Kategooria

Terviseblogi

Võiks arvata, et kuna ma pole regulaarselt kaalublogisse postitanud, et järelikult olen jälle rajalt maas. Seekord mitte. Seekord olen ma paremini rajal, kui ma ammu olnud olen. Meeldib see mulle või teile, või mitte, aga kõik mu katsed süüa suhkurt mõõdukalt lõpevad salaja poest ostetud jäätist süües. Mul lihtsalt ei õnnestu natukene seda süüa. Kas see on suhkru võimsast sõltuvuslikust jõust, või see, et ma keelan endale midagi (nagu kõik teavad, kui sa midagi endale keelad, siis just seda sa kõige enam tahad), aga suhkru piiramine mulle ei sobi. Seega täitub täna kaks nädalat sellest, kui ma sõin midagi magusat- kooke, saiakesi, magustatud jooke, komme, šokolaadi jne.

Mis on kahe nädala muutused? Esiteks miinus viis kilo, ehk pool Piigat olen ma enda seljast lihtsalt selle muudatusega raputanud. Mul käib ikka mõtteid, et tahaks midagi magusat. Aga see on lihtsalt mõte ja kui ma selle mõtte pärast ei muretse, siis see kaob sama kiirelt, kui tuli. Magusa järgi isusid enam põhimõtteliselt pole. Nagu ma ütlesin, et mõte ikka aegajalt käib. Mõte on asi, mida me ei kontrolli, aga selleks, et see ei muutuks kinnisideeks, tuleb lihtsalt teadvustada, et see oligi kõigest mõte. Mul võib tulla mõte pähe, et viskaks Vennase aknast välja. Kui ma selle pärast muretsema ei hakka, siis see oli lihtsalt üks suvaline uitmõte peas (inimesel käib päevas peas 40 000 mõtet). Kui ma hakkan sellepärast aga muretsema (kui kaugele ma ta viskama peaks? mida ma kiirabile ütlen? jne), oleks mul probleem 🙂

Üks asi, mida ma märkasin, mis uskumatul kombel vähendab vägagi mahusaisu, on vee joomine. Tavalise külma vee joomine. Ma ei tea, äkki see polnudki magusaisu, vaid janu, kuid kuna ma varem panin sel hetekl alati midagi magusat põske, on mu aju hakanud seda tunnet ära tundma kui magusaisu. Joomiseks saime me tervele perele ka väga mugavad ja prakitilised pudelid, mis meil igapäevaselt kasutuses on. Mina sain halli ja kollasega, esileedi roosakas lilla ja noorsand rohekas sinise. Esileedil oli varem alati foobia neist täidetavatest pudelitest joomisel. Ta keeldus alati mu sportpudelitest joomast, sest ta oli veendunud, et neis kitsastes kohtades vohab baktereid. Ta on veits foobik. Kuid see pudel on kasutuses, sest see on läbipaistev ja kõiki osi on võimalik puhastada. Kõige suurem pudelite fänn on aga Vennas. Talle meeldivad kõik asjad, kust saab vett kätte, et see mööda elamist laiali puristada.

dsc01083 dsc01110 dsc01122 dsc01123 dsc00376 dsc00379

Ma mõistangi, et ülekaalulistel on need keha signaalid ajus segamini ja vee joomine on üks lollikindel viis, kuidas neid signaale mitte kuritarvitada. Kõik, kes on operatsioonita õnnestunult kaalu kaotanud, rõhutavad, et üks olulisemaid asju oli nende jaoks vee joomine. Muide, neil pudelitel on alumises osas ka eraldi lahter, kuhu saab panna puuvilju (sidrunit, laimi, külmutatud marju, jõhvikaid või mida iganes), mis annavad veele maitset. Minu õnneks maitseb mulle vesi, kui ta on vee maitsega, aga siiski on vahel mõnus, kui sel õrn vaarika mekk man. Täna olen näiteks terve päeva joonud sidruniga vett. Ilus ja praktiline pudel, mida omada. Valikuga tutvuda ja endale tellida saad SIIT(LINK).

Teine asi, mis mul sai tänu ühele lugejale hästi ära lahendatud, on vahepalad. Mitte kõik, aga paljud neist. Nimelt saatis mulle üks lahke proua kama. See pole aga mitte lihtsalt kama, vaid kama, millele on lisatud erinevaid naturaalseid maitseid. Kuna see on hästi kiudainerikas ja selles on nö pikad süsivesikud, siis tõepoolest püsib kõht pikalt täis. Mul oli alati mure, et kui ma Tallinnas käin, siis ma üritan seal võimalikult palju tööd ära teha ja võimalikult vähe aega söömise peale kulutada (mulle ei meeldi üldse tööst lõunapause pidada. Mulle sobiks väga, kui keegi tooks mulle toidu lauda) ja kama peti või keefiriga, või maitsestamata jogurtiga on väga hea variant- kallan peti klaasi, lisan paar lusikat kama ja tagasi lauda.

dsc01167 dsc01173 dsc01182

Meil on hetkel külas ka Esileedi õde, kes on väga suur foodie. Ehk ta tahab kõike maitsta ja ta on hästi peene maitsemeelega. Seal, kus mina ei tunne veel midagi, hakkab tema tajuma juba maitse erisusi ning ta ütles nende kamade kohta, et need, kellele meeldib kama, meeldivad kindlasti ka need tooted. Teda ma usaldaksin. Mis mulle alguses nõrgana tundus oli see, et varem, kui ma kama jõin, siis ma tegin selle hästi magusaks. Sellele kamale on lisatud roosuhkurt ja mina tahtnuks seda palju magusamana. Samas Esileedi ja ta õde ütlesid, et kui oleks magusam, oleks lääge. Kes kuidas harjunud on. Olen nüüdseks ka selle vähem magusa kamajoogiga harjunud ja see täidab regulaarselt mu ühe snäkikorra toidu. Neid oli ka palju erinevaid maitseid, aga minu lemmik oli kirsi ja astelpaju oma. Neid saab endale tellida nende FB lehelt, mille võid leida SIIT(LINK).

