Kategooria

Terviseblogi

Eile (11 veebruaril) oli esileedi juubel ja sellega on kaasnenud mitmeidki tähistamisi. Sel nädalal on veel kaks tähistamist ees ja eks nende pidudega on ikka nii, et on mure, et sa ei sööks liiga palju. Söömine on üldse rituaal, mille ümber inimesed igasugu asju tähistavad- sünnipäevad, pulmad, matused, ristimised jne. Mõni ime siis, et inimesed on tõelistest põhjustest, miks süüa, niivõrd kaugele triivinud. Igal juhul oli mul mure, et kindlasti olen nüüd mõne kilo juurde võtnud, kuid võta näpust. Nädalaga 1,6 veelgi alla läinud.

ATgAAAAtm0sRspOu_LGoO7kiKuKUXkxxcna3NB540mur-0HstIqWCVBTWW3Y9vQjHrITmLIr7bb64grWXqoJYEZQjeE0AJtU9VBChZ-pd_oHk_ELsjMZb164fUlaMwLisaks ei joo ma alkoholi. Eriti. Mul on kaks peamist põhjust, miks ma seda ei tee- mulle ei meeldi maitse ja mulle ei meeldi purjus olla. Seega ei olegi mul nagu põhjust seda juua. Ma joon alkoholi peamiselt kolmel üritusel- poissmeesteõhtutel, pulmades (kui on ööbimisega) ja kui ma lähen sõpradega just sel eesmärgil välja, et juua õlut, mida tuleb viimasel ajal ette üliharva. Ma olen sellest juba rääkinud, kuid topelt ei kärise. Ma olin väga suur pidutseja vanuses 18-25, kus ma klubitasin mitu korda nädalas. Kuid ma jõin alati selleks, et mul klubis lõbus oleks. Kui me klubisse ei läinud, siis ma ei joonud ka. Enam ma klubides ei käi ja järjekordne põhjus, miks juua, on kadunud.

Jõusaalis läheb väga hästi. Sel nädalal tõstan ma raskusi. Minu eesmärk on teha pea kõiki harjutusi neli seeriat ja igat seeriat 15 kordust. Kõiki harjutusi, mida ma jõuan teha kõige raskema raskusega 15 kordust, tõstan ma ühe võrra. See 15 kordust on ka minu jaoks olnud päris keeruline, sest ma ei ole kunagi ühtegi seeriat üle 10 korra teinud ja see viis kordust lisaks, on väga suur väljakutse ja nõuab korralikku lisapingutust. Kuid Ere, kes mind selle projekti raames MyFitnessis juhendab, tegi just sellise kava. Panin siia kõrvale ka ühe pildi, kus selgitab, kuidas jalatreenimise masinat kasutada. Üks päris naljakas viga seal. Kas leiad?

Leia selgituses viga
Leia selgituses viga
Ma käin jõusaalis küll kolmel korral nädalas, kuid ma tahaksin teha paar treeningut ka kodus. Mul on olemas nii hantlid, kui sangpommid, kui enda keha ja ma olen täiesti veendunud, et ma saan mingi päris korraliku kava kokku pandud. Ma võtan selle koduse trenni järgmiseks nädalaks ka linti ja laen ülesse. Muide, kuna ma olen enda kehakaalu kohta ikka veel üpris puss, siis ega see eriti ilus olema saa :).

Joon igahommikuselt ikka Healthy Attitude kohvi, mis on ka selle projekti üks osa. See on üks igapävane osa minu teekonnast ja ma omistan sellele nii mõndagi. Kuna selle tarbimine käib mul alati kaasas ka suure klaasi veega, siis ka see on positiivne, sest ma ei joonud varem ilmselgelt piisavalt. Ma unustasin üldse vee pidevalt ära ja meenus alles siis, kui pea hakkas õrnalt valutama ja suu oli täiesti kuiv.

Ma lubasin Facebooki lehe sõpradele, et ma teen video ka sellest, kuidas me valmistame peedi-kitsejuustu salatit ja sel nädalal ma selle üles ka panen. Kui sa ei ole mu Facebooki sõber, siis ma panen lingi ka järgmisesse postitusse.

