Mõtteid lõppevast aastast

Ma olen tahtnud juba pikalt jagada teiega enda mõtteid, aga see on olnud keeruline, sest esiteks suri mu arvuti ära. Andiski lõplikult otsad. Mu IT-mees pani sinna kiirema ja uuema tehnoloogiaga kõvaketta ja see suri mingi tehasepraagi tõttu ära ning kui vana tehnoloogia ketastel oli selline, kust on asju võimalik kätte saada, siis need uued SSD kettad on sellised, millega katki minnes on kööga. Eriti on mul kahju, et mul polnud mingeid backupe ka tehtud. Õnneks pilte ma seal ei hoidnud, aga kõik tööga seonduv on nüüd vastu taevast. Seitsme aasta meilivahetus jne. Ise olin loll, et neid backupe teha ei viitsinud. Tuleb nüüd uus arvuti soetada ja edaspidi hakkan mingit pilveteenust kasutama, et asjad kaotsi ei läheks. Seni kasutan oma tööarvutit, mis on aga Mac ja kuigi ta on õhuke ja ilus, siis mina tahan omale PCd. Võib olla kui Mac isiklik oleks, siis meeldiks, sest antud hetkel pole mul administraatori õiguseid ja ma ei saa midagi juurde tõmmata ega muud taolist.

Teiseks on mul kolm masuurikat, kes igal võimalusel midagi kusagilt alla tõmbavad. Vennas tuhlab juba terve maja läbi, et enda jalgealuseid ehitada, kuhu peale seista, et vajaminev asi kusagilt alla tõmmata. Soovitavalt suure prantsatusega.

Missugune oli meie 2016? Hästi heitlik. Kahju, et aastalõpp oli mustades toonies, kuna Esileedi täiesti tervel ja sportlikul isal avastati vähk ning eemaldati 1,5 neeru. Avastati kasvaja ka kõhunäärmes, kuid mis õnneks osutus healoomuliseks. Loodetavasti on sellega siiski ühel pool, aga siiski, see lõi kõigil natuke jalgealuse kõikuma. Ka käisime Vennasega paaril korral EMOs, sest sündides oli tal mured neerudega ja igakord, kui tal palavik on, on Esileedil esimene hirm, et äkki on põletik tagasi. Hoiame ka sellel jooksvalt silma peal.

Imeline oli see, et minu lubadus Esileedile oli sel aastal, et mul ilmub raamat ja see sai teoks ning aitäh teile, kes te selle endale soetanud olete. See oli mu kõige esimene ja igaüks, kes te selle ostate, on see mulle suurimaks komplimendiks. Ma veel pean mõtlema, kuidas teid tänada. Päriselt ka see tähendab mulle nii palju. Mitte rahalises mõttes. Ma sain oma honorari kätte juba ammu ja hakkaksin protsenti saama, kui 1000 raamatut on müüdud, aga vist ei trükitagi juurde ja jääbki 1000. Seega, kes soovib lugeda, kuidas isa õpib isaks olemist läbi äpardumiste ja õnnestumiste, siis “Isa blogi ” raamat on Prismades-Selverites lettidel veel olemas. Saab tellida ka SIIT

Ka on tore, et ma läksin tööle. Kas see on edasiminek või samm tagasi, ei oska öelda. Polnud mul ju plaanis enam palgatööd teha, aga õnneks on see töö, mis on põnev. Kes ei tea, siis ma olen www.homme.ee portaali toimetaja, mis on Delfi meestele mõeldud portaal. Mul läheb seal päris hästi, kuid mu ambitsioon on siiski teha midagi päris oma ja praegu on mul peas tuluke, et luua sisuturundusfirma. Hakata firmadele, kes soovivad kaasata endale jälgijaid ja luua nendega sidet, pakkuma teenust, et ma aitan neil luua sisu, mis oleks huvitav. Hetkel on nii nukker see, kuidas enamus ettevõtteid räägivad oma sotsiaalmeedia lehtedel ja blogis endast- meil on uus toode, me oleme väljas seal messil. See ei ole sisu, mis inimesi huvitaks. Inimesi huvitavad nemad ise. Ka siin blogis te ei loe vaid minu toimetusi, vaid sageli tabab teid äratundmisrõõm ja huvi, sest ma püüan ka teid võimalikult palju kaasata ja ka kirjutades mõtlen ma, et kas see huvitaks mind, kui ma loeks seda võõra inimese blogist. See on idee, mis on praegu kaane all podisemas ja kui keegi soovib olla esimene katsealune, siis võta minuga julgelt ühendust.

