Kaotades lapsi – a mida henry teeb?

Kaotades lapsi

16.10 2016

00:48, peaks vist kirjutama hakkama. Mul on muide eriti edev MacBook Air, mis ma Delfilt sain ja tee, mis sa teed, aga on mugav ja kiire. Isegi kirjutada on mõnusam. Mu oma arvutil on ka küll klahvivalgustus nagu Macilgi, aga ka klahvid on mugavamad ja üldse mulle meeldib. Kiire, õhuke, jube kerge kaasas kanda. Noorsand naerab praegu läbi une ja nüüd seletab midagi. Segab mõtet mu peas.

Täna käisin linnas ja kõndisin umbes 500m ja mul oli higi täitsa lahti. Lihtsalt rahuliku kõnni peale. Mul on pidevad alaseljavalud. Ma võtan vererõhu rohtusid. Ah jaa, mulle meenub, et mu pereõde helistas mulle, et ma peaksin sinna vererõhku ja suhkurt kontrollima minema, sest viimasest korrast on viis aastat möödas ja ma ei julge. Kardan, et ma olen endale juba nii palju viga teinud, et nüüd on tulemused käes. Ei läinudki. Ehk minu tervis ei ole ligilähedanegi seal, kus ta olema peaks.

Mis siis juhtus? Miks ma olen siin, kus ma olen? Mäletan kolm aastat tagasi, uusaasta öösel, kui ma sattusin kõhuvaluga EMOsse ja mul tuvastati pankreatiit, siis ma sain aru, et ma ei saa enam LCHFi edasi teha. Miski, mis toimis nii hästi. Paar nädalat hiljem sündis Noorsand ja kodused tööd jäid suuresti minu kanda. Eriti söögi tegemine ja enne ma ju ei teinud üldse süüa. Ma kartsin hirmsasti kriitikat, et mis siis saab, kui keegi sööb ja neile ei maitse? Praeguseks pole vähimatki sooja ega külma, aga siis oli. Tihti tõin siis söögi väljapoolt ja eelistasin kiireid toite nagu võileivad jms.

Selle aastaga võtsin ma juurde 11kg. See ei ole ju tegelikult nii palju, et seda märgata. See tähendab umbes 230g nädalas. Kuu ajaga alla kilo. Number aina kasvas ja kasvas ning ma ei märganudki. Teadsin seda, et ma peaksin alla võtma- miski, mida ma olen teadnud viimased 25 aastat.

Siis sündisid kaksikud ja lisaks söömisele läks käest ka trenn ja liigutamine üldse. Ma sõin kõike, mis kiirelt käis- võileivad jms. Ka ei saanud ma enam korvpallis käia, sest see algab õhtuti ja ajal, kui meie titearmee magama suundub. Kuid selle aastaga on mul juurde tulnud oma 20kg ja nüüd ma olengi raskem, kui ma kunagi olnud olen. Juba see number oli minu jaoks šokeeriv ja ma olen eluaeg oma kaalunumbrit häebenenud, sest ma olen suure osa oma elust olnud teistest suurem. Peale väiskena saadud hormoonravi, mis mul aastaga mitukümmend kilo juurde pani, olen ma sinna ainult juurde kasvatanud.
72237-fat-cat-roll-gif-gif-animation-animated-pictures-funny
Ma kvalifitseeruks igas kliinikus probleemideta tasuta maovähenduslõikuse kandidaadiks, aga ma ei taha. Veel mitte. Ma olen jätkuvalt veendunud, et minu probleem ei ole liiga suur magu, vaid mu peas on midagi valesti. See on umbes sama loogiline, et selleks, et suitsetamist maha jätta, lõigatakse su kopsud olematult väikseks. Probleem, et sa suitsetasid palju, ei olnud selles, et sul olid tugevad kopsud, vaid selles, et su peas oli midagi valesti. Sa olid sõltuvuses. Ma annan endale selle võimaluse veel ja mingite oppide peale ei mõtle.

