Kategooria

Terviseblogi

Tegelikult tuleb vist sellega arvestada, et päevad pole vennad. Mõned päevad lihtsalt lähevad nihu. Oligi mu eelmine postitus just sellest, kui suurepäraselt mul läheb ja kui palju energiat mul on. Tegin juba suured plaanid, mis saama hakkab ja mis treeninguid ma juurde võtan. Ja siis ma jäin haigeks. Täna on kolmas päev ja ma tunnen end juba palju paremini, kuid selliste inimlike faktoritega ei oska lihtsalt kunagi arvestada.

22Eelmisel nädalal proovisime sõpradega CrossFit trenni. Selle tunni jooksul, mis me seal veetsime, tegin ma vist rohkem kükke kui viimase aasta jooksul kokku. Igal juhul oli järgmisel päeval reites ja tagumiku lihastes selline mõnus lihasvalu. Ülejärgmisel selline tunne, et tagumik tahab kohe küljest ära kukkuda. Mul oli otseses mõttes valus tagumikul istuda. Kolmandal päeval peale trenni imbus minusse paanika, et kas see valu ei kaogi kusagile ära- ma olin põhimõtteliselt valmis testamenti kirjutama. Neljandal päeval tuli naeratus näole tagasi, sest valu taandus ja ma tundsin ennast taas tugevana. Erinevad treeningud treenivad erinevaid lihasgruppe ja mul on väga hea meel, et lisaks jõusaalile leidsin ma enda jaoks ka CrossFiti.

Kuid koht, kus ma tunnen, et ma olen jätkuvalt haavatav, on toitumine. Ka mina kasutan populaarseimat vabandust- et mul ei ole aega planeerida söögikordi. Kuid tegelikult ei ole see tõsi. Vastupidi, kui ma planeeriksin enda söömisi, jääks mul tõenäoliselt rohkem aega üle. Kuid erinevate ürituste tõttu lahkusin ma mingil hetkel radadelt, et pakkuda endale toitu, mida keha vajab ja sõin ilma mõtlemata, mida see mulle teeb. Kuid siin ongi minu arust see, mis muudab selle projekti erinevaks tavalisest dieedist- see on elustiili muutus. Sa ei saagi alati süüa seda, mida sa vajad ja pead leppima ehk mitte niivõrd kasuliku toiduga. Oluline on see, kuidas sa sellega tegeled. Kas sa jääd taas sinna mugavustsooni ja ahmid endasse toitu, mis ei tee muud, kui erutab hetkeks su maitsemeeli, kuid mille söömise tagajärjel oled sa väsinud, õnnetu ja paks. Või sa võtad teadmiseks, et “sorry, keha, et ma täna sind vaevan, kuid homme annan ma sulle taas seda, mida sa vajad”. Need on asjad, millele ma varem kunagi ei mõelnud.

20130318_193306Olen hakanud avastama asju, mida ma varem paaniliselt kartsin. Näiteks fenkolit, juursellerit ja pastinaaki. Võtsime esileediga endid kokku ja tegime sellest isegi endale suppi ja see oli… VÄGA HEA! Võib olla oli osaliselt ka asi selles, et minu ootused olid väga madalad. Ma eeldasin, et see tugev aniisi hais hakkab üle pea käima ja ma pean suppi sööma kinnise ninaga. Kuid see supp tuli suurepärane ja juurseller ning pastinaak asendavad oma tekstuurilt täielikult kartulit. Ma arvan, kui keegi, kes oleks seda suppi söönud, poleks teadnud, et seal pole kartulit, vaid on pastinaak, siis ta poleks vahest ka aru saanud.

Möödas on jällegi häbematult palju aega sellest ajast, kui ma viimase postituse tegin. Loodan, et teil läheb sama hästi, kui minul. Ma tõepoolest tunnen end ennast energilisemana. Ei tea, kas asi selles, et talv hakkab lõpuks läbi saama, või on asi selles, et ma rohkem teed, seda rohkem jõuad. Muidugi, kui hommikuti näitab kraadiklaas miljon kraadi miinust, siis on vist natuke vara talve lõppemisest rääkida.

