ma ei ole SIIAMAANI tagasi ree peale saanud. Eks vabanduse elaib ju alati…kord on sünnipäev tulekul ja siis need “alates homsest! kindlasti!” jutud. Olen pidevalt väsinud, koju j6udes loivan teleri ette ja isegi ei viitsi 6htul koeraga rohkem jalutada kui et lasen ta korra uksest välja. Kohutav. Nüüd seda juttu lugedes ikka peaks jälle alustama. Homme 🙂

    1. Liina

      13.08.2014 at 10:55

      Ahjaa, ilma suhkruta ma hakkasin hommikust sööma ja vett jooma. Asjad mida ma olen pidevalt proovinud teha ja millega ma pole kunagi kaugele j6udnud. Mingit näksimist ei olnud, s6id k6hu täis ja k6ik. Just see “tahaks midagi” tunne oli kadunud ja isegi kommiletist möödudes t6esti mitte miski ei ahvatlenud 🙂

    2. henry

      13.08.2014 at 11:31

      Alusta jah ja hoa meid kursis, kuidas läheb ja kui on mingeid häid nippe, kuidas suhkur võimalikult märkamatult välja jätta, siis tule alati neid meiega jagama 🙂

  • e.

    13.08.2014 at 11:24

    Ma teen täpselt samasugust inimkatset enda peal ja täpselt sama, nikotiinisõltlase loogikaga – et suhkru söömine ise tekitab suhkrusõltuvust, nagu nikotiin tekitas nikotiinisõltuvust 🙂

    Ühtepidi võttes on mu katsed viinud samale järeldusele, mille sinugi – ma ei taha enam näksida või “midagi”. Meeleolud kõiguvad tunduvalt vähem (õigupoolest ei kõigugi enam, zen juba paistab) ja muidu on ka kuidagi etem.

    Teistpidi võttes on mul kunagisest edukast kaalukaotusüritusest meeles selline asi, et kui ma lõpetasin suurema söögikorra ühe magusa ampsuga (nt kommiga või tõesti ühe tüki šokolaadiga), siis see, vastupidi, vähendas näksimist. Mõjus kuidagi punktina: “Nüüd on toidukord läbi”. Ei tekitanud mingit soovi näkitseda enne õiget aega. Kuna ka tikker kirjeldas sarnast asja – äkki on see kuidagi seotud sellega, millal suhkrut süüakse? Noh, et toidukorra lõpus, kui kõht on täis, ei saa suhkur nii kiirelt mõjule? Ma praegu fantaseerin, sest ei ole selle eriala inimene…

    1. henry

      13.08.2014 at 11:39

      Kuid jätkates nikotiinisõltlase loogikaga, siis sa suudad ka suitsetamist ühe sigareti peale vähendada, seni, kuni sa hoiad rutiini. Järgmine kord, kui sa sõpradega välja lähed, tõmbad sa jälle terve paki. Sama asi on suhkrusõltuvuse kontrolliga- sa suudad seda kontrollida seni, kuni sa kontrollid enda elu. Hetkest, kui sa lähed rutiinist välja, oled tagasi seal, kus enne piiramist. Lisaks hakkab iga magus suutäis tunduma aina väärtuslikum ja sa võib olla mõtled juba lõunast, et õhtul saan ma lõpuks kooki, mis ainult süvendab sõltuvust. See käib minu puhul nii

      1. Epp

        13.08.2014 at 11:48

        Kusjuures ilmselt ongi nii. Mulle tuli praegu see ka meelde, et kui ma siis toona ei lõpetanud suuremat söögikorda magusa ampsuga, siis tekkis küll näksimise isu.
        Nii et analoogia üks-suits-päevas tõmbajaga täiesti olemas: sõltuvus on, ja kuigi mitte nii silmapaistev kui kaks-pakki-päevas-suitsetajal, siis tegelikult täpselt sama suur.

        Nii et, jah, parem on ikka päris ilma.

        (täna rohkem ei kommenteeri :))

        1. henry

          13.08.2014 at 13:05

          Epp, kõik sinu kommentaarid on teretulnud ja oodatud 🙂

  • Paula

    13.08.2014 at 17:39

    Aga sa ei kujuta ette kui palju võid ma võin süüa

  • henry

    13.08.2014 at 18:35

    haha. A sa filmi ja siis näita!

  • KM

    13.08.2014 at 21:23

    Tere,

    Mina juhtusin lugema Pere ja Kodu artiklit suitsetamisest loobumise kohta ja tekkis mõte, et just Sinu seminar võiks aidata minu elukaaslast. Sooviks teda ka loosirattasse lisada 🙂 Suitsetanud on ta umbes 13 aastat. Tuleb välja, et ta on täiesti keskmine suitsetaja, kuna suitse läheb pakk päevas. Alates lapse sünnist on ta rääkinud suitsetamisest loobumisest. Nüüd on juba laps peagi kolme aastane, aga mees endiselt suitsetajate nimekirjas. Kuna laps on juba piisavalt suur, et asjadest aru saada, siis on tema suust kõlanud kommentaarid: “Issi, suits on paha-paha” mehe tõsisemalt asjade üle järele mõtlema pannud. Paraku aga püsivaid tulemusi pole olnud. Korra õnnestus olla ilma peaaegu kuu aega, aga siis libastus just sellega, et “teen-ühe-suitsu”. Nüüd ootab ta mingit õiget hetke või aega. Minu märkustest, et kui kahjulik see suits ikka on, pole ka tolku olnud. Olen ise siiani mõelnud, et ju tal siis ikka pole piisavalt tahtmist, aga nüüd artiklit lugedes, hakkasin ka ise asju veidi teises valguses nägema. Tahaks tõesti, et ta leiaks selle nupu, kuhu vajutada, et suitsetamisest loobumine saaks võimalikuks.

    1. henry

      13.08.2014 at 22:27

      lisasin temagi loosi!

  • Mari

    14.08.2014 at 13:20

    Tere,

    Mina olen saanud konidest jagu A.Carri raamatuga. Teie seminarile saadaksin oma elukaaslase, kes ei suuda loobuda, leiab põhjuseid, miks mitte hakata elama normaalset, tervislikku elu. Nii mina, kui lapsed oleksine väga õnnelikud, kui meie perepea saaks pahest lahti.
    Jõudu, Henry, Teie blogid on superhead!

  • Katrin

    14.08.2014 at 14:36

    Tere! Mina sooviks loosirattasse lisada oma isa. Suitsetanud on ta varajasest noorusest, ehk 40 aastat juba? Maha jätta proovinud korduvalt aga tulutult. Kõige rohkem vast paar nädalat ilma suutnud olla ja halvematel päevadel üle paki päevas tõmmanud. Alati palju ettekäändeid, stressirikas töö jne… Olen lihtsalt tema tervise pärast mures. Võidu korral saaksin selle talle homme sünnipäevaks kinkida, et tal oleks võimalik järgmine aasta oma 55.juubelit suitsuvabalt tähistada 🙂 Kuigi jah, tema osalema veenmine saab siis ka paras katsumus olema, kuigi tean, et ta sisimas soovib loobuda.

    1. henry

      14.08.2014 at 15:23

      Kirjas ja edu!

  • mairi

    14.08.2014 at 18:21

    panen endagi…

  • Anneli

    21.08.2014 at 12:50

    Väga põnev lugemine! Kohe tekkis tahtmine ka oma suhkru-kogemusi jagada.

    Ma sain suhkru kohta ahhaa-elamuse umbes kaks aastat tagasi, kui mul lõi välja üks autoimmuuntõbi, mis pärast väljaravimist kohe tagasi tuli. Ja uuesti. Ja uuesti. Haigushoogude vahe oli maksimaalselt nädal. Asi läks üha hullemaks ja lõpuks manustasin mitu kuud järjest suuri koguseid steroide, mis kogu hormonaalsüsteemi segi keerasid, aga tõbi ikka ei taandunud. Ja nii aasta otsa. Immunoloog valmistas mind ette, et pean kangete bioloogiliste ravimite peale üle minema ja neid eluaeg võtma jääma.

    Õnneks läks arst puhkusele, enne kui jõudsime mulle sobivad ravimid välja valida. Lugesin vahepeal netist infot ja sain teada, et suhkur võib teatud juhtudel selle tõve väljalöömist soodustada. Otsustasin arsti suvepuhkuse ajal oma organismi veidi toetada ja mõneks ajaks suhkrust loobuda. Haigushood katkesid PÄEVAPEALT ja nüüd olen juba üle aasta haigusest prii.

    Esimesed paar kuud loobusin suhkrust täielikult, nüüd aga luban endale külas või peenes restos käies nädalas korra või paar mõne magusa ampsu. Aga ega ei tahagi – keha pole enam harjunud ja süda läheb pärast üht koogitükki isegi natuke pahaks. Ja küllap mõjutab isu ka teadmine, kui rängalt see pealtnäha süütu pulber mu organismile mõjub.

    Pean märkima, et mu eluviisid olid ka enne üldiselt väga tervislikud ja ma ei kuritarvitanud suhkrut sugugi. See kogemus pani nägema, millise mürgiga on tegu. Olen isegi oma haigusele natuke tänulik, sest suhkruvaba (vaene) dieet kergitab elukvaliteeti ikka mitme pügala võrra – energiat on rohkem ja tuju parem. Mõnikord mõtlen, et oleks tore kui samasugune vastunäidustatus tekiks näiteks valge veini suhtes, mis mulle hirmsasti maitseb.:-)

    1. henry

      21.08.2014 at 13:25

      aitäh väga põneva kommentaari eest! äkki, kui keegi sama probleemiga maadleb, saab sellest innustust ja proovib ka suhkru mingiks ajakski välja jätta.

  • meow

    27.08.2014 at 12:50

    Mul on selline küsimus, et kas koolitusele on mõtet ka siis tulla kui raamatu lugemine mind mitte üks teps ei aidanud?

    1. henry

      27.08.2014 at 15:06

      Ikka, jah. Umbes pooled kõigist, kes seminarile tulevad, on eelnevalt lugenud raamatut ja pole sellest abi saanud. See ei tähenda, et sina ei peaks saama maha jätta, lihtsalt ei olnud raamat sinu jaoks sobiv lähenemine. Raamat on suunatud hästi laiale publikule, seminar on suunatud just sulle ja ma veendun iga natukese aja tagant, et kõik jõuab kenasti ikka pärale

  • triin

    02.09.2014 at 10:43

    Tänud, Henry! 😉 Eriti selle viimase komplimendi eest! 🙂

    1. henry

      02.09.2014 at 21:15

      And I mean it! 😉

  • Margit

    02.09.2014 at 11:30

    No näed, olin kellelegi kasuks. Ma loodan, et su mojo varsti jälle tagasi tuleb. 🙂

    1. henry

      02.09.2014 at 21:16

      No kus ta pääseb

  • inga

    04.09.2014 at 10:50

    Ooot, aga miks sa ikkagi neid knopkasid loed? 🙂

    1. henry

      04.09.2014 at 10:56

      Sest ma olen valmis tegema kõike muud, kui seda, mida pean 😀

  • puhh

    06.09.2014 at 14:57

    oi,aitäh! 🙂

    kuule, aga kas suhkrust ei olnud raske loobuda? ma ise aeg-ajalt üritan sellega hakkama saada ja siis miski aeg tuleb uskumatu kommi- vmt nälg ja ma libastun. ja sealt edasi läheb juba väga märkamatult ja kiiresti:/

    1. henry

      06.09.2014 at 20:16

      Ei ole, kui sa oled võtnud kindlaks teadmiseks, et sellega on praeguseks vähemasti kõik. Kui sa hakkad kasvõi hetkeks kahtlema, et sööks selle ühe ära või mitte, on pekkis ja pead iseendaga võitlust pidama hakkama. Kui sa teed otsuse, siis see ongi sinu otsus. Hea on muidugi, kui keegi oleks kõrval, kes teeks sama otsuse, sest ka Esileedi lülitas suhkru välja ja meil läheb suurepäraselt 🙂

      Jah, suurt nälga ei tohi peale lasta, sest siis sa tahad midagi, mis annaks kiire laksu ja suhkur teeb seda.

  • Lehti

    06.09.2014 at 15:03

    Ja nüüd võid hakata kalendrisse tegema ristikesi, et hiljem üle lugeda päevad, mis kulusid selleni, et lapse elu mõtteks muutuvad issi mustad jalanõud, mis on k i n d l a s t i vaja korteri kõige kaugemast nurgast kätte saada, sest neid on niii mõnus lutsutada! Toolijalg tundub selle kõrval lausa igav! 🙂

    P.S. Loen sinu Isa blogi suure huviga! Saan iga kord naerda, sest äratundmisrõõm on mitmekordne (lapse, enda ja mehe seisukohast). Ilmselt enamus (kui mitte kõik) lastega (ja just esimese lapsega) peresid teeb neid samu asju läbi, kahjuks ei oska kõik seda niimoodi lõbusalt kirja panna.

  • henry

    06.09.2014 at 20:04

    Meil on praegu tooli ja lauajalad popid, sest need on metallist ja jahedad.

    Aga väga tore, et loed! Ma ei punnita ise teadlikult, et nalja teha. Noorsand on ise naljakas, mina lihtsalt edastan 🙂

  • P.K

    24.09.2014 at 07:26

    Selline app on täitsa olemas. Eks neid on erinevaid, aga mina kasutan Festival Buddy’t https://play.google.com/store/apps/details?id=uk.co.lecit.FestivalBuddy&hl=et (telefonil peab GPS sees olema siis loomulikult.
    Toimib lihtsalt: auto (või telgi vms) juures märgid asukoha ära (set location) ja siis hiljem metsas olles näitab mitu meetrit mis suunas minna ja juhatab autoni.
    Toimib ka nt hiigelsuures parklas, kui oh oht auto asukohta unustada jne.

    1. henry

      24.09.2014 at 07:30

      Oh, super. Tõmban.

  • Britt

    01.10.2014 at 14:28

    Mina oleksin ka kahevahel 🙂 Fakt on see, et isegi kui sa suudad seal näidata enda parimat poolt, siis võivad saatetegijad ikkagi otsustada, et vot, sina oled nüüd see paha poiss ja eetrisse laseme ainult lõigud, mida annaks kaheti mõista. Ühesõnaga tihtipeale kalduvad sellised asjad reaalsusest kaugele ja sellist garantiid, et seda ei teha ja see ei muutu “Naistevahetuseks” ei ole, sest iga saade peab olema vaatajale huvitav ja kahjuks draama siiski müüb.

    Ise osaleksin vast ainult mõnes telemängus, kus võimalik teadmiste peale raha võita.

    Kuid..kui mul poleks last ja abikaasat, siis kaaluksin ka Big Brotheri laades saates osalemist. See on küll mu esimese lõiguga natukene vastuolus, sest noh..selline saade oleks ikka korralik draamaallikas, aga mulle lihtsalt meeldiks tööle panna oma taktikalised küljed ja see oleks sobiv formaat. Ja noh, kui perekonda poleks, siis mängiksin ma ainult enda mainega. Tänasel päeval pean ma end küll sellise asja jaoks juba liiga kodukanaks 🙂

    Sulle soovitan aga, et kui sa tunned, et läbi selle saate saad sa jõuda mingi kõrgema eesmärgini ( nagu oma seminari promomine ja inimeste aitamine) ja suudad kaitsta oma perekonda meedia eest, siis go for it!

    1. henry

      01.10.2014 at 14:33

      Mina kahjuks ei ole nii hea taktik, küll aga ma usun, et ma ei ole ebameeldiv inimene ja isegi, kui ma ämbreid teen, suudan ma inimestes empaatiat äratada. See, et ma üdini heatahtlik ei ole, ei hakka õnneks kohe ka silma 🙂

      Kuid see ei ole sarnaselt Big Brotherile kinnises keskkonnas filmitud saade. Kusjuures olen ma mõelnud, et ma võtaks täiega osa BB-st, kui kaotada tualetist ja vannitoast kaamerad. See mõte oli ka umbes 10 aastat tagasi, enne perekonda.

  • Lehti

    01.10.2014 at 14:35

    Kindlasti juhtub see kõik, mis sa eespool kirjeldasid! Ja kordades hullemini, kui ette oskad kujutada! 🙂 Tead küll seda ütlemist hommikusöögi ja teise eestlase kohta. Aga mine ikka! Sinu huumor on juba lugeda mõnus, seda võiks ka telekavahendusel kuulda!

    1. henry

      01.10.2014 at 14:39

      hästi, aga siis jääb, Lehti, sinu ülesandeks panna positiivseid kommentaare, et asja tasakaalustada 😀

      1. Lehti

        01.10.2014 at 14:47

        Vat see on see kommenteerimise häda, kohe haaratakse sõnasabast! 🙂

        1. henry

          01.10.2014 at 15:01

          hilja, ma arvestan sinuga 😀

  • Tauri

    01.10.2014 at 15:28

    Kõike negatiivset mitte aevesse võttes ma täiega naudin kahemõttelisi ja poliitiliselt ebakorrektseid nalju. Sinu blogisi lugedes turtsatan tihtipeale naerma, kui sa veel saatesse lähed siis vaataksin kindlasti ja naudiksin. Aga seda kõike minu vaatevinklist, kus ma ei pea oma pere-telehäbi pärast muret tundma. 😀

    1. henry

      01.10.2014 at 15:34

      Aitäh Tauri toetuse ja positiivse meele eest! Eks minu nalju tulebki naljana võtta, mitte otsida põhjusi, et miks ma seda või teist nalja tegin nagu vahel kiputakse. Isegi kui nad kahemõttelised on, siis ma ei tee neid selleks, et kellelgi sitasti öelda, vaid selleks, et nalja teha 🙂

  • Merilin

    01.10.2014 at 17:44

    Ma olen silma peal hoidnud sinu Isablogil ja mulle väga meeldib see huumor ning see kuidas sa kirjutad, mida mõtled. Ilma, et põeksid. (tundub nii vähemalt) 🙂
    Mina kindlasti soovitaksin minna ( aga see on vaid minu arvamus), kuna esiteks – see oleks kogemus, ükskõik siis millisena sa seda võtad.
    Teiseks – ju see pakkumine tuli ikka põhjusega su ellu. Et anda ja õpetada midagi uut.
    Väga hea, et oled kaalunud positiivse ja negatiivse üles, aga päris stressi ja krussi ei tasu ka seepärast minna. 😀
    Igatahes, olen sinu poolt ja kindlasti vaataksin saadet! Kindlasti juba seepärast, et ise lõpetasin suitsetamise.

    Edu ja jaksu!
    Merilin

    1. henry

      01.10.2014 at 17:49

      Ma väga selle saate pärast ei muretsegi enam. Ma olen siin ennast proovi filminud ja oma kohutavast diktsioonist püüdnud midagi arusaadavat vorpida. Ma muretsen rohkem selle pärast, et äkki viskab mul kopa ette enne, kui saade läbi saab 🙂

  • Maarja

    01.10.2014 at 19:29

    No kui päris aus olla, siis kuigi mul telekat ei ole ja seda ei vaata ka (kui midagi vaadata tahan, tõmban lihtsalt alla ja vaatan arvutist), muretseksin ma endale mingi vusseri lihtsalt selleks, et sinu saateid näha. Juba ainuüksi sinu huumori pärast! Ma arvan ka, et see oleks sulle päris hea võimalus midagi uut proovida ja kogemuse võrra jälle rikkamaks saada. Ma teeks ise seda juba kas või selle pärast, et muidu ma raudselt hiljem kahetseks, et oleks võinud ju siiski ära proovida. What doesn’t kill you makes you stronger, right?

    1. henry

      01.10.2014 at 19:31

      indeed it does! Aga saateid saab vist netist järele vaadata ka ma arvan. Ja ma ei pruugi saates üldse naljakas olla. Ma tavaelus ei olegi väga naljakas. Tihti ma teen nalju, et reaktsiooni saada, aga kaameralt erilist reaktsiooni oodata pole vist mõtet 🙂

  • Lehti

    04.10.2014 at 13:52

    See juhendite lugemise koht pani küll muigama. 🙂 Tuli kohe meelde, kuidas mu kaks õemeest panid ema juurde boilerit üles ja sinna oli vaja mingi jublakas, mille nimetust ma enam ei mäleta, ühendada. Ühendatud see sai, aga millegipärast hakkas boiler kohe tilkuma. Mehed sügasid kukalt ja arutasid, et miks küll nii ja naa. Istusin sealsamas ja sirvisin veidi juhendit. See lausa karjus näkku, et nad olid selle nn jublaka sinna valepidi ühendanud, aga no kes siis juhendit loeb, eks, kui saab ka niisama. 😛

    PS. Ainus kord, kui minu lapsel läksid põsed punaseks, oli siis, kui ma hakkasin talle osadel piimasöögikordadel asendajat andma. Ega pole sama teema? Sai mõnda uut toiduainet?
    Või on tuulest/päikesest/jahedast, praegu õues selline ilm, et lastel lähevadki kiirelt põsed karedaks, panen enda 2a puhul ka seda tähele. Võib katsetada ka nt mõnda rasvast ilmastikukaitsekreemi. Üldiselt on aidanud.

    1. henry

      04.10.2014 at 13:59

      me arvame, et ta apelsin on see, mille vastu ta veits allergiline olla võib, mis oli ühes salvis, mida kasutasime

  • Reet

    04.10.2014 at 17:19

    Tere! Minul täpselt sama vanad lapsed ja areng ning uued trikid käivad nii sarnaselt. Minu tütreke teeb reaktiivmootori häält, käed ja jalad õhus, nii valjult et ilmselt tõusebki lendu! Aga palun ütle selle salvi nimi, meil tite põsed samamoodi karedad ja punased. Tänan ette

    1. henry

      04.10.2014 at 17:27

      tal oli suus soor (keele peal valge täpp vms) ja kirjutati välja Daktarin ja salvis sisaldus ka apelsin

      1. henry

        04.10.2014 at 17:31

        Esileedi lisas, et paljudel lastel põhjustab põse punetust ja karedust ka porgandit sisaldavad toidud.

        Kuid me jätsime eile Daktarini ära ja juba ühe päevaga on olukord palju parem. Järeldame, et ta siis on ikka apelsini lõhna- ja värviainetele tundlik. Üks gaasirohi, mida apteekrid ka väga soovitavad,Infacol, tuli ka ära jätta, kui ta päris väike oli, sest tekkisid täpid üle keha ning silti uurides sisaldas ka too rohi apelsini ekstrakti vms.

  • henry

    17.10.2014 at 09:39

    Eemaldasin blogist lõigu, kus ma kirjutasin, et Kaubamaja oli sooduspäevkas hindu tõstnud ja lisan siia kommentaari põhjustest, sest sain Kaubamaja töötajalt kirja, et ma olin vaadanud vale sviitri hinda. Kuid kiri oli lühendatud versioonis selline:

    Kirjutasid 119 eurot maksvast kampsunist, mis kliendivastuvõtuks hinnati 134 peale. Võin siiralt kinnitada, et hindu tõstetud ei ole ja ei tõstetud ka kliendivastuvõtuks. Sellised võtted pole Kaubamajale omased. Pildi järgi ja tootekoodi järgi paistis tegu olevat Pierre Cardini kampsuniga ning sellel kaubamärgil on hetkelgi Meestemaailmas kampsunid hinnas nii 119 kui ka 134 eurot. Kampsunid on kiirel vaatel üsna sarnased, aga 134 eurot maksev on toonilt pisut pruunikam ja samuti paksemast materjalist ja mõnede detailide osas rikkalikum. 119 eurot maksev kampsun on halli värvi ja õhemast materjalist. Kuna müügisaalis asuvad kampsunid samas piirkonnas ja osaliselt samal stangel, siis ei pruugigi erinevus kiiremal vaatamisel silma hakata ning toodete selline väljapanek võib küll segadust tekitada. Kindlasti pole selles midagi pahatahtlikku, vaid pigem tingitud piiratud ruumivõimalustest.

    Igal juhul on mul väga kahju, et Sinu viimatine Kaubamajas käik halbade emotsioonidega ja pettumusega lõppes.

    Vabandan Kaubamaja nimel.

    Edaspidiseks soovin aga edu ja jään ootama järgmisi kirjutisi!
    tervitan
    Marika

    .. Tahan ka vabandada, et nii läks. Katsun teinekord hoolikam olla 🙂

  • Leelo

    18.10.2014 at 17:17

    Sinu blogi lugedes on tihti tunne, et kirjutad meie lapsest ja nüüd selgub, et nad on ka samal päeval sündinud. Mul olid peale sünnitust hormoonid pea nii sassi ajanud, et minu loogika oli, et kui laps sündis reedel, siis järelikult 4 reedet hiljem saab ta kuu vanuseks. Saatsin isegi meili pildiga lähisugulastele laiali, et juba kuu vanune poiss ja umbes pool päeva läks aega, enne, kui mõistus koju tuli. 🙂
    Aitäh, väga mõnus lugemine!

    1. henry

      18.10.2014 at 18:11

      Esileedi loogika ja eelkõige õigekirja oskus kadus ka raseduse hormoonide sisse ära. Varem oli tema, kes parandas iga mu kirjaviga ja nüüd küsib ta minu käest ka kõige lihtsamate sõnade õigekirja, sest kahtleb pidevalt. Nüüd on asi õnneks paranemas 🙂

  • puhh

    26.10.2014 at 13:59

    see on ülimalt lahe aeg (kuigi seda lahedat aega jagub tegelikult veel aastateks 🙂 ), aga see põranda multshimine kõige kättesaadavaga on üsna muljetavaldav oskus. praegu on veel lihtne, aga aasta-pooleteise pärast, kui mitte varem, saada sa igal juhul teada, mida tähendab “legojalg” 😀

    mde, on see kindel, et see lill ei ole mürgine või muul moel mittesöödav? meite põnn oli suts üle aasta, kui mürgistuskeskusesse helistama pidime. teadsime küll, et see taim pole mürgine (mürgised olime ammu likvideerinud), aga siiski oli vaja teada, millised nähud võivad selle salatikskasutamise tagajärjel tekkida ja mida siis ette võtta.