Kuid nüüd ma olengi olukorras, kus ma kaalun nii palju nagu kaks keskmist meest ja kusagilt tuleb alustada. Ma tean, et neid alustamisi on mul palju ja ma olen uhke nende kõigi üle. Kui ma alustan siis järelikult ma hoolin. Ma mõistan probleemi ja ma tahan sellega tegelda.

Ma enda kaalunumbrist ei räägi, kuid ma hakkan seda jälgima ja minu kaal saab olema teie jaoks nüüd hetkel 0kg. Null. Ja iganädalane kaotus või tõus hakkab pihta nullist. Ehk kui ma uuel nädalal kaaluksin tänasest 2 kilo vähem, oleks mu kaal -2kg. Ning ma hammustan selle teekonna tükkideks. Ma hakkan ära kaotama enda lapsi ning kõige pealt kaotan ma ära Vennase. Ma kaalun homme Vennase ning minu kaalukaotuse eesmärk saabki olema Vennase kaal. Ma ei tee suuremaid eesmärke, sest need tunduvad liiga suured mu jaoks.

Ma hakkan endale ka seadma teekonnal väikseid ja lihtsalt saavutatavaid eesmärke. Minu eesmärk ei olegi end pidevalt pushida, vaid olla järjepidev ja need eesmärgid saavadki olema lihtsad ja lihtsalt selleks, et ma püsiks rajal. Ja minu uue nädala eesmärk saab olema, süüa igal toidukorral sama kogus aedvilju, kui muud. Ehk, kui ma söön kartuli, siis pean ma sööma ka koguse näiteks porgandit. Kui ma söön õuna, söön ma ka sama koguse kurki. Kui ma söön burgeri, siis tuleb ära süüa ka kaalikas. Minu eesmärk on õppida integreerima juurvilju enda söökidess, sest praegu on ta seal pea olematu ja pmtslt garneeringuks.

Kui keegi soovib mind toetada teekonnal, siis andke endast märku. Kui mõni firma tahab enda heade toodetega ka teisteni jõuda, siis võtke minuga ühendust. Päise menüüs on kontaktid olemas. Paar inimest, kes tegelevad tervise teemadega, on minuga ühendust võtnud ja neist ma räägin õige pea.
giphy
Kuid mu palve on teile, et ärge kirjutage mulle iga postituse alla kommentaare, et poovi Fitlapi, või proovi mingit muud meetodit, et see toimib. Ma tean kõiki lähenemisi, mida Eestis pakutakse. Kõik need Kalmuse, Orgu, Fitlapi kavad.. las nad olla. Neist pidevalt kommentaariumis rääkimine, ei tee muud, kui tekitab trotsi. Kui ma tahan nende kohta küsida, küll ma küsin. Ma tahan teha asja oma tempos ja ma hoian teid kõiki kursis. Kui tahad orgudest ja fitlapidest rääkida, räägi, aga mitte minu seinal. Kui nad tahavad, küll nad võtavad ise minuga ühendust, või mina nendega.

Kuid ma jagan enda update’e igal nädalal. Ma püüan nädalavahetusteti, kuid korra kuus nädalavahetusel aitan ma suitsetajatel sõltuvusest välja tulla. Siis võib mu jutukest oodata varem, või natuke hiljem.

Mis on mu plaan? Minna tagasi loogika juurde- mida vähem valmistoitu ja töödeldud toitu seda parem. Ehk aeg on hakata taas ise sööki valmistama. Singid ja vorstid asenduvad lihaga, leiba püüan süüa täistera toite, kartulit ja liha taldrikul peab olema sama palju, kui aedvilju. Ehk taldrik pooleks- üks pool on aedviljad. Kartul või mõni muu süsivesik jagavad lihaga teist poolt taldrikust. Ka kehtib ühe taldriku reegel- tõstan palju tahan, aga juurde mitte. Ka liigutan rohkem. Otsin välja oma sangpommid, hantlid ning püüan kõndida nii sageli kui saan. Lastega on see väga väga keeruline, sest tahaks ka Esileedile puhkust anda, kuid ma pean püüdma.