dsc01192 dsc01189 dsc01188 dsc01186 dsc01185

Kuid jätkan suhkruvabal kursil ja raputan ka teise osa Piigast maha. Siin soovitati mulle, et selle asemel, et nende väliste muudatustega siin rinda pista, tuleks kõige pealt sisemised ära teha, et selleks võisk pöörduda psühholoogi poole. Ma olen sellega nõus. Ma tegelen hetkel iseendaga ise ja kui ma tunnen, et sellest pole kasu, siis ma räägin ka psühholoogiga. Pigem oleks mul vaja mõnda endist paksu inimest, kes räägiks, kuidas tema enda mõtlemise paika sai. Üks minu eesmärkidest on saada enda pea klaariks, et lahendada see õgardlus ära enda peas, et ma saaksin sama meetodiga aidata ka teisi. Aga ma olen täiesti teadlik, et ma ei ole paks sellepärast, et mu magu on liiga suur, vaid sellepärast, et ma tunnen vajadust süüa ka siis, kui mul kõht tühi pole (igavus, stress, lõõgastumine, keskendumine). Ja sellega ma tegelengi. Püüan järgmisel nädalavahetusel teile uuesti enda tulemustest teada anda.

 

Olge rõõsad!

Henry

00:48, peaks vist kirjutama hakkama. Mul on muide eriti edev MacBook Air, mis ma Delfilt sain ja tee, mis sa teed, aga on mugav ja kiire. Isegi kirjutada on mõnusam. Mu oma arvutil on ka küll klahvivalgustus nagu Macilgi, aga ka klahvid on mugavamad ja üldse mulle meeldib. Kiire, õhuke, jube kerge kaasas kanda. Noorsand naerab praegu läbi une ja nüüd seletab midagi. Segab mõtet mu peas.

Täna käisin linnas ja kõndisin umbes 500m ja mul oli higi täitsa lahti. Lihtsalt rahuliku kõnni peale. Mul on pidevad alaseljavalud. Ma võtan vererõhu rohtusid. Ah jaa, mulle meenub, et mu pereõde helistas mulle, et ma peaksin sinna vererõhku ja suhkurt kontrollima minema, sest viimasest korrast on viis aastat möödas ja ma ei julge. Kardan, et ma olen endale juba nii palju viga teinud, et nüüd on tulemused käes. Ei läinudki. Ehk minu tervis ei ole ligilähedanegi seal, kus ta olema peaks.

Mis siis juhtus? Miks ma olen siin, kus ma olen? Mäletan kolm aastat tagasi, uusaasta öösel, kui ma sattusin kõhuvaluga EMOsse ja mul tuvastati pankreatiit, siis ma sain aru, et ma ei saa enam LCHFi edasi teha. Miski, mis toimis nii hästi. Paar nädalat hiljem sündis Noorsand ja kodused tööd jäid suuresti minu kanda. Eriti söögi tegemine ja enne ma ju ei teinud üldse süüa. Ma kartsin hirmsasti kriitikat, et mis siis saab, kui keegi sööb ja neile ei maitse? Praeguseks pole vähimatki sooja ega külma, aga siis oli. Tihti tõin siis söögi väljapoolt ja eelistasin kiireid toite nagu võileivad jms.

Selle aastaga võtsin ma juurde 11kg. See ei ole ju tegelikult nii palju, et seda märgata. See tähendab umbes 230g nädalas. Kuu ajaga alla kilo. Number aina kasvas ja kasvas ning ma ei märganudki. Teadsin seda, et ma peaksin alla võtma- miski, mida ma olen teadnud viimased 25 aastat.

Siis sündisid kaksikud ja lisaks söömisele läks käest ka trenn ja liigutamine üldse. Ma sõin kõike, mis kiirelt käis- võileivad jms. Ka ei saanud ma enam korvpallis käia, sest see algab õhtuti ja ajal, kui meie titearmee magama suundub. Kuid selle aastaga on mul juurde tulnud oma 20kg ja nüüd ma olengi raskem, kui ma kunagi olnud olen. Juba see number oli minu jaoks šokeeriv ja ma olen eluaeg oma kaalunumbrit häebenenud, sest ma olen suure osa oma elust olnud teistest suurem. Peale väiskena saadud hormoonravi, mis mul aastaga mitukümmend kilo juurde pani, olen ma sinna ainult juurde kasvatanud.
72237-fat-cat-roll-gif-gif-animation-animated-pictures-funny
Ma kvalifitseeruks igas kliinikus probleemideta tasuta maovähenduslõikuse kandidaadiks, aga ma ei taha. Veel mitte. Ma olen jätkuvalt veendunud, et minu probleem ei ole liiga suur magu, vaid mu peas on midagi valesti. See on umbes sama loogiline, et selleks, et suitsetamist maha jätta, lõigatakse su kopsud olematult väikseks. Probleem, et sa suitsetasid palju, ei olnud selles, et sul olid tugevad kopsud, vaid selles, et su peas oli midagi valesti. Sa olid sõltuvuses. Ma annan endale selle võimaluse veel ja mingite oppide peale ei mõtle.