  • henry

    26.10.2014 at 14:53

    tohoh, ma ei olegi selle peale mõelnud, et potilill võib mürgine olla ja ma nüüd googeldasin ja internet ütleb, et see meie draakonipuu on tõepoolest mürgine (vähemasti kassidele).. seega tuleb lillele uus koht leida.

    Aitäh sulle tähelepanu juhtimast! Näe, blogimisest ikka kasu ka 🙂

  • Kairit

    15.11.2014 at 19:45

    Babysport – saab vóimelda ja laulda omasugustega. Ise käin ka seal.

  • kati

    15.11.2014 at 20:16

    Laps on sul vist kenasti põrandad ära poleerinud või on majas väga tegus naine. Aga väga tore on lastel (vähemalt minu lsatel) Eedeni mängutoas 😛

  • puhh

    21.11.2014 at 11:31

    🙂

    maja on hea mõte. ära muuhulgas unusta küsida küttekulude kohta ja proovi paarkümmend minuti põrandal pikutada :). termokaameraga oleks ka hea üle vaadata v pilti teha.

  • henry

    21.11.2014 at 11:33

    kõik head soovitused.

    Eks sean Esileedile ülesandeks teises toas omanike tähelepanu püüda, kuni ma paarkümmned minutit põrandal pikutan 🙂

  • kerse

    21.11.2014 at 12:23

    Vaatasin, et margus hunt istub.

    1. henry

      21.11.2014 at 12:45

      Mitte et ma kinnitaks, et nii ongi, on mulle varem võhivõõrad tänaval seda öelnud. Korra autogrammigi küsitud

  • tafkav

    27.11.2014 at 15:33

    Queen “Don’t stop me now” – absoluutne heatujulugu. Ja kui väga vaja tuju parandada, siis see versioon (peab vaatama, mitte ainult kuulama): https://www.youtube.com/watch?v=bkzsoJf-UsA

    Noorkotkale (paar kuud vanem kui teieperelaps) meeldib vägaväga Ewert and the Two Dragons (söömise ajal näidatakse nõudlikult muusikamängijale ja enne ei lähe ükski suutäis, kui plaat ei mängi). 🙂

    1. henry

      27.11.2014 at 15:59

      See on tõesti heatujulaul 🙂

      Meie poiss ei ole veel muusikast vist väga sotti saanud, kuigi ükskord võis peaaegu järeldada, et on Dagö fänn, sest kiigutas end väga entusiastlikult laulu ajal kaasa

  • Anne

    30.11.2014 at 20:02

  • K.

    13.12.2014 at 15:50

    Loomulikult eksisid! Mõttes loe mitmest autost su vanaisa mööda sõitis ja mitut autot sa täna linnapildis endast möödumas näed. Ja siis mõtle uuesti, kas siis oli sama ohtlik kui praegu?
    Kahjuks on elu muutunud palju vanaisa vaz-i ajast ja et oleks ohutu, siis tuleb elementaarseid asju ikka teha.

  • Lehti

    13.12.2014 at 21:50

    Soovitan tooli valikuks veel üht linki. 🙂 Hea lühike ja ülevaatlik tekst. https://www.sipukateoaas.ee/blogi/2013/02/26/millele-peaks-lapsele-turvatooli-ostes-ja-kasutades-tahelepanu-poorama/
    Tegelikult soovitan löökpadjaga turvatooli, kui see teil veel valikus pole olnud. Meil on Cybex Pallas 2 ja oleme väga rahul. Alguses tundub võib-olla veidi kallim, aga tool kasvab koos lapsega ja põhimõtteliselt saab seda kasutada senikaua kuni tooli/istumisalust on üldse vaja. Alguses tundus see padi nii võõras ja tekkis küsimus, et kuidas see laps sinna vahele küll ära mahub, aga mahub küll, ka paksude talveriietega. Ja tellisime http://www.mytoys.de, mitte ei ostnud siit, saime too hetk selle tunduvalt soodsamalt, kui oleksime siit poest saanud. Kohale tuli ca 8 päevaga. https://www.mytoys.de/catalog/search?query=cybex+pallas++2&button=Suche+starten&productsPerPage=40&sugg=false&suggBox=false Muideks, seda kinnitas meile siin poes müüja, et sama mudeli erinev hind oleneb ainult tooli värvist. Jabur minu meelest, aga tuleb uskuda. 😀
    Eestis müüb sama tooli Beebicenter. Vist mõned e-poed ka, aga neid ei oska nimetada.

  • Amanita

    14.12.2014 at 09:29

    Just tahtsin sama soovitada – tingimata löökpadjaga tool – aga Lehti jõudis ette.
    Padi on abiks ka selles mõttes, et takistab 1-2a lapsel ulatuda turvarihma lahti klōpsama või ukselingi ja aknanuppudeni küündima.

  • PriitL

    21.12.2014 at 12:52

    Kuna väga paljude abikaasad loevad Sinu blogi, siis on ebamõistlik siin avalikult kingisoovitust välja öelda. Kuigi mul isiklikult poleks vihje andmise vastu midagi. Ses mõttes oleme kõik siin Suure Kontrolli ja Jälgimise all. 🙂

    1. henry

      21.12.2014 at 23:25

      haha :). Kiidan abikaasade lektüüri eelistusi!

  • Lilith

    28.12.2014 at 18:17

    Huvitav, et minul on sama foobia?

    1. henry

      28.12.2014 at 20:08

      Kumb- hais või põdrakärbsed?

  • Lilith

    29.12.2014 at 21:56

    Ma mõtlen seda haisu foobiat, see on alati nii jube tunne kui see hais mul suus on 😀

  • Lilith

    02.01.2015 at 21:05

    Sa võid pudrule panna juurde maitseks rosinaid jms. 🙂

  • Margit

    08.01.2015 at 10:57

    “Kuidas ma jalutan enda koera, kui ma ei tea isegi seda, mitu sammu ma astun?” – On olemas üks päris lahe mobiilirakendus nimega Moves. Eristab kõnnitud, joostud ja rattaga sõidetud distantsi, kõnnil ja jooksul loeb samme ka. Lisaks näitab, kus sa käisid ning mitu kalorit selleks kulus. Kuna tänapäeva inimene on nagunii on nutitelefoni külge liimitud, siis alati, kui telefon sinu küljes on, loeb Moves sammud ära. Mugav ju. 🙂

    1. henry

      08.01.2015 at 12:10

      kuule, kelle poolt sa oled? Ära anna Esileedile uusi ideid, miks mul seda kella vaja pole 😀

  • Lemme

    08.01.2015 at 21:26

    tundsin just su sellistest postitustest puudust! Kuna endal on mul kaks last (3.5 aastane ja 3 kuune), siis meeldib ka su pojast lugeda, aga kaal, sport ja nendega seotud lubadused tulevad ka tuttavad ette ning üldse: su kirjutised teevad alati tuju heaks, sest tunnen end vägagi tihti nendes ära.

    1. henry

      08.01.2015 at 22:49

      Super. Mul ka hea meel tagasi olla. Kuna see blogi sai alguse kaaluteemal, siis vahel kui ma tee midagi, siis ma ei taha ka kirjutada ja sellepärast on vahel augud sees. Kuid loodame, et nii pea enam ühtegi auku ei tule.

  • AbFab

    10.01.2015 at 12:01

    Kusjuures inimestel on mingi fiksatsioon nende jubinatega: umbes et kohe, kui uued ilusad mugavamad jooksutossud saan, hakkan jooksmas käima. Või et minu ja täiuslike kõhulihaste vahel seisab ainult see puuduv plankimise-äpp. (Ma ei tea, mis sõnavärdjas see nüüd olema peaks. Las jääb.) Või et kui pulsikell ei ütle, et “liiguta nüüd ennast”, siis ma ju ei liiguta.
    See on illusioon. Trenni tegemiseks on lõppude lõpuks vaja ainult sind ennast ja ega see söök ka ennast vägisi suhu ei aja.

    1. henry

      11.01.2015 at 23:15

      Ma olen loomulikult 100% nõus. Aga eks ajupesu on minu peas, mis vasardab, et Henry, sa pead selle kella endale muretsema 🙂

  • eriti blond beib

    15.01.2015 at 09:29

    Imelik küsimus vist, aga kust sa tead, et see imekallis imekell ei valeta?
    Mul näiteks on enne iga uue uskumatu asja soetamist mingi ebameeldiv kihk välja uurida vastus küsimustele “kuidas see võimalik on?” ja “kuidas see töötab?” ning tihtipeale jääb lõpuks raha mulle taskusse alles ja vidin ostmata. Näiteks paar nädalat tagasi uurisin ma sinu kalli kella odavama väikevenna hingeelu kohta ja tulemuseks on see, et siiani kõhken, kas sellel ikka on mõtet, sest tegelt oleks mul (orienteerumisharrastuseks) vaja kõigest tavalist gps-ga pulsikella. Võimalus saada sama hinna eest aktiivsusmonitor nö kauba peale on ju ahvatlev küll, aga nii palju kui ma aru saan, siis on need aparaadid ikka üsna ebatäpsed. Kas tõesti saab eristada uneaega ärkvelolekuajast selle järgi, kui palju ma kätt liigutan? Aga kui ma ärkan hommikul ja vahin mitu tundi niisama aknast välja, enne kui ringi rahmeldama kukun? Ja nii edasi. (Ja sellest, kui väheste andmete põhjal pulsikellad kalorikulu arvestavad, ma veel üldse ei räägi siinkohal.) Lisaks on mul varasem kogemus sammulugejaga, mis väitis mulle näiteks, et ma ronisin 5 korruse jagu treppidest üles 10 sammuga, või siis tegin liinibussis sõitmise ajal 500 sammu.
    Lühidalt siis – ma olen väga umbusklik ja alati imestan, kui teised ei ole.

    1. henry

      15.01.2015 at 09:43

      Sina küll enda nimele au ei tee, kui sa sinisilmne pole ja kõik puhtsüdamlikult ei usu 🙂

      Enne ostu veetsin ma paar päeva googeldades ja selle toote kohta rohkem infot kogudes. Vaatasin video ülevaateid ja võrdlusi teiste toodetega. Tooteid analüüsisid triatleedid, kes siis selle kella sihtturg on ja nmead on sarnaseid tooteid aastaid tarvitanud ja nende eksperiisi ma usun võin usaldada. Kalorikulu ta tõesti täpselt ei arvuta, kui sa samal ajal pulsivööd ei kanna. Küll saab sisseehitatud 3d güroskoop aru, mida sa hetkel tegemas oled- istud, seisad, jooksed, kõnnid, pikutad. Kuidas ta su unekvaliteeti analüüsib, seda ma ei tea, kuna ei uurinud selle kohta. Aga väga head ja põhjendatud kahtlused! Aitäh!

  • puhh

    15.01.2015 at 11:36

    meil on ka elutoa ja köögi ja majapidamisruumi põrand õhtuks ühtlaselt mänguasjade ja muu kolaga multshitud, ükskõik, kui mitu korda päeva jooksul asju ära koristada üritad. siit moraal – korista ainult 1 kord 😀

    ja kas sa tead, et arstidel on kasutusel väljend “legojalg”? kuigi ma pean isiklikust kogemusest möönma, et enamasti jäävad jala alla veel pisemad asjad. ehituses kasutatavad puupunnid näiteks. või herned. ükskord, kui põnn oli umbes aastane ja ma kogemata tööpinna ees seistes herne peale astusin ja “ai” ütlesin, siis veidi aja pärast avanes selline pilt: mina seisin tööpinna ees edasi, poja oli minu selja taga ja pani mu kandade taha herneid põrandale. siis jäi ise tõsise teadmishimuga vaatama, mis edasi saab :).

    ja oota vaid, kuni ta ronima õpib. ohissand! õnneks on teil ilmselt vähemalt aknalauad kõrgel.. kuigi peab ütlema, et selle, et tool on lükatav, õpivad nad ka üsna ruttu selgeks.

  • Krissu

    24.01.2015 at 08:13

    Olen täpselt sama masseerimisel tundnud ja selleks, et valu endasse mitte võtta tuleks pärast masseerimist oma käsi tugevalt raputada ja ka mõelda sellele, et raputad valu kätelt maha ja ei võta seda enda sisse. Raputada võid ka masseerimise vahepealsel ajal kui tunned, et kätesse on juba suur hulk raskust kogunenud. 🙂

    1. henry

      24.01.2015 at 19:41

      Teen proovi. Aitäh soovituse eest!

  • Sandra

    25.01.2015 at 09:10

    Proovige tuubi hakata Noorsandi enda kätte andma. Ta õpib uskumatult kiiresti seda iseseisvalt tarbima. Aga muuosas – igati normaalne värk. Mina sellest väga palju ei tea, sest mu igati keskmises kaalus ja mõõdus laps on alati võtnud söömist kui päeva lemmikosa, mistõttu pole tema jaoks mõeldavgi olnud seda laua või põrandaga jagada, aga ma olen arusaanud, et ta on suhteliselt erand selles osas.

    Delfis pani keegi kohe kommentaari, et vaene laps – sööb tuubi toite. Ma kahtlustan, et tegemist on kommenteerijaga, kellel pole 1) olnud lapsi või 2) võimalusi poest lastetoitu osta, mis päädibki enamasti kadeduse ja/või lahmimisega. Mina rahalistel põhjustel vaaritasin ka ise oma püreed, aga võin öelda, et need ei pruugi sugugi tervislikumad olla, sest vanaema aiast sain vaid osaliselt juurvilju. Ülejäänud tooted olid turult ja poest ning me kõik teame kui palju neid on keemiliselt töödeldud. Eriti eksootilised puuviljad.

    1. henry

      25.01.2015 at 22:37

      sul on täiesti õigus, me peaks tõepoolest laskma tal iseseisvamalt süüa ja ma olen ka kindel ,et ta õpib ise tuubist söömise kiirelt.

      Dlefis on tihti vahvad kommentaarid. Ma ei usu, et need valmistoidud, mida me pakume on halvemad, kui ise tehtud, est eesmärk on tutvustada Noorsandile võimalikult paljusid maitseid ja kuna näiteks lammas ja loomaliha ei ole meie igapäeva laual, siis on see Ella oma minu silmis hea valik. Lisaks oleme talle ostnud vaid orgaanilisi toite ning ma ei saagi aru, kuidas hispaania ja poola juurviljadest keedetud püreed on tervislikumad, kui orgaanilised keedetud püreed, mida me valmis kujul ostame. Teine asi, kui juurviljad on oma aiast ja sa tead täpselt, mida sa sinna oled või ei ole pritsinud.

  • puhh

    26.01.2015 at 11:38

    voolava veega pesen mina käsi kuni küünarnukkideni kohe peale masseerimist täpselt sama mõttega. vee raputan maha (kraanikaussi, kui täpsem olla)

    A

  • mellu

    31.01.2015 at 12:26

    On täielik lollus soovitada aastasele lapsele iga nutuhoo peale küünal panna!!!! Hammaste tulek ongi ränk nii lapsele kui vanemale ja kuidas laps oma ebamugavust ikka väljandab kui jorinaga?! Aga mis meie teeme oma lapse tervisega kui juba aastasele hakkame valuvaigisteid sisse pumpama???? Minu perearst ei soovita väikese palavikuga ka kohe küünalt panna, organism peab ikka ise ka suutma haigustega võidelda?!

    1. henry

      04.02.2015 at 23:19

      Olin ka üllatunud, sest ma pole kordagi selle pealegi tulnud, et peaks talle midagi sisse toppima hakkama. Peamiselt seepärast, et ta oli lihtsalt viril, mitte ei karjunud valu käes.

  • puhh

    31.01.2015 at 14:05

    mul on hea meel, et sel väikesel poisil sellised vanemad on :). ja mul on hea meel, et sul süümekad tulid! 🙂 mitte, et ma arvaks, et süümekad on toredad, aga laps ei jaura mitttttttte kunagi, kui tal on kõik korras. ta jaurab ainult põhjusega- kusjuures põhjuseid võib olla palju, sealhulgas küll ka hamba – või muu valu, kuid ka lihtsalt läheduse vajadus, madal veresuhkur või ka emotsionaalne seisund (kurbus vmt). laps lihtsalt ei oska oma emotsioone mitte kuidagi teisiti väljendada, kui a) nuttes ja b) paludes abi maailma ainukestelt inimestelt, kellelt tal abi paluda on- vanematelt :).

    ma tean väga hästi, mida tähendab, kui juhe kokku jookseb (ka õhtul töölt koju naastes võib vanem olla stressis lihtsalt sellest, et ta onväsinud ja tahaks natukenegi rahu ja vaikust ja enda mõtteid kuulda) ja lapse peale veidi karmimat häält teed. ma olen rohkem kui üks kord kohe peale seda põnni sülle võtnud ja vabandust palunud (sealhulgas pisarsilmil). sest kellelt see pisike inimene siis ikka peaks abi paluma, kui ta hädas on ja ise toime ei tule 🙂

    mde, see läheb ajaga natuke hullemaks- kolmene oskab oluliselt paremini vanemate juhet kokku ajada kui aastane…. lisaks jutustab ta vahetpidamata :).

    aga jõudu ja kannatlikku meelt teile!

    1. henry

      04.02.2015 at 23:19

      Mulle meeldib selline vahva julgustamine: küll läheb kõik veel hullemaks 😀 .. aitäh sõber

  • Lehti

    31.01.2015 at 19:02

    See tuleb tuttab ette! 🙂 Beebiiga oli lust ja lillepidu! Peale nr 1 kukkumist läks alles lõbusaks! 🙂 Ja nr 2 on ka üsna tore aeg! Nr 3 ootame juba põnevusega, et millega siis veel on võimalik üllatada! 🙂

    1. henry

      04.02.2015 at 23:20

      anna siis mulle ka teada 🙂

  • Margit

    05.02.2015 at 08:12

    Mul oli pärast SEB Tallinna Maratoni poolmaratoni talla all umbes sarnases kohas valu. Olin 2 nädalat jooksuvaba ja rullisin kõva klaaspudeliga taldasid (seisad püsi, pudel talla all ja muudkui rullid jalaga). Alguses oli valus, aga iga päevaga läks paremaks ning verevarustus jalas paranes. Aitas! 🙂

    1. henry

      05.02.2015 at 08:50

      oh, siis ma äkki ei suregi selle tagajärjel ära. Ja siin ma juba trükingi, pudel jala all :). Aitäh Margit!

  • puhh

    05.02.2015 at 11:57

    lisaks pudeli (või massaazhipalliga) tallaaluse rullimisele, otsi netist plantar faciitis trigger points ja rulli/masseeri ka säärel asuvad triggerpointid läbi. regulaarselt :). ka reitel ja tagumikul võiks sama teha. asi selles, et istuva eluviisiga inimesel on tuharalihased, tagumised reielihased ja ka säärelihased liiga nõrgad. kui sa nüüd neile (ilma neid regulaarselt treenimata) liiga suure koormuse annad (jooks, korvpall, suusatamine jne), siis lihas tõmbub kokku ja koos sellega terve fastsialiin. sealhulgas siis ka plantaarfastsia (talla all). seega kogu selle liini lihaste triggerpunktide lõõgastamine + nende lihaste regulaarne treenimine on see, mis selle probleemi lõppeks lahendab.

    triitsepsile saab kummilindi/tuubi abil päris korralikku mahvi anda. mde, seda juttu kuuldes (biitseps tugev, triitseps mitte) pakuks, et ka seljalihaseid ei tohiks unarusse jätta… kuigi sangpommi swing treenib neid ka päris hästi.

    ega sul 12 kg sangpommi üle pole?

  • henry

    05.02.2015 at 13:16

    selg on mul tõesti nõrk ja õlad ka. Õlad arenevad mul alati kõige kiiremini, kui ma jõudu teen, aga nii kui ei tee, olen paari nädalaga pea nullis tagasi. Aga ma siis guugeldama sinu soovitusi. aitäh!

  • Nelly

    06.02.2015 at 11:47

    see on kukekannus , rö pildil saab seda hästi näha , vaata netis on selle kohta kirjutatud kuidas saab valust lahti …. aga pudeliga rullida oli õige ja veel määrid jala alt sealt kus valutab nuuskpiiritusega ja hoiad kirve peal kui leiad sellise kusagilt maalt ehk … head paranemist .. mul on ka see valu olnud … tekib siis kui intensiivselt käid mäest alla / trepist alla / pidurdad järsult kplju näiteks kui jooksed ja muudad suunda … ninetus on seepärast kukekannus et kuked kasutavad seda pidurdamiseks / kinni hoidmiseks … Paranemist soovides

    1. henry

      07.02.2015 at 08:52

      Aitäh! Uurisin selle kukekannuse kohta ja kogu kirjeldus klapib tõepoolest. Ma ei kahtlustanud seda, sest ma arvasin alati, et see on miski, mis tekib kanna taha

  • Lehti

    07.02.2015 at 10:00

    Tean seda tunnet! 🙂 Meie esmasündinu hakkas käima 1a4k. Ja tegi seda lõpuks praktiliselt üleöö. Korraga kohe kolm tiiru ümber toa. Ja kuigi vahel oli tunne, et ta ei hakka kunagi vist käima, siis sellel hilisemal arengul olid ka omad plussid. Pole ta meil eriti kusagilt alla kukkunud ega kõikvõimalikesse/võimatutesse kohtadesse roninud. Pole pidanud talle x-kohtadesse järgi jooksma vms. Ühesõnaga, parem nautige seda rahulikumat aega. Varsti on jalad all ja siis on ta pidurdamatu! 🙂

  • puhh

    09.02.2015 at 10:21

    kukekannus ongi ju plantaarfastsiidi (plantar faciitis) rahvapärane nimetus!

  • Maie

    21.02.2015 at 16:24

    Jagatud 🙂

    1. henry

      21.02.2015 at 20:58

      Aitäh sulle!

  • Rem

    14.03.2015 at 17:53

    Ma tean seda tunnet ja vastik hakkab juba kergelt!
    Järjest kõik lähedased surevadki,lõpuks peab ikka lahti laskma Kuid Lein ja kurbus jääb sulle ikka hinge kriipima elu lõpuni! Muld seda kinni ei mata

    1. henry

      14.03.2015 at 19:57

      Eks tähtsad inimesed peavadki meelde jääma

  • tafkav

    08.04.2015 at 11:23

    Me elektrikarjust ei hankinud, aga suuremat sorti puust aia küll, millega piirasime juurdepääsu ahjule ja pool elutuba. Sest paraku tõesti muul moel ei ole lihtsalt võimalik elada (või noh, oleks, aga see eeldaks, et 100% ajast tuleb lapsel sabas käia). Aga siiski suudab ta omajagu riskantseid lükkeid teha (kuigi lauad on meie peres nüüdseks “külili” ja parkett pehmendatud mattidega (no need sentimeetripaksused, kujunditega).

    Ma poleks eluski uskunud, et tsiteerin kunagi Victoria Beckhami, aga kuuldavasti olla ta kunagi öelnud (tal on 3 poega + tütar), et poisslapse ema/vanemate peamine ülesanne on need senikaua elus hoida, kuni nad täiskasvanuks saavad. Ja paistab, et nii on, kõik muu on köki-möki selle kõrval. 😀

    1. henry

      09.04.2015 at 12:48

      Aga nii ongi. Nad justkui sünnivad Kamiakdzedena ja meie üles anne on nurjata nende missioon 🙂

  • K.

    18.04.2015 at 20:57

    Meie poeg hakkas käima alles 1,5 aastaselt, niiet tuttav see mure – ega last ei saa sundida, kui laps ei taha kõndida 🙂 tegelikult on ta hakanud kõiki asju natuke hiljem/viimasel hetkel tegema. Ka ilmnesid tal logopeedilised probleemid ja on ta meil natuke aeglasem. Muidu asjalik ning tore kutt 🙂
    Iga laps on erinev ja usun, et teie Noorsand saab ka varsti jalad alla ning siis vaatate, kes kiiremini jookseb 😉

    1. henry

      20.04.2015 at 18:48

      Ma oleks väga rõõmus, kui ta juba homme eest ära jooksma hakkaks 🙂 Aitäh julgustamast!

  • Lilith

    24.04.2015 at 21:16

    Minu sünnipäev on ka 11.veebruaril! 🙂

  • trumm

    25.04.2015 at 13:03

    meie väikemees hakkas ka ca1,5 käima. käputama hakkas ka hiljem, kusjuures enne seda oli nagu superluuraja- mitte keegi ei jõudnud talle järele joosta kui tema otsustas välkkiirelt ühest toa otsast teise roomata :). aga praegu jookseb ja ronib nii, et ei jõua järele 🙂

    1. henry

      25.04.2015 at 15:48

      aga kuidas seismisega oli? Meil ta seisab ka varbanukkide peal, sellepärast rohkem mure

  • KH.

    25.04.2015 at 18:45

    Palju õnne ning jäkena kaksikuteootust! 🙂

  • Lehti

    26.04.2015 at 15:15

    Superpalju õnne! 🙂 Nüüd saab Su blogi veeeeeeelgi põnevam olema! Kui muidugi üldse saab aega kirjutamiseks olema! 🙂 Kas on muidu suguvõsas soodumust ka või oli see kohe väga suur üllatus kõigi jaoks?

