Investeerimisest ja iseteeninduskassadest.

Sel kuul on rahatarkuse kuu ja mina olen kõike muud kui rahatark ning sellepärast kasutan mina endast edukamaid ja targemaid, et õppida, mida nemad teevad. Minu blogi käeb aeg-ajalt kaemas tegelane nimega Rahakratt, kes alustas raha paigutamisega mitte millestki ja tänaseks on ta portfell kasvanud üle 70 000 euro. Eeskuju missugune. Seega, et mitte ratast leiutama hakata, olen mina end avastanud korduvalt tema blogisse mattununa, et gurut ennast mitte segada, vaid järgida tema tähelepanekuid. 

Mina olen kasvanud mentaliteedis, et raha koguneb kusagil kodus sukasäärde. Või äärmisel juhul mõne paksu raamatu vahele peidetuna. Kõik mu esivanemad kogusid selliselt endale kirsturaha, et surres mitte teistele koormat kanda anda. Ka minul istub nö sukasääres summa, mis oleks piisav mu matusteks, aga ma hea meelega selle peale veel ei kulutaks. Vähemalt järgmised viiskümmend aastat veel mitte ja seega on mul plaan saada raha-asjades targemaks ning tekkiski idee (kõik, kes asja rohkem jagavad, võite mu eemsärki vabalt suunata või mõttekamaks muuta), et 1. aprillil investeerin ma 100 eurot, et näha selle kasvu/langust 1. jaanuariks. Ma mõistan, et 100 eurot pole tagasisaadava tulu mõttes mitte midagi, aga ma ei teekski seda eesmärgiga rikkaks saada, vaid mõista, kuidas see investeerimismaailm töötab. 

Kas keegi võtaks minuga koos selle eesmärgi ette ja saaksime siis aasta lõppedes võrrelda ja arutada, kellel kuidas läks? Võitjale panen ma mingi auhinna ka välja. Teekski nii, et võitja saabki minult 100 euro kinkekaardi. Kes oleks käpp, andke blogi kommentaarides märku ja paneme nimed kirja. See on selline harjutus iseendale, et ma oskaks ka ülejäänud sukasääre raha paigutada nii, et see vähemalt enda väärtust ei kaotaks või loodetavasti kasvaks.

Rahast rääkides olen ma üldse aina enesekindlamaks muutunud. Meil käis külas sõbranna, kes küsis esimese asjana, et kuidas säästmine läheb. Väga hästi. Säästetud rahasummast on minu jaoks suurem võit vaimne muutus, sest ma olen rahaga tunduvalt hoolsam. Ma ei ole muutunud Max Kooneriks (#Kogumispäeviku liikmed teavad, kellest ma räägin), kuid mul on täpselt ära jaotatud, kuhu mis raha läheb. Toidupoes olen ma maksnud ainult sularahas. Ainukesed, kes seda mingil määral lörtisvad on poemüüjad, sest nüüd, kus kõigil maksuametist raha tagasi tuleb ja viiekümnestega poodi minnakse, pole neil kunagi raha tagasi anda ning ma pean ikka kaarti kasutama. Teised peorikkujad on iseteeninduskassad. Enamikes poodides ma siiski neid väldin. See on minu tagasihoidlik viis robotite invasioonile vastu seista ja inimeste töökohtade eest võidelda. Mitme ketipoe iseteeninduskassad on nagunii nii tüütud, et nendega eriti ajaliselt ka ei võida. Õnneks mu kodupoel on iseteeninduskassasüsteem mugav ning seal võetakse vastu sularaha. Ehk pole 100% robot veel.

Raha ise aga ei ole nii palju kõrvale õnnestunud panna, nagu plaaninud olen, sest ma ei tea, kas see on alati nii olnud ja ma pole seda täheldanud, et meil on pidevalt mingeid ootamatuid väljaminekuid, või on see just nüüd kiuste tekkinud. Pole ime, et mul kunagi raha arvele kuu lõpus alles ei jäänud, sest mul polnud aimugi, kuhu kui palju mul iga kuu kulus.