Kuid nüüd ma olengi olukorras, kus ma kaalun nii palju nagu kaks keskmist meest ja kusagilt tuleb alustada. Ma tean, et neid alustamisi on mul palju ja ma olen uhke nende kõigi üle. Kui ma alustan siis järelikult ma hoolin. Ma mõistan probleemi ja ma tahan sellega tegelda.

Ma enda kaalunumbrist ei räägi, kuid ma hakkan seda jälgima ja minu kaal saab olema teie jaoks nüüd hetkel 0kg. Null. Ja iganädalane kaotus või tõus hakkab pihta nullist. Ehk kui ma uuel nädalal kaaluksin tänasest 2 kilo vähem, oleks mu kaal -2kg. Ning ma hammustan selle teekonna tükkideks. Ma hakkan ära kaotama enda lapsi ning kõige pealt kaotan ma ära Vennase. Ma kaalun homme Vennase ning minu kaalukaotuse eesmärk saabki olema Vennase kaal. Ma ei tee suuremaid eesmärke, sest need tunduvad liiga suured mu jaoks.

Ma hakkan endale ka seadma teekonnal väikseid ja lihtsalt saavutatavaid eesmärke. Minu eesmärk ei olegi end pidevalt pushida, vaid olla järjepidev ja need eesmärgid saavadki olema lihtsad ja lihtsalt selleks, et ma püsiks rajal. Ja minu uue nädala eesmärk saab olema, süüa igal toidukorral sama kogus aedvilju, kui muud. Ehk, kui ma söön kartuli, siis pean ma sööma ka koguse näiteks porgandit. Kui ma söön õuna, söön ma ka sama koguse kurki. Kui ma söön burgeri, siis tuleb ära süüa ka kaalikas. Minu eesmärk on õppida integreerima juurvilju enda söökidess, sest praegu on ta seal pea olematu ja pmtslt garneeringuks.

Kui keegi soovib mind toetada teekonnal, siis andke endast märku. Kui mõni firma tahab enda heade toodetega ka teisteni jõuda, siis võtke minuga ühendust. Päise menüüs on kontaktid olemas. Paar inimest, kes tegelevad tervise teemadega, on minuga ühendust võtnud ja neist ma räägin õige pea.
giphy
Kuid mu palve on teile, et ärge kirjutage mulle iga postituse alla kommentaare, et poovi Fitlapi, või proovi mingit muud meetodit, et see toimib. Ma tean kõiki lähenemisi, mida Eestis pakutakse. Kõik need Kalmuse, Orgu, Fitlapi kavad.. las nad olla. Neist pidevalt kommentaariumis rääkimine, ei tee muud, kui tekitab trotsi. Kui ma tahan nende kohta küsida, küll ma küsin. Ma tahan teha asja oma tempos ja ma hoian teid kõiki kursis. Kui tahad orgudest ja fitlapidest rääkida, räägi, aga mitte minu seinal. Kui nad tahavad, küll nad võtavad ise minuga ühendust, või mina nendega.

Kuid ma jagan enda update’e igal nädalal. Ma püüan nädalavahetusteti, kuid korra kuus nädalavahetusel aitan ma suitsetajatel sõltuvusest välja tulla. Siis võib mu jutukest oodata varem, või natuke hiljem.

Mis on mu plaan? Minna tagasi loogika juurde- mida vähem valmistoitu ja töödeldud toitu seda parem. Ehk aeg on hakata taas ise sööki valmistama. Singid ja vorstid asenduvad lihaga, leiba püüan süüa täistera toite, kartulit ja liha taldrikul peab olema sama palju, kui aedvilju. Ehk taldrik pooleks- üks pool on aedviljad. Kartul või mõni muu süsivesik jagavad lihaga teist poolt taldrikust. Ka kehtib ühe taldriku reegel- tõstan palju tahan, aga juurde mitte. Ka liigutan rohkem. Otsin välja oma sangpommid, hantlid ning püüan kõndida nii sageli kui saan. Lastega on see väga väga keeruline, sest tahaks ka Esileedile puhkust anda, kuid ma pean püüdma.

Teine asi, mis ma hakkan igal hommikul tegema, kui ma kodus olen, on koos Esileediga hommikuvõimlemist. Iga päev. Et ka lapsed näeksid ja seda loomulikuks elu osaks peaksid. Andke ideid, mis harjutusi hommikuvõimlemiseks teha?

Aga ok edu meile ja teile. Püsige terved. Tsau!

Nagu lubatud, siis sellest nädalast taas aktuaalne terviseblogi. Eks asi on ikka käest ära ja selle kontrolli tagasi võtt on läinud nii vaevaliselt, kuid vaikselt olen oma mõtteid jälle selles suunas liigutanud, et nii edasi ei saa. Ma olin tegelikult väga hästi rajal, kuni Noorsandi sünnini, kaalus oli algkaalust 25+ kilo all ja siis muutus kõik. Siis ma sain isaks. Magamine läks sassi. Ma pidin üle võtma kokaameti ja ma ei olnud varem enda elus eriti palju süüa teinud. Eks ma ikka olin, kuid väga vähe. Tänaseks olen ma üle kahe aasta pea ainuisikuliselt köögitoimkonnas olnud. Isegi mõte, et Esileedi võiks midagi õhtuks süüa välja mõelda ja valmistada, tundub tänaseks veider. Ma ei kujuta teda juurvilju koorimas ettegi. Muidugi on ta nende aastate jooksul ka süüa teinud (ma pidin selle lisama kodurahu huvides), kuid mitte tihti ja kui me täna üritasime meenutada, et millal ta viimati õhtusööki valmistas, siis ta ei suutnud meenutada. Mina ka mitte.