Samas blogis on miski, millega ma hetkel rahul ei ole. Ma olen pikalt otsinud endale koostööpartnerit, kes sooviks olla minu koostööpartner piltide vallas ja leiaksime ühised huvid, et mina saaks kasutada nende fotovahendeid ja mina vastutasuks aitaksin neid pildis hoida, kui ma tootega rahul olen. Mul ei ole mingit moraalset probleemi teha reklaami asjadele, millega ma rahul olen. Varem oli mul koostöö Nikoniga, kes aga turult ära kadus. Hetkel on mul viis aastat vana Sony hübriid, mis aga on ajale hirmus jalgu jäänud ja sellisel pimedal ajal eriti häid pilte ei tee. Seepärast olen ka pilte vähem postitanud ja need, mis on, on sellised.. meh. Noh nagu tänases postituses. Need kõik küll Esileedi telefonist võetud.

Meie pooleaastane koostöö Salvestiga sai nüüd tänasega läbi. Seda olete vist kõik märganud, et see oli laste põhitoit. Pole muud, kui kiidusõnad nii nendepoolsele suhtlusele, kui toodetele. Kõik toidud lastele ei istunud, aga suuremalt jaolt ikka meeldisid. Ma teen uue aasta alguses ühe postituse ka, mis olid need meie lemmikud Salvestilt, et joon alla tõmmata. Ka ma lubasin teha pimetesti video, mis sai ka tehtud. Kuid siin süüdistage Esileedit, kes mu püksid koos mälukaardiga ära pesi. Sealt enam infot kätte ei saanud. Täna plaanisime video teha, kuid siis sain aru, et pole mõtet, kuna filmitöötlusprogramm oli surnud arvutis ja siia tööarvutisse ei saa ma ühtegi programmi lisada. Eesmärk on siis maitsta erinevaid beebitoite, et ära arvata, mis seal sees on. Kui ma endale uue läpaka soetan, siis see mu prioriteetide seas. ÄkkiEsileedi loeb siit vihje sünnipäevaks välja ja kingib selle mulle juba jaanuaris :).

Olen tänulik ka teistele koostööpartneritele, kellega sel aastal oleme mingeid projekte koos teinud. Esiteks tuleks kindlasti välja tuua Breden Kidsi, kellega meie koostöö jätkub ja ka edaspidi on meie laste riietevalikus ka nende riideid. Esileedi suur lemmikfirma. Teiseks jätkub meie koostöö One and Only e-poega, kelle maailma paremini libisevad kelgud, meil garaažis lund ootavad. Meie laste hambaid hoiavad jätkuvalt valgetena Jack and Jill’i hambapastad ja hambaharjad. Just kulutasin 70 euri OMA RAHA, et Noorsandile sealt elektriline hambahari osta ja täiendada pastade varusid ja midagi ostsin veel… Muide kahes viimases nimetatud poes kehtib ka meie allhindluskood AMHT10 ja kui te läehete sealt midagi soetama, siis kindlasti kasutage. Saate hinna rõõmsamaks. Lelunurgale aitäh, et nad meile need nutikad mängutekid saatsid, mis tänaseni igapäevases kasutuses on. Puzzledega on lubatud mängida ainult nende tekkide peal ja kui isu täis, tõmbab nööridest kinni ja trepi alla. Kindasti oli teid veel, kes kohe lennult ei meenu. Kui meenub, sisi kindlasti täiendan.

Kuid kuidas blogiga jätkan veel ei tea. Kuna blogi uudsus on kadunud, siis kui see varem ilmus Delfi esikal, siis enam ta sinna ei jõua ja ka lugejanumbrid ei ole enam päris need. Kui varem luges igat postitust oma 20 000 inimest, siis nüüd on see number ligi poole väiksem ja vahel veelgi vähem ja loevad need, kes on püsilugejad. Seega, kuidas blogiga edasi minna, et see jätkuvalt inimestele huvitav oleks, on miski, millele ma peaksin mõtlema, kuna lugejanumber on hetkel langustrendis. Eks igal asjal on oma eluiga, aga ma siiski ei sooviks päris ära lõpetada, vaid peaksin mõtlema, kuidas tuua uut elu.  Mina olen seda tüüpi inimene, kellel peab kõik olema arengus. Kõik peab liikuma edasi. Teha uus laps? Ei? 🙂 Hetkel tegime veel otsuse, et blogi jääb veel delfis ilmuma kolmeks kuuks, siis otsustame. Ilmuma jääb ta ka edaspidi, lihtsalt Delfi on hea motivaator, sest minult oodatakse seda igal neljapäeval. Muidu äkki kaoks regulaarsus ära.

Eks abiks oleks, kui ma paneksin blogisse reklaamid, aga te olete nii kiitnud mind nende mitte panemise eest, et ma olen seda ikka ja aina edasi lükanud. Loodan, et te ära ei lähe, kui te neid siin ühel hetkel ristist kinni panema peate. Kuigi teeniksime me mitte nende reklaamide eest, vaid kui keegi neil ikka klikiks.