    1. henry

      07.05.2015 at 19:06

      Esileedi suguvõsas on üle põlve kaksikuid olnud ja me lootsime, et see muster jätkub, kuna Esileedil on vend ja õde kaksikud, aga võta näpust 🙂

  • Lehti

    26.04.2015 at 15:40

    Ma kirjutasin ühes varasemas postituse kommentaaris küll ka seda, aga meie esimene laps hakkas ka kõiki asju veidi hiljem tegema ja kõndima hakkas oma 1a4k sünnipäeval. Ja juhtus see nii, et käisin temaga jõulupeol ja koju tagasi jõudes panin talle uuesti kingad jalga, et pilti teha. Ei tea, kas asi oli kingades või oli lihtsalt lõpuks õige hetk käes, aga siis ta äkki lasi toest lahti ja tegi 4 tiiru toale peale. Vahepeal küll koperdas, aga siis jälle edasi. Ühesõnaga juhtus see üleöö ja siis, kui me juba olime loobunud ootamast, et see juhtuks.
    Kusjuures, ma ise olevat 1a5k käima hakanud. Aga sellest tulenevalt ei saa ma ka väga nõus olla selja tugevuse teooriaga, millest kõik räägivad. Sest paraku on selg minu kõige nõrgem koht üldse. 🙁 Aga eks sellel on ka muud põhjused.

    1. henry

      07.05.2015 at 19:07

      Meil on nüüd viimase nädalaga tormiline areng ka olnud. Ta sai pool nädalat maal nõbu seltsis veeta ja kuna nõbu on ikka oma 3-4 kuud arengust ees, siis Noorsand alati õpib temalt midagi. Kui tal kõva tallaga sandaalid jalas, siis seisab päris kenasti juba 🙂

  • Lilith

    02.05.2015 at 18:11

    Unustasin eelmises postituses teile õnne soovida, niiet palju õnne kaksikute eest!
    Mulle läheb väga korda kuidas teil on ja läheb, aga ausalt, sellist asja ei oleks tõesti osanud oodatagi!

    1. henry

      07.05.2015 at 19:07

      Aitäh! Mina ei osanud ka üldse oodata 😀

  • Lilith

    09.05.2015 at 06:29

    Väga tore lugu 😀 !

    Muide, praegu on kell 09.25. Mis kell sa selle kirjutasid?

  • henry

    09.05.2015 at 06:43

    Ma kirjutan need alati valmis paar päeva enne

  • Karin

    12.05.2015 at 18:51

    Henri, Su blogi on lahe. Ja kui Vancouverisse lähed, kallista õekest ka minu poolt 🙂
    Helika ekskolleeg

    1. henry

      12.05.2015 at 19:42

      Aitäh!

      Annan kindlasti edasi 🙂

  • Karin

    12.05.2015 at 20:30

    Minu vabandused, Henry ikka, mitte Henri 🙂

    1. henry

      13.05.2015 at 12:14

      Henri on ka täiesti ok 🙂

  • merje

    16.05.2015 at 20:11

    Tead selle koeraga on selline asi, et sa pead ise lapsele rääkima, et ei tohi karvadest ja kõrvadest ja sabast sikutada. Ma hakkasin juba varakult rääkima, et koerale ei tohi haiget teha. Aga no kutsikaga on natuke teine teema 🙂 Minu 1,5 aastane mängib koeraga mõõda elmist peitu

    1. henry

      16.05.2015 at 20:34

      Nüüd tuleb veel vaid Esileedi nõusse saada 🙂

  • Elina

    21.05.2015 at 11:04

    Meil on poja 1.2 aastane… Kodus meil küll koera ega kassi pole kuid ämmal on koer ja külapeal kasse jagub… Poja teeb ilusti loomale pai ja ei kiusa ega midagi. ? pigem muretseks ma kutsika puhul, et ta võib lapsega veidi ülemeelikuks muutuda ?

    1. henry

      21.05.2015 at 12:54

      Sul on täiesti õigus ja usun ka, et kutsikaga vaid oht. Õnneks mu emal ka koer ja saab harjutamas käia

  • Maris

    30.05.2015 at 17:11

    Mul on siiani veel väikseid kaste, mida ma ei julge avada, sest ma ei taha teada, mida ma sinna kokku pakkisin (kolisime korterist oma majja augustis 2014). Seisavad oma koha peal ja seni, kuni mul otsest vajadust pole midagi konkreetset otsida ja ette nad ei jää, siis ei puutu ka 😀 Aga kui midagi otsin, siis kirun ja vannun ja luban, et sorteerin kõik esimesel võimalusel ära. Õnneks või kahjuks seda vaba momenti pole veel tulnud.

    1. henry

      31.05.2015 at 20:27

      Jah, see lahtipakkimine on tõeline tüütus. Õnneks pannakse meile järgmisel nädalal tohutu garederoob üles ja siis saab pooled kotid ja kastid tühjaks

  • Lilith

    01.06.2015 at 08:06

    Ma lihtsalt mõtlesin, et… Huvitav, kes on noorim sinu blogi lugeja???

    PS, mina olen kaksteist!

    1. henry

      01.06.2015 at 19:17

      Ma usun, Lilith, et sina võidki minu kõige noorem lugeja olla 🙂

  • Mari

    06.06.2015 at 17:33

    Meie sõpradel, kel on kolm last oli nii, et esimene hakkas kenasti alla aastasena käima, aga teine ei võtnud üldse vedu ja hakkas käima mõned päevad enne kolmand lapse sündi nagu teades, et nüüd teda enam keegi süles tassima ei hakka ja tuleb hakata omal jalal ringi käima:) (oli ka siis veidi üle 1,5 aasta). Äkki Noorsand naudib veel neid täieliku tähelepanu võlusid otsekui teades, et see võib varsti muutuda:)

    1. henry

      06.06.2015 at 19:44

      A võib olla tõesti. Ma siiski loodan, et ta hakkab lähinädalail ringi jooksma, sest tal vaesekesel põlved täitsa marraskil

  • puhh

    13.06.2015 at 13:39

    mind huvitab su kaalublogi väga! nagu ka pere…ei, isablogi ikka 🙂

    ja ilmseltelt puudub su maja- ja aiavarustusest voolik! vastasel korral sa ju sõnnikuste (sry :D) jalgadega tuppa ei läheks 😀

  • Lilith

    16.06.2015 at 11:45

    Esimene lõik on the best 😀 !!!

  • Lilith

    18.06.2015 at 12:56

    Oi kui tore, et ikka tüdruk ja poiss! Ega siis saa ainult poisid olla. 🙂 🙂 🙂

  • herilane

    06.08.2015 at 11:55

    Ühe hea soovituse tahaks öelda..
    See rõve voolik või kuidas seda kutsusid, proovi asendada pumbaga. Meil oli kunagi valge NUK oma. Teeb paari tõmbega nina tühjaks. Aga ükskord olin mõneks ajaks kodust eemal, polnud üldse midagi. Vanaema tõi apteegist vooliku. No ei saanud sellega kohe üldse nina tühjaks. Ei osanud ma hästi tõmmata ega midagi. Ikka jäi midagi ninna. Siis oli mingi punane pump mingi peene otsaga kus mingi pisike voolik? See oli ka kohutav. Õnneks vana hea NUK oli kodus ootamas.
    Proovige 😉
    https://cache.osta.ee/iv2/auctions/1_1_18100518.jpg

    1. henry

      06.08.2015 at 12:56

      Väga hea soovitus! aitäh sulle. Oleme mõelnud ka elektrilise pumba peale. Tea, kuidas need töötavad

  • Lehti

    06.08.2015 at 20:27

    See armastuse küsimus on vist köigil. 🙂 kummalisel kombel see nagu ei jagunenud ega tekkinud ka juurde. See armastus lihtsalt oli olemas. Sa vaatad neid ja oledki armunud, ilma liigsete küsimuste ja tingimusteta. Selle punkti võid rahus maha tõmmata. 🙂

    1. henry

      07.08.2015 at 19:54

      usun sind, kuigi hetkel tundub võimatu

  • JJ

    05.09.2015 at 06:03

    Ainus, mis minu puhul toimib kaalu langetavalt on LCHF elustiil. Lähemalt uurimiseks googelda “LCHF Eesti”!

    1. henry

      05.09.2015 at 22:01

      Proovisin ka LCHFi ja kaal vähenes, kuid sain andale ka väga ägeda kõhunäärme põletiku, sest rasvane toit paneb sapipõie tööle ja kui seal mõni kivi on, siis võid tunda end nii nagu mina paar aastat tagasi- kõige tugevam kõhuvalu, mis ma kunagi tundnud olen. Lisaks oli mul kogu aeg ikka tunne, et kui ma söö nseda rasva sisse, siis see ei saa ikka mulle hea olla- võtab see kaalust vähemaks või ei. Igal juhul mingid kõhunäärme näidud, mis pidid jääma alla 25 tõusid mul üle 9000.

  • Liis

    05.09.2015 at 11:22

    Tere

    Suhkrust loobumiseks soovin vaadata dok filmi “the sugar film”. Saate palju motivatsiooni ja palju elumuutvat informatsiooni, pluss lahe ajaviide.

    Edu soovides
    Liis

    1. henry

      05.09.2015 at 22:01

      Hei!

      Jaa, olen vaadanud ja oli väga mõjuv. Vaatan motivatsiooniks ja meeldetuletuseks uuesti üle. Aitäh!

  • peeter

    05.09.2015 at 12:13

    Edu sulle igatahes.
    Tean omast käest kui hea on isu kui toit on maitsev, väga tihti ma söön ainult maitse, mitte nälja pärast, ja üle. Ja kui on eriti hea asi, vahet pole kas värske hapukurk v tomatisalat kasvõi, ei suuda ma piirata koguseid. Ja kogused mu hauda viivad!

    Suhkrut ma tahaks öelda, et ei tarbi, valget kindlasti mitte juba ammu, aga paljudes toitudes on see ikkagi sees.

    Ma juba mitu aastat tagasi alustasin oma taldriku kvaliteedi parandamisega. Kartul ja makaronid on ammu juba väljas, enamasti on suuremad söögid liha ja salat ainult. Aga jällegi kogused.

    Ja leida endale tervislik näksimine on ka tähtis.. Aga jöllegi kogused.
    Ma toon välja koguseid, sest.. Kui ma niipalju ei sööks, ei veniks magu, vöiksem magu saadab kiiremini ajju signaale, ma sööks vähem.. Ring täis:)
    See on näiteks maovähendusoppide eesmärk, panna sind olukorda kus liigsöömine tapab, hirm hoiab sind tagasi!

    Psühholoogilised nipid aitavad kaasa vägagi.. Võta endale väiksem taldrik kui prae oma ja ürita sellega piirduda, pane rohkem salatit, et kogus tunduks suur aga tegelt pole.. Anna esileedile korraldus sind noomida v nina krimpsutada kui teise portsu järele lähed.
    Ja aitab ka see kui sõbrad kiidavad kaalulangust, olgugi et seda pole olnud 😀

    Ma ise küll 10tuh sammu iga päev täis ei saa, kuid ma käin 2x nädalas tantsimas, 2h aktiivset kardiot ja sellist mis suurt meest ei murra. Kui on huvi liituda, kirjuta mulle.

    Vett jood? 2L päevas, ajab hästi isu ära.
    Magneesiumi tasakaal hoiab ära lihaisu 🙂

    Väiksed nippid haaval täiuslikkuse poole!

    1. henry

      05.09.2015 at 22:09

      Aitäh nii asjaliku kommentaari eest!

      Eks lapsest peale käsu peale söömine on mu instinktid ära rikkunud ja ma ei söö vaid siis kui mul kõht tühi, vaid siis, kui söök valmis on või siis kui ma lõhna tunnen. Ma ei lõpeta söömist siis kui kõht täis on, vaid siis kui toit otsas on, sest kokka ei või ju solvata. Kogused on olulised jah. Maovähendus oppi ma isegi ei kaalu, sest minu probleem ei alanud sellest, et magu oli liiga suur, vaid see oli tagajärg. Seega ei tundu asjakohane minna lahendame tagajärge, jättes lahendamata põhjuse. Nii paljud maovähendajad võtavad mingi aja möödudes kogu kaalu tagasi, sest probleemi (mis on ju ilmselgelt peas) ei ole keegi ära lahendanud. Ka väiksema maoga söövad nad samamoodi üle (mis sest et sinna vähem mahub) ja vaikselt hakkab see taas suurenema.

      Peab jah väiksema taldriku võtma, sest meie pere praetaldrikud on mega suured. Joon vett taas. Vahe peal ununes täiesti ära.

      Aga aitäh kommentaari eest ja aitäh kaasaelamast!

  • Berit

    05.09.2015 at 18:46

    Soovitan vaadata http://www.fitlap.ee. Kolm päev saab tasuta kasutada tutvumiseks.

    Alguses võib keeruline tunduda ja väga ajamahukas, kuid paari nädalaga loksub asi paika ja siis on juba lihtne. Kogused arvestab programm individuaalselt juba ära, nii et tuleb vaid poes käia ja süüa valmistada. Palju korraliku toidu retsepte (toiduaineid saab ise ka vahetada), maitsvad toidud (saab ka mitmeid kooke süüa, muide), tervele perele valmistamise võimalus, kõht püsib kogu aeg täis ning boonuseks on ka mitmekülgne treeningkava. Facebooki grupis saab suurepäraseid näpunäiteid ja sealne toetus on samuti tugev.

    Olen ise suurema osa oma elust kaaluprobleemidega maadelnud ning proovinud kõike, mis tundus tervislik olevat. Imedieetidesse ei usu. Kuid see programm on parim, mida siiani näinud olen, sest vähemalt minul võttis ära toidu peale mõtlemisest tekkiva stressi. Vaatan retsepte, mille järele isutab, võimalik on alati toiduaineid vahetada ja portsud on minu vaalakaalule ülisuured. Ma ei pea end vaevama pidevalt mõttega, et mis siis täna süüa.

    1. henry

      05.09.2015 at 22:10

      Aitäh! Kui ideed otsas, siis kindlasti vaatan üle!

  • Marko

    06.09.2015 at 08:48

    Tere, Henry!

    Olen su isa blogi juba pikemat aega lugenud. Nüüd märkasin, et taasalustasid kaalublogiga. Esimene postitus on paljulubav. Ka minul oli kaaluga kergemat sorti probleeme (10 kilo ülekaalu). Kuna tervis hakkas ka jukerdama (mitte küll kaalu pärast) siis otsustasin elus uue lehekülje keerata ning proovida täiesti uut elustiili – palju kiidetud ja kirutud ja ülistatud ja materdatud jne jne paleot.
    Paleo väldib üldises plaanis samuti rafineeritud suhkruid ning lisaks ka teravilju ja piimatooteid.
    Esimesed 30 päeva tuleks toitumist rangelt jälgida ning edaspidi võib teatud asju menüüsse tagasi tuua ja siis jälgida, kuidas organism reageerib. Peale kaalulangetuse pidada see ka teiste terviseprobleemidega aitama. Kaalu osas julgen enda pinnalt soovitada (kaotasin 10 kilo kolme kuuga), tervise osas julgeksin ka kuigi keeruline on tervise paranemist üks ühele paleo teoks pidada.

    Aga kui soovid pikemalt minu ponnistustest lugeda, siis https://www.kutman.ee/uhesonaga-paleo-algus ja https://www.kutman.ee/uhesonaga-paleo-ikka-veel

    Edu ja jõudu!

    1. henry

      06.09.2015 at 11:40

      Tere, Marko!

      Olen kunagi paleot teinud ja mis seal salata, mida rohkem toidulauda analüüsida, seda loogilisem on see, et Paleo on lihtsalt terve inimese dieet. Sööd värsket, võimalikult orgaanilist. Seega tõenäolsielt pöördun ma suures jaos paleo poole tagasi. Aitäh sulle! Lähen nüüd su linke uurima 🙂

  • Grete

    17.09.2015 at 22:41

    Tere!

    Igaks juhuks tuletan meelde, et dieet peab olema terveks eluks. Patustamine ja vanasse elustiili naasmine toob kaotatud kilod tagasi + sama palju veel juurdegi.
    Ma soovitan pigem midagi lihtsat. 1. enne sööki tuleb juua klaas vett, et täita kõht ja ei tekiks ülesöömist. 2. Tulemuslik soovitus eratreenerilt: süüa valgurikast toitu hommikul ja lõunal ning süsivesikuid õhtul. Inimene pidavat magades kõige rohkem süsivesikuid ära tarbima. Seega hommikul siis: muna, juust, liha jms koos juurikatega. Sobib ka muna singi ja juustuga ehk omlett ilma jahuta. Lõunal sama jama. Õhtul sööd nagu ikka, st liha ja salati kõrval on ka kartul, makaron, riis jms. Lisaks ka kook on ok või magus. Burger ja pizza tuleb õhtuks jätta 🙂 Mida teeb valgurikas toit: täidab kõhtu korralikult ja kaotab näksimisvajaduse. Isegi laual vedelev varem isutanud šokolaad ei paku pinget. Kaaluma peaks kord nädalas hommikuti ja alati samal kellaajal. 3. Taldrikureegel õhtusöögiks: 1/4 kartul, makaron, riis, tatar vms; 1/4 liha ja 2/4 salatit. 4. Tore oleks ka igasugune liigutamine: kasvõi jalutamine.

    Mina läksin eratreeneri jutule kuna tahtsin oma 2 kg lahti saada. Mida väiksem kaal seda ajuvabam on maha saada. Asja hea külg on sellisel toitumisel see, et tööl käies läksin ma alati lõunale või poodi süüa ostma täiskõhutundega, st ma ei ostnud lisaks nänni sahtlisse. Kummaline oli isegi lõunat sööma asuda ilma näljatundeta. Hommikune ja lõunane süsivesikuvaene toit teeb seda, et tavaline näljatunne kaob, kõht on täis pikemat aega – ikka tunde kauem. Ja õhtuti on ju ikka tore igasugust jama süüa.

    Korralikud dieedid, st keelud viivad kiiresti selleni, et inimene komistab + vähesed suudavad taoliseid keerulisi dieete eluaeg pidada. Eksimine aga toob kaasa veel suurema kaalutõusu…

    1. henry

      17.09.2015 at 23:14

      Aitäh väga asjaliku kommentaari eest. Ma võtan selle põhjalikult ette ja kuulan targemaid :). Dieet lõpeb jah ära ja ei ole kunagi edukas.

  • puhh

    25.09.2015 at 08:58

    mul on päris mitmeid mõtteid selle söömise ja sõltuvuse koha pealt, hetkel ei ole aega pikemalt kirjutada. aga hästi lühidalt:

    – sa esitad klassikalisi vabandusi ja ettekäändeid, miks sa teatud asju muuta ei saa… kuigi on põmst teada, et mingid asjad saaksid muutuse esile kutsuda :). ju sa sisimas ikkagi tead, et need (ntx toitumiskava) selle muutuse looksid, lihtsalt sa tegelikult EI TAHA neid teha :). mitte, et see halb oleks. aga mõtle selle üle, kas Sa sisimas tahad ja oled otsustanud oma toitumist muuta. sest kui Sa ei taha seda, siis su keha teab seda ning lihtsalt ei lase seda muutust ellu viia – perifeerne närvisüsteem on ju samamoodi “aju” ja seda ei õnnestu nii lihtsalt ära lollitada 🙂

    – kas sa ei saa teha endale sedasama suitsetamise seminari, asendades seal sõna “suits” sõnaga “söök”? mehhanism on 100% sama . (muide, tegelt loote te Noorsandil praegu samu magusaga premeerimusmustreid, mis Sul endal on – jäätis jmt “hea preemia”. mõelge selle üle, muidu on ta ka tulevikus sellega hädas. sest tegelikult ei ole tal absoluutselt lisasuhkrut ega ka sellist “treatment’i” vaja… sellega luuaksegi sõltuvusmustrid.

    – kui teed instagrami oma uue asja, palun jaga seda ikka fb-s ka, et Su “vanad austajad” ka ikka sellest osa saaksid. kõigil ei ole instagramis kontot (ega soovi seda ka teha) ja nad jääksid muidu sellest ilma.

    – distsipliin on selle asja nimi, mis paneb asja teistmoodi käima ega lase nii kergelt kõike “loha” lasta. ni iblogikirjutamise kui ka toitumise koha pealt.

    – tee korra nädalas endale “cheat” day. ma ise ei hinda seda eriti kõrgelt (ja suhkrusõltuvuse puhul see ka head ei tee tegelikult, sest taasloob sõltuvust ja selle tulemusena ainult hakkavad võõrutusnähud korduma). aga kui tead, et võid korra nädalas süüa neid asju, mida muidu piirad, näiteks võid süüa koguseliselt nii palju, kui tahad… siis on palju lihtsam nädal aega hakkama saada.

    – psühholoogid soovitavad mitte seada 30 päeva eesmärke. see on liiga pikk aeg ja keha otsib võimalusi see uppi lüüa. alusta pigem 3-päevastest tsüklitest ja kui need tunduvad liiga rasked, siis ka 1-päevastest. võtagi 1 päev.. ja kui said sellega hakkama, siis 3 päeva. ja jälle 3. siis üks PLANEERITUD cheat day (ei loe, kui Sa sellesse “ei usu” – katseta lihtsalt kokku 3 ndl ja vaata, mismoodi su keha reageerib). ja jälle 1 päev / 3 päeva.

    – mul on 1 päris hea mitte päris toitumiskava, aga toitumiskava muster, mis töötab hästi ega lase “näksimisisul” tekkida. kui soovid, võin selle sulle saata. avalikult ei levita, sest see on osa ühest suuremast programmist, mis on ostetud. ja see (nagu kõik muugi) töötab ainult siis, kui sa neid asju TEED… mitte ei mõtle, et neid peaks tegema 🙂 (ja see käis kõik ka minu enda kohta :).

    Jõudu! Ja Tarkust!

    🙂

  • puhh

    25.09.2015 at 09:02

    P.S: ma olen nõus “piitsaga meelde tuletama” :). ma juba eelmisel nädalal ootasin blogisissekannet, kuid ei tulnud selle peale, et oleks võinud küsida 🙂

    muide, toitumiskava ei pea olema kellegi teise tehtud! võta mõni kava ette (või siis see eelviidatud muster, kui soovid seda saada) ja tee endale ise kava! ja pane need asjad kalendrisse. kui kalendris käib piiks, siis lähed ja sööd. see teeb elu selle võrra lihtsamaks, et sa esiteks võtad endalt selle koormuse, et väsid mõtlemisest ja meelespidamisest ära. teiseks kui su keha on JUBA näljas, siis ei ole mitte mingi nipihga võimalik näksimisest hoiduda. kõik enda veenmised, et sa saad seda tahtejõuga teha, on bullshit. tegelikult on see biokeemia ja seda sa ei väära. ainuke asi, sul on võimalik sellest planeeritult targem olla (see nö üle kavaldada) just sellega, et sa ennetad seda crashi, mille peal sa libastud. justnimelt mõistust tulebki kasutada. ja seda on sul piisavalt 🙂

    1. henry

      26.09.2015 at 23:05

      Ole jah see, kes ora mul seal hoiab. aga kui sa paljuks ei pea, siis saada jaa mulle oma kava ja ideed

  • Helen

    25.09.2015 at 17:39

    Ära muretse, nii nagu teile tuleb pereliikmeid juurde, pole sul aega ei süüa ega näksida ainult jooksed ringi. Mis kõige teeb sinu raske teekonna lihtsamaks, sa ei anna ju oma lapsele kommi, krõpsu jms jama, varsti ta tahab ka kõike proovida, mis sina sööd, nii et siis jääb ära see igasugu jama ostmine ja hakkad tasapisi seda asendama puuviljade jms. Edu ja jõudu!

    1. henry

      26.09.2015 at 23:05

      jah, magada ka mitte. Aga aitäh ja jääme tittesid ootama 🙂

  • puhh

    25.09.2015 at 21:00

    paganama karm tundub see mu eelmine kirjutis.. kuigi tegelikult polnud see seda teps mitte. ma lihtsalt tunnen need laveerimisettekäänded ülihästi ära. arva ära, miks! :). sest ma olen seda ise sada korda läbi teinud.

    a kui sul on tõesti mõte mugavustsoonist välja tulla, siis proovi neid asju, mida sa kohe tõesti üldse ei taha. neid, millele on vastupanu kõige suurem. ntx seesama toitumiskava – proovi 30 päeva :). või siis vähemalt pane päeva jooksul söödud toit kirja ja las programm v äpp arvutab kalorid ja makrod välja. proovi 🙂

    1. henry

      26.09.2015 at 11:11

      ah ei, sorry, ma pole jõudnud blogiga tegelda, sest Noorsand otsustas täitsa haigeks jääda. Tough love on hea ja ma ei soovigi, et kõik minuga alati nõus oleks, kui nad enda seisukohti põhjendavad. Kohe hakkan kommentaare lugema ja vastama 🙂

  • Freya

    26.09.2015 at 10:53

    See kaalulangetamise teema ajab täiega hulluks, kui lased tal seda teha. Olen ise aastaid üritanud muudkui kaalu langetada ja dieeditada ja mis kõik veel. Alustasin siis, kui kaalusin 59kg (172cm pikk olen) ja nüüd olen siis jõudnud (veel suuremalt kaalunumbrilt) 74kg-ni. Suurem asi trennitegija pole kunagi olnud ja hetkel ei näe ennast sportlasena ka tulevikus. Autot ei oma ja bussis ei meeldi sõita, seega kõnnin igale poole, kuhu vaja, aga kaalunumbreid see vähendanud pole. Ainus, mis praegu mõjub, on teha paar korda nädalas vähekalorilisi päevi. Nt, et esmasp ja neljap söön alles õhtul ühe 500kcal eine ja ülejäänud päevadel siis nii, nagu kujuneb. Sellel n-ö näljapäeval joon mõrusid jooke, eriti sigurikohvi, natuke päris kohvi ka, aga ei tahaks sellega liialdada, ja tegelikult ei tekigi erilist nälga. Kui kõhus natuke kripeldama hakkab, siis ootan sutsu, joon kõvasti vett ja sigurikohvi ja korras. Kaal langeb tasapisi, kuna kogu nädala lõikes on nende dieedipäevade tõttu kaloraaž väiksem, aga mingit erilist enesepiitsutamistunnet ei teki, kuna tean, et juba homme söön jälle putrupitsatvorstivõileibajogurtitjnejne 🙂
    Hetkel paistab, et suudan niimoodi täitsa kenasti hakkama saada. Kui soovitud kaaluni jõuan (no loodan ikka, et jõuan), siis peab vaatama, mis edasi saab. Ehk on selleks ajaks niisugune vahelduva eduga vähesöömine harjumuseks saanud, aga võibolla ei olegi siis enam dieeditada tarvis. Eks näis 🙂

    1. henry

      26.09.2015 at 23:02

      huvitav lähenemine. Ei olegi kunagi kuulnud. aga tõesti, kui sa teed nädalas ühe päeva, kus sa sööd vähem, siis selle võrra on nädala jooksul tarbitud kaloreid ka vähem. Aitäh põneva kommi eest!