Muide täna on vastlapäev. Igal aastal on see olnud meil esileediga päev, kui me käime ja sööme vastlakukleid kõikjal. Sel aastal ei tulnud seda pähegi. Korraks käis mõte läbi, et ostaks ühe, kuid kui sa mõtled siis, et mis see vastlakukkel endast kujutab- see on lihtsalt sai, millel on peal vahukoor. Kui igav võib üks magustoit veel olla. Ka kelgutama ei lähe, sest viimane kord, kui ma käisin, lõpetasin ma kipsis jalaga traumapunktis. See oli umbes seitse aastat tagasi, kui me lasime Kassitoomel kahe sõbrannaga koos alla. Ma ei mäleta, kas see oli kelk või see oli prügikott. Igatahes on seal oru põhjas ka hüpekad, millest me üle sõitsime ja ma maandusin halvasti, sest jalg jäi maandumisel kuidagi ebaloomulikku asendisse ja sõbranna maandus selle jala peal. Aga teile pikka liugu!

Vahekokkuvõttena võin öelda, et mul täitus esimene miinus kümne piir. Teisisõnu kaalun ma täna võrreldes projekti algusega 10,3 kilo vähem. Kui ma ütlen, et täitus esimene miinus kümne piir, siis kas mul on plaanis veel kaalu kaotada? Oo jaa. Mul on plaanis ikka endaga väga tõsiselt tegelda ja minu kaalus inimene ei ole mitte kuidagi tervislik.

Kui rääkida veel mõõtudest, siis minu rinna ja vöö ümbermõõt on vähenenud 10cm ja puus umbes 5. Need numbrid on minu jaoks palju olulisemad, kui kaalunumber.

Kuid vahekokkuvõtteks võiks rääkida mõtteid teemal minu kaalust.

lammas all paremas nurgas810377364_nMa olen olnud ülekaaluline kogu minu elu. Tegelikult umbes alates neljandast eluaastast. Enne seda olin ma pisike sale poiss, kuid siis hakkas vaikselt kaal tõusma. Ma ei oska öelda, millega see otseselt seotud oli, kuid mul on omad kahtlused, sest peale neljandat eluaastat meie eluolu muutus ja pinged hiilisid vaikselt meie igapäeva ellu. Ma usun, et see on seotud sellega.

Terve lasteaia- ja kooliaja olen ma alati olnud paksem laps kui teised. Kuid oma iseloomu ja seltsiva loomu poolest, pole mind kunagi kiusatud. On ikka üritatud ka mind kooli ajal allutada, kuid ma ei ole kunagi tundnud, et mind oleks mu kaalu pärast diskrimineeritud.

ArlisegaSamas ma ei ole kunagi olnud sellisel määral avatud nagu ma oleksin soovinud olla, sest ma olen alati tundnud enda kaalu tõttu end ebamugavalt ja see mõjub enesekindlusele. Ma hoidsin pigem tahaplaanile ja samas mulle oleks meeldinud särada. Ja mis rolli võtavad endale tavaliselt ebakindlad inimesed elus? Klassitola või seltskonna naerutaja. Ka mina olen terve elu selles rollis olnud ja üritanud särada just oma sisemiste omaduste poolest, et mu väline ei jääks silma. Õnneks on mind terve elu õnnistatud suurepäraste sõpradega ja nii ka täna- nad on kõik mulle mu teekonnal toeks ja elavad siiralt kaasa. Või siis on vähemasti mulle selline tunne jäänud 🙂

See ülekaal on mind tegelikult tagasi hoidnud kogu minu elu. Alates tüdrukutega kohtamisel käimistest, kui saunapidude nautimistest. Ma olen alati tüdrukutega langenud sõbratsooni, sest ebakindla inimesena, ei teinud ma kunagi esimest sammu. Mu enda esileedigi tüdines suhte alguses kohtamistel käimistest vaata, et ära ja ütles mulle väga konkreetselt peale mitmekuist musitamist ja käest kinni hoidmist: “Henry, mis sa arvad, kaua me SEDA asja veel plaanime edasi lükata?”