Kui ma algselt eelarvet paika panin, siis oli mul iga kuu peaaegu sama eesmärk- säästa 500 eurot. Kuid kuud on ju erinevad. Jaanuaris oli Noorsandil sünnipäev – kulu, mida ma polnud märganud arvesse võtta umbes 120 eurot. Veebruaris Esileedil- ootamatu kulu umbes 200 eurot. Sel kuul on minul sünnipäev ja õnneks selleks päevaks ei plaani ma mingeid kulutusi, kuid ma tean ette, kuidas me vanemad meie plaanidel trambivad ja ka kutsumata rõõmsalt koogiga ukse taha ilmuvad. See tähendab, et midagi kulub ikka. 

Pluss on sünnipäevad teistel. Olen märganud, et tava kingitus on täiskasvanu sünnipäeval 30-50 eurot. Õnneks ei käi mu lapsed veel lasteaias, sest ma vaatan tuttavaid, kelle lapsed mõndadel nädalatel neljal õhtul järjest erinevaid sünnipäevi väisama on sunnitud. Kindlasti lõbus, kuid ka mitte väga eelarvesõbralik. Ma ei teagi, et kui kaksikud lähevad koos sünnipäevale, kas siis ka viidav kingitus peaks 2x kallim olema? Mis see normaalne summa üldse on, et lapse sünnipäeva kingile kulutada?

Seega plaanitud 500 eurot kõrvale on esimestel kuudel olnud pigem 250 eurot kõrvale. Mis teeb märtsi kuu lõpuks kokku 750 eurot säästu. Raha, mida mul varem ei olnud. Kuid samas olen ka 750 euroga graafikust maas. Pole midagi. Suvel panen lapsed maantee äärde maasikaid ja limonaadi müüma ja defitsiit saabki kokku lapitud. Pealegi plaanin ma sel aastal välja anda raamatu, mis peaks idee kohaselt mulle ka maja Bahamale ostma. Mul tuleb lihtsalt müüa miljon koopiat. Esileedi arvab, et ma ei peaks kõiki lootuseid sellesse matma. Ta võiks minusse rohkem uskuda. Kuid äkki peaks ma lihtsalt teemat muutma ja tegema hoopis eneseabi raamatu. Ma olen kuulnud mitmetest miljonäridest, kes on saanud miljonärideks, müües miljoneid koopiaid raamatutest nimega “Kuidas saada miljonäriks”. Geniaalne!

Kes ei ole veel #Kogumispäeviku liige, tulge ka. Täna oli näiteks päev otsa liikmetele kasutada elukindlustuse ekspert ja me saime kõik oma lollid ja targad küsimused ära küsida ning ka #Kogumispäeviku Instagrami konto on aktiivne, kus inimesed jagavad säästmisnippe. Suhtleme seal!

Seega, kes proovib oma kätt sel aastal investeerimismaailmas ja panustab 100 eurot? Jätke kommentaar ja proovime ära, mis saab.

Kommentaarid

“Investeerimisest ja iseteeninduskassadest.” on saanud 26 vastust

  1. Kristel ütleb:

    Ise alustasin eelmine kuu ja panin 120 eurot Mintosesse kasvama. Jälgin huviga kuidas Teil läheb. 🙂

  2. Miret ütleb:

    Mina soovin proovida, mis saab, kui oma 100€ kasvama panen. Olen valmis aasta lõpus jagama oma tulemusi ja ideid. Minu teadmised ses valdkonnas on jätkuvalt alla arvestust, aga proovida ju võib – Maksuameti “kingitus” ikkagi ju 😀 🙂

  3. Elve ütleb:

    100€ sinult investeerimiseks saada oleks väga meeldiv. Investeerin niigi juba mitu kuud järjest. 😀 Löön kampa. 😉

  4. Rahakratt ütleb:

    Haa! Ja kusjuures just täna panin ühe õpetuskõne kõikidele teooria-investoritele oma blogisse üles. Ei ole nii fäänsi see algaja bojaari elu midagi. Kardinate taga on ikka palju halle varjundeid ja mõnel päeval on ainus pelmeen, mida näed, omaenda silmade all. Aga siiski julgustan kõiki proovima ja soovin tugevat finantsmusklit!