  • puhh

    26.09.2015 at 13:57

    seda meest soovitan veel vaadata.oluliselt targem ja sisemiselt rikkam, kui esmapilgul tundub. mde, tal on NELI väikest last 🙂

    https://www.youtube.com/watch?v=W-ebyN7ZF48

    1. henry

      26.09.2015 at 23:04

      Oojaa, ma olen Ellioti ja Strength Campi pikaajaline fänn. Nõustun suurema jaoga tema filosoofiast, kuid vahel ta räägib ka teemadel, mida ta üldse ei valda, kuid on loonud endale selles mingi tõe. Aga jah, väga tark ja avatud mees on.

  • puhh

    28.09.2015 at 12:08

    oioi, kuidas noorsandil läheb, kas on juba parem?

  • Lilith

    14.10.2015 at 19:59

    Edu sulle! Ootan kaksikute sündi! 😉

  • Heller

    19.10.2015 at 18:32

    Nimi jääb inimesele ju eluks ajaks ja see peab talle endale meeldima ning vanemad ei tohiks nime peale suruda. Lapsele tuleb pakkuda nimesid, ta valib ise.
    Nad on väga targad, need väikesed hingekesed, korrake talle üht või teist nime ja jälgige reaktsiooni,
    mis nägu väike hingeke teeb.
    Ja siinkohal soovtus:Hinge, poisile ei oska soovitada, aga r-täht peaks ikka poisi nimes olema.
    Edu ja rõõmu teie Suurele Perele!

    1. henry

      21.10.2015 at 12:22

      Aitäh! Ühe poisi nimes, mis meile meeldib on suisa kaks r-tähte

  • Epp

    21.10.2015 at 08:28

    Ootan ponevusega teie pere-lisa ‘paris’ nimesid.
    Olen sinu FB lehel ka silma peal hoidnud, ning ilusaid pilte uutest ilmakodanikest nainud, aga nimed on vist veel avaldamatta :).

    1. henry

      21.10.2015 at 12:21

      nimedega läheb vist veel aega :). Lapsed ei reetnud ise, mis nende nimed on, seega peame veel mõtlema

  • MM

    22.10.2015 at 10:24

    Kallis Isa! Ilusad lapsed, aga nad on turvahälli ebakindlalt paigaldatud – nende turvarihmad hoiavad kehast eemale ja kokkupõrke korral võivad teie lapsed viga saada. Googeldage kas “Winter car seat safety” või vaadake järgmist linkihttps://www.intergenchildcare.com/blog/2012/11/30/winter-car-seat-safety-from-a-parent – see võib päästa teie laste elud.

    1. henry

      22.10.2015 at 10:27

      aitäh muretsemast! kindlasti vaatame!

      1. Ketlin

        26.10.2015 at 08:09

        Tahtsin just samale asjale tähelepanu pöörata. Ole hea ja uuri tõesti neid linke või maanteeameti infot tutvatoolide/-hällide kohta. Ps, palju õnne ka! Lapsed on Teil imeliselt armsad!

  • hääl publikust

    31.10.2015 at 08:16

    Henry kle, muidu kena keik, a teeks nii, et sinu äsja sünnitanud ja magamatusest zombi naine ei pea hakkama haiglast tulles maja koristama ja su trussikuid pesema. Ole vunts noh, korista ise oma laga kokku ja viska riided pesumasinasse, käed-jalad otsas ju.

    1. henry

      01.11.2015 at 20:36

      sa vist ei loe mu blogi eriti tihti… Ma just kirjutasin ka, et ma ei viitsi iga nalja taha kirjutada, et ma nalja teen. Ma suur poiss, saan kodu eest hoolitsetud küll 😉

  • Epp

    06.11.2015 at 09:28

    Tead ma tahtsin lihtsalt öelda, et ma küll olen endale lubanud, et ma üldiselt lihtsalt jutublogisid ei loe, sest need on tihti väsitavad, kriitilised (kui mitte öelda vinguvad) ning mul pole seda vaja. Sinu tekstid ikka jäävad hiirekliki alla, sest tõesti – see blogi on positiivne. Ning tore on lugeda ühest muhedast mehest, kes armastab oma pere ja naist (lausa nii palju, et tögab teist kogu aeg – minu meelest üks suurimaid armastuse indikaatoreid, vähemalt meie peres) ning seda ka välja näitab.
    Kaalu suhtes.. Oled sa ehk kuulnud “less carbs high fat” suunast? Ehk oleks see sulle sobiv? Ma lihtsalt olen kõrvalt näinud mitmeid positiivseid lugusid ning ka ise kogenud ning seetõttu julgen soovitada. 😉

    1. henry

      06.11.2015 at 22:49

      Aitäh, et ikka siia blogisse ära eksid ja aina tagasi tuled.

      Rääkides LCHF siis olen seda katsetanud ja minu katsetus viis mu haiglasse. Kijutasin ka sellest kunagi. Kuna rasvane toit tuleb kehas lõhustada, siis hakkab keha selle jaoks ka rohkelt sappi tootma, mis on aga halb uudis, kui sul juhtuvad olema sapikivid. Ma sain teada, et mul on sapikivid ja mingid näitajad, mis on normaalolekus kuni 50, olid mul üle 9000 🙂

  • puhh

    06.11.2015 at 09:36

    Ma ei hakka midagi küsima (mitte, et mind ei huvitaks, sest arvan ka, et teid kõiki reaalselt tunda oleks tore). küll aga ütlen, et Henry, Sa oled tore ja tubli mees! Siiralt! Ja mul on väga hea meel, et Sa seda isablogi pead, sest lisaks sellele, et see on tõesti tore ja annab positiivse laengu, on see loodetavasti eeskujuks/sisendiks mõnele mehele/isale ja see on juba tõsine pluss. kui keegi saab selle abil ise paremaks, julgemaks vmt, siis teeb see maailma paremaks. ja see on Väga Suur asi!
    Kogu südamest teile kõigile viiele (eraldi ja koos) kõige paremad soovid – et teil läheks hästi ja te oleksite õnnelikud!
    A

    p.s. selle postituse kujundus on jube! mitte disaini mõttes, see on suht suva, aga tumeda värvilise teksti pealt seda kirbus’tta lugeda oli äärmiselt vaevaline ja ma mõtlesin paar korda, et jätan lugemise pooleli – puhtalt seepärast, et mõnda kohta pidi mitme nurga all vaatama, et aru saada, mis kirjas on. ma saan aru, et disain on tore asi (noh, nagu mänguasi), aga kui see võtab ära lugemisnaudingu, siis on ka jama :).

  • puhh

    06.11.2015 at 09:41

    bhhhh.. eelmise kommentaari viimase lõigu võiks ära kustutada! kujundusel pole häda midagi, ilmselt lihtsalt lehekülg laadis nii kaua, et mulle avanes pilt, kus tekst oli imeväikesena hiigelsuurte piltide peal :D.

    ja terviseblogi ootan endiselt! peaks kuidagi hakkama kaasa tegema, aga ma ei tea, kuidas :).

    muide, oleks ju tore tegelikult, kui nii toredat ja kasulikku asja tehes saaks endale (osa) elatist teenida. see oleks suisa super!

    jõudu ja kõike hääd veelkord!

    A

    1. henry

      06.11.2015 at 22:51

      Minu eesmärk on ka leida viis, kuidas see blogi paneks mulle leiva lauale. Eesti on ikka maru väike, seega äkki peaks enda roostes inglise keele üles soojendama 🙂 Ma küll ei tea, kas ma olen ka inglise keeles kergesti loetav. Igal juhul asi, millele mõelda.

  • Inimene

    06.11.2015 at 10:05

    Yo, lahe pere olete.
    Küsimus Noorsandile: mis oleksid need kolm asja, mida sa oma isal paluksid enda juures muuta? Kui üldse. Või siis mis on need kolm asja, mis sulle tema juures kõige rohkem meeldivad.
    Küsimus Esileedile: Päris ausalt, mida sa Henry blogist arvad või arvaksid, kui see oleks mõne võõra poolt kirjutatud?
    Küsimus Henryle: Kas sul mingi lemmik(trenni?)muusika playlist ka on ja kui, siis kas sa raatsiksid seda jagada?

    1. henry

      06.11.2015 at 22:51

      aitäh!

      Küsimused edastatud ja saavad kindlasti ka vastuse 🙂

  • Liis

    06.11.2015 at 10:47

    Tere Henry,
    sinu postitused on ilmselt eriti popid just naiste hulgas, sest iga naine, kellel on lapsed, tahaks ju teada, kuidas mehed sellesse suhtuvad. Jah, oma mehega saab ju ka rääkida, aga ikkagi on kuidagi tore lugeda mehe vaadet kogu asjale. Isegi kui detailidesse ei langeta. Naiste blogisid on liiga palju ja need võivad isegi huvitavad olla, aga üldse ei viitsi neid lugeda, sest seda naiste pläkutamist võib ju oma sõbrannadega ka teha. 🙂 Ja naised kipuvad ikkagi alati mingit poosi võtma, ennast kuidagi kindla nurga alt presenteerima. Ja vahest meelega vürtsi lisama, et nad põnevamad paistaks. Aga sinu stiil on kuidagi ehe, ilma ilustamiseta, ja selline ausus meeldibki.
    Isiklikult arvan, et õigesti teed, et ei vasta vaktsineerimise küsimusele. Kuigi ma ka väga väga tahaks seda vastust teada 🙂
    Esileedi julguse ees ma lausa kahvatun. Sünnitada kaksikud loomulikul teel. Kui olete nõus vastama, siis minu küsimus oleks, kes oli teie sünnitoetaja või oma ämmaemand, kes teid toetas. Kui oli keegi eriline inimene. Endal on 6 kuu pärast teine sünnitus ees ootamas ja ma väga väga kardan. 🙁

    1. henry

      06.11.2015 at 22:56

      Ma usun, et suisa 90% mu lugejatest on naised. Peab mõtlema, kuidas ka mehed lugema saada 🙂

      Ma püüan olla jah mina ise, kuid eks ka mina näitan seda külge, mida ma ise otsustan, kuid ma püüan asja balansis hoida.

      Soovitan südamest Inge Bachausi. Ta on terve sünnituse sinuga, on sulle toeks, on su mehele toeks ja muudab kogu selle sündmuse väga positiivseks, olenemata, kui raske see on ja ei lähe su juurest hetkekski kuni sa oled rahulikult oma palatis koos oma lapse ja mehega. Super, väga super. Ta oskab soovitada ka ämmaemandaid, kellega koostöö on kõige parem olnud. Mõistan, et sul on hirm ja kui sul rahakott vähegi kannatab, siis kasuta Inge abi!

  • Keku

    06.11.2015 at 10:59

    Tervist!

    Mina olen üks viimasel ajal juurdelisandunud lugejatest. Sattusin Su blogi lugema juhuslikult ja sain koheselt kaasahaaratud, kuna Su kirjutised on tulnud südamest ja siiralt. Kuna olen seitsmendat kuud lapseootel, siis seda enam on põnev lugeda teiste kogemusi ja läbielamisi. Mina olen kahe käega selle poolt, et blogi julgelt edasi pidada seni kuni endal tahtmist ja jaksu on. Kindlasti ei jää ka lugejatest puudu.

    Minu silmis oled sa suureks eeskujuks või vähemalt võiksid olla suureks eeskujuks paljudele meestele, kes ei julge enda emotsioone väljendada ja kelle silmis pere jaoks olemas olemine ja koos naisega samaväärselt pereellu panustamine tunduvad väärad. Tundud igati tubli mees olevat ja sinusuguseid võiks olla rohkem.

    Minu poolt selline küsimus- lugedes ühte varasemat postitust, kus sa mainisid, et sinu jaoks langes lapse saamine väga õigesse aega, kus sa enam ei hoolinud pidutsemisest ja klubides käimisest, siis kas see teadmine ja valmisolek oli sul enne lapse sündi juba või jõudsid sa selleni koos lapse tulekuga? On inimesi, kellel on isegi pärast lapse sündi väga raske loobuda oma senistest eluviisidest ja see lõhub päris paljud perekonnad kahjuks. Kas Sinu jaoks tuli suur elukorralduse muutus kuidagi loomulikult või vajas siiski harjumist ja teatud asjadest loobumist?

    Soovin Teie perele kõike kaunist!

    1. henry

      06.11.2015 at 22:58

      Aitäh sellise kiitva kommentaari eest! Aitäh küsimuse eest ja see saab kindlasti Q&A postituses vastuse!

  • Keku

    06.11.2015 at 11:23

    Unustasin ennist lisada, et ära lase ennast mõjutada taolistest negatiivsetest kommentaaridest. Tõenäoliselt on need kirjutatud kibestunud meesterahvaste poolt, kes on Su blogi saadetud lugema elukaaslaste poolt lootuses, et ka nemad veidi rohkem soojust ja hellust välja julgeksid näidata. Inimesed on väga enesekesksed ja isekad. On ju lihtsam maha teha inimest, kes tõesti tahab olla parem ja näeb selleks vaeva, kui et hakata iseendas muutust esile kutsuma. Kui kõik oleksid üksteise suhtes hoolivamad, tähelepanelikumad, soojemad ja kasvataksid eneses empaatiavõimet, oleks lagunenud perekondade arv kordades väiksem ning inimesed üleüldiselt rohkem oma eluga rahul ning õnnelikumad.

    Päikest!

    1. henry

      06.11.2015 at 23:00

      🙂 täitsa võimalik jah. Alati on lihtsam nõuda ümbritsevaid, et nad muutuksid, kui ise muutuda

  • Sandra

    06.11.2015 at 11:35

    Annan endast lihtsalt märku, sest ma ei kajastu kuskil numbrites peale antud lehe statistika (noh nt FBs ei ole liitunud), et käin iga natukese aja tagant ka siin logelemas. Seega 7500 lugejale võid veel selliseid ka otsa liita 🙂

    Kaksikute väljamõeldud nimed said päris kobedad, nägin kedagi kuskil kommenteerimas Su väljahüüet, et aidaku leida sobivaid.

    Ja siia satun ka just nii – keegi laigib või kommenteerib või suisa jagab.

    Jätka samas vaimus!

    1. henry

      06.11.2015 at 23:01

      Aga tore, et sa siia ikka ebaregulaarseltki satud ja aitäh, et endast märku andsid!

      1. Sandra

        12.11.2015 at 05:21

        Väga suured plussid iga kommentaari personaalse vastuse eest! Tekitab väga hea koduse tunde.

        1. henry

          13.11.2015 at 12:43

          leidsite teie selle aja mulle kirjutada, leian mina selle aja ka vastata 🙂

  • Nell

    06.11.2015 at 11:54

    Blogikujunduse üle mina ei kurda, mulle meeldib. Tervise (kaalu) postitused võiks olla mingi regulaarsusega. Kuna mul endal ka probleemid siis oleks hea lugeda mis meetodeid teised kasutavad ja väike ego-upitus ka kui ma pole ainus kellel ei õnnestu…. Kasvõi korra kuus võiks olla postitus just terviseaspektist, näiteks et kärutad lastega igapäevaselt, jätsid öised juustusaiad söömata või kuidas muutus kaalunumber kuu lõikes.
    Küsida tahaks kuidas olete paika loksutanud kodused rutiinid väikelapse ja 2 beebiga? Ja kas olete avastanud ja midagi üllatavat olles 3-lapseline pere?

    1. henry

      06.11.2015 at 23:02

      Täitsa nõus ja ma annan endast parima, et kaalublogi hakkaks ilmuma IGAL esmaspäeval. See pidid algama juba mõni nädal tagasi, aga kes oleks võinud arvata, et kaksikud nii palju nutavad 🙂

      Aitäh küsimuse eest, vastan sellele vastuste postituses!

  • Nelli

    06.11.2015 at 12:47

    Tere! Liitun Sandraga – ka mina ei ole teie FBga liitunud, kuid blogi käin lugemas üha tihemini. Käisin samas koolis kus sinagi ning suure tõenäosusega seesama õpetaja võttis ka minult igasuguse naudingu kirjutada. Millest on kahju, aga õnneks tõestas lõpukirjand, et ma ei ole nii kirjaoskamatu kui tema arvas. Ja kindlasti kohe ei ole ka sina! Su postitused on väga hästi kirjutatud ja võib julgelt öelda, et Esileedil ning teie lastel on sinuga tohutult vedanud!

    Ning kui küsimuste juurde tulla siis ehk kirjutaksid teie pere traditsioonidest?

    Kõike head teie toredale perele!

    1. henry

      06.11.2015 at 23:04

      See vedamine on mõlemas suunas, kas mina olen rõõmus, et nemad minu elus on. Mul ei olnudki probleem kirjavahemärkidega, kui talle ei meeldinud kõik muu. Ei oska seletadagi mis. Ju olid tema ootused kirjatükkidele teistsugused. Minu kirjastiil on selline lihtne, aga tema oleks oodanud sügavat. Ehk selles.

      Vastan su küsimusele vastuste postituses. Aitäh, et enda kommentaari jätsid 🙂

  • Kersti

    06.11.2015 at 13:22

    Minul on kysimus niiv6rd kuiv6rd privaatsuse kohta. Sellest olen ma aru saanud, et Esileedi on p2ri sinu kirjutamise hobiga ja kindlasti on sul endal ka k6va tsensuurifilter peal, ehk et ilmselt vaatad kriitilise pilguga yle nii pildid kui teksti, mille siia postitad. Kuid minu kysimus on – kas sa n2itad/kysid heakskiitu oma postituste kohta ka Esileedilt enne avalikustamist? Nt lased teksti yle lugeda v6i kysid tema heakskiitu avaldatavate piltide kohta? Teinekord ju juhtub, et kirjutad midagi yhtemoodi, kuid teine inimene v6ib midagi muud v2lja lugeda. Samuti pildid, ehk sinu arust on pildid OK, aga 2kki Esileedile tundub miskit h2irivat.

    Iseenesest on see v2ga vahva blogi ja m6nusalt l2bi huumoriprisma kirjutatud lood sobivad v2ga h2sti siia. Edu Sulle suure pere peana 🙂

    1. henry

      06.11.2015 at 23:05

      Väga hea küsimus, vastan sellel vastuste postituses.

  • Mariliis

    06.11.2015 at 13:41

    Mulle meeldib see blogi väga. Hea on see, et ei pea igasuguseid reklaame ristist kinni klõpsima :), mis mõnel lehel on juba epideemiaks läinud. Kerge ja mõnus lugemine ja alati kutsub lugema. Tere ütlen kindlasti kui Teid kohtama peaks, sest Noorsandi lehvitusest küll ilma ei tahaks jääda 😉

    Edu ja positiivsust ellu!

    1. henry

      06.11.2015 at 23:06

      Räägin ka selle reklaami asja lahti, et miks minu lehel neid ei ole. Aitäh sulle särtsaka kommentaari eest 🙂

  • Kadri

    06.11.2015 at 13:43

    Tänan lõbusa blogi eest! See on tõeline tujutõstja.
    Kui ma nüüd õigesti aru sain, et oled kirjutanud artikleid suitsetamisest loobumisest, siis palun linke!

    1. henry

      06.11.2015 at 23:08

      Woah.. viimane artikkel oli umbes aasta tagasi. ma peaks otsima. Lihtsam on mu lehel blogi lugeda usun, eks need artiklid on olnud suht samas võtmes https://www.allencarr.ee/category/blogi/blogi-postitused/

  • lilith

    06.11.2015 at 15:37

    Ei olnud üldse pikk postitus :). Ma ei teagi mida küsida, sest sa oled endast juba nii palju rääkinud, et ei tulegi hetkel pähe küsimust, mis nii väga kripeldaks ;).

    1. henry

      06.11.2015 at 23:09

      aga sina oled väga tubli, et ikka ja aina endast märku annad 🙂

  • puhh

    06.11.2015 at 16:36

    aga hea küll, ma küsin siis:
    mitmekiloste sangpommidega treenid ja milline kang ja kettad sul on? kas sa tead, kust saaks vanakooli kangikettaid?

    1. henry

      06.11.2015 at 23:09

      annan sulle vastuste postituses ka vastuse 🙂

  • Carolin

    06.11.2015 at 16:42

    Henry, sa kirjutad super hästi ning alati ootan huviga sinu postitusi 🙂 Koolis, kui tunnid on alla keskmise igavad, siis alati satun su fb lehele, sest äkki on tulnud midagi uut 🙂
    Continue in the same spirit, Henry 🙂

    1. henry

      06.11.2015 at 23:11

      Nii armas sinust :). Püüan jätkata samas vaimus!

  • Heli Künnapas

    06.11.2015 at 18:00

    Mul on nii hea meel, et ma Su blogi avastasin.
    Minu enda blogi sarnaseid pereemade blogisid on küll, aga meeste vaatenurka väga ei kohta. Omas koduski on raske kohata 🙂 Aga me siin vähemalt üritame. Kuna olen Su blogis suht uustulnud, siis alles tutvun varem kirjutatuga ja väga pikemalt ei arutle.

    Küsimustest: enda tegemistega seoses ei saa küsimata jätta, et milliseid raamatuid teie majas loetakse? Mida lapsele ette loete (kui üldse)?

    Ilusat elamist ja palju magatud öötunde 🙂 !

    1. henry

      06.11.2015 at 23:13

      Ja mul on nii hea meel, et sa mu blogi avastasid ja endast ka märku andsid!

      Vastan su küsimustele vastuste postituses, kuigi pean seda suht silmad maas tegema, kuna ma olen väga hea raamatu lugemise alustaja, aga mul läheb tihtipeale õhin enne üle, kui raamat läbi saab 🙂

  • Mõisaproua

    06.11.2015 at 20:00

    Olen üsna hiljutine sinu blogiga liituja. Ma arvan, et sinu blogi fenomen on lihtsus. Lihtsuses peitub võlu! Ilustamata, rääkides asjadest nii nagu need on läbi väikese huumori. Äkki sinus peitub revolutsionäär, kes muudab suhtumist sellesse mida igapäevaselt loeme? Ehk oleme sinna poole teel, et enam ei taheta lugeda ainult negatiivsest, ehk enam ei taheta lugeda kriminaalsetest asjadest, uskumatuks muutunud poliitikast meie ümber ja miljonist muust halvast asjast. Ehk hakkame rohkem väärtustama peresid, isasid ja emasid? Sinu blogiga on võimalik pereinimestel samastuda, see mis igapäevaselt kodus meie ümber toimub on tegelikult normaalne ja üle oma varju ka kogu aeg hüpata ei jaksa.
    Lapsed on elu mõte! Nad võtavad meilt palju, aga see mida nad annavad on hindamatu. Nii lahe on lugeda, kuidas sa oma lastest (ja Esileedist ikka ka) räägid, ma ise mõtlen samamoodi, aga pole julgenud kunagi kellelegi öelda, et ma nii mõtlen. Olen istunud diivanil kõigi oma kolme lapse kõrval (ja siiani veel noorima kõrval), vaadates neid salaja, kallistades ja musitades. Ausõna – tunne on selline, et sööks nad lihtsalt ära, nad on nii armsad (mingist vanusest läheb see muidugi üle, vastasel juhul vist oleks vähe imelik kõrvalt vaadata taolist asja… ).
    Tegelikult mul oli päris palju mida öelda, aga kuidagi kinni kiilus…
    Muuseas, sul on väga hea kirjakeel. Just enne mõtlesingi, et kas oled eesti fil või? Aga sa sama saatusega mees mis mina naisena – koolis olid kirjandid ainult kahed, sulg mul küll jooksis, aga jeerum neid kirjavigu oli sadu. Olin samuti mõned aastad eesti keelega suvetööl. Kuid ei ole halba ilma heata – nendest suvetöödest tekkis minus suur armastus oma emakeele vastu. Praegu tuntakse mind “keelepedena”. Aga mis mulle su blogi juures veel meeldib, et sa ei ropenda.
    Igaljuhul soovin sulle jõudu jätkata, jõudu sulle ja Esileedile teie suure perega toimetamisel. Tore, et on olemas mehi, kes ei häbene tundeid näidata ja rääkida elu tähtsaimast väärtusest – perest!

    1. henry

      06.11.2015 at 23:16

      Aitäh sulle innustava kommentaari eest! Mina ei näe ennast kui emakeele fänni, kuid ma arvan siiski, et meie keeles on piisavalt kujundeid ja sõnu, et roppused ei annaks suurt midagi juurde. Mitmed pered loevad minu blogi tervele perele ette, kus on ka lapsed, kes veel lugeda ei oska ja kujuta siis nüüd ette, kuidas ema siis seal hommikusöögi lauas tahvel näo ees lastele roppusi ette vuristab 🙂

  • Margot

    06.11.2015 at 20:01

    Sattusin Su blogi juhuslikult lugema kevadel ja sestpeale loen huviga. Nii mõnigi kaksikuteteema nüanss tuleb oma laste kasvamist meenutades tuttav ette 😉
    Arvan , et blogi pealkirja polegi ehk vaja muuta , see pealkiri on blogile väga hea tunnuslause ja sobib suurepäraselt kuna blogi on Sinu nägemus mehe ja isa rollist . Kusjuures lahe on see , et tean vähemalt üht meest veel , kes samamoodi oma kaksikute kasvamisest lugusid on kirjutanud (küll ainult sahtlisse) .
    Ja mulle meeldib , et Sa pole õhukestel teemadel (vaktsineerimine…) libastunud – see tekitaks koheselt täiesti mõttetu kommentaaridesõja ja rikuks lugemismõnu. Aitäh!