298864_301350943222914_1268244060_nLisaks olen ma väga suur vee sõber. Ma olin noorena täielik hüljes, kes võis veeta 90% ärkveloleku ajast vees. Kuid ka see on minu jaoks lõppenud. Ma ei käi ujumas, ma ei käi sõpradega saunas, ma ei käi ühises dušširuumis, ma ei käi rannas. Nii nagu väga paljudki teised ülekaalulised inimesed. Ebakindlus, mis tekkinud rahuolematusest enda kehaga on enesekindlusele hävitav ja ma olen tõepoolest valmis sellega ühele poole saama.

Ülekaaluga on lisaks ka see probleem, et see hiilib sulle ligi vargsi. Kui inimene ärkaks hommikul üles, vaataks peeglisse ja talle vaataks vastu 40 kilogrammi raskem inimene, kui magama minnes, siis ta võtaks asja kohe ette, sest ta igapäeva harjumused ei soodusta sellist kaalu. Kuid, kui see hiilib ligi vargsi- iga aasta 4-5 kilo, siis sa ei märka seda ja su pilt peeglis ei erine sellest, mis see eile oli. See on järjepideva vale toitumise, vähese liikumise, ebatervislike harjumuste tulemus ja ülekaal ei ole probleem, vaid probleemi tulemus.

Üks asi, millest mul südame põhjani villand on, on uuesti alustamine. Iga aasta mitu korda võtan ma end kokku, et kaalust alla võtta- alustan kohe intensiivse treeninguga, kalorite jälgimisega ja paari nädala jooksul ma tunnen ennast Supermanina. Kuid see ei saa kestma jääda, sest paari nädala jooksul ei saa sa ümber kirjutada neid aastaid sisse söönud harjumusi. Sellepärast tulebki teha väikseid samme, sest minu selle projekti eesmärk, ei ole kaotada kaalu, vaid luua endale uus tervislik elustiil. Elustiil, kus ma austan ja kuulan enda keha. See, et ma siin hõiskan kaalu langemise pärast, on vaid seetõttu, et kaal on kõige lihtsam indikaator, et ma teen midagi õigesti.

Selle ja eelmise postituse vahele jäi päris pikk aeg. Põhjus on kõhugripis, mis meid esileediga tabas. Minul möödus see õnneks võrdlemisi lihtsalt. No vähemalt võrreldes esileediga, kes andis emotsioonile “väkk” täiesti uue tähenduse. Õnneks oleme tänaseks sellest täiesti taastunud ja tunneme end suurepäraselt.

jalutuskäikHaiguse tõttu sai kannatada natuke ka minu trenniskäimise regulaarsus ja jõusaalis sai möödunud nädalal käidud vaid kahel korral kolme asemel. Kuid see eest antud nädal on olnud super. Ma tegin kaks korvpalli trenni, kolm jõusaali trenni ja me oleme esileediga käinud iga päev tund aega jalutamas. See on uskumatu, mis rahustav ja lõõgastav efekt sel minu jaoks on. Tartu on ikka nii uskumatult ilus ja auto aknast ei oska seda absoluutselt hinnata. Mul ei ole ka Tartus mingit ohutunnet ja ma pole esileediga nii pikki vestluseid, nagu me jalutamise ajal teeme, pidanud juba päris kaua. Seega liikumine on olnud tip top.

õhtusöökSöömisega on olnud ka super. Üks suurepärane asi, mis ma olen kontrolli alla täielikult saanud, on näksimine ja nii kui näksimine täielikult kadus ja ma olin teadlik, kui palju ma söön, hakkas kaal ka alla tulema. Teiseks oleme me toiduvalikul suurte sammudega edasi läinud. Projekti algusega võrreldes olen ma kaotanud 7 kilo, mis juba iseenesest on super. Igal juhul, kui see nii peaks edasi minema, siis on mul väga head ootused kogu selle projekti tulemusena.