Teine asi, mis ma hakkan igal hommikul tegema, kui ma kodus olen, on koos Esileediga hommikuvõimlemist. Iga päev. Et ka lapsed näeksid ja seda loomulikuks elu osaks peaksid. Andke ideid, mis harjutusi hommikuvõimlemiseks teha?

Aga ok edu meile ja teile. Püsige terved. Tsau!

Sulle võivad meeldida ka need postitused:

Eelmine postitus Järgmine postitus

6 kommentaari

  • Nell

    16.10.2016 at 09:13

    Jaksu ja visadust soovin sulle kogu oma südamest. Ja süsteeme pigem ei soovita. Elu on näidanud, et iga inimene on erinev ning igal organismil on omad eripärad. Ja 100% toimimise garantiiga süsteemi ei ole. Mina usun pigem mõõdukusse. Ma usun, et nii suure inimese puhul on mõrgatav mõju ka sellel kui 4 võileiva asemel võtta hoopis 3 ning teha kasvõi 500-meetrine kõnniring päevas. Mõistlikkus, mõõdukus ja järjepidevus on need mis ära kuluvad.
    (Ka ma ei targuta niisama, olen ise samamoodi hädas kuna kaotada on märksa rohkem kui mu 3-aastase elusmass. )
    Raske on aga pusime edasi 🙂

  • Kaili

    16.10.2016 at 09:55

    Jõudu ja jaksu meile 🙂 ma tegelen ka pea 20 ülekiloga, mis ma endale viimastel aastatel selga olen riputanud… usun sarnaselt Sinule, et probleem on mu peas – olen proovinud neid erinevaid “süsteeme”, mida kõik kiidavad ja teoorias olen megatugev, aga tunnen siiani, et ülakorrusel vist miski kruvi ikka logiseb, kui real püsida ei suuda… nüüd võtsingi oma koera ja käime päevas 45-60 minutit kõndimas ning harjutan maha endalt kommet näksida või tõsta juurde teine ports, kuigi kõht tegelt täis, aga toit oli ju niiiiii hea 😛 praegugi istun hunniku pannkookide kõrval ja kasvatan iseloomu, sest ühest ülepannikoogist oli rohkem kui küll… Teeme selle ära! 😉

  • Riina

    16.10.2016 at 11:03

    Omad kogemused – poole aastaga olen kaotanud umbes 15 kilo (päris täpselt tei oska öelda, aga see kaal, mis meil kodus on, näitas “errorit”, kui ma sinna peale astusin, nüüd aga näitab -14 kilo vähem). Mis ma siis tegin? Jätsin söömata magusa ja proovisin vältida ka “peidetud suhkrut”. Ja läksin vesiaeroobikasse Soovitan soojalt! Ujumine ise on juba mõnus ja kui sinna veel lisada treening, siis on veel mõnusam. Kasvõi kord nädalas, sellest on abi, ma usun 🙂
    Magusat ma ikka söön, aga hommikupoole ja mitte selistes kogustes, nagu eelnevalt. Komm või kaks päevas ei tee midagi, mis aga tegi, oli õhtune teleka ees maiustamine, kui lapsed juba magasid. Nüüdki teinekord võtame natuke jäätist või kartulikrõpse ja ka klaasike limpsi teinekord, aga seda maksimum kahel õhtul nädalas.
    Ja joo vett ka kindlasti. Kui tunned, et tahaks midagi näksida, joo parem vett, siis unustad näksimise 🙂

    Jõudu sulle! Hoian pöialt! Kui löpuks hakkad kaalul selliseid numbreid nägema, mida pole ammu näinud – see on hea tunne 🙂

  • K.S.