Ehk siis halvad asjad kokku- une kvaliteet läks kohutavaks, sõin enamjaolt lihtsaid süsivesikuid ja üldse toite, mis valmivad kiiresti ja lisaks kaksikute sünniga, kadus mul ära ka trenn, sest minu meelistrenn on korvpall, mis algas kell kaheksa õhtul ja see on see aeg, kui kaksikud magama lähevad ja Noorsand vanni. Ehk siis kadus ka ära trennipool
IMG_20160415_195253
Ja nii vaikselt, vaikselt on see kaal tagasi tulnud ja paari aastaga olen ma tagasi enda alguspunktis. Kuid ma ei ole löödud, sest kuidas see kaal olekski saanud langema jääda või jääda isegi sinna, kus ta selleks hetkeks oli, kui ma olin tagasi samas tsüklis, kus ma olin oma tippkaalus- trenni ei teinud, magasin vähe, sest tuli ju internetis olla ja sõin kõike, mis kiiresti valmis, või oli juba ostes valmis.

Kuid see üles alla kaal tegi mu silmad lahti ka selles mõttes, et minu probleem ei ole see, et ma olen ülekaalus. See on lihtsalt probleemi tulem. Seega, ei ole minu pikaajaline lahendus ka see, et ma söön vähem ja liigun rohkem. Minu eesmärk sel teekonnal, ei ole tegelda ainult kaaluga, vaid minu eesmärk on aru saada, mis minu peas toimub ja miks ning kuidas seda muuta.

Ma ju ei söö, siis, kui mul kõht tühi on, vaid siis, kui söök valmis on. Ma söön tihtipeale hunniku kräppi siis, kui ma olen söönud väikese kräpi- et ah, ma sõin juba ühe kommi, kuradile, tänane päev läks pekki. Alustan homme uuesti. Seniks söön ülejäänud kommid ära ja toon igaks juhuks poest endale jäätist ka juurde, sest homsest ma ju enam seda enam ei söö. Ehk mida rangemalt ma ennast keelan ja mida rangemaid jooni ma endale tõmban, seda suurem kiusatus on mul neid endale antud lubadusi rikkuda.

Minu söömine on üldse väga vähe seotud tühja kõhuga, mis peaks tegelikult olema ainus põhjus, miks inimene sööb. Ma söön siis, kui ma jään üksi teleka ette. Ma söön siis, kui mul igav on. Ma söön siis, kui millelgi kukub homme kuupäev. Ma söön siis, kui ma ei taha, et see koju alles jääb. Ehk mul on väga palju issuesid, millega enda peas tegelda. On selgitus hullumeelsuse kohta, mis kõlab nii, et hullumeelsus on see, et kui sa üritad ikka ja aina ühte moodi ühte ja sama asja ning ootad iga kord erinevat tulemust.

Ma ei ole hullumeelne ja minu teekond seekord ei saa olema nii nagu alati, sest ma hakkan tegelema ka enda peas toimuvaga. Ma võtsin kaalus kõvasti juurde, siis, kui ma väiksena hormoonravi sain ja see ülekaal on püsinud terve minu elu, kuid ma olen ka näinud, et ma suudan kaalus kaotada, kui ma seda natukenegi tõsisemalt võtan. Ma pean lihtsalt tegelema peas peituvate probleemidega.

Minu silmi on avanud ka see, et ma jäin siin mõned nädalad tagasi haigeks ja kuigi mu selline passiivne periood, kus ma oleks tahtnud lihtsalt teki all lesida, kestis vaid ühe päeva (mida ma muide ei saanud teha, sest haiged olid ka kõik mu lapsed (ja mul on väga palju lapsi) ning ka Esileedi), siis tüsistused sellest kestavad tänaseni. Esimesel nädalal peale haigestumist ei tundnud ma mitte mingisugust lõhna ja ei tundnud ka mingeid maitseid. Tänaseni pole need tahud täielikult taastunud. Kui ma peaks andma mingi hinnangu sellele, siis ütleks, et minu lõhna ja maitsetaju on tänaseks umbes 70% peal. Loodan, et tuleb tagasi. Ma tundsin küll maitseid nagu soolane, hapu, kibe ja magus, aga ma ei teinud mingit vahet, kas see soolane asi suus on vorst või krabipulk. Ma sain aru küll tekstuurist, mis mul suus on aga kõik soolased maitsesid mulle ühte moodi. Nagu ka magusad ja hapud ja kibedad.
received_1202788466412486
Kuid see nädal õpetas mulle seda, kui palju on võimalik saavutada ühe terivsliku toitumise nädalaga. Kuna mul polnud mingit vahet, mida ma sõin ja kõik maitses sama moodi, siis ma sõin päevi ainult tervislikult ning nädalaga kadusid seljavalud, liigese kangus hommikuti ärgates, energiat lisandus tohutult ja üleüldine olemine oli suurepärane. Ja kõik see ühe nädalaga. Kui see oli nii suurepärane, miks ma siis nii ei jätkanud? Sest vaikselt hakkasid maitsed naasema ning ma tahtsin tunda toitude spetsiiflisi maitseid. Seega, ka see tuleb peas ära lahendada, et ma ei peaks sööma maitse, vaid tühja kõhu pärast. Ma tegin seda, kui ma maitseid ei tundnud.