Ja mu blogi algne vorm, ehk kaalublogi saab kohe kohe uue hingamise, sest olin mina üks kahest blogijast, kes valiti Sportlandi blogijateks. Postitused hakkavad ilmuma siin lehel, aga Facebooki leht ei ole a mida henry teeb, vaid a kuhu henry jäi. Päris ära ma ei kao, aga loodetavasti jääb mind palju vähemaks, sest enne kolme last, oli mu kaal 40kg kergem kui praegu, sest ma sõin kontrollitud dieeti ja käisin 5 korda nädalas trennis. Siis kadus kõik päevapealt ja sõin seda, mida kiirelt sai, magada sai episoodiliselt ja mulle meeldivad trennid (korvpall, crossfit) tuli ära unustada, sest mõlemad algasid kindlal kellaajal. Eks mul on eluaeg olnud kaalu jama. Aga vahet pole. See on minu alguspunkt.

Kuid mul ei ole üldse kahju seda aastat ära saata ja uus tuleb kindlasti palju parem, sest mina olen palju targem :). Ja ka teid on palju rohkem. Täna oli Malluka lehel küsimus, et nimetageenda lemmik lapseblogi ja süda läks soojaks kui kommentaare lugesin. Ilusat algavat aastat ja mina pean panema mõned eesmärgid, kus ma tahan olla täna aasta pärast. Ma tahan olla 40 kilo kergem, uue firma juhatuses, olla edukas Homme.ee toimetaja, mul on uus peegelkaamera ja töökindel uus arvuti. Olen aktiivne isa, kes hommikuti lastega hommikuvõimlemist või joogat teeb. Kui nemad kaasa ei teegi kohe, siis nad näevad mind tegemas. Edu teile ja te võite mind julgelt teretada, kui mind näete. Sorry, et ma alati kohmetun, aga rõõmus tunne on ikka 🙂

 

 

 

Kommentaarid

“Mõtteid lõppevast aastast” on saanud 3 vastust

  1. Pihel ütleb:

    See lause: “Teiseks on mul kolm masuurikat, kes igal võimalusel midagi kusagilt alla tõmbavad” oli pani otse arvitijutu järel pead murdma 🙂 et osavad väiksed it-masuurikad sul.
    Head uut!

  2. Kass Ai-Ai ütleb:

    Minu mõte on see, et reklaame võiksid ikka oma lehele lasta. Koos sooviga, et kes raatsib, see klikib. Ja koos õpetusega, et kes ei taha, see kasutaks AdBlocki või midagi muud sarnast. Mind isiklikult motiveerib teistele raha klikkima seegi, kui antakse teada, palju kuu lõikes blogija lisa teeninud on. Olgu see summa suur või väike. Blogi on blogija aeg ja vaev ning lugejate meelelahutus – kinos me maksame kõik pileti eest, uusi paberraamatuid ostame – miks siis mitte tasustada blogijat, maksmata sealjuures sentigi, tehes lihtsalt paar pisikest liigutust.

  3. G ütleb:

    See on idee, mis on praegu kaane all podisemas ja kui keegi soovib olla esimene katsealune, siis võta minuga julgelt ühendust.
    Võin kuulata ja ehk olla esimene katsealune kui juba leidnud pole:)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Päevaküsimus

Kas pigem ootamatu pettumuse olukorras

Loading ... Loading ...

Otsi

Arhiiv

Liitu uudiskirjaga

FB ja IG seab aina kitsendusi, kui paljude inimesteni mu sõnumid ja postitused jõuavad. Jäta palun enda e-maili aadress, sest ma plaanin korra nädalas (või paari nädala tagant) saata mailile ühe uudiskirja, et sa ei jääks väikesest meelelahutusest ilma lihtsalt sellepärast, et FB nii otsustas. Luban, et need jäävad ainult minule ja ma ei levita neid kellelegi, ega hakka ka saatma spämmi. Luban olla viisakas ja vastutustundlik.

Loe ka neid lugusid

  • Pe**e, t**a, f**k ja teistest vahvatest sõnadest

    Kuna eile oli FB seinal juttu ropendamisest, siis ma mõtlesin, et kirjutaksin natukene meie pere filosoofiast sel teemal. Ma ei ole kunagi eriti suur ropendaja olnud. Mul on…

  • Miks te endale koera soovite? Peamiselt laikide pärast!

    Kuna mul pole mingit skandaali teile vahendada (tegelt üks on, aga sellest ma ei räägi), siis minu jälgijaskond on üpriski stabiiline, väikese tõusunurgaga ülespoole. Iga kuu tuleb mõnikümmend…

  • Midagi hoopis teistsugust

    Postitus valmis koostöös GoGoNanoga Ma huvi pärast vaatasin, et millal oli minu esimene koostöö GoGoNanoga ja kui mu blogi mulle ei valeta (vabalt võib), oli meie esimene koostegemine…