  5. Erli ütleb:

    Proovin ka. Siis endalgi aasta lõpus hea vaadata kuhu järgmine aasta tasuks raha panna

  6. Katri ütleb:

    Ma lükkan ka sada letti.

    Kui paremat mõtet ei teki, siis panen selle crowdestate-i nagu varasemalt.

    Aga tglt tahaks lõpuks esimesed aktsiad ära osta. Takistuseks pole mitte mida vaid kuidas. Juhendad?

  7. Rahabot ütleb:

    Väga vinge! Soovitan ka soojalt alustada Kristi Saare ja Jaak Roosaare raamatutest ning seeläbi endale hea põhi alla panna. Tänu neile võin julgelt väita, et mina olen põhimõtteliselt tänase seisuga finantsvabadust nautimas. Algus tundubki hirmuäratav, aga kui hoo sisse saad, siis läheb asi juba libedalt ja põnevalt. 🙂

  8. Rahakratt ütleb:

    Amissa neid aktsiatest ostad? Et gämbeldada ja oodata tõusu ehk vara kasvu? Siis ära küll praegu osta, kuna aktsiad on enne kevadisi dividende kõrgemas hinnas. Tallinna Börs on siuke so-so koht. Raha kasvatamiseks aeglane, suurema raha hoidmiseks aga okei. Ja teenustasude mõttes ei tasu korraga väga alla 800-1000eur šhopingut teha seal.

    Crowdestate tuli just oma 2018.a. maj. tulemustega välja. Väga impressive numbrid olid!

  9. H. ütleb:

    Sobib, olen käpp.

  10. Kaiakoi ütleb:

    Teen kaasa !! Olen juba kulda investeerinud ja nüüd plaan ka muud vaadata 🙂 !

  11. Diana ütleb:

    Liitun! Kavatsen 100 eur Estategurusse suunata ja ilmselt iga kuu sutsatan ka Mintosesse, nii 50 eur kanti 🙂

  12. Helen ütleb:

    Varasemalt on 200 esimest eurot crowdestate alla investeeritud. Eks paistab mis sellest saab.
    Väljakutsest võtan osa ja panen oma järgmised 100 ka kuskile 🙂 teadmised ei tule kunagi kahjuks, niiet ootan postitust.

  13. Janika ütleb:

    Osalen ka, kuigi ega see umbes 10 eurot (oleneb kuhu investeerida) mis sealt aastaga ehk tuleb, enam nii palju ei motiveerigi. Paneks rohkem, saaks rohkem tagasi 🙂 Hasart.

  14. B ütleb:

    Minu seltskonnas on täiskasvanute kink 20-25 eurot. Lähedasemate sõbrannadega oleme jõudnud pigem sinnamaale, et kinki ei tee, aga lähme lihtsalt koos sööma. Laste kingid on minu arust 12-15 eurot täiesti okei, kui keegi tahab kallimat tuua, siis lasku käia, aga mina ise teen u sellises vahemikus. Kui ma viiks 2 last sünnipäevale, siis teeksin suurema kingi küll (või 2 kokkusobivat väikest), aga vb mitte päris 2x suurema.
    Olen lugenud ka artiklit, kus soovitati vanematel tuimalt pidurit tõmmata, kui sünnipäevi liiga palju on, et lapsel jääks aega ka niisama olla ja puhata. Isiklikult nõustun, kuigi seda peaks kuidagi targalt ellu viima, et laps kurb ei oleks.

  15. Helena ütleb:

    Olen käpp 🙂

  16. G ütleb:

    Proovin ka! 🙂 Ise vaatan ühisrahastuse poole vist.