    1. henry

      06.11.2015 at 23:19

      Aitäh sulle kommentaari eest! Kindlasti on mitmed enda kogemusi üles kirjutanud, kuid ei ole seda laiale maailmale jagada, vaid lihtsalt salvestada need tunded, mis neid mingil ajahetkel valdasid, et seda kunagi hiljem lugedes taas läbi elada. Mul seevastu ei ole mingit probleemi seda ka teiega jagada 🙂

  • Kk

    06.11.2015 at 20:05

    Hei Henry
    Hakkasin su blogi mõned nädalad tagasi jälgima ja nüüd täitsa sõltlane ootan ja ootan, et teada saada mis teete ja kuidas teil läheb.
    Väga hea lugeda kuidas üks mees suudab olla nii mõnusa ja avatud olekuga ja olla samal ajal hea isa lastele ja naisele hea mees.
    Rohkem oleks selliseid mehi vaja meil siin riigis.
    Respekt.
    Hoian näppu pulsil ?

    1. henry

      06.11.2015 at 23:20

      Aitäh, et kaasa elad ja näppu pulsil hoiad. Ma ei ole alati hea.. aga ega ma neist kordadest räägi ka 😛

  • Kadi

    07.11.2015 at 11:23

    Imeline perekond!
    Tore on lugeda tõsielusarja!, Mei kõik oleme inimesed oma heade ja vigadega. Kõik ei pruugi meis meeldida teistele, aga kas peakski? Iga inimene on väärtus omaette, just sellisena nagu ta on ja just sellisena täiendab ta üldist pilti, ilma selle ühe inimeseta ei oleks pilt tervik, vaid auklik. Mei kõik oleme puzletükid ühest suurest puzzlest. See jutt oli ajendatud ühest mõttest sinu jutust, loodan et said aru, mida ma sellega öelda tahtsin.
    Tubli Henry, jõudu ja jaksu sulle ja su perele!

    1. henry

      08.11.2015 at 18:47

      Aitäh sulle. Eks ta tõsielul põhinegi 🙂

  • Kristi

    07.11.2015 at 12:13

    Ka mina olen üks neist, kes avastas Sinu blogi alles hiljuti ning suurest huvist võtsin kätte ja lugesin kogu blogi algusest peale läbi. Selleks ohverdasin nii mõnegi väärtusliku ööune tunni 🙂
    See blogi on tõesti väga positiivne ja mõnus lugemine. Mulle meeldib, et ole sellist emotsiooni pealt kirjutatud postitusi ning kõik postitused on viisakad. Paljud naisblogijad on viimasel ajal kasutama hakanud sellist “voorimehe” sõnavara, et ei kutsu lugema. Muidugi on tore lugeda mida üks mees kogu sellest rasedusest, laste sünnitamisest/sünnist ja kasvatamisest arvab. Ühtlasi oli tore avastada, et meie esiklaps ja Teie Noorsand on sama vanad.
    Jätka samas vaimus.

    1. henry

      08.11.2015 at 18:46

      noh parem hilja kui mitte kunagi. Igal juhul, oled väga teretulnud 🙂

  • Kuks

    07.11.2015 at 13:31

    Kui palju/tihti sa oma lapsi musitad? Mehed võivad selles suhtes olla äärmusest äärmusse. Vahel on natuke naljakas ja ikkagi nii tore näha kui mees oma last muudkui musitab (seda olen näinud pigem pereringis). Samas ma ei näe väga tänavapildis (või kuskil kus on emmed ja lapsed), et emmed väga oma pisikesi lapsi teiste ees musitaks. Siis vahel hakkan ise mõtlema, et mis teised küll minust arvavad, kui mina seda teen..

    1. henry

      08.11.2015 at 18:45

      Vastan vastuste postitusest enda musitamise kohta ka 🙂

  • Agu

    07.11.2015 at 16:59

    Olen ka uus lugeja, hakkasin lugema Teie kaksikute sünnist. Praegu istun diivanil oma kuuekuuste kaksikutega ja mõtlen kas nutta või naerda.. Ühel mähe lekib ja kõik on *aska täis ja teine naerab selle üle. Igaljuhul keep going!

    1. henry

      08.11.2015 at 18:45

      Ah, mis sa ikka tühja töinad. parem löö käega, sest tõenäoliselt ei jää see viimaseks korraks 🙂

  • kaili

    08.11.2015 at 19:22

    Olen jätkuvalt arvamusel,et kahte korraga on hulga mugavam kasvatada kui seda ühte, kes kogu aeg põlle küljes ripub.Arvamus põhineb isiklikel saavutustel. Aga edu igatahes,sest teater on omast käest!

    1. henry

      09.11.2015 at 12:58

      noh, me jääme seda lihtsamat aega ootama :). Praegu oleks ühe lapsega küll elu nagu lill 😀

  • Kuks

    10.11.2015 at 07:02

    Olen väga tänulik kui jagad koolitusel õpitut 🙂

    1. henry

      10.11.2015 at 14:04

      oleme kokkuleppinud!

  • Helen

    10.11.2015 at 08:04

    MIna küll tahaks seda retsepti! Seller on lemmik niikuinii! Ja pakk kinoad on nõutult kodus ootamas.

    1. henry

      10.11.2015 at 14:03

      selle supi näol saab kinoa endale ikka väga väärilise kasutuse 🙂

  • Kati

    10.11.2015 at 09:43

    Jõudu ja jätkuvat indu Henry! Mina tahan küll kuulda väga sellest koolitusest ja ma luban, et jagan seda infot oma töökaaslastega, kes on ka väga huvilised kuulama-kaasa tegema (nagunii me loeme üksteisele ette sinu blogisid). Ja palun videoretsepti selle kinoasupi kohta

    1. henry

      10.11.2015 at 14:02

      kiidan teie kollektiivi vabaaja kirjanduse heaks! 😀

  • Katrina

    10.11.2015 at 12:27

    Tahaksin ütelda aitäh! Aitäh, et Sa jagad enda ja oma pere tegemisi teistega. Avastasin selle blogi täiesti juhuslikult Facebookist. Ühe sissekande lugemisest piisas, et alustada kogu blogi lugemist algusest ja ütlen ausalt, on see olnud alles elamus 🙂 Elamus täis naeru, siirast õnne ja vahel sekka ka mõne pisara. Aitäh, heade emotsioonide eest! 🙂

    1. henry

      10.11.2015 at 14:01

      Aga tore, et sa ikka lõpuks pärale jõudsid 🙂

  • Kaire

    10.11.2015 at 12:34

    Me üritame ka tervislikumalt toituda.Värske salat prae kōrvale,palju värskeid puu ja -juurvilju .No ega kommidest ka ära ei ütle.Kui küsida ,mida magusat – siis on kohe komm.Ma kirjutan samuti blogi nii ōhtul kui kōik magavad vōi kui pisem teeb lōuna und.Jōudu ja jaksu.Mōnus on alati lugeda sinu postitus.
    Maculagirl. blogspot. com

    1. henry

      10.11.2015 at 14:01

      eks lastega ole jah see väljakutsuvam

  • Kairit

    10.11.2015 at 14:19

    Mina sooviks ka lähemalt kuulda, mida koolitusel õpid ja hea supiretsept kuluks ka ära.

  • Maren

    10.11.2015 at 17:13

    Kui see supp nüüd ikka nii maitsev oli, siis ma sooviks ka retsepti. Äkki õnnestub salaja oma mehele ka tervislikku toitu sisse sööta. 😀 Ja huviga hakkan nüüd ka su terviseblogi jälgima.

  • kaire

    12.11.2015 at 19:53

    Mõnus oli taas lugeda .Meil vahel ka magama minemine ei suju.Loobime kaisukad välja ja siis nõuab tagasi ,vaja potile minna oma 10 korda.Potitreening on meil just seljataga .Võtab aega aga saab asja .Kirjutasin ka sellest kuidas meil läks
    https://maculagirl.blogspot.com.ee/2015/10/potitreening.html

    1. henry

      12.11.2015 at 22:10

      Tublid olete! Aga fonti oled küll maru keerulise pannud. ma pean ikka jupp aega vaeva nägema, et lugeda 🙂

  • Maris

    13.11.2015 at 21:28

    Hei!
    Väga vahva blogi on, isegi kui ise lapsevanem ei ole, siis loen huviga 🙂

    Aga mainisid, et ei kavatse veel lutist võõrutada, uurisin enda emalt (hambaarst / ortodont ametilt), et kuidas see hambumusele mõjub. Ta soovitas juba enne aastaseks saamist ära jätta kuna hambad lõikuvad ja lõualuu areneb ning võib tekkida nö luti kujuline hambumus, mida on täiskasvanueas äärmiselt raske ravida.
    (lihtsalt teadmiseks)

    1. henry

      13.11.2015 at 21:47

      Aitäh Maris!

      Ma olen siin kirjandust uurinud ja natuke lugenud, et lastel on täiesti loomulik vajadus imeda ning enamjaolt imetakse ühte kahest- kas lutti või siis pöialt ning lutist võõrutamine olla kordades lihtsam kui pöidlast, sest pöial on kogu aeg olemas.

      Ka lugesin, et kui lutist võõrutada enne kolmandat eluaastat, siis see ei ole veel kõne kahjustanud ning võõrutada tuleks enne jäävhambaid, kuna piimahambad tulevad nagunii ära. Küll ei olema kursis selle lõualuu arenguga ning see on asi, mida uurida, seega aitäh sulle! 🙂

  • Erle

    15.11.2015 at 09:14

    Henry, super lugemine! Kuid täna tuli tahtmine oma kogemusi jagada.
    PS. Kõik järgnev on kirjutatud minu vaatenurgast ja ei oota, et teised peavad samuti toimima (aga võibolla on see kellelegi kasulik lugemine)
    Nimelt on mulle üsna vastuvõetamatud kolm asja:
    * Lapse rinnaga toitmine üle kuue kuu. Nagu sai öeldud, puhtalt minu arvamus. Alati ei lähe asjad just nii nagu plaanitud, seega endal laps sai ka veel seitsmendal kuul rinda. Õnneks oli siiski vist kogu universium minu plaani poolt, sest mul laps tubli kasvaja ning seetõttu hakkasin juba neljandast kuust pudelist lisatoitu andma, et kõhu kenasti täis saaks. Seega võõrutamist meil ei olnudki, lihtsalt üleminek pudelitoidule. Seitsmendal kuul andsin veel rinda, siis kui endal olemine raskeks läks. (Ja ka pudelist võõrutamine käis imelihtsalt. Lapsel oli pidevalt kõht lahti ning arst soovitas piima menüüst välja jätta, asendasin siis jogurtiga. Esimesel hommikul tegin jogurti soojaks ja läks loosi. Teisel hommikul andsin pudelist külma jogurtit, mis peale laps “ütles”: “Näh, vanamoor, joo ise seda!” ja rohkem ei tea ta ka lutipudelist midagi.)
    * Üle aastane laps lutiga. Ka lutist saime lihtsavaevaga lahti. See oli vist kaheksandal kuul.
    Ühel õhtul last magama pannes märkasin, et lutt pigem segab teda, sest sellega oli vaja mängida ning lollusi teha. Võtsin lapsel luti suust ning peale seda uinus suhteliselt ruttu. Päeval ma sel ajal talle enam lutti ei andnud.
    Lutt oli kotis “SOS vahendina” kuni aastani. Juhuks kui oli vaja laps kodust väljaspool magama uinutada (ntx rongis, bussis või mujal avalikes kohdades). Õnneks ei läinud ka SOSina seda tihti vaja ning lõpuks laps enam ei osanudki lutti imeda.
    * Kahe aastane laps mähkmetes. Ma ei poolda imiku potitamist kuid jagan arvamust, et mida varem harjutamist alustada, seda varem saab laps potil käimise selgeks.
    Poja 1a 3k vanune ning nüüd, alles nädala jagu, lasen tal toas ilma mähkmeta olla (potile panin juba enne aastat). 98% juhtudest, kui küsin, et kas ta tahab potile, saan vastuseks eitava pearaputuse ja loomulikult ta pissib püksi. Aga potile panen ta ka peale püksi pissimist. Ja kindlasti panen potile peale ärkamist. Ja nüüd panen potile ka kohe peale õuest tuppa tulemist. Kakale ta küsib juba ise. Ja see 2% kui ta on õus potile minema peale küsimist, näitab, et oleme õigel teel. Iga kord peale häda potti tegemist saab laps kiita ja teeme pai (millegi pärast teeb laps emmele pai 🙂 ja siis emme teeb lapsele ka).
    Aga teile soovin jõudu ja loodan, et aasta lõpuks on eesmärgid saavutatud! Ja lutt asendage kallistustega 😉 Päikest!

    1. henry

      15.11.2015 at 12:29

      Aitäh sulle!

      Minu jaoks ei ole jah need ajad nii tabud ehk kui sinu jaoks ja mul ei ole suurt vahet, kas lutiga on aastane või pooleteist aastane. Kui on 11 aastane, siis on midagi veidrat toimumas :). Aga aitäh vihjete ja soovituste eest!

  • kuks

    17.11.2015 at 14:06

    Millega kirsse asendada võiks? Kui neid ei ole lihtsalt..

    1. henry

      18.11.2015 at 12:01

      kõik, mis on natukenegi hapukas. ka maasikad on hea valik

      1. kuks

        18.11.2015 at 19:06

        Panin külmutatud banaanitükke, külmutatud punaseid sõstraid ja toasooja melonit. Mulle meeldis, mehe portsu sain ka endale, talle ei meeldinud.

  • Maris

    20.11.2015 at 06:02

    Ma nüüd saladuskatte all ütlen, et sinu terviseblogi on nii hea lugeda, sest näen tihti su jutus ennast ära. Ja mitte üldse selle nurga alt, et “oh, keegi veel, kellel esimese korraga ei õnnestu” vaid just, et on keegi, kes ei anna alla. Mis sellest, et need kilod on kui takjad küljes. See annab endale ka motivatsiooni edasi liikuda sellel tohutul takistusrajal ja finišini ronida.

    Igatahes edu sulle selle jõuludeni suhkruvaba olemisega! Ma nii masohist pole ja alustan peale oma 16 päeva uuesti jaanuaris (detsembris üritan lihtsalt maiustamised ühte päeva nädalas koondada).

    1. henry

      20.11.2015 at 09:13

      edu sullegi 🙂

  • puhh

    20.11.2015 at 08:48

    iseenesest on ju ülihea idee, kui oled ühel päeval eesmärki täitnud, siis tõmbad selle eesmärkide listist maha 😀

    1. henry

      20.11.2015 at 09:12

      selle päeva eesmärkidest 🙂

  • Carolin

    20.11.2015 at 13:38

    Kui sa kunagi leiad nipi, kuidas uusi harjumusi saaks kiiremini ja paremini sisse juurida, siis sooviksin ka sellest teada 🙂 Endal pole küll kehakaaluga probleemi, kuid lihtsalt tahaks tervislikku eluviisi. Kui alustada trenniga, siis 2-3 päeva jooksul kaob motivatsioon 🙂 no nii küll ei õnnestu … 😀

    1. henry

      20.11.2015 at 14:16

      Ikka jah. Kuigi ma küll ei usu, et seal mingit lihtsat viisi on, vaid kõik on kinni järjepidevuses, mis ei ole lihtne 🙂

  • puhh

    26.11.2015 at 13:44

    ma joon mõlemat, nii tavalist kui ka karboniseeritud või mineraalvett. täitsa ok. püüan kohe pärast ärkamist juua suure tassitäie ja kui meelde tuleb, siis ka. keegi andis hea nõuande kunagi, et pani endal taimeri iga tunni aja tagant piiksuma, et siis 200 ml juua. muidu ei tule tihti meelde 🙂

    isablogi kommentaar (sinna peab sisse logima, tänan, ei): oh, see ongi raske. isegi kui pole kaksikud ja lapsi on vähem. meid aitas see, et me leppisime kokku, et me esiteks püüame olla sõbralikud ja teiseks ei püüa igas teise ütlemises/pilgus/asjas kolli näha. s.t. mõistame, et teine on kaaa väsinud ja stressis ning ei tõlgenda tema iga mitte kõige meeldivamat pöördumist vmt ebasõbralikkusena. s.t. mõistmine. ja veel aitab, kui aeg-ajalt (noh, eks soovitav ole iga päev, aga ok on ka üle paari päeva) ütled teisele (eriti emale), et palun, sul on nüüd tund (pool, poolteist) vaba aega. mine õue või maga või vahi lakke või arvutisse vmt. isegi pool tundi aitab, täiesti kohustustevaba aega.

    1. henry

      26.11.2015 at 15:53

      kuidas nii et terviseblogisse ei pea sisselogima ja isa omasse pead.. hmmm

      aga ma tean, et ma peaksin ise rohkem abi pakkuma.. jah .. 😀

  • Egle

    26.11.2015 at 14:14

    Ilmselt oled sa seda kuulnud ka juba palju, aga vee joomine on nii harjumuse asi (noh, tegelikult kõik asjad on). Ma hakkasin raseduse ajal palju vett jooma ja see harjumus jäi külge. Suu kohe kuivab, kui pole mõnda aega vett tarbinud. Ma arvan, et kui alguses ehk peadki end natuke sundima, siis varsti enam mitte. Ja mis puutub mulliveesse, siis mina seda pigem ei poolda. Pole ekspert, ei oska kahjulikkuse/kasulikkuse kohta midagi öelda, aga minu arust tekitab see gaase..mul tekib nii elav kujutlusvõime, kuidas need mullid mu sees rändavad ja sooli ärritavad 😀

    1. henry

      26.11.2015 at 15:54

      ma olen kuulnud ka kahte asja, et pidid hambaid rikkuma ja sooli ärritama. aga ma jah panen endale spordipudelid veega valmis, et meeles püsiks

  • pherenike

    26.11.2015 at 15:45

    Olen otsapidi aastaid ayurvedas sees olnud ning näinud lähedalt rikaste ja kaunista maailma. Meie kliinikus küsisid patsiendid iga päev ca 2-3 liitrit kuuma vett mis neile termoskannudega tuppa viidi. Külma vee joomine ei ole eriti arukas, eriti pöhjamaal, eriti pimedal ja külmal ajal. Ok…kui inimene töötab klaasipöletusahju juures…siis ta peab külma vett jooma..vöi inimene teeb trenni..vöi jookseb. Aga inimene, kes istub kontori laua taga…temale pigem kuum vesi ja juua nii kuumalt kui kannatab…no nagu kuuma teed juuakse. Külm vesi tömbab sisikonna kokku ning organism ei omista külma vett kuna alla kehatemperatuuri vesi tömbab organismis rakud kokku. Organism omistab sooja vett…see puhastab organismi mürkidest..kiirendab ainevahetust. Naistele soovitan ma eriti kuuma vett juua..kuna see vähendab kortse, leevendab valusid…vähendab migreerni valusid ning harvendab migreenihoogude arvu

    1. henry

      26.11.2015 at 15:55

      aitäh soovituse eest! Ma ei kujutan end küll ette vett soojalt, mis veelgi enam, kuumalt joomas. Aga või siiski mõned päevad proovida

  • Kristiine

    30.11.2015 at 13:45

    Kuna mina olen see Barebar batoone saatnud Kristiine, siis tean öelda, et Barebar batoone saab Selverist, Statoilist ja kindlasti hortusmedicus.ee E-poest. Läbirääkimised teiste kettidega käimas;-)

  • Stella

    01.12.2015 at 17:24

    Sooja vee joomise koha pealt, soovitan proovida leiget vett. Kui maitselt on imelik, siis usu mind, see on sul peas kinni :D.
    Karboniseeritud vesi teoreetiliselt peaks olema kehale halvem kui tavaline, kuna allikast mullidega vett ei jookse ja see vesi mis sul kehas on pole ju karboniseeritud. Samas kui üldse ei saa, siis karboniseeritud on kindlasti parem kui üldse mitte vesi. Ja naistele alati soovitatakse vette lisada sidrunit ja muid toredad maitsestajad nagu kurk ja külmutatud marjad (meestel vist tavaliselt suva :D) nii et proovi nendega, äkki leiad uued lemmiku

  • Piret S.

    03.12.2015 at 10:08

    Aitäh jälle ühe vahva postituse eest. See avastamise aeg on päris närvesööv tegevus lapsevanemale, jah just lapsevanemale, kes just sellise hetke pärast, nagu teil oli, kaotab miljon närvirakku ja süda jätab lööke vahele. Minul just jäi.

    1. henry

      03.12.2015 at 13:16

      ehmatus oli suur jah. Eriti kui hakkasid painama mõtted, et mis oleks võinud olla. võeh. jube 😀

  • eneli

    19.12.2015 at 10:41

    Kasutame ka seda ja oleme väga rahul.Kõigepealt ninna meresoola vett,kui tatt on paksem,seejärel aparaadiga tegudele?Mina väga kiidan.

    1. henry

      19.12.2015 at 17:36

      ja suur aitäh, et sa enda kogemuse ja soovituse siia ka kirja viitsisid panna!

  • Silja

    04.01.2016 at 17:39

    Nägin täna poes seda toodet ja mõtlesin, et siin blogis oli just selle kohta kirjutatud (aga ma ju ei viitsinud siis lugeda…) ja hakkasin kohe otsima, et kas leian üles, et saaks teada, kas tasub osta või mitte. Lapsel adenoid suurenenud, mis tähendab, et põhimõtteliselt KOGU AEG on nohu (Y). Nuusata ei oska/taha ja Rhinomeri ta vist on salaja prügikasti poetanud või kuskile mujale väga oskuslikult ära peitnud, et jumala eest keegi talle sellega ei läheneks, nii et hädasti oleks vaja tõhusat abivahendit. Kahjuks ma poes ei suutnud ikkagi seda postitust leida ja läksin riski peale välja ja ostsin ikkagi ära 🙂 Ütleme nii, et see postituse algus ehmatas mind küll ära, aga hea et lõpuks ikka asi positiivselt lahenes 🙂 Loodan, et meil ka läheb nüüd paremaks see nina puhastamine… pole veel julgenud uue aparaadiga preilit traumeerida 😀

    1. henry

      04.01.2016 at 21:44

      Noh, loodame,et sa ei pettu siis. Paksu nohu ta eriti hästi ei ime. Siis tuleb enne Humerit lasta, siis toimib kenasti

  • S.P

    07.01.2016 at 13:03

    Kuna olen su pidev jälgija, siis mötlesin, et uurin nüüd, kuidas sul veejoomine löppkokkuvöttes välja tuli ning, kuidas sul üldse läheb kaalulangetusega?

    1. henry

      07.01.2016 at 22:18

      Kaalulangetus on jäänud unarusse, kuid selleks, et see uuesti ette võtta. Mul on mitmeid häid vabandusi, miks see unaruses on, kuid mitte ühtegi, mille puhul ma ise muiates öelda ei saaks “vabandused vabandused”. Võtan selle peagi päevakorda ja blogin edasi. Vee joomine õnneks jätkuvalt päevakorras.

  • Helena

    11.01.2016 at 16:49

    Rõõmsat püsivust! Mina naeran, et olen just viimase nädala jooksul igapäevaste töölt koju kõndimistega (u 40 min päevas) suutnud energia voolama saada ja kaalu äkki isegi allapoole (täpselt ei tea, sest õnneks ei ole kodus kaalu). Aga. Probleem on selles, et püsivalt muutuseid ei suuda ellu viia… Jään samuti lootma, et õnneks on algus tehtud ja äkki seekord läheb hästi 🙂

    1. henry

      11.01.2016 at 22:22

      Eks ta nii ole jah, et mida rohkem teed, seda rohkem jõuad. JA püsivus ongi võtmesõna. iga dieet toimib, kui sa suudad sellele kindlaks jääda. Kahjuks ei ole enamus neist mõeldud elustiilina, vaid viisina, kuidas mõnedest kilodest lahti saada. Aga aitäh sulle!

  • Monika Muru

    11.01.2016 at 19:41

    Sa saad sellega hakkama. Tegelikult saame me millega iganes hakkama.Mina jätsin suitsetamise maha 04.11.2015. Tervislikku elu alustasin täna hommikul st. 11.01.2016 ja sygisel kavatsen minna 52 aastasena soome keelsesse avalikku ylikooli teoloogiat oppima. Tore oleks sind ja su super kaunist peret näha, aga köigil on ju nii kiire. Peaks vist Önnele mötte pähe panema, et ta organiseeriks kursuse kokkutuleku. Ja veel, mu metsikutest lastest on minule lisaks tulnud sinu pere fännid. Mu lapsed on juba vanad, varsti 25 ja 24 aastased ja nad ei ole enam metsikud.
    Terv. Monika

    1. henry

      11.01.2016 at 22:22

      Aga me ei pea terve kursusega kohtuma, et trehvata. Tule Eestis näiteks Õnnega meile külla. Meil oleks väga hea meel teid näha.

  • sandra

    11.01.2016 at 23:25

    Väga tubli. Et end liigutamise suhtes motiveeritum olla soovitan muretseda endale polar loop2 sellega saad 24/7 hoida oma altiivsusel silma peal 😉

    1. henry

      12.01.2016 at 23:24

      mul üks teine polari aktiivsusmonitor juba muretsetud. Aitäh soovituse eest!