Treeningud lähevad mul ikka kenasti. Jätkuvalt kolmel hommikul nädalas käin ma jõusaalis, kahel õhtul korvpallis. Sel nädalal lähen ma uut trenni proovima, millel nimeks Crossfit. See on väga hull trenn ja ma ei ole kindel, kas ma seal üldse midagi teha jõuan, kuid ma tahan proovida. Neil on koduleht ka http://crossfittartu.ee/. Uurige seal videosid harjutustest, mida tehakse. Mul on lihtsalt tunne, et ma tegelikult jõuan nüüd palju enam ja ma tahan ka palju enam teha. Loomulikult tuleb siiski enda keha kuulata, kuid hetkel ma kuulangi ja ta ütleb, et mine proovi crossfiti :). Proovitrenn on seal tasuta.

Alates eelmisest nädalast käin ma ka protseduure saamas. Ja mida need siis endast kujutavad? Ma käin korra nädalas pikutamas samal ajali kui väsimatu Mari-Anne mu suure kõhu kallal askeldab. Mulle tehakse poole tunni jooksul (vist on umbes pool tundi või 40 minutit, aeg läheb seal maru kiirelt, sest jutust meil puudu ei tule). Esimene protseduur on kavitatsioon (kirjutatakse vist nii?). See kiirendab rasvarakkude lõhustumist naha all. Huvitav on see, et selle protseduuri ajal jõuab müra sinu kõrvadesse mitte väljast poolt sisse poole nagu harjunud olen, vaid seest poolt välja poole.

Teine protseduur on Thermo-C. See on selline vaakum omadusega asi, mis imeb hetkeks mu naha enda külge, paar sekundit ja laseb lahti ja nii seda siis mu kõhu peal liigutatakse. See pinguldab nahka ja taas on abiks rasvade lõhustamisel. Mina enda juures veel peale kahte korda suurt efekti ei näe, kuid esileedi, kes samuti seal protseduuridel käis, on elav tõestus, et asi toimib. Ma ei saa nüüd öelda kuidas, sest ma ei ole veel lahutuseks valmis ja esileedi ebatäiustest rääkida eriti ei saa…sest neid ei ole…Ausõna. Ja ma ei kirjuta seda püssi ähvardusel.. tegelt ka.

Kuid minu kahe eelmise nädala treeningud siis siin: 1
2

Lisaks tegin ka kaks videot tegemistest.

Esimene sai üles võetud Anne kanali ääres: http://www.youtube.com/watch?v=9JqJ2F2_C14
Teine sai filmitud kodus süüa tehes: http://www.youtube.com/watch?v=8newAaLBvzk

Aitäh lugemast ja kaasaelamast. Kui te loete, siis jätke endast ka jälg maha, et seda teete, siis on mul umbes aimu, palju jälgijaid on.

Hei!

Nüüd tuli väike paus sisse. Seda kahel põhjusel. Esiteks, oli mu elus vähe uut. Meil olid siin mitmed esileedi juubeli tähistamised ja seetõttu oli ka tervislikust toitumisest kinnipidamine veits raskendatud. Teine venitamise põhjus oli see, et ma luban aina igast asju teha ja siis ei tee neid. Näiteks lubasin ma eelmises postituses, et teen video ühe retseptiga ja teise oma kodustest treeningutest. Nüüd olen ma olukorras, kus mul ei ole üht ega teist.

Kuid kaks asja, mis on kindel- ma söön ja ma teen trenni ka. Lihtsalt pole olnud mahti olnud filmida. Võiks arvata, et ma siis õpin enese vigadest, et kui ma ei suuda lubatud asju täita, siis edaspidi lihtsalt ei luba. Aga võta näpust. Kuna ma olen nüüd lubadused õhku visanud, siis ma need ära ka teen. Uus tähtaeg- see pühapäev saavad mõlemad üles. Ma luban seda seetõttu, et mul ei ole tegelikult ühtegi põhjust ega õigustust, miks seda mitte teha. Seega, et ka teil oleks huvitavam minu teekonda jälgida ja lisaks harvadele piltidele ja jutule, näitan ma ka natuke videot tegemistest.