Kuid, mis veelgi olulisem kui kaotatud kilod, on see, et mu keha muutub. Kõht jääb väiksemaks, vööümbermõõt väheneb, moobsid (meeste boobsid) taanduvad- see on minu jaoks olnud alati olulisem, kui kaalunumber. Mulle meeldis, kuidas kirjeldati inimesi, kes võtsid ainult dieediga maha, nendega, kes kasutasid kaalu normaliseerimiseks ka jõutrenne: dieediga saab õunakujulisest kehast lihtsalt natuke saledam õun, samas kui lihaste treenimine muudab su keha kuju. Ja see tõepoolest on nii. Mu keha küll näeb tõenäoliselt keskmise inimese silmade läbi välja ikka midagi juustukera ja keeglikuuli vahepealset, kuid need väikesed muudatused on olemas.

Mina RauligaEelmisel nädalal käisime esileediga pulmas. Oli väga tore ja kui rääkida tervisliku toitumise aspektist, siis ka väga ahvatlusterikas õhtu. Kuid tegime esileediga enne minekut juba kokkuleppe, et kohtleme enda kehasid austusega ja ei topi neid jama täis. Üritasin ennast kõrvalt vaadata ja avastasin end mitmel korral näksimas mitte selle pärast, et mul kõht oleks tühi olnud, vaid kuna toit oli lihtsalt seal. Harjumused on visad kaduma.

Kuid hea oli see, et mul oli esileedi kaasas, kes küsis mult aeg ajalt, kas mul on kõht tühi, või on sel mingi muu põhjus, miks ma järgmise marineeritud liha lõigu enda taldriku servale lohistasin. Paaril korral ma valetasin talle, et mul on tõepoolest kõht tühi, kuid siis ma mõtlesin endamisi- kurat küll, mida ma teen. Ma ju ei naudi enam toitu. Vastupidi. Iga järgmine amps muudaks mu olemise ainult raskemaks. Igal juhul ei söönud ma end üle nagu ma seda varem alati teinud oleks ja keskendusin toidu asemel seltskonnale ja esileedi lõbustamisele 🙂

Üks asi, mida ma aga tegin, oli see, et ma jõin pulmas alkoholi. Täpsemalt viina. Alkoholiga ongi mul sellised suhted, et mul ei ole pea mingeid suhteid. Ma ei joo põhimõtteliselt alkoholi üldse. See ei ole mingi veendumuse küsimus, kuid mulle lihtsalt ei sobi alkoholi tarvitamine. Alkoholil on minu jaoks kaks omadust- see on halva maitsega ja see teeb purju. Ma ei joo alkoholi kahel põhjusel- see on halva maitsega ja see teeb purju. Mulle tõepoolest ei meeldi see sumin peas. Eks ma aeg ajalt tähtsatel hetkedel võtan ja teen seda vist seepärast, et meelde tuletada, kui jube asi see alkohol on.

Kuid ma olen terve nädal toitumisega väga tubli olnud. Ma üritan hommikuti süüa putru, ooteks puuvilja, lõunaks olen söönud salatit, vahepalaks pähkleid puuviljaga ja õhtuks siis kas liha või kala salati ja juurviljadega. Ma olen nii toitunud nädal aega ja muutused ei olegi niivõrd välispidised kui seest poolt- mul on palju, PALJU rohkem energiat, mu enesetunne on super ja mul on tahtmist ja viitsimist asju teha. Sellele annab loomulikult panuse magamisrežiimi paranemine- ma olen viimasel kolmel päeval väga tubli uinuja olnud ja lasknud tule ära juba enne südaööd.

Esmaspäeval trennisTrenniga läheb suurepäraselt. Ma hakkan vaikselt nautima jõusaalis käimist. Kell on 22.47 teisipäeva õhtu ja mul on see mõnus erutus sees, kui ma mõtlen, et hommikul lähen jõusaali rinda ja selga treenima. Midagi on tõepoolest muutumas ja ma ei ole selleks teinud mingeid kardinaalseid muudatusi vaid jooksvalt väikseid samme. See vist ongi oluline, et mitte lahkuda täielikult oma mugavustsoonist, vaid teha seda samm sammult, sest väga raske oleks armastada midagi, mida sa vihkad.