  • Nell

    13.01.2016 at 13:48

    Jälgin, sörgin sabas ja pingutan ka. Seni olen suutnud hakkama saada sellega, et teen vähemalt 5 korda nädalas kerget trenni kerelihastele, et seljavalu elu ei segaks. Mõned arvavad, et 10-15 minutine trenn pole midagi aga seljavalu viimasel ajal tundnud pole siis mõjub ilmselt ka vähene. Võhma mõttes tahaks vähemalt 3-4 korda nädalas teha kiire tempoka kõnni. Lapsega mulle sobivat tempot teha ei saa ja 2-aastase rütmis tatsates ei saa päris soovitud koormust. Aga eks eesmärk peab inimesel olema ja tahaks lihtsalt parem välja näha (eriti kuna materjali jagub mul 2 hästi välja nägeva naisterahva jagu).
    Marss edasi!

    1. henry

      20.01.2016 at 15:32

      Anna mulle ikka märku, kuidas sul läheb. Meil pikk teekond ees ja miks mitte seda teekonda ka nautida.

  • Kati

    20.01.2016 at 09:09

    Tead Henry! Igakord kui ma su terviseblogi loen, siis ma loen justkui oma mõtteid.
    Ma olen aastaid kaaluga võidelnud ja tulemuseks on siiani olnud see, et kaal võitleb minuga veel tugevamini ja kahjuks on ta alati võitnud. Siiani!
    Nüüd ma tahan sinuga koos seda rada käia. Ma pole veel seda restardi nuppu üles leidnud, aga mõtted on olemas ja oleme ausad – mul ei ole kolme rõõmupalli kodus, kelle pärast endale vabandusi otsida. Mul on neid ainult 2 ja needki juba koolilapsed 🙂
    Igaljuhul jõudu ja edu sulle ja tahtejõudu ja seda, et see restart ikka aitaks!

    1. henry

      20.01.2016 at 15:31

      Jah, seda tõuget ootasin ma pikalt, kuid lõpuks seadsin lihtsalt tärmini ja nii ongi. Siis ongi see õige aeg. Loodan siis, et suudan sindki oma blogidega motiveerida ja anna ikka märku, kuidas sul läheb 🙂

  • Eveli

    20.01.2016 at 10:39

    Saan aru, et sa oled käinud tervisliku toitumise alasel koolitusel ja oma suuna selles maailmas vist juba leidnud, aga võtan siiski vaevaks sind veidi rajalt kõrvale eksitada ja soovitan uurida internetist sellise toitumise nagu LCHF-toitumine kohta. Facebookis on ka väga asjalik teemakohane kommuun. Võtsin ise sellise toitumisega 14 kg alla ja mitmed tuttavad samuti (isegi rohkem). Ning see võiks just eriti hästi sobida meesterahvastele (vaadates mida sellise toitumise puhul süüa soovitatakse) ning nendele, kellel ei ole väga palju aega trenni teha. Ei taha midagi peale sundida ja kindlasti on ka sinu praegune plaan väga asjalik, aga lihtsalt tutvu: https://lchfeesti.blogspot.com.ee/p/lchf-algajatele.html

    1. henry

      20.01.2016 at 15:27

      Hei! Aitäh, et kaasa elad! LCHFi olen kunagi teinud ja sellega ka alla võtnud, kuid LCHF oli ka viimane asi, mida ma viiamti tegin, enne kui kaal uuesti kasvama hakkas, sest ma panin kõik munad ühte korvi. Ehk ma lootsin kaalu kaotades just selle peale. Tõepoolest kaal kadus, kuid rasvase toidu seedimine paneb ka sapipõie intensiivsemalt tööle ja kaks aastat tagasi lõpetasin aastavahetuse hilisõhtul EMOs istudes, kus mul diagnoositi üliäge kõhunäärme põletik, mille olid tekitanud sapikivid, mille olemasolust ma enne LCHFi teadlikgi polnud. Seega jah, mulle rasvase toidu söömine ei sobi.

      Seekord ei jäta ma välja ühtegi toidugruppi, vaid söön võimalikult mitmekesiselt ja toitainerikkalt.

  • Liinaa

    20.01.2016 at 11:43

    Väga hästi mõjub ka liikumine. Tee endale challenge et nädalas 50km kõndimist . Järmine nädal sellest 55km.. ja nii kuni 70km välja.
    Saad lapsed kärusse panna ja koos jalutada. 10km ring. võtab aega umbes 2h-2,5h.. km jälgisin endomundoga ja seal tegin ka challenge valmis endale:)
    sõin tervislikult , jõin palju taimeteid mugimise asemel:P ning kuuga kadus 6kg nii..

    1. henry

      20.01.2016 at 15:30

      50 km nädalas? See tähendaks aktiivsuse suurenemist suisa… 50 kilomeetri võrra nädalas :D. aga loomulikult on juba ka kõndimine väga kasulik ja oleks suureks abiks. Kõndimise muudab keerulisemaks see, et ka Noorsand tahab õues käia ja temaga pikki ringe ei tee. Esileedi kasutab uneaega söömiseks, rinnapumpamiseks ja muudeks isiklikeks toiminguteks. Noorsandiga ma kõndisin ka hästi palju. Tegime 14 kilomeetriseid/ kolmetunniseid ringe. Aga tuleb leida see balanss, et Noorsand oleks rõõmus, kaksikud maganud ja ise liikunud.

  • Anne

    20.01.2016 at 17:32

    Minu restart toimus 02.01.2016, hetkel kadunud 4,5 kg. Abiks on mulle
    https://www.kehakool.ee/blog/kaalust-alla/keha-arengu-monitooring-2
    Edu meile!

    1. henry

      20.01.2016 at 22:08

      Super! Kindlat meelt! Anna jooksvalt märku, kuidas sul läheb!

  • Triin

    20.01.2016 at 22:56

    Laste kõrval on hea ka nt plankingut teha. Aga noh, siis tuleb valmis olla selleks, et Noorsand sulle raskust juurde annab ja sinu otsa istuma tõttab 🙂 Ma mingi hetk tegin seda poisi kõrvalt kui ta veel end püsti ei ajanud, aga tema roomamine oli heaks eeskujuks 🙂 Nüüd peaks uuesti kätte võtma.

    1. henry

      21.01.2016 at 09:27

      planking hea harjutus jah. ma ei jõua seda niigi üle 30 sekundi teha, rääkimata kui Noorsand turjal 🙂

  • liisa

    21.01.2016 at 15:06

    Tere Henry
    Soovitaksin sulle Vello Vaheri raamatut “Võimlemine väikelastega” https://www.apollo.ee/voimlemine-vaikelastega.html
    See raamat annab häid ideid kuidas lastega koos turvaliselt trenni teha. Minu abikaasa on paljud harjutused Vello Vaheri beebide-isade võimlemises läbi teinud. Juba kolmekuusele beebile harjutusi tehes saab päris hea koormuse. Mõtle mis siis veel 2 aastase lapsega trenn on.

    1. henry

      26.01.2016 at 22:54

      Aitäh idee eest!

  • Triinu toidumaailm

    26.01.2016 at 14:49

    Henry, mõtlesin, et tulen teile appi: https://www.triinutoidumaailm.ee/kuidas-suua-rohkem-koogivilju/#prettyPhoto. Anna teada, kuidas sobib! 🙂

    1. henry

      26.01.2016 at 22:53

      Suurepärane Triinu. Aitäh sulle.

  • Pisi

    27.01.2016 at 06:54

    Mina olen suur marineeritudkurgi sööja. See peab olema pea iga toidu kôrval. Minu ûllatus oli suur, kui poes on saadaval ka ilma suhkruta marineeritud kurki. Ja selle maitse on palju parem, kui suhkruga tehtud kurgil.

    1. henry

      27.01.2016 at 09:27

      aga jaga meiega ka, kus selliseid müüakse ja mis nime all

  • Mari

    27.01.2016 at 07:13

    Ma pakun, et järgmisel nädalal võiks menüüst kaduda nisujahu. Seda ära jätta on tõesti päris raske, sest millegipärast on seda ka iga leiva sees 😀

    1. henry

      27.01.2016 at 09:26

      jep, nisujahu oli mul plaanis välja lülitada jah mingiks ajaks ja hiljem seda mitte lõplikult vältida, vaid igal võimalusel leida sellele parem alternatiiv.

      1. Liina

        28.01.2016 at 11:29

        Mina asendasin gluteeni sisaldavad jahud riisijahuga. Teen sellega kastmeid paksemaks, teen ka kooke jne.

  • Raili

    27.01.2016 at 08:22

    Väga tubli. Ehk saan ka mina lõpuks motivatsiooni mitte vaid alustada vaid ka lõpetada oma kaalulanguse teekonnal. Elan sulle kaasa ja hoian pöialt! Võiksid ka oma aktiivsusmonitorist kirjutada ja miks selle valisid jne ja üldse muljeid, kas on asjalik vidin jne 🙂

    1. Raili

      27.01.2016 at 08:23

      Ah ja paluks veel ka smuutide retsepte, mis on tervislikud ja head 🙂

    2. henry

      27.01.2016 at 09:22

      aitäh ideede eest, millest kirjutada. Teen seda kindlasti!

  • iss

    27.01.2016 at 08:38

    Loodan, et sa annad endale aru sellist asja ettevõttes ja järgides pead suhkrust loobuma terveks oma eluks. Vastasel juhul on sellisel ettevõtmisel pigem ainult vastupidine mõju.

    1. henry

      27.01.2016 at 09:21

      nagu ma kirjutasin, siis minu suhe suhkruga ei ole hea, sest ma ei saa süüa seda natuke. Seega jah, eesmärk oleks sellest lahti öelda. Mu sõber teeb seda eduliselt juba kümnendat aastat ja täpselt samal põhjusel.

      1. Liina

        28.01.2016 at 11:32

        Suhkru asenasin meega. Kui kooki teen või praekapsast, siis kasutan mett. Kohvi ja tee sisse ei pane midagi 🙂

        1. Liina

          28.01.2016 at 11:38

          Kui kommi isu, siis söö mõned datlid. Väga maitsvad ja magusad.

  • anita

    27.01.2016 at 09:25

    Raseduse ajal pidin iga päev endal veresuhkrut mõõtma.Pidin jälgima mida söön ja palju igas asjas suhkrut on.Uskumatu tegelikult kui raske on leida asju mis ei sisaldaks suhkrut,vähesel määral on pea igas tootes suhkur esindatud.Tubli oled ja jätka samas vaimus

    1. henry

      27.01.2016 at 13:01

      jah, raske on leida töödeldud toitu, kuhu poleks suhkrut lisatud

  • Maria-Liisa

    27.01.2016 at 12:09

    Kaks põhiasja, mis tuleks välja jätta menüüst ongi nisujahu ja suhkur. Mul mees on ülekaaluline ja seega hakkasime toituma fitlap.ee menüüde järgi. Väga maitsvad ja kiiresti valmivad toidud. Kui ta enne sõi korralikku toitu 1x päevas, siis nüüd sööb 4x (lõuna teen tööle kaasa), ja esimese nädalaga võttis alla 2,4kg.

    1. henry

      27.01.2016 at 13:00

      jep, ma plaanin ka neid vältida või siis minimaliseerida

  • Vikike

    27.01.2016 at 14:47

    Edu ja jaksu sellel teekonnal parima vormi ja elu poole!!!

    1. henry

      27.01.2016 at 23:23

      Aitäh sulle!

  • kuks

    28.01.2016 at 08:26

    Palju räägitakse, et mida ei tohi süüa. Aga väga ei levi see info, mida siis oleks hea süüa. Mida sa siis ikkagi sööd, kui midagi süüa ei saa? (Igal pool – ok, väga paljudes asjades – ju suhkur ikkagi sees ja nisujahu ka. Ainult juurikaid süüa ka ei saa/ei jõua ju?)
    Ääremärkuseks lihtsalt, et mind tüütab väga see, et ma pean inimestele põhjendama, miks ma oma lapsele kommi ei anna või ise ei söö!

    1. henry

      28.01.2016 at 11:30

      Hästi. Räägin ka asjadest, mida söön 🙂

    2. Liina

      28.01.2016 at 11:36

      Juurikad, tatar, riis, maisist pasta. Kastmetes kasuta riisijahu. Kasuta fantaasiat ja muganda retseptid ümber.

  • Katja

    04.02.2016 at 09:07

    Henry, kas teil seda ka juhtunud on, et poiss ja tüdruk lähevad sassi? Meil sel beebi-kooma ajal juhtus. 😀 Siiani tuleb meelde, kuidas mehel oli üks beebi mähkimislaual ja siis ta unise näoga küsis minult, kumb see nüüd on??? Selles mõttes, et kumb nüüd peab süüa saama ja kas ta just äkki teda ei mähkinud sedasama, kes tal laual on. Sellised asjad läksid öösel segamini… No aga, kui ta küsis, kumb mul nüüd siin laual on, siis vaatasin ma talle tükk aega juhmi näoga otsa… Et mis mõttes sa küsid, kumb see seal laual on. VAATA ALLA, pole just raske aru saada, kas tal on mees- või naissoo tunnused??? Ja siis me ei suutnud kuidagi aru saada, mis pagana moodi saavad öösiti hakkama need vanemad, kel on identsed ühest soost kaksikud. No ja kolmikud – hoopis teine dimensioon.

    1. henry

      04.02.2016 at 10:21

      Oojee. See segamini ajamine on suht igapäevane meeltesegadus 🙂

  • Agnes

    05.02.2016 at 06:58

    Juba raseduse ajal märkasin ma, et hakkan vaikselt “ära pöörama”. Nimelt ei suutnud ma välja öelda asjade nimetusi, mis mu nina ees olid, rääkimata sellest, et ma suutsin tihti ära unustada mida ma just öelda tahtsin. Leppisin selle teadmisega, et mul on vist rasedusaegne amneesia ja see läheb mööda. Nüüd, kus mu kolmas poeg sai just 4 kuuseks pole mu “amneesia” kusagile kadunud. Poes käin ma kindlasti paberilipikuga, kuhu on peale kirjutatud, mida mul on vaja, sest muidu tulen ma tagasi sama targana kui sinna läksin. Olen telekapulti otsinud nii külmkapist kui ka teistest köögikappidest (sest ma ise olin selle mingil ajahetkel sinna pannud), Olen visanud prügikasti tühja kohvipurgi asemel täis purgi. Ma suudan oma keskmiselt pojalt õhtu jooksul tema päevaste tegemiste kohta küsida mitu korda üht ja sama küsimust, ainult ma ise ei mäleta momenti, et me oleks temaga sellel teemal üldse rääkinud. Kõige kohutavam oli siis, kui ma ükskord öösel üles ehmatasin ja avastasin, et olin väikest poissi toites taaskord magama jäänud. Teistes tubades valitses vaikus ja pimedus. Tekkis paanika, peas sada küsimust- kus on poeg, miks ta pole veel kodus jne. Tegin endale etteheiteid, et mis ema ma selline olen, magan siin ja ei teagi, kas mu laps jõudis koju või kus ta üldse on. Pere keskmine poeg (16) käib trennis ja koju jõuab sealt üsna hilja, kuid ma ootan ta ikka ära ja sätin siis magama. Meil on temaga kokkulepe (teades ennast), et kui ta tuleb koju ja ma olen vahepeal siiski magama jäänud ajab ta mu üles ja annab teada, et on kenasti koju jõudnud (ma ju muretsen ta pärast). Läksin tema tuppa, et kontrollida kas teda tõesti pole-poega magas õndsat und. Üles ma teda ei äratanud. Olin ta peale pahane ja mõtlesin hommikul temaga tõsiselt sellel kokkuleppe teemal uuesti rääkida. Hommikul siis selgus tõsiasi-tegelikult olime me pisipojaga ta õhtul ilust ära oodanud. Nägime aknast kui meie kõige vanem venna ta autoga koju tõi, olin teinud talle õhtusöögi soojaks, olime rääkinud erinevatest asjadest, olime koos helistanud koju sõitvale isale, peale mida meie pisipojaga magama sättisime. Kõik see oli mul meelest pühitud! Minu suuremad lapsed küsivad tihti, kas see on ikka normaalne, et mu mälus sellised tühimikud laiutavad, aga ma kinnitan neile pidevalt, see on ainult ajutine olukord meie peres. Kunagi tuleb aeg ja nad ei pea mulle ütlema, et sa juba küsisid, et sa juba rääkisid või kas sa ei mäleta, et sa juba tegid/ei teinud seda.
    Teile jõudu ja jaksu ning ma kinnitan teile, et see on mööduv nähtus!

    1. henry

      05.02.2016 at 08:34

      ?. Aitäh, et enda kogemust jagasid. Väga naljakas

    2. Mertu

      28.02.2016 at 15:01

      Ma ei ole kindel kas nii suured tühimikud normaalsed on. Sellest võiks arstiga konslteerida. Koomiline küll kuid samas väga hirmus, et terve õhtu meelest läinud.

  • A

    11.02.2016 at 10:31

    Ohjah. Kahesed on tõesti selles toredas eas, kus peab neid kullipilguga koguaeg jälgima, sest kunagi ei tea, mida nad järgmiseks plaanivad. Mul endal veel last pole aga töötasin sõimeõpetajana, ehk tavalisel päeval oli mul kuni 15 1,5-3 aastast Noorsandi sugust tegelast. Märtsis peaks meie perre üks poisikutt lisanduma ja ma juba huviga ootan, mida tema korraldama hakkab. Väike lootus on, et kui tööl sain 15ga hakkama siis, mis see 1 ära ole eks? Aga nagu teada, et õpetajate lapsed on need kõige hullemad.:D

    Suurimad õnnesoovid ka Esileedile! 🙂

    1. henry

      11.02.2016 at 11:32

      Aitäh sulle! Kindlasti saad hakkama. Kõik saavad. Isegi mina. 🙂

  • maie

    01.03.2016 at 06:25

    See postitus on nagu taeva kingitus. Olin just oma 3 nädalasele lutipudeli ja luti uuringutel/otsingutel 🙂 ja nüüd nii hea asjalik ja aus tagasiside. Aitäh!

  • Kats

    01.03.2016 at 06:29

    Ma jätan kommentaari siia, sest noh… ei taha, et kogu facebook teaks, vara veel. Ja kuigi on vara veel, siis reklaam tootele on nii hea, et ma tahaks tormata seda juba ostma. 😀

  • Triinu

    01.03.2016 at 06:40

    Minu poja on suur tissi sõber. Siiani on tulnud mõned korrad ette, kus pean viibima eemal, seega peab kas issi või vanaema andma sel ajal pudelit. Olen ostnud ka omast arust hea võimalikult naturaalse lutiga pudeli, aga last sellega ära ei peta, ükskord jättis suisa söömata. Lühidalt, siis ma sooviksin seda pudelit oma poja Henrile, kes on 3 päeva vanem kui teie toredad kaksikud. Milline kokkusattumus, eks ?

  • Katrin

    01.03.2016 at 06:40

    Mina kingiks selle elukaaslase väikesele tütretütrele! 🙂

  • Kadri

    01.03.2016 at 06:50

    Seda pudelit oleks vaja meie juulis-augustis sündivale põnnile ?

  • Kadri

    01.03.2016 at 07:16

    Muideks, lihtsalt info mõttes, et seda lutti on müüa ka Mothercare’is (teadmiseks neile emmedele, kes seda siit ei võida :)). Julgen samuti kiita!

  • E.

    01.03.2016 at 07:58

    See oleks super minu aprillis sündivale beebsule ?

  • Age

    01.03.2016 at 08:10

    Enda 2k Piigale vajaksin seda 🙂

  • Marelle

    01.03.2016 at 09:21

    Väga mõnus, et sellise arvustuse ja ka video (!) oled koostanud. Suur-suur aitäh sulle selle eest! Olen esimest korda elus sellisel teekonnal, kus vaja selliseid asju uurida ja kui pole lastega varasemat suurt kogemust, siis oleks raske oma peaga välja mõelda, et milline lutt või pudel kõige parem peaks olema, ei oska ühe ega teise eeliseidki välja tuua. Mõtled, et lutt on lutt ja mis seal imikule vahet on 🙂 Aga kaalungi seda varianti nüüd oma juunis sündivale beebile tänu Sinu blogile.
    Nii, et sain siit väga palju infot ja palju edu teie perele ka edaspidiseks 🙂

  • Marianne

    01.03.2016 at 09:41

    Ei taha veel facebookis kõva häälega maha hüüda, et beebit ootame, aga sooviksin küll tagavaraks ühte pudelit. Esimene tütar sai 1a10k rinda, ning ühtegi pudelit ei tunnistanud. Ehk on see pudel selline, mis annaks mulle võimaluse pooleks päevaks ennast tuulutama minna, ning issi saab beebile rinnapiima pudelist anda.

  • Anni

    01.03.2016 at 10:43

    Mina sooviks ka väga juuni alguses sündivale poisipõnnile ?

  • Kristi

    01.03.2016 at 12:27

    Sünnitan lähiajal poja ja selline lutipudel võib ära kuluda.

  • KTLN

    01.03.2016 at 13:59

    Kuna meil pole veel pisipere plaanis, siis sooviksin antud pudeli viia katsikuks peagi sündivale beebile, keda meie tuttavad pikkisilmi ootavad! See oleks palju asjalikum kink kui mõni pehme mänguasi või mähkmepakk. 🙂

  • MHT

    01.03.2016 at 15:16

    väga hea postitus

    1. Esileedi

      01.03.2016 at 20:04

      Ma tänan 🙂

  • Kerli

    01.03.2016 at 15:18

    Olles ise 6 kuuse beebi imetav ema, mäletan veel algust väga hästi. See oli nii raske. Mind küll õpetas üks ämmaemand veidi kuidas jne aga laps ei tahtnud õppida. Ja siis tuli teine ämmaemand, kes tahtis lapsele kohe pudelist RPAd anda, sest lapsel nälg. Ka mina andsin algul surve all alla, sest ma olin väsinud, esimese lapsega ja ma tahtsin ju talle parimat. See oli aga viga, mida pidin veel kuid kahetsema. Koju minnes ei andnud lapsele pudelit vaid proovisin ja proovisin endal pisarad silmas sest lapsel oli juba lutipudelist vale imemisvõte. Niisiis oli mul valus iga kord kui ta sõi ja ta ei saanud ka kõhtu korralikult täis. Nii mitu korda tahtsin lihtsalt loobuda, sest kõik see oli nii raske ja kurnav ja ka perearst oli mures lapse kaaluiive pärast. Aga ma ei andnud alla ja laps saab siiani rinda. Ma pole kunagi vist enda üle uhkem olnud. Au ja kiitus, et oled suutnud seda kahe lapsega korraga teha. Imetlen sind väga ja pea vastu, aga tõepoolest peab ema ka vahel iseendale mõtlema! ?

    1. Esileedi

      01.03.2016 at 20:08

      Aitäh! 🙂 Nii kurb on kuulda, sellistest kogemustest ja kahjuks on neid nii palju. Sa peadki enda üle uhke olema! 😉 Loodan, et minu postitus aitab emadel näha seda, et nad pole üksi ja isegi, kui rinnaga toitmine ei õnnestunud, siis on kõik ok.

  • Annika

    01.03.2016 at 15:18

    Olen ise ka kolme lapse ema ja su postitus on niiiii niii õige. Ei ole keegi kunagi huvi tundnud kuidas ja kas minu lapsed rinnast piima kätte saavad. Kolmanda lapse sündides olin kindel, et imetan hambad ristis (seda enam, et mu kaks esimest last kogenematuse tõttu said väga vähe aega rinda), aga kui sain nädal peale sündi haiglas teada, et laps on 10% sünnikaalust alla võtnud ja kollane, siis mis esimene asi oli, mida arst ütles – andke ruttu RPA-d. Mitte ei uuritud, miks piisavalt piima ei tule ja kas lapsel õige imemisvõte või mitte. Mina krokodillipisaraid valades ja tundes, et olen maailma halvim ema ja last näljas hoidnud (kuigi terve see aeg oli laps istunud rinna otsas) sõitsin esimese asjana poodi piimasegu ostma. Ja nii mu kolmas hetkel juba viiekuune pojake saabki rinnapiimaasendajat. Nii nagu ka minu kaks esimest poega said. Olen tundnud end läbikukkujana imetamise teemal, aga et keegi oleks suunanud nõustanud, seda ei ole. Pööritatakse vaid silmi, et “mismõttes ei saa imetatud, kõik naised saavad”. Tunnen süümepiinu iga päev, et olen halb ema ja ei ole suutnud imetada edukalt.

    1. Esileedi

      01.03.2016 at 20:13

      Nii mõistan Sinu tundeid! Nüüd aga viska need süümepiinad minema, korda endale iga päev: “Ma olen suurepärane ema! Ma valin uskuda, et olen suurepärane ema!” Loomulikult lööb see jalad alt, kui selgub, et miski nii loomulik nagu imetamine, ei õnnestu. Tegelikult on imetamine üks paras teadus. Aga üldsusele on loodud mulje, et see midagi nii lihtsalt ja tavalist ja imelist ja ilusat, et kui see seda ei ole, siis tunnedki end täiesti läbikukkununa. Edu Sulle ja usu, et Sa oled suurepärane ema ka ilma imetamata!

  • Kät

    01.03.2016 at 15:19

    Olen selle blogi avastamisest saati (seda u ajast , kui te kaksikuid ootasite alles) imestanud, kui tore ja vapper naine on Esileedi. Ootan ise oma kolmandat last ja loodan väga, et saan talle rinda anda..kui aga mingil põhjusel ei saa (nagu 2 eelneva lapsega oma kogenematusest), siis luban et ennast süüdistama ei hakka ja annangi pudelit. St kahe eelnevaga said nad väljapumbatult piima, sest lihtsalt ei saanud rinnale. Mõtlen, et mul on veel 2 last, kes vajavad mind ja kui pudelipiim (olgu see rp või rpa) on antud olukorras päästjaks, siil olgu nii!

    Edu teile!