Minu enda silmis on minu progress kehamuutumise mõjust rääkides peatunud, kuid seda ei toeta ei riided ega ka inimeste tähelepanekud, keda ma näen korra paari nädala tagant. Minu lemmiksviiter on kõhu peal täiesti rippus ja suureks jäänud. Tegelikult ei ole ta mu lemmik, vaid kuna mu kehakuju ei soosinud riiete ilusat istumist, siis ma kandsin alatasa ainult ühte kampsunit, sest see varjas piisavalt ja nägi viisakas välja.

Kuid ma trehvan paari nädala tagant ka emaga ja väga tore oli saada komplimente, kui ta vaatas ja ta nägu naerule kiskus ja ainus, mida ta öelda oskas, oli “Vohh” ning samal ajal näitas pöial püsti. Eks need komplimendid hoiavad rajal ja annavad innustust. Kuna sa ise igapäev end peeglist vaadates mingit muutust ei näe. Lisaks on inimene õppinud end peeglist vaatama ühe kindla nurga alt, kus ta näeb end kõige kenamana. Sellepärast ongi end filmitult nii raske vaadata- sa näed endas külgi, mida sa ise enda juures märganud pole.

Minu eesmärgiks on käia trennis viiel korral nädalas. Vähemalt neljal. Seega ma võtan ülesandeks kanda igas trennis pulsikella ja postitada iga nädal blogisse eelmise nädala trenni tulemused. Eelmisel nädalal ma käisingi viiel korral. Kahjuks jäi esmaspäeva hommikuse trenni ajal pulsikell sisselülitamata. Kommentaariks, et hommikused trennid esmaspäval ja kolmapäeval on MyFitnessis jõusaali jõutrenn ning reede hommikul on jõutrenn pluss kardio. Õhtuti käin ma esmaspäeval ja kolmapäeval korvpalli mängimas. Pildil võib näha ka igas trennis kulutatud kaloreid.nädala trennid

Täna käisime esileediga taaskord suusatamas. Vahele jäi päris pikk paus. Igal juhul läksid mul taas tallad krampi, kuid hea oli see, et seekord oli minu suusasõit kaks korda pikem kui eelmistel kordadel. Seega asi paraneb. Lisaks oli täna väga mõnus ilm. Ma juba ootan neljapäeva, mil me plaanisime taas minna. Minu suusatrennid pole küll pikad, kuid asi seegi. Siin väike videotõestus ka http://www.youtube.com/watch?v=9JqJ2F2_C14

Söömisest rääkides, siis ka siin onRimis edasiminek väga suur. Ma olen enda toidulaualt ära kaotanud pea kõik valmistoidud. Peaaegu selles mõttes, et paaril korral näljasena poodi sattudes olen ma ostnud asju, mille pärast end hiljem kirun. Eks see planeerimise asi ole. Ma katsetan erinevate retseptidega, mida ma võiksin jällegi jagada. Pean siiski hakkama tubliks blogijaks ja tegema rohkem pilte ja/või videolõike enda tegemistest… Ma panen telefoni meelespea, mis hakkab mulle igapäev meenutama, et ma midagi teeks.

Kuid sellest nädalast hakkan ma käima ka mingitel protseduuridel. Kuna minu ülekaal on väga suur, siis üks hirm on seotud nahaga, et äkki jääb sea liigselt üle, siis need protseduurid pidid parandama naha elastsust ja mõjuma rasvkudedele naha all. Eks ma räägin sellest kogemusest järgmisel korral, kui seal ellu jään.

Eile (11 veebruaril) oli esileedi juubel ja sellega on kaasnenud mitmeidki tähistamisi. Sel nädalal on veel kaks tähistamist ees ja eks nende pidudega on ikka nii, et on mure, et sa ei sööks liiga palju. Söömine on üldse rituaal, mille ümber inimesed igasugu asju tähistavad- sünnipäevad, pulmad, matused, ristimised jne. Mõni ime siis, et inimesed on tõelistest põhjustest, miks süüa, niivõrd kaugele triivinud. Igal juhul oli mul mure, et kindlasti olen nüüd mõne kilo juurde võtnud, kuid võta näpust. Nädalaga 1,6 veelgi alla läinud.

ATgAAAAtm0sRspOu_LGoO7kiKuKUXkxxcna3NB540mur-0HstIqWCVBTWW3Y9vQjHrITmLIr7bb64grWXqoJYEZQjeE0AJtU9VBChZ-pd_oHk_ELsjMZb164fUlaMwLisaks ei joo ma alkoholi. Eriti. Mul on kaks peamist põhjust, miks ma seda ei tee- mulle ei meeldi maitse ja mulle ei meeldi purjus olla. Seega ei olegi mul nagu põhjust seda juua. Ma joon alkoholi peamiselt kolmel üritusel- poissmeesteõhtutel, pulmades (kui on ööbimisega) ja kui ma lähen sõpradega just sel eesmärgil välja, et juua õlut, mida tuleb viimasel ajal ette üliharva. Ma olen sellest juba rääkinud, kuid topelt ei kärise. Ma olin väga suur pidutseja vanuses 18-25, kus ma klubitasin mitu korda nädalas. Kuid ma jõin alati selleks, et mul klubis lõbus oleks. Kui me klubisse ei läinud, siis ma ei joonud ka. Enam ma klubides ei käi ja järjekordne põhjus, miks juua, on kadunud.

Jõusaalis läheb väga hästi. Sel nädalal tõstan ma raskusi. Minu eesmärk on teha pea kõiki harjutusi neli seeriat ja igat seeriat 15 kordust. Kõiki harjutusi, mida ma jõuan teha kõige raskema raskusega 15 kordust, tõstan ma ühe võrra. See 15 kordust on ka minu jaoks olnud päris keeruline, sest ma ei ole kunagi ühtegi seeriat üle 10 korra teinud ja see viis kordust lisaks, on väga suur väljakutse ja nõuab korralikku lisapingutust. Kuid Ere, kes mind selle projekti raames MyFitnessis juhendab, tegi just sellise kava. Panin siia kõrvale ka ühe pildi, kus selgitab, kuidas jalatreenimise masinat kasutada. Üks päris naljakas viga seal. Kas leiad?

Leia selgituses viga
Leia selgituses viga
Ma käin jõusaalis küll kolmel korral nädalas, kuid ma tahaksin teha paar treeningut ka kodus. Mul on olemas nii hantlid, kui sangpommid, kui enda keha ja ma olen täiesti veendunud, et ma saan mingi päris korraliku kava kokku pandud. Ma võtan selle koduse trenni järgmiseks nädalaks ka linti ja laen ülesse. Muide, kuna ma olen enda kehakaalu kohta ikka veel üpris puss, siis ega see eriti ilus olema saa :).

Joon igahommikuselt ikka Healthy Attitude kohvi, mis on ka selle projekti üks osa. See on üks igapävane osa minu teekonnast ja ma omistan sellele nii mõndagi. Kuna selle tarbimine käib mul alati kaasas ka suure klaasi veega, siis ka see on positiivne, sest ma ei joonud varem ilmselgelt piisavalt. Ma unustasin üldse vee pidevalt ära ja meenus alles siis, kui pea hakkas õrnalt valutama ja suu oli täiesti kuiv.

Ma lubasin Facebooki lehe sõpradele, et ma teen video ka sellest, kuidas me valmistame peedi-kitsejuustu salatit ja sel nädalal ma selle üles ka panen. Kui sa ei ole mu Facebooki sõber, siis ma panen lingi ka järgmisesse postitusse.

Muide täna on vastlapäev. Igal aastal on see olnud meil esileediga päev, kui me käime ja sööme vastlakukleid kõikjal. Sel aastal ei tulnud seda pähegi. Korraks käis mõte läbi, et ostaks ühe, kuid kui sa mõtled siis, et mis see vastlakukkel endast kujutab- see on lihtsalt sai, millel on peal vahukoor. Kui igav võib üks magustoit veel olla. Ka kelgutama ei lähe, sest viimane kord, kui ma käisin, lõpetasin ma kipsis jalaga traumapunktis. See oli umbes seitse aastat tagasi, kui me lasime Kassitoomel kahe sõbrannaga koos alla. Ma ei mäleta, kas see oli kelk või see oli prügikott. Igatahes on seal oru põhjas ka hüpekad, millest me üle sõitsime ja ma maandusin halvasti, sest jalg jäi maandumisel kuidagi ebaloomulikku asendisse ja sõbranna maandus selle jala peal. Aga teile pikka liugu!

Vahekokkuvõttena võin öelda, et mul täitus esimene miinus kümne piir. Teisisõnu kaalun ma täna võrreldes projekti algusega 10,3 kilo vähem. Kui ma ütlen, et täitus esimene miinus kümne piir, siis kas mul on plaanis veel kaalu kaotada? Oo jaa. Mul on plaanis ikka endaga väga tõsiselt tegelda ja minu kaalus inimene ei ole mitte kuidagi tervislik.

Kui rääkida veel mõõtudest, siis minu rinna ja vöö ümbermõõt on vähenenud 10cm ja puus umbes 5. Need numbrid on minu jaoks palju olulisemad, kui kaalunumber.

Kuid vahekokkuvõtteks võiks rääkida mõtteid teemal minu kaalust.

lammas all paremas nurgas810377364_nMa olen olnud ülekaaluline kogu minu elu. Tegelikult umbes alates neljandast eluaastast. Enne seda olin ma pisike sale poiss, kuid siis hakkas vaikselt kaal tõusma. Ma ei oska öelda, millega see otseselt seotud oli, kuid mul on omad kahtlused, sest peale neljandat eluaastat meie eluolu muutus ja pinged hiilisid vaikselt meie igapäeva ellu. Ma usun, et see on seotud sellega.

Terve lasteaia- ja kooliaja olen ma alati olnud paksem laps kui teised. Kuid oma iseloomu ja seltsiva loomu poolest, pole mind kunagi kiusatud. On ikka üritatud ka mind kooli ajal allutada, kuid ma ei ole kunagi tundnud, et mind oleks mu kaalu pärast diskrimineeritud.

ArlisegaSamas ma ei ole kunagi olnud sellisel määral avatud nagu ma oleksin soovinud olla, sest ma olen alati tundnud enda kaalu tõttu end ebamugavalt ja see mõjub enesekindlusele. Ma hoidsin pigem tahaplaanile ja samas mulle oleks meeldinud särada. Ja mis rolli võtavad endale tavaliselt ebakindlad inimesed elus? Klassitola või seltskonna naerutaja. Ka mina olen terve elu selles rollis olnud ja üritanud särada just oma sisemiste omaduste poolest, et mu väline ei jääks silma. Õnneks on mind terve elu õnnistatud suurepäraste sõpradega ja nii ka täna- nad on kõik mulle mu teekonnal toeks ja elavad siiralt kaasa. Või siis on vähemasti mulle selline tunne jäänud 🙂

See ülekaal on mind tegelikult tagasi hoidnud kogu minu elu. Alates tüdrukutega kohtamisel käimistest, kui saunapidude nautimistest. Ma olen alati tüdrukutega langenud sõbratsooni, sest ebakindla inimesena, ei teinud ma kunagi esimest sammu. Mu enda esileedigi tüdines suhte alguses kohtamistel käimistest vaata, et ära ja ütles mulle väga konkreetselt peale mitmekuist musitamist ja käest kinni hoidmist: “Henry, mis sa arvad, kaua me SEDA asja veel plaanime edasi lükata?”

298864_301350943222914_1268244060_nLisaks olen ma väga suur vee sõber. Ma olin noorena täielik hüljes, kes võis veeta 90% ärkveloleku ajast vees. Kuid ka see on minu jaoks lõppenud. Ma ei käi ujumas, ma ei käi sõpradega saunas, ma ei käi ühises dušširuumis, ma ei käi rannas. Nii nagu väga paljudki teised ülekaalulised inimesed. Ebakindlus, mis tekkinud rahuolematusest enda kehaga on enesekindlusele hävitav ja ma olen tõepoolest valmis sellega ühele poole saama.

Ülekaaluga on lisaks ka see probleem, et see hiilib sulle ligi vargsi. Kui inimene ärkaks hommikul üles, vaataks peeglisse ja talle vaataks vastu 40 kilogrammi raskem inimene, kui magama minnes, siis ta võtaks asja kohe ette, sest ta igapäeva harjumused ei soodusta sellist kaalu. Kuid, kui see hiilib ligi vargsi- iga aasta 4-5 kilo, siis sa ei märka seda ja su pilt peeglis ei erine sellest, mis see eile oli. See on järjepideva vale toitumise, vähese liikumise, ebatervislike harjumuste tulemus ja ülekaal ei ole probleem, vaid probleemi tulemus.

Üks asi, millest mul südame põhjani villand on, on uuesti alustamine. Iga aasta mitu korda võtan ma end kokku, et kaalust alla võtta- alustan kohe intensiivse treeninguga, kalorite jälgimisega ja paari nädala jooksul ma tunnen ennast Supermanina. Kuid see ei saa kestma jääda, sest paari nädala jooksul ei saa sa ümber kirjutada neid aastaid sisse söönud harjumusi. Sellepärast tulebki teha väikseid samme, sest minu selle projekti eesmärk, ei ole kaotada kaalu, vaid luua endale uus tervislik elustiil. Elustiil, kus ma austan ja kuulan enda keha. See, et ma siin hõiskan kaalu langemise pärast, on vaid seetõttu, et kaal on kõige lihtsam indikaator, et ma teen midagi õigesti.

Selle ja eelmise postituse vahele jäi päris pikk aeg. Põhjus on kõhugripis, mis meid esileediga tabas. Minul möödus see õnneks võrdlemisi lihtsalt. No vähemalt võrreldes esileediga, kes andis emotsioonile “väkk” täiesti uue tähenduse. Õnneks oleme tänaseks sellest täiesti taastunud ja tunneme end suurepäraselt.

jalutuskäikHaiguse tõttu sai kannatada natuke ka minu trenniskäimise regulaarsus ja jõusaalis sai möödunud nädalal käidud vaid kahel korral kolme asemel. Kuid see eest antud nädal on olnud super. Ma tegin kaks korvpalli trenni, kolm jõusaali trenni ja me oleme esileediga käinud iga päev tund aega jalutamas. See on uskumatu, mis rahustav ja lõõgastav efekt sel minu jaoks on. Tartu on ikka nii uskumatult ilus ja auto aknast ei oska seda absoluutselt hinnata. Mul ei ole ka Tartus mingit ohutunnet ja ma pole esileediga nii pikki vestluseid, nagu me jalutamise ajal teeme, pidanud juba päris kaua. Seega liikumine on olnud tip top.

õhtusöökSöömisega on olnud ka super. Üks suurepärane asi, mis ma olen kontrolli alla täielikult saanud, on näksimine ja nii kui näksimine täielikult kadus ja ma olin teadlik, kui palju ma söön, hakkas kaal ka alla tulema. Teiseks oleme me toiduvalikul suurte sammudega edasi läinud. Projekti algusega võrreldes olen ma kaotanud 7 kilo, mis juba iseenesest on super. Igal juhul, kui see nii peaks edasi minema, siis on mul väga head ootused kogu selle projekti tulemusena.

Kuid, mis veelgi olulisem kui kaotatud kilod, on see, et mu keha muutub. Kõht jääb väiksemaks, vööümbermõõt väheneb, moobsid (meeste boobsid) taanduvad- see on minu jaoks olnud alati olulisem, kui kaalunumber. Mulle meeldis, kuidas kirjeldati inimesi, kes võtsid ainult dieediga maha, nendega, kes kasutasid kaalu normaliseerimiseks ka jõutrenne: dieediga saab õunakujulisest kehast lihtsalt natuke saledam õun, samas kui lihaste treenimine muudab su keha kuju. Ja see tõepoolest on nii. Mu keha küll näeb tõenäoliselt keskmise inimese silmade läbi välja ikka midagi juustukera ja keeglikuuli vahepealset, kuid need väikesed muudatused on olemas.