Ma ise ennast kõrvalt ei näe, kuid on tulnud esimesed komplimendid, et midagi on kehalt kadumas. Noh, mul on selle üle ainult hea meel. Ma ei ole küll harjunud komplimente vastu võtma ja tavaliselt rehman käega, et “mis sa nüüd”. Kuid kui mul on tervislik elustiil käsil ja sellega seoses ka kaalulangus, siis tuleb vist veits mehistuda ja õppida komplimentide tegijat tänama.

Ma tegin ka enda Facebooki lehe, kus ma postitan natukene tihedamalt pilte näiteks enda einetest, võib olla tulevikus ka mingeid retsepte ja trennivideosid ning ehk motiveerivaid loosungeid. Kui oled huvitatud, võid mind ka sealt jälgida. http://www.facebook.com/TervisePoole

strippEelmisel nädalal oli mu sõbra poissmeeste pidu, mida ma korraldama pidin. Selle korraldamine oli minu jaoks esmakordne kogemus ja ma läksin oma mõtetega liiga kaugele ja muretsesin ikka liiga palju. Ma magasin pea terve nädala halvasti ja mõtlesin pingsalt tegevusi välja, kuidas poissmeest proovile panna viisil, mis ei oleks tema jaoks alandav, vaid oleks hoopis väljakutsuv ja lõbus. Asi, millest ma aru sain, on see, et talvel poissmeeste pidu korraldada, on väga väga raske. Eriti, kui lumega on lood nagu nad on. Seega tuli õhtust selline chill saunaõhtu ühe külalisesinejaga, kes õpetas poissmehele, kuidas naist tantsuga võrgutada.

Kuid põhjus, miks ma sellest räägin, on see, et ma ei suuda stressi ajal süüa. Söömine on üldse siis viimane asi, mis mul meeles on. Kõhus keerab, kurgus on klomp, väike värin on pidevalt sees. Ma tean, et paljudel on just vastupidi, et stressi olukorras hakkavad just sööma. Kuid minu puhul on just nii, et olgu see kas positiivne stress (millegi hea ootuses), või negatiivne stress (rahamured, tervisemured), siis ma ei suuda lihtsalt süüa.

Ma arvasingi, et mõni arst võiks mulle valetada ja öelda, et: “Henry, sul on jäänud elada kolm kuud”. Ma arvan, et ma kaotaksin kolme kuuga kogu oma liigse peki ja rohkemgi veel. Ma sööksin siis konkreetselt sellepärast, vist, et mitte surra varem, kui kolme kuu pärast. Nali naljaks, kuid uskumatu on see, kui selgeks saab sulle siis keha kuulamine, kui söömine ei ole sinu peas kinnisideeks. Kui sul on mõtteis ainult muu asi (stress). Siis kuulad sa enda keha ja ei söö toitu maitsenaudingu pärast, vaid siis, kui su keha sulle reaalselt märku annab. Mul on tunne, et Healthy Attitude Coffee ongi justkui mulle abimeheks olnud ja aitab mul oma keha natuke paremini kuulata.

trennisHea on see, et ma olen nüüd vigastustest paranenud ja uuesti täiesti valmis treeningutega jätkama. Olen jätkuvalt joonud Healthy Attitude Coffee jooki. Vahele jäi küll siin jõuluperioodil umbes nädala jagu päevi. Kaalulangust ei ole nüüd viimase paari nädala jooksul toimunud, kuid ma ei ole ka juurde võtnud. Pühade ajal on vast seegi saavutus. Kuigi jõusaalis märkisid Kati ja Ere, et ma tundun justkui veits saledam. Nad vist ei tea, et mehed tõmbavadki kõhu sisse ja ajavad õlad taha, kui nad kenadest naistest mööduvad 🙂

Sel nädalal ei söö me esileediga mingeid jahutooteid, kartulit ega suhkrut. Meid on pühapäeval pulma kutsutud ja eesmärk on riietuses kena välja näha. Täna on kolmapäev ja seni on läinud sellega suurepäraselt. Kuigi eile ja üleeile tundis esileedi magusaisu. Selle lahendas aga õnneks kenasti hurmaa, mis võttis selle isu kiiresti.