Mis on mu plaanid siis? Kõige pealt pean tegelema enda peaga, kuid paralleelselt hakkan ka pühenduma iseendale- ma tahan süüa paremaid toite, mitte neid, mis tehases mingi liini pealt maha tulevad. Ma sean endale esimese nädala eesmärgi, milles ma olen alati läbi kukkunud- ma ei näksi. Ma ei näksi sel nädalal mitte midagi. Isegi poolt pähklit mitte, mis tähendab, et ma söön ainult toidukordade ja vahepalade ajal. Kavatsen ka liigutada ja enda keha uuesti tugevaks teha. Selle nädala eesmärk on igapäev, kasvõi ühe minuti plankingut teha. Liiga väike eesmärk? Mitte minu jaoks. Alustangi vaikselt.

Ja kes te olete saavutanud imelisi tulemusi erinevate toitumisnõustamise programmidega, siis ma tean, et soovite parimat, kuid ma olen nende olemasolust teadlik ja vähemasti antud hetkel ei soovi ma neid kasutada. Seni, kuni ma olen pea selgeks saanud.

Ma tegin otsuse ka teha enda terviseblogile eraldi FB lehe ja te soovitasite päris häid nimesid ning ma kaalusin pikalt ja polegi hetkeks veel välja mõelnud, kuid see on protsessis. Seni postitan blogi a mida henry teeb FB lehele.
LRG_DSC00662
Igal juhul ma olen aastakümneid oma keha kurnanud ja rikkunud ning mu keha pole teinud muud, kui selle kõik vaikides alla neelanud. Otseses mõttes. Aitab. Ta on väärt mitte ainult paremat, vaid parimat- piisav füüsiline koormus ja kvaliteetne vitamiini- ja toitaineterikas toit. Need saavad olema peamised märksõnad. Ma kasutan siin teadmisi Triinu Toidumaalima tervisliku toitumise koolituselt, mis peaks olema igale kaaluga tegelejale kohustuslik, sest see avardab nii palju su teadlikkust, mis on veel olemas, peale selle, mida sa oled harjunud sööma. Mulle saadeti üks imeline kokaraamat nimega “Maitsev kõhutäis”, kus sees on lihtsad ja pigem tervislikud retseptid. Tänagi tegin nende sidrunikana ja homme on plaan teha selle jääkidest kanasuppi, mille retsept on ka seal kirjas. Noorsand on suur supisõber. Ning minuga võttis ühendust üks toitumisnõustaja, kes pakkus enda abi samm sammult muuta minu toidulaud tervislikumaks- mitte ma ei muuda kogu enda toidulauda, vaid nipet näpet, siit sealt, et valikud oleksid tervislikumad, kuid laias laastus harjumuspärane toidulaud.

Aga ok. Step by step. Järgmises postituses räägin, mis mind hetkel motiveerib tegutsema.

Pidage vastu. Küll vihma ka tuleb 🙂

Laul ka, mis pealkirjaga sobib

Kuidas siis mul esimene nädal läks? Esimese nädala eesmärk on lõpetada valge suhkru tarvitamine, ehk lõpetada maiustuste söömine. Sellega läks nii, et läks suurepäraselt. Ma ei söönud nädala jooksul mitte ühtegi kommi, šokolaadi ega ühtegi maiustust. Mis kõige veidram on see, et isegi raske polnud. Paaril korral oli mõte, et võtaks lusikatäie õunamoosi, mis purgis mitte kuidagi minu abita väheneda ei taha. Aga ma ei söö suhkrut, järelikult jääb ka moos teistele.

Jätkan seda suhkruvaba elu ka edaspidi ja selle nädala eesmärk on eelmise omast üks samm edasi- Sel nädalal ei söö ma ka toite, kuhu suhkur sisse pandud on- saiad, suhkruga leivad, valmistooted, marineeritud tooted. See sunnib mind omakorda ka paremaid valikuid tegema, sest kui ma ikka saia ega leiba ei söö, siis tulevad ka hommikusöögiks paremad valikud.

Teine eesmärk uueks nädalaks on hommikusöögid. Ma kavatsen süüa iga päev (va laupäev, sest siis on mul töö varahommikust) ühe tervisliku hommikusöögi ja laiendan see läbi lihtsalt enda kujutlusvõimet, et mida tervislikku hommikuks süüa. Triinu andis koolitusel palju ideid ja hakkan sealt noppima seda, mis mulle sobib. Panen kõigist hommikusöökidest pildid ka enda Instagrami (LINK)

Ka trennipoolel võiks ühe eesmärgi panna, sest ülekaal, öine magamatus, pimedad õhtud, mille tagajärjel tõenäoliselt ka igast vitamiinipuudused, on muutnud mind maru väsinuks ja loiuks ja ma tean, et vanasõna: “Do the thing and you’ll get the energy to do the thing” peab vägagi paika. Ehk raskeim osa on endast võitu saamine, tulla sooja teki alt välja ja hakata tegema midagi, mida sa üldse teha ei jõua/ei viitsi. Kuid sa ei jõuagi teha seda seni, kuni sa seda ei tee. Kui ma ühel hetkel ennast käsile võtan, siis on mul selleks ka energiat. See on alati nii.

