Täna on sadadel eestlastel kavas suur koristuspäev

25.01.2019

Iga nädal saab meie kodu täiesti korda. Teisipäeviti on meil abis koristaja ja pole paremat tunnet, kui ta ukse enda selja tagant sulgeb ja minema läheb. Ja üldse mitte sellepärast, et mulle ta seltskond ei istuks, ei, ta on üks vahvamaid inimesi, keda mul on au tunda, vaid sellepärast, et kui ta ära läheb on meie elamine nagu palee. Meil on nii palju ruumi. Ma julgen silmad kinni suisa kolm sammu järjest astuda, kartmata, et ma endale midagi jalga astun. Osades tubades suisa kajab. Vahel ma lihtsalt istun diivanile, tõmban ninaga sisse sügava sõõmu puhast õhku ja naudin.

See puhtus ei püsi väga kaua, aga paar tundi ikka. Ja lapsed loomulikult ka ei hellita. Me üritame neisse koristuspisikut süstida, aga see käib neil vägagi hooti. Enamjaolt nad siiski kallavad kastidest asju välja, mitte ei pane neid sinna tagasi. Kuid ma tean, et ühel hetkel tuleb taas koristaja, kes mu LEGO klotside alt välja päästab ja elurõõm tuleb tagasi.

Kuid koht, kus mul valitseb aastaid suur korralagedus ja korda ei paista tekkivat, on mu nutiseadmed. Täna toimub suur Digitaalne koristuspäev, kus sajad ja tegelikult tuhanded eestlased teevad enda digimajanduse lõpuks korda. 

Mul isiklikult on seda üleskutset hädasti vaja. Mul on nii palju vajalikku välistele kõvaketastele, mälupulkadele, arvutisse ja telefoni salvestatud ja lisaks on mul seal veel kolm korda rohkem ebavajalikku. Ma võtaks meeleldi ka sinna koristaja, kuid sellega on keerulisem. Ei tea keegi teine, kas mu failid mu arvutis on kunst või saast.

Isegi mina ei tea, mis mu telefonis on prügi ja mis lubatud. Mul on telefonil 64GB mälu ja lisaks on seal sama suur mälukaart ka kaasas. Ilmatuma suur ruum. Ometi ütleb mu telefon mulle iga kord kui ma mõnd uut äppi endale soetada püüan, et ruum on täis ja kustuta enne midagi ära. Probleem on selles, et ma jagan seda telefoni kolme lapsega, kes on telefoni vajalikku kraami täis pannud. Minu silmis üdini ebavajalik ja nende arust võiksin ma ruumi tekitamiseks enda äppide kustutamisest alustada. Ometi on mul plaanis täna süda kõvaks teha, lapsed ümber istuma võtta ja igaüks saab valida kolm mängu, mida ma kustutada ei tohi ja ülejäänud kümme tuhat rakendust läheb kustutamisele. See on uskumatu, kui palju segadust nad selle piiratud ajaga telefonis luua saavad. Samas, mis seal imestada, kodu segamini ajamisega on nad sama osavad.

Nädal tagasi tegin ma Noorsandist video, mida Facebooki jälgijad näha võisid. Selleks kogusin kokku videod möödunud viiest aastast, kus Noorsand peal oli. Kui mul video monteerimisele kulus vast 40 minutit, siis sellele eelnes umbes viietunnine arhiivis kaevamine, sest see arhiiv on jaotunud kolme kõvaketta vahel, milles igas on veel sadu kaustu, milles igas võib olla sadu faile. Lisaks osaliselt ka Dropboxi ja Google Drive pilvedes. Kas nad on kõik vajalikud? Absoluutselt mitte!

Seega ma võtsingi ette, et teha korrastus enda fotode seas. Kui me vaatame vanu fotoalbumeid, siis paaril pildil istume me lasteaia peol, siis on üks pilt, mis on tehtud maja ees, kolmas kui sa käisid sõpradega ujumas. Minu fotokas suudab pildistada 10 kaadrit sekundis. Seega kui lapsed piparkooke teevad, siis mul ei ole sellest ei üks, ei kaks, ega kümme pilti, vaid mul on sellest armsast hetkest 100. Ja ma olen need kusagile alles jätnud ja püüda nüüd leida seda õiget kaadrit sadade piltide vahelt, on tõeline katsumus.

Ka mu tööfailid on enam kui kaootilised. Mul on firma nimeline kataloog, mida avades tuleb mul ette uus firma nimeline kataloog, milles on omakorda pea sama sisu ja pluss on teine nimega “Firma nimi 2”. Põhjuseks see, et kui ma olen arvuteid vahetanud, siis selle asemel, et eraldada terad sõkaldest, tõmbasin ma kogu arvutis oleva info kataloogi ja panin selle uude arvutisse. 90% kaustade sisust dubleerivad üksteist, aga kuna lisaks on veel see 10%, siis ei ole ma lisakaustu maha lasknud, sest see vajab süvenemist ja asja ettevõtmist. Tänase digikoristuspäeva puhul ma võtan selle ette. Õhtuks ei ole mul kolm segast firmakausta, vaid üks!

Lisaks on mul kusagil kraami, mida mu lapsed kunagi näha ei tohiks ja mida Esileedi ei tea, et mul kusagil alles veel on. Vennase üks lemmiktegevusi on vanu pilte vaadata ja mul käib alati jõnks läbi, sest kuna ma ka ise pole kindel, kuhu ma need räpased pildid ja videod omal ajal silmade eest ära panin. Ma ei imestaks, kui Vennas pahaaimamatult mõnele otsa komistab. Ma juba tean, et ma saan Esileedi käest kurje pilke esiteks selle eest, et ma sellisest asjast räägin ja teiseks, et mul midagi sellist arvutis on. Oh Esileedi, kui sa vaid teaks kui räpane mu mõtlemine mul tegelikult on. Sa ei lubaks mind üksi poodigi. Selleks tulebki digivahendid korrastada!

Ma korrastasin eile kataloogi nimega “Juuni 2017” ja kui see oli enne 800MB suur, siis peale korduvate-, uduste ja arusaamatute piltide kustutamist, vähenes see kaust 140 megale. See on ikka MEGA suur vahe. Ma sain 660 megast lahti ja see oli selle ketta esimene kaust alles.

Kuna Digitaalne koristuspäev on tänaseks planeeritud, siis võtke teie ka osa! Tehke oma arvutid ja telefonid pahnast puhtaks. Saatke pensionile äpid, mida te pole kuid või aastaid puutunud ja muide, kõik, kes end digitark.ee lehel Digitaalseks koristuspäevaks registreerivad, osalevad loosis, kus keegi võidab endale Macbook Airi, Lenovo IdeaPadi, iPhone Xri või Samsung Galaxy 9+. Vingemaid auhindu annab välja mõelda. Mine pane ennast kirja ja anna endale võimalus ja kui keegi teist võidabki, siis andke mulle ka teada ja las ma rõõmustan koos teiega kadestan natuke. Link Facebooki üritusele on SIIN.