Kuid avastasin endale veel ühe lehe, millega ma liitun täna. See on www.dietbet.com. Lehe mõte on selles, et võistlus kestab neli nädalat. Kõik võstlejad maksavad osalustasu. Lehel on palju erinevaid võistluseid, mis on ka erinevate osalustasudega. Võistluse eesmärk on kaotada nelja nädalaga 4% enda kehakaalust. Kui sa kaotad need 4%, saad sa oma raha tagasi, pluss sa jagad ka kõikide teisetega, kes seda suutsid, nende raha, kes seda eesmärki ei täitnud. Kui sa ei langeta 4%, jääd sa oma rahast ilma ja see läheb teiste vahel jagamisele. Ma arvan, et see on minule suurepärane lisamotivaator, sest raha mulle meeldib 🙂

uusaastalunadusMa olen igal aastal andnud endale uusaastalubadusi, kuid ma ei ole neist kunagi kinni pidanud. Tegelikult ei ole uusaastalubadused midagi enamat, kui tavaline patukahetsus- ma olen liiga paks, ma peaks suitsetamise maha jätma, ma peaks vähem jooma, ma tahan kitarrimängu osata, ma peaks oma perekonnale rohkem tähelepanu pöörama. Teistesõnadega, sa ei tee muud, kui võtad hetkeks teadmiseks asju, mis on niigi su kuklas musta varjuna jälitamas.

Kuid siis tuleb uus aasta ja sa avastad, et sa oled täiesti ettevalmistamata ning üritad neist lubadustest hammastega kinni hoida. Sa ei ole muutnud oma mõtlemises muud, kui, et sa oled lihtsalt enesele lubanud, et sa nüüd sööd vähem, ei suitseta, ei joo jms. Kuid see kõik kestab ainult seni, kuni sa tahtejõuga sellest lubadusest kinni hoiad, sest sa tahad ikka süüa neid kahjulikke toite, sa küll tahaksid suitsetamist maha jätta, kuid sa ikka veel tahad edasi suitsetada, kuna sa ka enam ei joo, väldid sa pidusid, kuid sa tahad ikka veel pidutsemas käia.

Päev päevaga sinu pingutus väheneb, kui sa ühel päeval avastad end purjuspeaga hamburgeriputka järjekorras suitsetamas. BAM! Kõik kukkus kokku. Loogiline oleks, et sa unustaksid halva kogemuse ja lähed eluga edasi, kuid nüüd oled sa avaldanud nõrkust ja sa teed otsuse, et patustad ainult pidudel. Edasi lähevad asjad nii nagu nad alati lähevad. Mõni on selles otsuses nii kinni, et tõepoolest patustab vaid pidudel, kui avastab, et ta on hakanud käima pidudel kuuel päeval nädalas, et patustada.

Seepärast arvan ma, et läbimõtlematud otsused on pea eos läbikukkumisele määratud. Kuid sellegi poolest on minu puhul tegemist inimesega, kes on väga rahulolematu antud olukorraga, sest ma tõepoolest ei soovi olla ülekaalus. Ma olen tegelikult sportlik ja tervislik mees, paksu mehe kehas. Hoolimata sellest, et ma olen energiline ja sportlik, on seda paksu meest kaasas vedada väga raske ja väsitav ning seepärast olen ma loid ja väsinud. Minu eesmärk on välja tuua tõeline mina.

Seepärast ma tegin ka otsuse osaleda projektis “Sinu uus tervislik elustiil”. Ma tõepoolest ei viitsi otsast jälle alata. Iga paari kuu tagant ma alustan uuesti, kuid miks mitte teha otsus ja minna sellega lõpuni. See ongi minu plaan. Mis sest, et jõulud ja aastavahetus andsid tagasilöögi toitumises. Tühja sellest. Ma võin põdeda juhtunut või ma võin selle unustada ja edasi minna.