Minu uue nädala trenni eesmärk on saada enda aktiivsuseks iga päev vähemalt 100% ja see ei lähe täis, kui ma jätkan elustiili, mis mul on hetkel. Selleks, et mul 100 täis tuleks, pean ma reaalselt vaeva nägema ja enda mugavustsoonist väljuma. Et siis 27.01-02.02 peavad kõik mu päevad olema aktiivsusega vähemalt 100% (va laupäev, sest siis on mul hommikust õhtuni seminar ja mul ei ole võimalust end liigutada). Selle tõestuseks pean ma igal õhtul Instagrami postitama enda päevase tulemuse ja järgmises postituses postitan ka blogisse kõik tulemused. Igal juhul saab see olema väljakutse, et mitte niisama olla, sest mulle tundub, et ma olen nii läbi omadega.

Hea uudis on ka see, et homme teen ma seda kinoa suppi, mis on parim supp, mis ma üle pika aja söönud olen. Teen homme ka video sellest ja püüan järgmiseks postituseks selle ka kokku lõigata. Aga ma olen juba elevil, sest mulle tõesti maitses. Seller oli ju veel mõni nädal tagasi miski, mida ma isegi sigadele söötnud poleks, aga selles supis on kõik maitsed super head. Isegi seller 🙂
IMG_20160126_203324
Poes teen ma ka juba paremaid valikuid. Rääkimata sellest, et ma ei osta suhkruga tooteid enam, mõtlen ma juba järgmisele toitumisalasele väljakutsele, mis järgmisel nädalal pihta hakkab. Ma jätan veel ühe aine enda söögist välja ja see saab olema keerulisemgi ehk kui suhkru välja jätmine. Ei, see ei ole keedukaalikas. Kuigi keedukaalikas oleks ka õige pakkumine olnud, sest seda jälkust ei puutu ma jalaga ka mitte. Mis see on, sellest järgmisel nädalal.

Ma peaks nüüd magama minema, aga ma lisan siia ühe pildi veel ja sellel pildil olen üheteistkümnenda klassi mina. Räägin sellest pildist sellepärast, et ma ei mäleta absoluutselt endast sellist pilti ja keegi kodusest ka mitte. Kuid ühel päeval saadeti emale Tallinna kontorist, kus ta kunagi käinud pole, vanad raamatud, et sorteeritaks läbi, et mida soovitakse alles jätta ja mis läheks ära viskamisele. Ema vaatas raamatud läbi ja järsku oli raamatute vahelt välja pudenenud see pilt ja taga oli ka pühenduseks pubekalik luuletus. Ehk ma olin kunagi kellelegi selle pildi saatnud, kuid taga ei olnud nime ja väga kriipi on see, et see sattus minu ema lauale. Pilt, mille olemasolust me keegi kunagi teadlikud polnud. Vähemasti ei mäletanud.

Ok Tsau!
received_1121977044493629

Hei!

Muide, see, et ma esmaspäevast kohe kirjutama ei hakanud, ei tähenda see, et esmaspäevast mu tervislik elu pihta ei hakanud. Hakkas küll. Lihtsalt mul on paar segajat kodus, kes ei taha mitte leppida sellega, et ma vajaks natukene aega omaette olemist. Igal juhul nagu plaanitud, siis 18.01 oli minu restart.

Kas te teate, kuidas süüakse elevanti? Üks amps korraga. Mul on ka ühe keskmise elevandi jagu kilosid kaotada ja tark oleks võtta üks amps korraga ning esimese nädala amps on välja lülitada kõik maiustused. Kogemus on näidanud, et mul on palju lihtsam vältida suhkrut täielikult, kui süüa mõõdukalt. See viimane ei tule lihtsalt minu puhul välja. See peab olema kõik või mitte midagi. Täna lõppes teine suhkruvaba päev ja võrreldes eelnevate kordadega, on see olnud väga lihtne. Ma lihtsalt muutsin enda mõtlemist ja tean, et suhkur ei sobi minu kehale, sest see teeb mind väsinuks ja paksuks. Ja see on ka ainus, mis ta teeb. See ei ole kuidagi looduslik, vaid see on inimese välja mõeldud toode ning inimene ei ole loodus, vaid inimene on loodusega võrreldes loll nagu amööb. Mida rohkem on teadus uurinud inimest ja loodust, seda rohkem ollakse tunnistamas, et mida looduslähedasemad me oleme, seda tervemad me oleme.

Ka jälgin ma oma toiduportsjonite koguseid. Kaks peamist muret mul ongi- suhkur ja kogused. Seega ma jälgin, et minu söödavad kogused ei oleks suured. Teine asi, mida ma pean enda toidu juures oluliseks on kiudained. Seega, püüan süüa maksimaalselt palju köögivilja nagu Triinu koolitustel (LINK) õpetas. See on minu jaoks ka väljakutse, sest mina söön köögivilju, lisaks kartulile, väljaspool suve väga vähe. Väga vähe. Hakata nüüd õppima, kuidas köögivilja enda toidukordadesse integreerida, saab samuti olema väljakutse. Luban, et jagan teiega enda kogemusi. Porgand ega kaalikas ei ole see toit, mille järgi ma haaran, kui mul kõht tühi on. Mulle ei maitse ka talvel müüdav tomat ja kurk. Noorsand seevastu võikski ainult tomatitest elatuda. Ahmib neid kahe suu poolega. Seega see saab samuti olema mulle huvitav teekond, et kuidas tuua köögiviljad igapäeva toidulauale. Ma olen mitmel korral nüüd parandanud sõna juurviljad sõnaks köögiviljad, sest nagu ma aru saan, on seal mingi vahe. Ma olen alati kõiki juurviljadeks kutsunud nii neid, mis kasvavad juurena, kui ka tomateid, kõrvitsaid jms.
DSC_0396
Hommikusöögid on lihtsad- pudrud, omletid, muna muul moel. Lisaks andis Triin enda koolitusel mitmeid ideid, mida mingiteks toidukordadeks süüa, et see oleks võimalikult täisväärtuslik ja inimese vajadusi järgiv. Ega ma ju tegelikult ei mõtle enam, kas see toit mulle kasulik on. Ma keskendun ainult maitsele ja isule, mis ei ole mitte kuidagi mõistlik. Sööma peaks siiski, et olla terve ja elujõuline. Loomulikult tuleb ka maitsemeeli turgutada, kuid teha seda võimalikult tervislikul moel.