    1. Esileedi

      01.03.2016 at 20:14

      Aitäh! 🙂

    2. ema

      02.03.2016 at 04:49

      Tean mida tunned. Omalgi kolm last. Kõigiga olis suur entusiast et jah, toidan rinnaga. Kuid mis välja tuli? Ei saanudki. Oligi nii et esimesega ei tundnud keegi huvi, kas ja kuidas see toimuma peaks. Ei olnud mul õpetajat ega kedagi muud. Koolitustel käia ei saanud kuna need suurtes linnades ja polnud võimalik käia, ja lõppude lõpuks, koolitus annab aint mingi põhja, tegelikkuseks see 100%ette ei valmista. Vähesed teavad, et esimesega oli imetamisvõte vale, juba sünnitusmajas ei saanud ma hakkama, laps nuttis tihti, õeldi – sul ongi rahutu laps, mõni nutab tihti. Rinna otsas olles nagu oleks midagi tulnud kuid vähe. Koju jõudes olime mehega vaheldumisi lapse juures..kussutasime igal ajal, arst ei teinud väljagi et kaal langeb. Pidi normaalne olema. Ruttu olin väsimusest nõrk kui ükshetk käis läbi plõks mis ütles et asi pole normaalne, ostsin rinnapumba, ja ma sain kahe rinna peale vaevu 15 ml kokku. Helistasin perearstile ja òelsi et osta rpa . Ostsin, ükski ei sobinud, tekkis tugev lööve üle keha. Läksime haiglasse, seal öeldi, kus sa varem olid???? Ma ju püüdsin, igat pidi. Magamatta ja väsinud. Haiglas sai laps aptamil allergy care peale, lööve kadus, ta oli viimaks rahul, ja 20ne päecasena sain temalt ta esimese naeratuse…viimaks saime mõlemad puhata, ja kõik läks paremaks. Teiste lastega olin targem, ostsin varakult jallima rinnapumba, hakkasin kohe haiglas sellega mässama, pudelilapsed olid kaks viimast, kuna arstide lohakuse tõttu sattusin kahel viimasel korral intensiivi, ja lapsele oli sunnitud pudelit andma. Aga kuskil 6 kuud mässasin pumbaga, kuna imetamisvõtet enam selgeks ei saanudki, kuid 90% rinnapiima peal olid.
      Niiet võite oelda et rinnaga toitmine on parim, kuid te ei tea tegelikku elu, koike voib juhtuda, alati…

  • Sigrid

    01.03.2016 at 15:22

    Nii hea postitus. Mul endal teine beebi suvel sündimas ja see oleks parim pudel . Esimese lapsega läks ka mingil aja vältel pudelit vaja.. a ei olnud ikka see mis oleka pidanud sest laps enam rinds ei tahtnudki. Seekord tahaks seda pudelit aga et rinnast ei võõrduks 🙂

  • Eelika

    01.03.2016 at 15:29

    Polnud ka kuulnud sellest ennem.Minu poja saab kahe kuuseks ja ka eriti pudeleid ei tunnista.Siis oleks hea kui selline asi kodus oleks kui peaks vaja minema.

  • Maarja-Liis Pilli

    01.03.2016 at 15:32

    Jätan ka siia kommentaari. Mul endal 4.kuune ja sugulastel lapsed kohe kohe sündimas. Midagi oleks ikka selle pudeliga peale hakata. Olwn lugenud pea igats postitust ja elan teile väga kaasa.

  • karinike

    01.03.2016 at 15:37

    Aamen.

    1. Esileedi

      01.03.2016 at 20:14

      🙂

  • Kelli

    01.03.2016 at 15:44

    Olen ääretult õnnelik et keegi lõpuks ütles välja seda mida olen mõelnud ammu juba. Olen nõus sellega et tuleb teavitada, mitte maha vaikida ja survestada. Hea teada et ei ole ainus kes niimoodi arvab. Soovin vaid jõudu ja jaksu nende tuuleveskitega võitlemiseks.

    1. Esileedi

      01.03.2016 at 20:15

      Aitäh! 🙂

  • Küllikki Tokman

    01.03.2016 at 15:47

    Tubli, Esileedi!
    Nii tore, et vastu hakkasid!
    Mul on 4 last ja ainult kaks viimast said korralikult ja ainult rinnapiima. Esimese lapse sünni aegu kehtis veel nõukaaegne teadmine, et laps peab magama kolm tundi ja alles siis tohib süüa anda. Juba sünnitusmajas anti neile pudelit ja kui siis suure käruga pambud kohale veeretati, magasid kõik. Kümne minuti pärast viidi ära ja toodi jälle kolme tunni pärast. Koju jõudes ärkas laps kahe tunni möödudes ja tahtis süüa… Olin paanikas. Öeldi, et mul ei jätku piima ja kõik. Läksingi üle RPAle, kuigi süda valutas. Teine laps sündis viis aastat hiljem ja siis oli suhtumine juba teine. Koridoris oli isegi elektriline pump olemas! Aasta siis oli 1995.
    Siiski ei jätkunud mul piima. Õnneks ei andnud ma alla ja piinlesin koos lapsega täpselt neli kuud. Tüdruk sai ainult rinnapiima, kuigi see tähendas mulle lõputult istumist koos lapsega. Siis lõpuks andsin alla ja tõin pudelid välja. Tagantjärele targana tean, et olin sünnitusjärgses depressioonis ja ka kodused suhted olid olematud,seega sain isegi hästi hakkama.
    Oma kahe viimase lapsega( 2003 ja 2007) nautisin emadust ja rinnaga toitmist täiega. Siiski on ikka olukordi, kus emal tuleb ka kuskile minna, kuhu last kaasa võtta ei saa. Minu pesamuna sai päris sageli pudelit, käisin mitmetel koolitustel. Lõppkokkuvõttes sai tibu kolm aastat rinda.
    Tahan ka kokkuvõttes öelda, et vahel on vaja rinnapiima välja lüpsta ja ema äraolekul pudelist anda ja selleks puhuks peab olema igal emal teada, milliseid pudeleid-lutte on olemas ja missugust eelistada.
    Näiteks saab niimoodi emale ärkamisvaba öö lubada! 🙂
    Kaksikute puhul muidugi suhteliselt võimatu missioon? 🙂
    Edu teile kõigile! Elan edaspidigi kaasa!

    1. Esileedi

      01.03.2016 at 20:17

      Aitäh! 🙂
      Ärkamisvaba ööd mul pole jah 😀 aga vähemasti võimaldab pudel seda, et ma pean öösel mõnel toidukorral tegelema ainult ühe lapse, mitte kahega 🙂

  • Evelin

    01.03.2016 at 15:50

    Ma tavaliselt ei ole suur kommenteerija, aga Sinu postitus kohe pani kahte kätt püsti tõstma – ma olen täiesti nõus. Ka minu laps sattus kollasusega intensiivi ja talle anti kohe lutt ja lutipudelist RPA-d. Mina sain pumbates rinnast kätte vaid paar tilka piima. Keegi ei aidanud ega andnud adekvaatset nõu. Intensiivi õed ja ämmaemandad, kes sind vaatamas käivad räägivad täiesti risti vastupidist juttu. Imetamisnõustajat ei pakutud mulle kordagi. Ka seda sain ma alles viimasel päeva teada, et tegelikult oleks ta võinud oma päevitamisaparaadiga ka minu juures palatis olla. Mu laps on praegu 8 kuune, aga ma pean ütlema, et väga hea rinna imeja ei ole ta kunagi olnud. Me siiamaani üritame, on paremaid ja halvemaid aegu. Praegu tal tulevad hambad ja ta on nõus imema ainult öösiti läbi une. Minul isiklikult on väga hea meel, et sain uue teadmise sellisest lutipudelist. On suur tõenäosus, et mu järgmine laps võib ka kollasusega intensiivi sattuda ja kui tõesti on vaja teda pudelist toita, siis on mul järgmine kord teada, milline pudel ise kaasa võtta.

    1. Esileedi

      01.03.2016 at 20:28

      Mina võitlesin selle nimel, et lambid minu juurde palatisse toodaks. Õnneks õhtuks need sinna ka toodi.
      Kuna teadsin ette, et on suur tõenäosus, et kaksikud võivad kollaseks minna, siis olin enda jaoks selgeks mõelnud, et kui piim tuleb ka seekord aeglaselt, siis annan kaksikutele RPA-d, et kollasuse tekkimise tõenäosust vähendada, et saaksime võimalikult ruttu koju poja juurde. Võtsin selleks kaasa Medela pudelid ja Calmad. Loomulikult andsin iga kord ikka lastele rinda ja alles siis pudelit.

  • Heilika

    01.03.2016 at 15:52

    Mina olen nüüd see, kes ka kirjutas sellele samale kommentaarile pika vastuse ja keda ka see kommentaar nii südamepõhjani solvas. Kui Esileedi kirjatükki lugesin, tõusid seljakarvad püsti, sest mulle tundus, nagu ma oleks ise kirjutanud, selle vahega, et mul pole kaksikuid vaid kaks suurema vahega last, 10 ja 6 ning mina polnud laste saamise ajal nii tugev ja teadlik, et vastu hakata. Kui ma poja (10) sünnitasin, siis ma PIDIN andma RPA-d, sest mulle tehti haiglas ruttu selgeks, et muidu välja ei saagi, sest laps nii väike ja kõhna ja mulle jäi mulje, et muidu jään tast ilma (ta kaalus 3190g). Lõppes see sellise stressiga, et rinda sai poiss kokku ainult neli kuud, siis andsin alla ja hakkasin edasi andma ainult RPA-d, sest piima ta enam kuigi palju kätte ei saanud. Enne tütre sündi olin trotsi nii täis ja emotsionaalselt valmistunud mässuks, aga nad suutsid mu seal peale sünnitust jällegi ilusti maha teha ja kordus täpselt sama stsenaarium. Mõlemad lapsed olid lisaks kõigele ka intensiivi lapsed ja see tegi asja ilmselt hullemaks ja tänu sellele olin ilmselt rohkem mõjutatav. Mäletan, et mässasin nende pumpadega mõlema ajal ikka korralikult, nii et teisel päeval tuli rindadest juba 50 ml kokku, aga pidin seda neile pudeliga andma ja veel juurde toppima RPA-d, sest muidu laps näljas ja välja ei saa…   Samas olen aru saanud, et ega esimestel päevadel ei peakski eriti midagi tulema sealt ja mingi kaalukadu peaks olema täiesti normaalne, aga minu lapsed PIDID juba järgmine päev kaalus juurde võtma. Kui palusin imetamisel abi, vaadati mind veidralt ja tõmmati mu nibu lapsele ise suhu ja öeldi, et sööb ju, et mis asja ma räägin. Palusin, et mind õpetataks ka nii tegema ja kedagi ei huvitanud. Nii ma selle murega üksi maadlesingi neli kuud mõlema lapsega ja siis andsin lihtsalt alla. Siiamaani hing valutab, et äkki oleks ma midagi rohkemat saanud oma laste heaks teha… Muidugi on mu mõlemad lapsed nüüdseks juba suured ja rõõmsad, aga need kogemused toovad siiamaani külmavärinad peale…  

    1. Esileedi

      01.03.2016 at 20:31

      Mingi kaalukadu on täiesti ok tõesti. Nii kurb lugeda Sinu kogemusest, aga ära unusta, et Sa andsid endast tollel hetkel parima ja see on peamine!

  • Kolmetütreema

    01.03.2016 at 15:52

    Aamen! Mina andsin alla ja mind ka keegi ei aidanud, kuna minu meelest oli lapse imemisvõte vale, haiglas arvati vastupidi. See oli kohutavalt masendav aeg, olin nii pettunud enda suutmatuses lapsele parimat anda. Rinnad oli katki ja veritsesid, iga kord last toites pidin valust püksi tegema. Ja ei saanudki ma seda võtet lapsel õigeks.
    Lõpuks oli piima juba väga vähe ja hakkasin asendajat andma, lihtsalt, et mitte depressiooni langeda, olin ikka üliõnnetu.
    Müts maha kõigi ees, kes hambad ristis ikka lõpuks lapse rinnale saavad korralikult.
    Ja imetamisnõustaja visiit äsjasünnitanu juurde peaks olema sünnitusmajas lausa kohustuslik!

    1. Esileedi

      01.03.2016 at 20:34

      Olen Sinuga nõus, et see oleks suurepärane, kui imetamisnõustaja käiks iga sünnitanu juures sünnitusmajas. See pettumuse, abituse ja masenduse tunne on tõesti nii kohutav ja halvav. Ma ei suutnud nt isegi oma emaga normaalselt telefonis suhelda. Tegelesin ainult oma beebiga ja mitte hulluks minemisega.

  • Maasikas

    01.03.2016 at 15:58

    Minu piiga on ka rinnalaps ja tema keeldus selle luti imemisest. Iga kord kui see suhu pandi, siis öökis selle peale või üritas seda närida. Minu meelest, see kohe üldse ei meenuta rinda. Ots on väga kõva ning sees õõnes. Laps tegi pudeli peale suured silmad nagu tahaks küsida, mis asi see on ja kuidas seda kasutama peab. Ta sai paremini hakkama nokaga tassist kui sellest lutist. Teiste tootjate pudelitega meil sellist jama polnud.

  • T!

    01.03.2016 at 16:01

    Väga hea postitus, pudeli valimise mure aprillis sündivale pojale on lahendatud! 🙂

  • siiri

    01.03.2016 at 16:04

    Jagan Esileedi arvamust 😀 Ka mina toitsin algul oma pisikest süstla abil. Laps oli kollasuse ja muude probleemise tõttu intensiivis a õnneks võimaldati lapse toitmine süstlast

    1. Esileedi

      01.03.2016 at 20:34

      Tänan 🙂

  • Monica

    01.03.2016 at 16:05

    Just selliste tulihingeliste nõustajate teene on see, miks kaksikuid vaid rinnas toites lõpuks emad närvipuntrad on. Tgant järgi vaadates oleks ma enda ja kogu pere palju lihtsmaks saanud, kui oleksin pudelid appi võtnud

    1. Esileedi

      01.03.2016 at 20:38

      Olen nõus. Üks asi on teooria ja teine asi on reaalne elu. Minu õde aitas mind palju, kui korrutas mulle kõrval, et Sa ei pea ennast ribadeks tõmbama – on ok anda kaksikutele ka pudelit – kas siis rinnapiimaga või RPA-ga. Aga mullegi on mulje jäänud, et osad imetamisnõustajad on nii oma õpitud tarkustes kinni ega arvesta tegeliku eluga. Imetamisnõustaja võikski anda nõu, kuidas laps rinnale saada, aga samas suutma ka mõista ja toetama olukorda, kui pole võimalik rinnapiima anda. Kurb on see emades süümepiinade tekitamine.

      1. Minna

        03.03.2016 at 12:14

        Monica kommentaar on veidi arusaamatu – elu ei peagi ju iga hinna eest lihtne olema. Kui on lapsed, tuleb nende heaolu nimel ka veidi vaeva näha – on raske ja pole aega jne ja stress… Samal ajal on aega küll, et nt blogi pidada või FB-s chattida. Sünnitus on ka raske, kas teeme siis kõigile keisrilõike et lihtsam oleks?
        Ma küll ei tea imetamisnõustajaid kes süümepiinu tekitaks, olen ITK-s mitmetega kohtunud ja kõik nad soovitavad vajadusel ka segu anda kui asi kriitiline. Samas tehakse seda nõustaja järelevalve all ja nii palju kui hädasti vaja ja sageli koos nõustajaga saab lapse ikkagi rinnale, ise pusides emad last sageli probleemide korral rinnale ei saa.

  • väike täpsustus

    01.03.2016 at 16:06

    Sooviksin täpsustada, et piimasegu ei asenda siiski rinnapiima, seega oleks korrektne nimetada asju õigete nimedega 🙂

    1. Kerstin

      01.03.2016 at 19:07

      Kasutasin nimelt enamus tekstis RPA väljendit, sest rahva seas on imikute piimasegu just nii tuntud ja ka arstid kasutavad seda väljendit. Olen ise vägagi teadlik, et rinnapiimaasendajat pole tegelikult olemas

  • Õie

    01.03.2016 at 16:13

    Loen ja ei saa muud kui nõustuda. Eriti tuttav tuli ette kirjeldus vastsündinute intensiivist, kus ka minu päevitavale beebile minu nõusolekuta pudelist rpa-d anti. Eriti irooniline on see, et mina olin samal ajal peretoas ja pumpasin, sest piima tuli nii palju, et rinnad olid justkui lõhkemas. Ka lapse enne ja pärast imetamist kaalumine näitas, et ta saab piima ilusti kätte. Siiamaani ma ei mõista, miks nad mulle ei öelnud, et laps on üleval ja tahab süüa. Igatahes tundus asi ebaõiglane minu ja lapse suhtes. Hiljem ühe FB beebigrupiga liitudes selgus, et lutipudelitega survestamine TÜ sünnitusjärgses osakonnas on justkui reeglipärane tegevus ja imetamine ning beebi kaaluiive värskete emade esimeste krokodillipisarate põhjus.

    1. Esileedi

      01.03.2016 at 20:42

      Kahjuks tundub tõesti, et paljudel emadel on kurvad kogemused. Ja seda salaja söötmist intensiivis, olen ka mina kuulnud. Meie lapsele anti intensiivis rahustamiseks glükoosilahust süstlast suhu ja samas imestati, et miks laps üldse süüa ei taha 🙁

  • Merit

    01.03.2016 at 16:14

    Tulemas perre esimene beebi ja juba mõne nädala pärast 🙂 ei ole hetkel ühtegi lutipudelit soetanud, ei ole ka eelistusi, aga tundub,et tegemist väga huvitava tootega, sooviksin väga proovida ja loodan heale loosiõnnele !!

  • Elisabeth

    01.03.2016 at 16:16

    Vau! Esiteks ma olen sellest postitusest väga vaimustuses – ilus vastus sellele kommentaarile.
    Teiseks tahan ka kurta, sest mina sain vastupidise hoiaku osaliseks.
    Nimelt sünnitasin ITK sünnitusosakonnas. Kõik oli kena, hakkasin imetama. Laps oli väga huvitatud imetamisest ja oli usin. Õhtu jõudis kätte, laps muudkui imes, aga muutus aina rahutumaks. Käisin nõu küsimas. Pigistati mu rinda, piima tuleb, ära muretse. Selge. Mul juba imetamise ajal jalad krampis ja pisarad voolasid, sest nii valus oli. Käisin jälle nõu küsimas. Endiselt sama – piima tuleb, anna aga edasi. Nii me seal siis olime, mina nutan, laps nutab, piima tuleb, aga laps vist ei saanud kõhtu täis.
    Teise päeva õhtuks olin nii läbi, et palusin, et äkki võiks või peaks midagi lisaks andma. Sain unise ämmaemanda poolt pilgu, mis võinuks tappa. Aga suure tüli saatel anti mulle siiski süstlas 5ml toitu. Ja mu laps magas! Milline üllas tunne see oli!
    Ja ka järgmisel päeval, kui palusin lapse imemisvõtte üle vaadata, öeldi aina, et sööb ju, ilusti ju, piima ju tuleb, aga mina va nannipunn nutan valust imetamise ajal. Lõpuks saime läbi suure häda koju, laps hirmus kollane, bilirubiin napilt normi piires, kakanud polnud ja adjöö, minge aga rahus. Läksime. Ämmaemandast sõbranna jagas nippe, kodus tekkis kohe piim rinda, laps sai kõhu täis, ma toitsin käpuli, et nibud ära paraneks.. aga hakkama saime. Ja terve aja tundsin end ka nagu oleks läbikukkunud emana..
    Ühesõnaga olen nõus, maailm pole nii must ja valge, et ongi vaid kaks äärmust, mõnikord on vaja neid asju kombineerida.

    1. Esileedi

      01.03.2016 at 20:44

      Aitäh! 🙂

  • Leanella Kungla

    01.03.2016 at 16:17

    Täiesti nõus iga sõnaga! Ma ise pooldan kah rinnaga toitmist, kuid kahjuks ei ole see alati nii lihtne. Kui mu poeg sündis siis olin sunnitud talle RPA-d andma, kuna endal piima ei jagunud ja lapsel tekkis sellest kollasus. Nägin suurt vaeva, et laspsele võimalikult kaua rinnapiima võimaldada. Suur abi oli ka imetamisnõustajast, kellega me TÜ lastehaiglas kohtusime. Kahjuks ma siiski sellel ajal Medela pudelitest kuskilt infot ei saanud, kuid oleksin kindlasti neid proovinud. Selliseid toodete arvustusi võiks rohkem olla, et inimesed saaks teha parimad valikud neil tekkinud olukorras. Lähi päevadel sünnib meil teine laps ja kindlasti üritan teda rinnaga toita, kuid kui peaks tekkima olukord, et vajame pudeli abi siis olen tänulik, et lugesin teie postitust!

    1. Esileedi

      01.03.2016 at 20:45

      Tore, et saime aidata! Loodan siiski, et seekord sujub kõik ladusalt ja imeliselt!

  • E.

    01.03.2016 at 16:18

    Mina sooviks seda pudelit oma pisikesele piigale, kes kõikide tarkade arstide poolt öeldult peaks sündima nelja päeva pärast.

  • Elis

    01.03.2016 at 16:29

    Mina paneksin selle kõrvale seni kuni oma beebi on sündinud … seega ainult paar kuud veel 🙂

  • Pille

    01.03.2016 at 16:32

    Aitäh suurepärase ülevaate ja just video eest! Tavaliselt minust reklaamiohvrit ei saa, aga praegu on küll selline tunne, et telliks juba praegu selle oma suvel sündivale beebile 😀

  • Helena

    01.03.2016 at 16:47

    Soovin Selle kinkida sõbranna pojale, aga kui ei võida, siis lähen poodi 😉

  • Karin

    01.03.2016 at 16:58

    Olen Sinuga täiesti nõus. Ka meid survestati kliinikumis beebile rpa-d andma. Selle asemel et julgustada ja õpetada mind kui esmasünnitajat, tekitati minus üsna kohe tunne, et olen ebaõnnestunud. Sellest oli kahju.
    Samas on kindlasti neid (nagu Sinagi kaksikutega), kelle jaoks on lisatoit või lutipudelid hädavajalikud. Oleks sünnitusmaja personalil ja teistel vaid rohkem empaatiat ja oskust olukordi paremini hinnata.

    1. Esileedi

      01.03.2016 at 20:46

      Tänan! 🙂

  • Kati

    01.03.2016 at 17:01

    Tekkis huvi, kahe kuused õde-venda saavad ka need, lähen ostma pärast loosimist. Ootan ära nüüd kas osta üht või kahte:)

  • Tiina

    01.03.2016 at 17:04

    Enamvähem sama elasin mina ka sünnitusmajas läbi. Esmaemadele võiks sünnitusmajades rohkem tähelepanu pöörata, sest ega ma ei osanud alguses isegi mitte küsida abi. JA kui sünnitusest toibununa julgesin midagi küsida siis nähvati…..et jah, arvasin tõesti, et need inimesed seal tahavad oma tööd teha. Oli ka toredaid töötajaid. Paraku paar pahatujuga tädi rikkusid kogu olemise ära. Kui nüüd teist last tahaksin siis oleks mul suurem hirm mitte sünnituse ees vaid sünnitusmaja töötajate ees. Kurb, et asjalood nii on.

    1. Esileedi

      01.03.2016 at 20:47

      Tänud jagamast! Halva suhtumisega töötajad jätavad äsjasünnitanule ikka kibeda maitse suhu küll. Eriti, kui peaks justkui väga ilus aeg olema 🙂

  • Hedo

    01.03.2016 at 17:05

    Aplodeerin. Tõeliselt õige, selge ja argumenteeritud postitus. Esileedi, sa oled tugev naine ja ma soovin sulle jõudu ja jaksu!

    1. Esileedi

      01.03.2016 at 20:47

      Ma tänan! 🙂

  • Reilika Kokmann

    01.03.2016 at 17:06

    Tore tutvustus täielikule võhikule. Kingiksin selle oma peatselt valmivale kakukesele 🙂

  • Triinu

    01.03.2016 at 17:06

    Braavo! Enam paremini kirjeldada ei saaks. Seda teemat mõistavad vaid emad, aitäh selle postituse eest ja eelmise ka!

    1. Esileedi

      01.03.2016 at 20:48

      Aitäh! 🙂

  • Lilian

    01.03.2016 at 17:09

    Mul on õnneks hea kogemus Pelgulinna Sünnitusmajaga. Esimene laps on sama vana kui Noorsand ja läks ka nii, et oli kollasusega intensiivis. Kord oli selline, et käisin iga 3h tagant talle rinda andmas, kontrolliti imetamisvõtet ja näidati, kuidas süstlaga puuduolevad milliliitrid juurde anda. Imetamisnõustaja visiit vastse ema juurde on ka seal rutiiniks. Ämmaemand seletas kohe ära, miks on parem süstlaga anda, mitte lutipudelist jne. Öeldi, et ära muretse, varsti tuleb piim rinda ka. Ja nii läkski. Valus oli, väsinud olin, aga tundsin, et sain abi. Kurb, kui teisel nii hästi ei läinud. Esileedi sõnavõtt on muidugi super ja igati asjakohane. Mina sain selle toote kohta õnneks infot sõbrannalt, aga kõikidel kahjuks pole selliseid asjatundlikke ja kogemustega lähedasi.
    Ja no muidugi: te olete ikka uskumatult tublid. Kaksikud lisaks väiksele rüblikule. Ma ei mõista kuidas on võimalik hakkama saada, aga tundub, et te olete väga head ja tublid vanemad!