  17. Eido ütleb:

    Olen nõus. Mind huvitab, mille alusel võitja välja selgitatakse, kellele see sada siis suunata? Kui näiteks panna Crowdestate 100€ ja sealt peaks laekuma esimene intress 36 kuu pärast koos põhisummaga (mõnel laekub 60 kuu pärast). Kas ma siis tegutsesin 31.12.2019 seisuga edukalt ja sada võib rahulikult mulle anda või pean oma edu ikkagi kevad 2022 üle vaatama? Kas siis oli edu või oli hoopis ebaedu detsembri lõpu seisuga? Me võime ju sellest rääkida dets. lõpus, et siiamaani olen edukas olnud ning ca 28 kuud on projektil veel minna. Aga tegelikult on plaanis mitmel rindel panustada, siis on midagi päriselt ka rääkida, mis selleks ajaks ka lõppenud on.

  18. Eliise-Marie ütleb:

    Mina liituks ka 🙂 Huvi pärast vaataks ka juba. Bondorasse olen pannud ja kuigi seal on summad väikesed, siis vahva on vaadata, kuidas asi ise töötab.

  19. A. ütleb:

    Huvitav väljakutse! Ja 100€ võiks “mängida” küll. Teeme ära, aga ootan juhiseid, sest ei ole mitte kunagi nö investeerinud 🙂

  20. Kirss ütleb:

    Tulen löön ka 100 raha letti.

  21. Möögu ütleb:

    Ajad peavad ikka kehvad olema, kui juba taksojuhid “investeerima” kipuvad.

  22. […] kirjutasin postituse selle kohta, et blogija Henry esitas Facebooki populaarses grupis #kogumispäevik väljakutse kõigile soovijaile. Väljakutse […]

  23. G. ütleb:

    Lugedes viimaste päevade uudiseid ühisrahastusplatvormidega seoses tuli see algatus meelde. Aga ma ei leidnud, kas kuskil on mingi kokkuvõte ka?

  24. Avo ütleb:

    Sattusin siia juhuslikult, olen kuskil poolel teel omadega. Alustasin keskkooli ajal ja olen pikalt katsetanud. Ütlen, et põhimõtteliselt vahet pole, mis teie 100 euroga praegu juhtub 🙂 Oluline on õppida ja katsetada mõistlikes piires ning teadmiste ja riskijulguse kasvades saab suuremat palli veeretada. Aga alguses on vaja väike pall veerema saada.

    Edu teile!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Päevaküsimus

Kas pigem ootamatu pettumuse olukorras

Loading ... Loading ...

Otsi

Arhiiv

Liitu uudiskirjaga

FB ja IG seab aina kitsendusi, kui paljude inimesteni mu sõnumid ja postitused jõuavad. Jäta palun enda e-maili aadress, sest ma plaanin korra nädalas (või paari nädala tagant) saata mailile ühe uudiskirja, et sa ei jääks väikesest meelelahutusest ilma lihtsalt sellepärast, et FB nii otsustas. Luban, et need jäävad ainult minule ja ma ei levita neid kellelegi, ega hakka ka saatma spämmi. Luban olla viisakas ja vastutustundlik.

Loe ka neid lugusid

  • Pe**e, t**a, f**k ja teistest vahvatest sõnadest

    Kuna eile oli FB seinal juttu ropendamisest, siis ma mõtlesin, et kirjutaksin natukene meie pere filosoofiast sel teemal. Ma ei ole kunagi eriti suur ropendaja olnud. Mul on…

  • Miks te endale koera soovite? Peamiselt laikide pärast!

    Kuna mul pole mingit skandaali teile vahendada (tegelt üks on, aga sellest ma ei räägi), siis minu jälgijaskond on üpriski stabiiline, väikese tõusunurgaga ülespoole. Iga kuu tuleb mõnikümmend…

  • Midagi hoopis teistsugust

    Postitus valmis koostöös GoGoNanoga Ma huvi pärast vaatasin, et millal oli minu esimene koostöö GoGoNanoga ja kui mu blogi mulle ei valeta (vabalt võib), oli meie esimene koostegemine…