Ka trenn hakkab mul sellest nädalast hoogsalt pihta ja olgem ausad, mul on trenniks väga raske aega leida. Väga. Varem veetsin ma arvutis umbes 12 tundi ööpäevas ja kurtsin, et trenni jaoks aega ei jää. Nüüd veedan ma arvutis olenevalt päevast 30 minutist kahe tunnini päeva jooksul kokku ja enamus ajast püüan ma tööasju teha. Mulle meeldiks üldse oma tööd palju enam teha, kui puuduks aruandluse pool nii maksuametile, kui enda emafirmale. Aga elu ei ole muinasjutt, kus kõik soovid täituvad.

Seega tuleb mul trenniga improviseerida. Täna instagramis (LINK) panin ma ühe pildi, kus ma vahin kaamerasse koos Vennasega ja pealkirjaks panin kurtva lause, et nii palju siis planeeritud trennist ning jälgijad lendasid mulle peale, et see pole mingi vabandus. Kõige pealt tahan teile öelda, kes te kohe mind tümitama kukkusite… aitäh! 😀 Tegelt ka. Just selline konstruktiivne kriitika, kus te mitte ainult ei lase mul vabandusi otsida, vaid lisaks annate ka ideid, kuidas midagi teha.. Fantastiline. Te olete nagu mu isiklikud motiveerivad personaaltreenerid. Keegi teist võiks meile sisse ka kolida ja mind jalaga tagumikku peksta. Ausalt. Meil on üks tuba täitsa tühi ja selles on voodi, kus pole keegi kunagi veel maganud. Ostsime selle Esileedi õele, kui ta meile külla appi tuli kaksikutega tegelema, aga ta ei maganudki selles, vaid Esileedi kõrval kaksikute juures.
DSC_0389
Kuid teie ideed trenni teha ka siis kui lapsed on juures on suurepärane. Ma võin ju tõepoolest Noorsandi lennutada, teha temaga igast harjutusi. Võtta kaksik kätte ja teha mõned kükid, kui ma enda trenni teha ei saa. Ja ma kavatsen ka seda teha.

Seega, kogu see asi võttis nüüd algust ja mul on hea meel, et ka Esileedi lubas mulle suureks toeks olla. Selle ta juba harjutas mulle külge, et ma sööks köögis laua taga, mitte diivanil. Suur samm edasi.

Ma lihtsalt ei viitsi enam paks olla, sest see segab minu elu. Kaksikutele meeldib süles istuda, aga neile meeldib olla sirge seljaga, aga kui mu kõht jääb ette, siis nad ei ole sirge seljaga, vaid pool pikali. Ma tegin siin endast pilte ja fakk.. ma ei näe ennast peeglis üldse sellisena. Ma tahan Noorsandiga ujumas käia, aga kuidas ma lähen ennast ebamugavalt tundes, kui ma kusagil särki seljast võtan. Tahan tunda ennast energilise ja noorena ja kõik see on seda väärt. Mul on nii palju põhjusi tegutseda ja mitte ühtegi põhjust mitte tegutseda peale mugavustsoonis olemise. Ma tean, et ma algul ei jõua midagi teha. Ma olen pidevalt väsinud. Ma hakkan igalt poolt valutama. Kuid sellepärast ma kavatsengi selle elevandi ära süüa ühe ampsu kaupa korraga, mitte ei ürita tervet elukat korraga nahka pista. Mul ei ole kusagile kiiret ja ma tean, et iga uus päev, kui ma ärkan võib olla mul üks samm edasi, paigalseis, või üks samm tagasi.

Aga ok. kell on pool kaks öösel ja ma pean juba paari tunni pärast ärkama, et Piigat toita. Pöidlad pihku, et Noorsand täna hästi magaks. Tsau

Praegu on väga naljakas olukord- kõik lapsed magavad. KÕIK! Kell on 16:19 päeval ja ma võin istuda rahulikult laua taga ja kirjutada üle pika aja. Seda ei juhtu eriti tihti. Isegi öösiti mitte, kuigi tõele au andes, siis kaksikud ei ole väga halvad magajad. Mõnel ööl nad tõesti leiavad magamise asemel endale põnevamaid tegevusi, kuid siiski oleks võinud olla palju hullem. Noorsand on isegi kehvem magaja ja seda hetkel peamiselt seetõttu, et tal tulevad need tagumised suured hambad, mistõttu ta iga öö paar korda nutuga ärkab ja kui see juhtub siis, kui ma samal ajal teises toas Piigat toidan, siis võin kindel olla, et järgmised kolm tundi võin ma unest vaid und näha.