Kuid, mis otsuseid ma langetasin aastaks 2013? Muide 13 on mu õnnenumber. 13 on läbi mu elu olnud erinevatel päevadel just kuidagi eriline ja miks mitte ka aasta 2013. Minu selle aasta lubadused ei ole kaotada ei kaalu, ega jätta maha joomine, vaid eelkõige austada ennast. Ma ei loobu sel aastal uusaastalubadusega absoluutselt millestki, vaid toon väikseid muudatusi enda ellu. Kuid selleks, et mu tervislik seisukord tõepoolest normi saada ja ma vabaneksin sellest tüütust rasvakihist, tegin ma uueks aastaks järgmiseid otsuseid:

1. Asenda suhkrused joogid veega või magustamata teega
2. Puu- ja/või juurviljad iga toidukorra juures
3. Alustan päeva tervisliku hommikusöögiga
4. Leian igal nädalal uue tervisliku retsepti ja valmistan selle nullist
5. Alati, kui võimalik, pakin lõuna kaasa, mitte ei käi väljas söömas
6. Kaotan menüüst toidud maisisiirupi ja suhkruasendajaga
7. Jalutan vähemalt 30 minutit viiel päeval nädalas
8. Käin MyFitnessi jõusaalis kolmel korral nädalas
9. Korvpall kahel korral nädalas
10. Otsin põnevaid kohti/paiku/külasid/muuseume/näituseid ja külastan neid korra kahe nädala jooksul
11. Magamine regulaarseks (mine magama hiljemalt kell 12 öösel)
12. Olen taimetoitlane ühel päeval nädalas
13. Pean päevikut ja panen kirja enda mõtted ja tunded hetkedel, kui ma tahan väga rämpsu süüa, kuid ei ole tegelikult füüsiliselt näljane
14. Kui ma ostan valmistoitu, siis valin tooteid, mis sisaldavad elemente, mida ma tunnen, või milles on viis, või vähem, koostisosa
15. Eelistan alati liftile treppe
16. Pargin oma auto poeuksest võimalikult kaugele
17. Valmistan suurema koguse mingit toitu pühapäeval, et saaksin nädala keskel lihtsalt seda endale soojendada
18. Registreerun juunis toimuvale paadimaratonile ja sel aastal ei ole mul vabandusi, vaid osalen sellel
19. Asendan negatiivsed mõtted, missugune mu keha välja näeb, positiivsetega, mõeldes, mida mu keha suudab
20. Treeningutel pean päevikut, et näha oma progressi
21. Lõpetan endast halvasti rääkimise
22. Teen endale peegli ees iga päev ühe komplimendi 🙂
23. Lõpetan enda võrdlemise teistega
24. Valmistan puu ja juurvilju ette, et kui tahan midagi näksata, oleks neid lihtne võtta
25. Vaatan vähem telekat ja olen vähem arvutis
26. Väike jalutuskäik peale lõunapausi
27. Ei hoia kodus kahjulikke toite, mille söömist ma ei suuda kontrollida
28. Kasutan nüüdsest söömiseks väiksemaid taldrikuid ja ei tõsta juurde enne, kui on möödas 15-20 minutit, et siis otsustada, kas ma soovin lisa
29. Ma ei söö taldrikut tühjaks. (see pidi õpetama su ajule, et sina kontrollid toidu kogust, mitte ei tee seda taldriku suurus. Isegi kui sa jätad alles vaid ühe suutäie).
30. Olen toetav ja armastav abikaasa.

Tundub küll suur hulk eesmärke, kuid enamus neist on lihtsalt imepisikesed muudatused, mis võivad pikas perspektiivis anda suure tulemuse.

jalutamasHoidsime möödunud nädalal esileediga ka ta õe last ning nüüd ma vaatan hoopis uue pilguga emasid, kes oma lapsi süles kannavad. Ma kandsin seda sulgkerget pisikest tüdrukut käes vaevalt kümme minutit, kui mu käsi tuld lõi ja tahtis küljest ära kukkuda.

Ah jaa… Head alanud aastat!