    1. Esileedi

      01.03.2016 at 20:48

      Aitäh! 🙂
      Tore on vahelduseks lugeda ka positiivsest kogemusest 😉

  • Karmen

    01.03.2016 at 17:14

    Ma olen ka mõelnud et võiks selle osta. Laps saab märtsis 3kuuseks. Siiiamaani ainult rinnapiima laps aga vahel ikka kuskile vaja minna siis hea anda sellisest. Meil ka 3 last ja hea kui võidaks. Üks kulu vähem jälle

  • P

    01.03.2016 at 17:20

    Olin hiljuti omadega emotsionaalselt veidi väsinud kohas (viisakalt öeldes) ja just sel hetkel kui oli ekstra õnnetu olla, sain teada, et olen tädiks saamas ühele lapsukesele, keda on siia ilma väga kaua juba oodatud. Just sellele pisikesele mõnglile läheks minu poolt see kingitus, tänutäheks et mind mustast august välja tõi. (Tuleb välja, et kuigi siiani olen muhelevalt sellel blogil silma peal hoidnud, oli like jäänud panemata, nüüd on ta igatahes tehtud ja olemas)

  • Kiku

    01.03.2016 at 17:21

    Kasutame ka seda lutipudelit kui vaja lapsest olla eemal kauem kui 3h ja kuna ei tahtnud et laps rinnast võõrduks. Pudel ja otsik olid rinnapumbaga kaasas. Esimestel kuudel ei õnnestunud kohe sellest otsikust imemine ja ostsin tavalise lutipudeli, millest laps lootusetult piima kurku tõmbas. Ta on küll juba kolmas laps, aga teiste lastega pole lutipudeleid kasutanud…seega tundsin et olen ikka eriliselt saamatu kuniks imetamisnõustaja (kelle juurde ei sattunud pudelist söötmise tõttu) käest kuulsin, et see ongi normaalne et rinnalaps lutipudelist piima kurku tõmbab, rinnast piima kätte saamiseks tuleb palju tugevamini imeda ja soovitas mulle samuti seda sama lutti kasutada – proovisime uuesti ja halleluuja, laps suutis ära õppida sellest kummalisest lutist imemise ja ei tõmmanudki kurku sest see lutt toimib kuidagi teisiti.

    Aitäh video eest, mul polnud aimugi et neid auke ja sälke tuleb jälgida kuigi omaarust lugesin kaasasolnud juhendi läbi küll. Ei teadnud ka sellest lihtsast kokkupanemise nipist.

    Minu kolmas sündis päev pärast kaksikuid nii et teie tegemisi on seetõttu eriti tore jälgida. Toredat kasvamist!

  • Angeli

    01.03.2016 at 17:35

    Kerstin, oled ääretult tubli!
    Kui nägin lutipudeli postitust, mõtlesin, et kus selline postitus 2a6k tagasi oli, kui ma selle pudeli oma lapsele ostsin ja ilmselgelt kasutasin valesti hetkel, kui seisin ka imetamisega suurte raskuste ees (jumal tänatud, et saime probleemist üle).
    Olen nõus sinu postituse sisuga ja eriti viimase osaga- mina ei usalda väga meie perearsti jne, nad ei ole toetavad, vaid suruvad peale oma visioone ja ajavad näpuga tabelites järge!
    Loodan, et see postitus on millegi suurema algus!

    1. Esileedi

      01.03.2016 at 20:49

      Ma tänan! 🙂 Ja ausalt ise loodan ka, et see on millegi suurema algus!

  • Silja

    01.03.2016 at 17:49

    Mina sooviks kinkida ühele värskele noorele emmele,kellel sündis 9 veebruaril üks väike pojake,kes on nüüd veetnud terve kuu haiglas,oli natuke vara tulla siia ilma.Neile kuluks see väga,väga,kuna siiani pumpab piima välja ja söödab sondiga.

  • Kah süüdlane :)

    01.03.2016 at 17:54

    Ka mina noore emana tegin palju vigu, esiklaps võttis peale sündi palju alla, püüdsin imetada, aga kuna laps sündis keisriga ei saabunud piima mitu päeva…siis aitas sünnitusmajas süstal ja rpa. Koju minnes piima oli aga laps ei osanud imeda, mina ei osanud anda…röökis ööde kaupa, tekkis piimapais, 39 palavik…kuu ajaselt ei olnud poja veel sünnikaalus tagasi. Käisin ka nõustaja juures, kui lapsele seal rinda näitasin, pistis ta röökima…nõustaja mõistis…soovitas süstla pudeli vastu vahetada 🙁 Nüüdseks on poeg 2,4 aastane, terve, tugev, kenasti arenenud laps, süütunne vaevab mind aga siiani…mitte sellepärast, et pudeliga toitma hakkasin, vaid sellepärast, et oma kõige kallimal nii kaua piinelda lasin…kahetsen südamest.

    1. Esileedi

      01.03.2016 at 20:51

      Nii kurb on seda lugeda! Aitäh jagamast!

  • Marii

    01.03.2016 at 18:16

    Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühingu kommentaar on lihtsalt justkui raamatutekst. Paraku on päris elu tihtipeale hoopis midagi muud kui nö raamatutekst. See ei arvesta varianti “aga mis siis kui..” Ja neid “aga mis siis kui..-sid” võib olla nii palju nagu ka eelnevatest kommentaaridest saab lugeda. Olen ka ise kahe lapse ema ja kahjuks ebaõnnestunud imetaja. Mõlema lapsega on lugu üsna sarnane. Lapsed on mõlemad väga kehvad imejad olnud, esimest last ma ei saanudki õigesti rinnale, kuna ämmaemand tuli minu juurde nibukaitsmega öeldes, et mul on halvad nibud ja et sellepärast ei võta laps rinda. Samuti anti liigse kaalukaotuse tõttu lapsele pudelipiima, mis ilmselt samuti imetamise õppimisele kaasa ei aidanud. Nibukaitsmega imetamine aga polnud minu jaoks jätkusuutlik, kuna ilmselt olid need vale suurusega ja lõpuks enam ei suutnud valule vastu pidada. Perearstile kurtes ei osanud temagi mind aidata ja ma ise ei teadnud samuti imetamisnõustajatest midagi. Laps sai rinda kuskil kuu aega. Aasta oli siis 2013. Eelmise aasta lõpus sündis mul teine laps ning ma olin kindel, et nüüd olen ma ju targem ja saan hakkama. Mässasin esimesed kaks ööpäeva, et teda rinnale saada, mis lõpuks isegi õnnestus. Olin nii õnnelik! Nii õnnelik, et lasin lapsel tund aega rinnal olla ja süüa. Siis aga tekkis mul hirmus piimapais ning laps ei saanud jälle korralikult rinda kätte. Sai haiglas samuti pudelist lisapiima juurde, kuna polnud piisavalt juurde võtnud. See ilmselt rikkus kõik ära, sest pärast seda laps enam rinda ei võtnud, isegi imetamisnõustaja juures ei õnnestunud rinnale saada. Samuti ei aidanud nibukaitse, kuna see suurus, mis minu rinnale sobis, oli lapsele liiga suur ja ta seda ei tahtnud ka imeda. Ja nii see läks. Laps sai rinnapiima 2 nädalat. Muidugi oleksin saanud pumpamise teel rinnapiima kauem anda, aga ilmselt pole ma öiste pumpamiste osas kuigi vastupidav. Mõtlesin ka oma 2aastasele lapsele ja mehele, kelle jaoks tahtsin olemas olla.
    Ühesõnaga olen ma sinuga täiesti nõus, rinnaga toitmisel peaks olema rohkem abiks juba sünnitusmajas, mitte kohe anda pudelist pulbripiima, kuna emad väsimusest on sellega ka nõus ja see teeb karuteene edasisele imetamisele. Ometi tahavad ju kõik, et emad imetaks, aga samal ajal aetakse näpuga raamatust järge ning kui numbrid ei klapi, on see kohe unustatud.
    Samuti ei ole mõtet probleeme eitada, me ei ela ideaalmaailmas, kus kõik on ühe liistu järgi. Just on vaja teada, mida erinevate probleemide tekkimisel teha. Et ei oleks selliseid olukordi nagu sünnitusmajas, kus kurdad ämmaemandale, et laps on rahutu ja ei saa rinnale, mille peale ämmaemand sind tülpinud näoga vaatab ja ütleb, et lapsel on mähe vahetamata, sellepärast ning läheb ära. Kõik muudkui nõuavad, aga abi ei ole. Mina samamoodi ei näinud haiglas olles imetamisnõustajat. Käisin tema juures alles hiljem, aga selle aja peale oli juba kahju suurem.
    Ja kui ära unustada probleemid siis – miks ei võiks üks imetav ema vahepeal anda pudelist rinnapiima? Kui on tarvis ära käia, saaks ennast korrakski kas või üksinda poes käimisega tuulutada või öösel ühe ärkamise võrra rohkem magada. Sellisel juhul on just hea, kui on ka õige pudel. Aga ei, seda vist ilmselt ei tohi keegi teada.
    Väga pettumustvalmistav on Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühingu kommentaar. Ometigi peaksid sealsed inimesed olema kursis antud teemaga ja võimalike probleemidega. Või siis ollakse nii raamatutarkuses kinni, et võõrdutakse päris elust. Ja nii langevad noored emad depressiooni, kui öeldakse ainult, mida peab tegema, aga abi pole kuskilt loota, kuidas seda päriselt teha.

    1. Esileedi

      01.03.2016 at 20:53

      Aitäh Sinu pika kommentaari eest! Olen Sinuga täiesti nõus!

  • Mona

    01.03.2016 at 18:22

    Olen juba üle 2 kuu enda enneaegselt sündinud lapse jaoks rinnapiima välja pumbanud ning sisse söötnud. Ise olen läbi nagu läti raha ja sellest annab ka märku mu enda tervis.
    Kasutan Difraxi lutti, millega saab reguleerida piima lutist väljumise kogust, kuid nüüd on see lapse jaoks juba liiga kergeks muutunud. Soov on küll rinnaga toitmisele üle minna, kuid jaksu on vähe. Aitäh, et selle postituse tegite, kindlasti proovin seda lutti ning loodan, et see aitab rinnale üle minemisele kaasa. Ärge üldse muretsege selle reklaami tegemise pärast, ma usun, et on palju emasi, kes on raskustes rinnaga toitmisega ning see on ju üks hea vahend, mis seda võiks soodustada.

  • Angie

    01.03.2016 at 18:26

    Meile kuluks see pudelivärk marjaks ära oma peres. Lapsel tulid hambad vara ja öösiti pean andma talle rinna asemel vett, kuna öine pidev rinnapiim hammastele liiga teinud. Suu pidevalt magus ja öösiti süljenäärmed ei tööta. Vot, sellised lood.

  • Angie

    01.03.2016 at 18:28

    Minul sisuliselt sama kogemus haigla, ämmaemandate ja intensiivosakonnaga. Täiesti nõus kõigega!

    1. Esileedi

      01.03.2016 at 20:54

      Tõsiselt kurb kuulda veel ühest sellisest kogemusest. Aitäh jagamast.

  • maarja

    01.03.2016 at 18:49

    Kaksikute emana…kümnega nõus

    1. Esileedi

      01.03.2016 at 20:54

      🙂

  • Kaari

    01.03.2016 at 18:52

    Usun, et see on pudel, mille oma juunis sündivale tütrele kindlasti osta. Kuid kui on võimalus saada see ka loosi teel, siis katsetan oma õnne,

    P.S. Tänan hea postituse eest! Olen esmarase ja kõik on nii uus ja nii palju on uurida erinevate lapsele sobilike asjade kohta – hea, et leidub selliseid ausaid ülevaateid.

  • Tuuli

    01.03.2016 at 19:07

    Minu arvates tehakse haiglapersonalile siin (ja kommentaarides) tiba liiga. Olin Tü sünnitusmajas 2012. Piima normaalselt hakkas tulema alles koju jõudes (5 päev). Kolmanda päevani ei saanud laps rinnast tilkagi aga ka mitte muud lisa. Hakkasin ise muretsema ja küsisin, et kas ma peaks midagi andma juurde. Ja sedagi kohe ei tahetud anda, pidin enne ja pärast imetamist last kaaluma (minu suureks õuduseks oli ta pärast pooletunnist imemist 2g kergem). Siis anti ka rpa ja pudel aga ka väike topsike, mida mina siis kasutasin.
    Ma ise arvan, et keegi ei sündinud mulle mingit rpa-d, sest lapse imemistehnika oli esimesest hetkest super ja isu ka. Küsiti vaid, et kas piima tuleb? Mina mõtlesin, et vast ikka tuleb, sest ta aktiivselt imes pool tundi järjest ja pea iga kahe tunni järel. Aga ma ei heidaks personalile midagi ette. Mõni töötaja oli ninnu nännum ja mõni otsekohesem.

    Kõige selle tulemusena sai tegelikult “probleemiks”, et mu laps ei õppinudki lutipudelist joomist ära, rääkimata luti kasutamise mõttest. Imes rinnapiima 2a ja 4k (kui oleks minu teha olnud, oleks ma ta võõrutanud juba aastaselt aga jätsin otsustamise temale).

    Minu kogemus näitab ka, et rinnapiim ei kao nii kergelt. Käisin lapse juurest ära 3 nädalat, perioodil kus ta vaid korra päevas võttis rinda). Tagasi tulles olin kindel, et piim on otsas ja laps ei mäletagi. Aga kuigi esimestel päevadel oli vist piima vähem kui lapsele oleks meeldinud siis tekitas ta kiirelt endale vajaliku koguse.

    Kuna ma kogu selle kahe aasta jooksul lasin lapsel söögiaegu diktreerida, siis ei tea ma mis on piimapais vm imetamisega seotud mured.

    Jõudu kõigile ja ilusat beebiaega!

    1. Esileedi

      01.03.2016 at 20:56

      Tore on kuulda positiivsest kogemusest! Aitäh jagamast!

  • Marje

    01.03.2016 at 19:23

    Maru tuttavad lood?Mina võiksin oma sünnitusjärgsetest päevadest lausa raamatu kirjutada.5 päeva,mis ealeski meelest ei lähe. Nüüd tagasi mõeldes ei tundu asi enam nii hull olevat, kuid toona oli ikka päris kole. Kui parasjagu ei imetanud või olematut piima välja ei pumbanud siis lahistasin nutta, et miks mina olen läbikukkunud. Igal hommikul külastavad sind erinevad ämmaemandad, kes on erineval ajal või eri õppeasutustes väljaõppe saanud ja annavad sulle erinevat infot uue ilmakodanikuga hakkama saamise sh imetàmise kohta. Leppigu siis vähemalt asutuse siseselt kokku ja ärgu lahmigu teineteise antud õppetusi maha. Mõnda huvitas ķäekäik rohkem, mõnda vähem. Iseenesest on kurb tõdeda,et sellisel ametil sellist ükskõiksust võis kohata. Ma ei väidagi,et kõik oleks halb olnud. Neljandal päeval üks vanem proua tundis huvi,miks laps on üle 10 % kehakaalust kaotanud ja siiani ei ole midagi ette võetud. Saatis koheselt ka nõustaja juurde ja andis erinevaid soovitusi ja tutvustas valikuid. Poleks teda olnud siis arvan, et oleks ka minu tirts 6ndal päeval lõpuks lambi all lõpetanud.Teisega oleksin kindlasti ise palju targem ja kogenum.

    1. Esileedi

      01.03.2016 at 20:57

      Aitäh jagamast! Ka minu jaoks oli häriv see, et ühe asutuse siseselt võis nii palju vastuolulisi nõuandeid saada.

  • Carita

    01.03.2016 at 19:26

    Väga hea postitus. Aitähh. Mina sünnitasin Belgias. Mäletan ise seda hirmu kui lapsele teisel päeval pärast sündi pudelit kästi hakata andma, kuna tal tekkis kõrge palavik ja mingit viga ei leitud siis otsustati, et kuna on tegemist väga suure lapsega (4,5kg), et järelikult on tal nälg ja vaja lisapiima anda. Ja mingist süstlast ei teinud keegi juttu, ikka pudelist. Mul oli suur hirm, et äkki ta ei hakkagi rinda enam võtma, kuid enne haiglast koju saamist (Belgias hoitakse haiglas pärast sünnitust 5 päeva), oli beebi rinna otsas tagasi, aega võttis, aga asja sai. Koju jõudnuna tuvastasin üsna pea, et mida rohkem täis ta kõhu enne magamajäämist sõi, seda kauem ta magas. Hâda oli aga selles, et laps sõi väga aeglaselt ja kippus rinna otsas magama jääma. Pumpasin siis piima välja ja andsin talle igal õhtul hea pudelitäie enne magamajäämist. Laps magas nagu kulda ja sai rinda rahulikult kuni 10,5 kuuni. ei võõrutanud see pudeli andmine teda midagi ja piim ka otsa ei saanud. Mitte, et ma propageeriks lutipudeli kasutamist, aga leian, et sellega hirmutatakse liialt. Ja liiatigi, kui peaks mingil põhjusel olema vajalik paar söögikorda lapsest eemal olla, siis in ju hea teada, et ta vähemalt alternatiiviga nõus on.

    1. Esileedi

      01.03.2016 at 20:58

      Aitäh Sulle! 🙂

  • lugeja

    01.03.2016 at 19:33

    Meile toodi ka esimese nutu peale lutipudel RPA-ga. Andsin ka. öeldi,et suur laps tahab palju süüa. Imetamisnõustaja küll käis sünnitusmajas aga temale tuli aeg ette kirja panna,seda ma ei teadnud muidugi. Imelik on see,et imetamist peetakse nii loomulikuks, eeldatakse,et kohe kõik sujub.Mina tundsin küll,et ma ei osanud. Üks asi on raamatust lugeda,teine asi päriselt seda teha. Ja nii saigi minu laps sünnist saati Rpa juurde. Kui laps sai ühekuuseks, siis kadus mul rindadest piim täielikult ja sealtmaalt sai temast pudelilaps. Algul põdesin väga. Tundsin,et pole piisavalt hea ema. Samas on ta siiani igati tubli ja terve laps.

    Olen seda meelt,et lähdust saab lapsele pakkuda ka siis kui rinda anda ei saa. Ja arvan,et sain sellega ka hakkama.

    1. Esileedi

      01.03.2016 at 20:58

      Aitäh Sulle! 🙂

  • Kai

    01.03.2016 at 19:43

    Esileedile suur aplaus minu poolt!!! Kaks põnni on mul kasvanud rinnalastena – paraku on postituse esimene osa üldjoontes üks-ühele minu esmasünnitanud lähikondlase lugu, kelle laps lõpuks rinda imema ei õppinudki ja sööb RPA-d, sest haiglas seda poolvägisi sisse topiti. Hoolimata protestist ja palvetest. Ühest küljest kõik nendivad, et rinnapiim on lapsele parim, teisalt survestatakse emotsionaalselt ja füüsiliselt kurnatud noort ema igast küljest tehistoidu andmisele. Ja ei anta mitte mingit nõu või abi. Näiteks kui mu õde järjekindlalt last rinnaga toitis, ja too kaalus piisavalt juurde ei võtnud, ähvardas perearst (!?!?) kaevata lastekaitsetöötajale ja anda asjale ametliku käigu, kui laps ei hakka RPA-d lisaks saama. Mitte imetamisnõustamist ei ole vaja vaid lastekaitsetöötajat, kes hakkaks kontrollima lapse näljutamise juhtumit. Kui see ei ole emotsionaalne ahistamine, siis mis on?
    Oma kogemuse najal saan kiita Kuressaare haigla lastetoa õdesid, kes lapse rinnale panemisel alguses suureks abiks olid. Minu teada pole meil siin saarel eraldi imetamisnõustajat olemas. Paraku – kõigi arstide (perearsti, naistearsti, lastearsti) visiidil käies on kõik väga imestunud, et aastane ja vanem laps veel rinda saab. Sellest võib järeldada, et tegu on pigem erandi kui reegliga.
    Samas olen ma siiralt veendunud, et iga hooliv ema on ise oma lapse spetsialist – ja valdavalt on sisetunde järgi toimimine kõige õigem. Mis iganes graafikuid seal perearsti kabinetis ka ei joonistataks. Iga laps on eriline – isegi kui neid lapsi tuleb sinu ellu korraga kaks komplektis. Ja on tore, kui keegi jagab oma kogemust abivahenditest, millest tõesti on ka ABI.
    Jõudu ja jaksu!

    1. Esileedi

      01.03.2016 at 20:59

      Aitäh Sulle! 🙂

  • Egle

    01.03.2016 at 19:47

    Väga tuttav teema. Minu mõlemad lapsed olid alguses väga kehvad rinna imejad. Kuid mõlema lapsega tegin tõsist tööd. Sõna otseses mõttes tööd. Tundub, et imetamine on loomulik asi, kuid kahjuks see nii ei ole. Peale sündi mõlemad lapsed võtsid rinda, kuid mida tund edasi seda vähem rinna vastu huvi tundsid. Rinnast nad piima kätte ei saanud. Väiksem laps langetas koguni 9,8 % sünnikaalust.
    Sünnitasin TÜK kus osakonnas ma mingit abi ei saanud. Ämmakad vaatasid, üritasid last rinnale panna, kui see ei õnnestunud kehitasid õlgu ja läksid. Käskisid ainult ise edasi proovida. Ja nii ämmakas ämmaka järel. Nutsin ja üritasin, kuid tulugult. Mõlema lapsega hakkasin teisel päeval pumbaga piima välja pumpama, et ikka tekiks rinda piim. Ja siis andsin seda esimesele lapsele pudeliga, teisele lapsele calma lutiga.

    Esimene laps oli 10 päevane kui imetamisnõustaja juurde TÜK läksin. Kliinikumis on suurepärane imetamisnõustaja ANNE ILVES. Ta oli mulle imetamisnõustaja, psühholoog, sõbranna jne. Ilma tema rõõmsa meele ja positiivse suhtumiseta oleks ma alla andnud ja lapsed polekski rinnapiima saanud. Anne soovitas calma lutipudelit, nibukaitset, lubas ka mõlemale lapsele lutti anda, kuna titade imemisvajadus on suur. Kõik millest ämmakad käsevad eemale hoida. Ja ühiste jõupingutustega saime mõlemad lapsed rinnale. Poisi 1 kuuga ja tüdruku 2 nädalaga. Poiss sõi nibukaitsmega 4 kuud ja tüdruk 2 kuud. Nendes abivahendites pole midagi halba. Need on mõeldudgi kasutamiseks neile, kellel on probleeme. Tore,et selline postitus tehti. Sest see on tõeline värske ema õudusunenägu, kui ei saa oma lapse rinnaga toitmisega hakkama. Ja kallid emad, kui teil on probleeme imetamisega, siis pöörduge imetsmisnõustaja poole. Teise lapsega nõudsin juba haiglas olles endale Anne Ilvese palatisse, kuna sain aru, et teise lapsega on imetamine sama keeruline. Minul ei olnud kahjuks osakonna ämmaemandatest mingit abi.
    Olen enda üle väga uhke ja õnnelik, et nägin nii palju vaeva ja sain hakkama. Esimene laps sai rinda üle aasta ja teine laps praegu 11 kuune ning plaanin last imetada kindlasti aastani.

    1. Esileedi

      01.03.2016 at 21:01

      Aitäh Sulle jagamast!

  • Grete

    01.03.2016 at 19:51

    Meie peres kuluks see pudel maikuus sündivale beebile kindlasti ära 🙂

  • Siim

    01.03.2016 at 19:56

    Tervitused,

    Ma kingiksin selle lutipudeli oma kallile abikaasale. Meil on tulemas esimene laps ja ärevus on sellel teemal üpriski suur.

  • Leelo

    01.03.2016 at 20:00

    Enam paremini ei saakski sellisele kommentaarile vastata, suur aitäh! Mind sunniti sünnitusmajas vastu minu tahtmist kasutama nibukaitset, kuna laps ei saanud kuidagi imemisega algust tehtud. Üks ämmaemand suutis vinge rinnaväntsutamise peale lapse imema saada, aga teised ei viitsinud sellega jännata. Kõik ütlesid nagu ühest suust, et mul on sissepoole nibud. Olin täiesti segaduses, kuna nibud on korralikud ja täiesti normaalsed. Aga no kui profid ütlevad, et sissepoole, ju siis on. Jajah. Meid käis vaatamas ka imetamisnõustaja, kes oli ääretult tore inimene, aga ei vaadanud kordagi ei minu rindu ega lapse imemisvõtet. Noogutas kaastundlikult mu lugu kuulates ja soovitas kasutada Medela nibukaitset suuruses M, kuna sellega on tema kogemuses kõige enam edukalt imetatud. Paar tundi hiljem vaatas meid üle lastearst, kes kuuldes, et kasutan imetades nibukaitset, vaatas mu rinnad üle ja pööritas silmi, et mis mõttes sissepoole nibud! Seejärel uuris ta lapse suud ja avastas, et keelekida on nii lühike, et laps ei saa keelt suust väljagi ajada, s.t õige imemisvõte on tema jaoks võimatu. Lapsele tehti tund hiljem skalpelliga väike lõige, et vältida ka hilisemaid kõnehäireid, ning sealt edasi muutus imetamine täielikult. Selle erandiga, et kuna nibukaitse oli lühikese ajaga juba armsaks saanud, polnud poja nõus paljast rinda võtma. Kuna õnneks see mu piimatootlikust ei mõjutanud (pumpasin kuude kaupa sügavkülma varusid, sest rinnad ajasid lihtsalt üle), võtsin asja rahulikult ja hakkasin aeg-ajalt ilma katsetama. Umbes kolmandal kuul sain lapse lõpuks täiesti ilma kaitsmeta rinnale. Kogu selle saaga juures olen ülimalt tänulik lastearstile, kel oli oidu lapse suud kontrollida ja mõõdukalt tänulik imetamisnõustajale Medela soovitamise eest – kui kahju juba tehtud, olid need vaieldamatult parimad. Valveämmaemandad olid aga väga pealiskaudsed, iga vahetus rääkis erinevat juttu ja mulle ei mahu siiani hinge, kuidas saab sellist tööd tegev inimene tembeldada täiesti tavalise ja normaalse rinna sissepoole nibudega probleemiks?

    1. Esileedi

      01.03.2016 at 21:02

      Taaskord aitäh jagamast! Ja nii tore, et kõik lõpuks laabus! 🙂