Rääkides tervise teemadel, ehk kaalukaotusteemadel, siis see tervisliku toitumise koolitus (LINK), on olnud üks suurepärane kogemus. Täna on muide koolituse viimane päev. See on mulle andnud kõik tööriistad kätte, kuidas elada tervislikult ja me lõime esileediga käed, et alates 18.01 saab see kõik põhjaliku alguse. See ei tähenda, et järgmised nädal aega me veedame vahukoorega hambaid pestes ja hommikusöögiks sefiiri süües, vaid seda, et me teeme esimesi samme juba sel nädalal ja valmistume põhjalikult uueks nädalaks. Vaatame läbi need retseptid ja siis ma teen teile ka selle lubatud kinoa supi videoretsepti ära. Ja ma luban, et see supp saab olema üks suurepäraseid maitseelamusi. Ma räägin- ma olen elu aeg sellerit millekski kohutavaks pidanud ja selles supis on see väga väga hea. Võib olla ka seetõttu, et selle maitset pole tunda.

Lisaks on igal koolitusel ka praktiline pool, kus me valmistame ise toite. Olgu selleks siis erinevad smuutid, wokid, supid, magustoidud või guacamole. Iga kord olen ma seal midagi uut enda jaoks saanud.
DSC_0221
Ka võtan ma trenni poole juba sellel nädalal käsile. Liigun ma niigi juba rohkem kui varem, sest elades kahekordses majas, käin ma kaksikute tõttu keskmiselt 30 korda päevas üles alla. Võib olla nõks vähem. Igal juhul ma tunnen, kuidas ülekaal seda segab. Kindlasti on siin oma roll ka tohutul külmal, kuid mu liigesed on pidevalt kanged ja vahel ka valusad. 34 aastane noor mees ei peaks end tundma 90 aastase papina, kes valutavate põlvede järgi ilma ennustab.

received_1172130882821622Ka on Noorsand muutunud väga kiireks. Ta küll hoiab oma paremat jalalaba kõndides sissepoole ja on natuke spastiline, aga hoolimata sellest suudab ta edasi liikuda hämmastava kiirusega. Eriti, kui lähedal on autotee, sest iga hetk, kui ma teda ei vaata, otsib tema võimalust, et autoteele tormata. Ka pole väikestel lastel filtrit ja hea meelega ei vastaks küsimusele, et “Issi, miks sa nii paks oled?”. Seega, tuleb see asi eelnevalt ära lõpetada. Ka kaksikud on varsti mobiilsemad ja ei vedele enam ühe koha peal. Pean olema kaks sammu neist ees

Et siis trenni pool tuleb mõnevõrra tõsisemalt kätte võtta, sest ma tunnen, kuidas ka mu lihasjõud väheneb. Mul on olemas hantlid, võimlemismatt ja sangpommid ning ma kavatsen kolm korda nädalas 45 minutit ennast pushida. See on miinimumeesmärk. Spordiklubisse võiks ka minna, kuid realistiks jäädes, on see kolme lapsega keeruline. Parima meelega läheksin ma tagasi CrossFiti, aga kuna need trennid algavad kella pealt, on ka see minu jaoks raske planeerida. Seega jääb omal käel. Püüan ka sellest videosid teha.

Ma olen seda teekonda nii palju kordi alustanud ja nii palju kordi poole tee peal maha tulnud ja mis peaks see kord olema asi teistmoodi? Loodetavasti kõik. Loodetavasti olete teie mulle toeks ja küsite mult tüdimuseni, et Henry kas sul selle nädala trennid tehtud? Henry, mida sa täna õhtusöögiks sööd? Küsige kasvõi sellepärast, et endale ideid saada. Nõudke mult näiteks päevase toidu postitusi. Kas või piltide näol Instagramis. Kui te näete, et ma ostan poes endale süüdlasliku ilmega jäätist, tulge juurde, virutage see jäätis mult käest ja raputage pahaks pandavalt pead. Olge mulle toeks ja mina olen teile. Nagu ma ütlesin, on see nädal enese harimise nädal ja 18.01 on avapauk projektil “Kehad relvaks 2016” 😀

Ka Instagramis võite hakata nägema rohkem fotosid toidust, pilte jalutuskäikudelt, pilte higisest Henryst peale trenni. Äkki ka mõned motiveerivad loosungid a’la winner never quit, quitters never win. Võib olla mitte nii klišeelikke, aga selliseid, mis mind mõjutavad.

Ma olen selle tervisliku toidukoolitusega alla võtnud kokku pea kuus kilo ja seda ainult väikeste muudatuste tagajärjel. Peamiselt see, et ma ei söö enam ennast üle. Ma olen terve selle koolituse jooksul end vaid ühel korral üle söönud. Kõik teised korrad, olen ma piirdunud mõistlike portsudega. Kui nüüd siia lisada, et ma hakkan järgima ka toitude glükeemilist koormust, eks siis näeme, kuidas meil läheb ja ma luban, et ma olen siin blogis täiesti aus. Kui mul tuleb ette komistamisi, siis olete teie esimesed, kes sellest teada saavad.
Capture
Ma tegin mingi testi Facebookis ja see tulemus ilmestab mu meelestatust suurepäraselt- ära anna alla. Alusta uuesti. Alustangi. 18.01 on hea kuupäev, sest siis on neli sündmust järjest:

15.01 täitub üheksa aastat päevast, mil ma jätsin suitsetamise maha
16.01 saavad kaksikud kolme kuu vanusteks
17.01 saab Noorsand kahe aasta vanuseks
18.01 hakkab Henry tervislikuks ja enda eest hoolitsevaks. Jah, siia alla käib isegi kreemitamine ja pediküür 🙂

Hästi. Ära siis ole enda laikide, kriitikaga, kommentaaridega kitsi. Ma ei ole geenius, ma teen vigu. Ma ei ole igiliikur, ma vajan turgutust ja tagant utsitamist. Tsau!