    16.10.2016 at 16:09

    Kallis Henry, nii tore, et oled uuel katsel ja soovid paremat tulevikku endale ja perele. Ma lugesin su blogipostitust ja see plaan, mis sul on, meenutab mulle siiski suures osas su varasemaid plaane – söö tervislikult, liigu rohkem. See on ju teadmine, mida me kõik kuulnud oleme, millegi pärast ei toimi see enamus inimeste peal. Põhjuseks on minu hinnangul see, et tähtis pole niivõrd see, mida sa sööd, kui see miks sa sööd. Miks on tekkinud selline ülekaal? Mida toit sinu elus asendab? Millist funktsiooni see täidab? Mida sa tegelikult vajad hetkedel, kui avastad end näksimas? Ja ma olen nõus, et mitte ükski toitumiskava ei anna tegelikult oskusi, mida on vaja edukaks kaalulangetamiseks. Need ei õpeta panema tähele, miks sa stressirikkal päeval haarad piruka järgi või miks tihti ei hooligi ja lööd käega, ju ma peangi igaveseks ülekaaluline olema jne. Need on kõik väga isiklikud, psühholoogilised põhjused, mis on igal inimesel erinevad. Ja töö sellega, et avastada enda ebakohaseid hoiakuid ja mõtteid, ongi võti. Kui alustada toitumisest ja spordist, siis alustatakse tegelikult käitumise muutmisest, kuid mõtete muutmisest on vaja alustada. Kui oma fookus sinna suunata, saabub ka püsiv lahendus. Kahjuks on aga nii, et kui oled üle 30 aasta ühtemoodi harjunud sööma ja stressirikastel hetkedel käituma, siis on psühholoogi juures (ise on väga raske märgata ja vaidlustada kõiki neid mittekonstruktiivseid mõttemalle) ootamas aastaid tööd endaga, sest muutused toimuvad tegelikult aeglaselt ja selleks peab ka valmis olema. Muidugi tahaks kõik ju kohe homme saledad olla ja 10 kg nädalas alla võtta 🙂 Mis ma tahan öelda on see, et lahendus on olemas, kuid ilmselt hoopis teistlaadi kui siin mainstreami toitumiskavade esindajad meile õpetavad. Jõudu sulle!

  • Egle

    16.10.2016 at 18:07

    Ma soetasin endale sellise kokaraamatu nagu Margit Härma “Kuidas küpsetada Trooja hobust” ehk siis köögiviljarikkad road. Tahtsin ka ideid, kuidas teha köögiviljadest midagi huvitavat ja maitsvat, mida mehele ja lapsele sisse sööta. Ja kuigi see tädi (autor) ise mu lemmik just pole, siis pean tõdema, et raamatus on täitsa isuäratavad asjad. Näiteks lillkapsa põhjaga pitsa ja pikkpoiss suvikõrvitsaga. Kui ei raatsi osta, võin ka retsepte jagada.

  • K

    17.10.2016 at 09:54

    Minul käis peas klõps kui lugesin raamatut “How to Have Your Cake and Your Skinny Jeans too”, mille autoriks on Josie Spinardi. Eesti raamatupoodidest pole seda leidnud, aga internetist saab kergesti tellida, mina ostsin nt e-raamatuna. Igal juhul – see raamat loksutas mul peas midagi paika. Seal ei ole kirjas dieedinippe ega kõhulihaste harjutusi, vaid pigem vastupidi. See kõlab natuke hullumeelselt, aga pärast selle raamatu läbilugemist olen ma kaalus päris palju alla võtnud ja oluliselt kehasõbralikumalt toituma hakanud ning seda absoluutselt.. noh.. mitte midagi tehes. Ka minu puhul oli asi just mu peas kinni – teadsin küll, et kuidas ja mida ja kui palju sööma peaks, aga… Tõeliselt elumuutev raamat. Ei ole mingi ajupesu, vaid lihtsalt seletab üht-teist lahti. (Mulle tundub, et see on natuke Allen Carri meetodi sarnane, nii palju kui selle kohta lugenud olen) Igal juhul soovitan – lõbus ja humoorikas lugemine pealekauba 🙂
    Jaksu!

Jäta kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga