Kategooria

Terviseblogi

Hei!

Nüüd tuli väike paus sisse. Seda kahel põhjusel. Esiteks, oli mu elus vähe uut. Meil olid siin mitmed esileedi juubeli tähistamised ja seetõttu oli ka tervislikust toitumisest kinnipidamine veits raskendatud. Teine venitamise põhjus oli see, et ma luban aina igast asju teha ja siis ei tee neid. Näiteks lubasin ma eelmises postituses, et teen video ühe retseptiga ja teise oma kodustest treeningutest. Nüüd olen ma olukorras, kus mul ei ole üht ega teist.

Kuid kaks asja, mis on kindel- ma söön ja ma teen trenni ka. Lihtsalt pole olnud mahti olnud filmida. Võiks arvata, et ma siis õpin enese vigadest, et kui ma ei suuda lubatud asju täita, siis edaspidi lihtsalt ei luba. Aga võta näpust. Kuna ma olen nüüd lubadused õhku visanud, siis ma need ära ka teen. Uus tähtaeg- see pühapäev saavad mõlemad üles. Ma luban seda seetõttu, et mul ei ole tegelikult ühtegi põhjust ega õigustust, miks seda mitte teha. Seega, et ka teil oleks huvitavam minu teekonda jälgida ja lisaks harvadele piltidele ja jutule, näitan ma ka natuke videot tegemistest.

Minu enda silmis on minu progress kehamuutumise mõjust rääkides peatunud, kuid seda ei toeta ei riided ega ka inimeste tähelepanekud, keda ma näen korra paari nädala tagant. Minu lemmiksviiter on kõhu peal täiesti rippus ja suureks jäänud. Tegelikult ei ole ta mu lemmik, vaid kuna mu kehakuju ei soosinud riiete ilusat istumist, siis ma kandsin alatasa ainult ühte kampsunit, sest see varjas piisavalt ja nägi viisakas välja.

Kuid ma trehvan paari nädala tagant ka emaga ja väga tore oli saada komplimente, kui ta vaatas ja ta nägu naerule kiskus ja ainus, mida ta öelda oskas, oli “Vohh” ning samal ajal näitas pöial püsti. Eks need komplimendid hoiavad rajal ja annavad innustust. Kuna sa ise igapäev end peeglist vaadates mingit muutust ei näe. Lisaks on inimene õppinud end peeglist vaatama ühe kindla nurga alt, kus ta näeb end kõige kenamana. Sellepärast ongi end filmitult nii raske vaadata- sa näed endas külgi, mida sa ise enda juures märganud pole.

Minu eesmärgiks on käia trennis viiel korral nädalas. Vähemalt neljal. Seega ma võtan ülesandeks kanda igas trennis pulsikella ja postitada iga nädal blogisse eelmise nädala trenni tulemused. Eelmisel nädalal ma käisingi viiel korral. Kahjuks jäi esmaspäeva hommikuse trenni ajal pulsikell sisselülitamata. Kommentaariks, et hommikused trennid esmaspäval ja kolmapäeval on MyFitnessis jõusaali jõutrenn ning reede hommikul on jõutrenn pluss kardio. Õhtuti käin ma esmaspäeval ja kolmapäeval korvpalli mängimas. Pildil võib näha ka igas trennis kulutatud kaloreid.nädala trennid

Täna käisime esileediga taaskord suusatamas. Vahele jäi päris pikk paus. Igal juhul läksid mul taas tallad krampi, kuid hea oli see, et seekord oli minu suusasõit kaks korda pikem kui eelmistel kordadel. Seega asi paraneb. Lisaks oli täna väga mõnus ilm. Ma juba ootan neljapäeva, mil me plaanisime taas minna. Minu suusatrennid pole küll pikad, kuid asi seegi. Siin väike videotõestus ka http://www.youtube.com/watch?v=9JqJ2F2_C14

Söömisest rääkides, siis ka siin onRimis edasiminek väga suur. Ma olen enda toidulaualt ära kaotanud pea kõik valmistoidud. Peaaegu selles mõttes, et paaril korral näljasena poodi sattudes olen ma ostnud asju, mille pärast end hiljem kirun. Eks see planeerimise asi ole. Ma katsetan erinevate retseptidega, mida ma võiksin jällegi jagada. Pean siiski hakkama tubliks blogijaks ja tegema rohkem pilte ja/või videolõike enda tegemistest… Ma panen telefoni meelespea, mis hakkab mulle igapäev meenutama, et ma midagi teeks.

Kuid sellest nädalast hakkan ma käima ka mingitel protseduuridel. Kuna minu ülekaal on väga suur, siis üks hirm on seotud nahaga, et äkki jääb sea liigselt üle, siis need protseduurid pidid parandama naha elastsust ja mõjuma rasvkudedele naha all. Eks ma räägin sellest kogemusest järgmisel korral, kui seal ellu jään.

Eile (11 veebruaril) oli esileedi juubel ja sellega on kaasnenud mitmeidki tähistamisi. Sel nädalal on veel kaks tähistamist ees ja eks nende pidudega on ikka nii, et on mure, et sa ei sööks liiga palju. Söömine on üldse rituaal, mille ümber inimesed igasugu asju tähistavad- sünnipäevad, pulmad, matused, ristimised jne. Mõni ime siis, et inimesed on tõelistest põhjustest, miks süüa, niivõrd kaugele triivinud. Igal juhul oli mul mure, et kindlasti olen nüüd mõne kilo juurde võtnud, kuid võta näpust. Nädalaga 1,6 veelgi alla läinud.

ATgAAAAtm0sRspOu_LGoO7kiKuKUXkxxcna3NB540mur-0HstIqWCVBTWW3Y9vQjHrITmLIr7bb64grWXqoJYEZQjeE0AJtU9VBChZ-pd_oHk_ELsjMZb164fUlaMwLisaks ei joo ma alkoholi. Eriti. Mul on kaks peamist põhjust, miks ma seda ei tee- mulle ei meeldi maitse ja mulle ei meeldi purjus olla. Seega ei olegi mul nagu põhjust seda juua. Ma joon alkoholi peamiselt kolmel üritusel- poissmeesteõhtutel, pulmades (kui on ööbimisega) ja kui ma lähen sõpradega just sel eesmärgil välja, et juua õlut, mida tuleb viimasel ajal ette üliharva. Ma olen sellest juba rääkinud, kuid topelt ei kärise. Ma olin väga suur pidutseja vanuses 18-25, kus ma klubitasin mitu korda nädalas. Kuid ma jõin alati selleks, et mul klubis lõbus oleks. Kui me klubisse ei läinud, siis ma ei joonud ka. Enam ma klubides ei käi ja järjekordne põhjus, miks juua, on kadunud.

Jõusaalis läheb väga hästi. Sel nädalal tõstan ma raskusi. Minu eesmärk on teha pea kõiki harjutusi neli seeriat ja igat seeriat 15 kordust. Kõiki harjutusi, mida ma jõuan teha kõige raskema raskusega 15 kordust, tõstan ma ühe võrra. See 15 kordust on ka minu jaoks olnud päris keeruline, sest ma ei ole kunagi ühtegi seeriat üle 10 korra teinud ja see viis kordust lisaks, on väga suur väljakutse ja nõuab korralikku lisapingutust. Kuid Ere, kes mind selle projekti raames MyFitnessis juhendab, tegi just sellise kava. Panin siia kõrvale ka ühe pildi, kus selgitab, kuidas jalatreenimise masinat kasutada. Üks päris naljakas viga seal. Kas leiad?

Leia selgituses viga
Leia selgituses viga
Ma käin jõusaalis küll kolmel korral nädalas, kuid ma tahaksin teha paar treeningut ka kodus. Mul on olemas nii hantlid, kui sangpommid, kui enda keha ja ma olen täiesti veendunud, et ma saan mingi päris korraliku kava kokku pandud. Ma võtan selle koduse trenni järgmiseks nädalaks ka linti ja laen ülesse. Muide, kuna ma olen enda kehakaalu kohta ikka veel üpris puss, siis ega see eriti ilus olema saa :).

Joon igahommikuselt ikka Healthy Attitude kohvi, mis on ka selle projekti üks osa. See on üks igapävane osa minu teekonnast ja ma omistan sellele nii mõndagi. Kuna selle tarbimine käib mul alati kaasas ka suure klaasi veega, siis ka see on positiivne, sest ma ei joonud varem ilmselgelt piisavalt. Ma unustasin üldse vee pidevalt ära ja meenus alles siis, kui pea hakkas õrnalt valutama ja suu oli täiesti kuiv.

Ma lubasin Facebooki lehe sõpradele, et ma teen video ka sellest, kuidas me valmistame peedi-kitsejuustu salatit ja sel nädalal ma selle üles ka panen. Kui sa ei ole mu Facebooki sõber, siis ma panen lingi ka järgmisesse postitusse.

Muide täna on vastlapäev. Igal aastal on see olnud meil esileediga päev, kui me käime ja sööme vastlakukleid kõikjal. Sel aastal ei tulnud seda pähegi. Korraks käis mõte läbi, et ostaks ühe, kuid kui sa mõtled siis, et mis see vastlakukkel endast kujutab- see on lihtsalt sai, millel on peal vahukoor. Kui igav võib üks magustoit veel olla. Ka kelgutama ei lähe, sest viimane kord, kui ma käisin, lõpetasin ma kipsis jalaga traumapunktis. See oli umbes seitse aastat tagasi, kui me lasime Kassitoomel kahe sõbrannaga koos alla. Ma ei mäleta, kas see oli kelk või see oli prügikott. Igatahes on seal oru põhjas ka hüpekad, millest me üle sõitsime ja ma maandusin halvasti, sest jalg jäi maandumisel kuidagi ebaloomulikku asendisse ja sõbranna maandus selle jala peal. Aga teile pikka liugu!

Vahekokkuvõttena võin öelda, et mul täitus esimene miinus kümne piir. Teisisõnu kaalun ma täna võrreldes projekti algusega 10,3 kilo vähem. Kui ma ütlen, et täitus esimene miinus kümne piir, siis kas mul on plaanis veel kaalu kaotada? Oo jaa. Mul on plaanis ikka endaga väga tõsiselt tegelda ja minu kaalus inimene ei ole mitte kuidagi tervislik.

Kui rääkida veel mõõtudest, siis minu rinna ja vöö ümbermõõt on vähenenud 10cm ja puus umbes 5. Need numbrid on minu jaoks palju olulisemad, kui kaalunumber.

Kuid vahekokkuvõtteks võiks rääkida mõtteid teemal minu kaalust.

lammas all paremas nurgas810377364_nMa olen olnud ülekaaluline kogu minu elu. Tegelikult umbes alates neljandast eluaastast. Enne seda olin ma pisike sale poiss, kuid siis hakkas vaikselt kaal tõusma. Ma ei oska öelda, millega see otseselt seotud oli, kuid mul on omad kahtlused, sest peale neljandat eluaastat meie eluolu muutus ja pinged hiilisid vaikselt meie igapäeva ellu. Ma usun, et see on seotud sellega.

Terve lasteaia- ja kooliaja olen ma alati olnud paksem laps kui teised. Kuid oma iseloomu ja seltsiva loomu poolest, pole mind kunagi kiusatud. On ikka üritatud ka mind kooli ajal allutada, kuid ma ei ole kunagi tundnud, et mind oleks mu kaalu pärast diskrimineeritud.

ArlisegaSamas ma ei ole kunagi olnud sellisel määral avatud nagu ma oleksin soovinud olla, sest ma olen alati tundnud enda kaalu tõttu end ebamugavalt ja see mõjub enesekindlusele. Ma hoidsin pigem tahaplaanile ja samas mulle oleks meeldinud särada. Ja mis rolli võtavad endale tavaliselt ebakindlad inimesed elus? Klassitola või seltskonna naerutaja. Ka mina olen terve elu selles rollis olnud ja üritanud särada just oma sisemiste omaduste poolest, et mu väline ei jääks silma. Õnneks on mind terve elu õnnistatud suurepäraste sõpradega ja nii ka täna- nad on kõik mulle mu teekonnal toeks ja elavad siiralt kaasa. Või siis on vähemasti mulle selline tunne jäänud 🙂

See ülekaal on mind tegelikult tagasi hoidnud kogu minu elu. Alates tüdrukutega kohtamisel käimistest, kui saunapidude nautimistest. Ma olen alati tüdrukutega langenud sõbratsooni, sest ebakindla inimesena, ei teinud ma kunagi esimest sammu. Mu enda esileedigi tüdines suhte alguses kohtamistel käimistest vaata, et ära ja ütles mulle väga konkreetselt peale mitmekuist musitamist ja käest kinni hoidmist: “Henry, mis sa arvad, kaua me SEDA asja veel plaanime edasi lükata?”

298864_301350943222914_1268244060_nLisaks olen ma väga suur vee sõber. Ma olin noorena täielik hüljes, kes võis veeta 90% ärkveloleku ajast vees. Kuid ka see on minu jaoks lõppenud. Ma ei käi ujumas, ma ei käi sõpradega saunas, ma ei käi ühises dušširuumis, ma ei käi rannas. Nii nagu väga paljudki teised ülekaalulised inimesed. Ebakindlus, mis tekkinud rahuolematusest enda kehaga on enesekindlusele hävitav ja ma olen tõepoolest valmis sellega ühele poole saama.

Ülekaaluga on lisaks ka see probleem, et see hiilib sulle ligi vargsi. Kui inimene ärkaks hommikul üles, vaataks peeglisse ja talle vaataks vastu 40 kilogrammi raskem inimene, kui magama minnes, siis ta võtaks asja kohe ette, sest ta igapäeva harjumused ei soodusta sellist kaalu. Kuid, kui see hiilib ligi vargsi- iga aasta 4-5 kilo, siis sa ei märka seda ja su pilt peeglis ei erine sellest, mis see eile oli. See on järjepideva vale toitumise, vähese liikumise, ebatervislike harjumuste tulemus ja ülekaal ei ole probleem, vaid probleemi tulemus.

Üks asi, millest mul südame põhjani villand on, on uuesti alustamine. Iga aasta mitu korda võtan ma end kokku, et kaalust alla võtta- alustan kohe intensiivse treeninguga, kalorite jälgimisega ja paari nädala jooksul ma tunnen ennast Supermanina. Kuid see ei saa kestma jääda, sest paari nädala jooksul ei saa sa ümber kirjutada neid aastaid sisse söönud harjumusi. Sellepärast tulebki teha väikseid samme, sest minu selle projekti eesmärk, ei ole kaotada kaalu, vaid luua endale uus tervislik elustiil. Elustiil, kus ma austan ja kuulan enda keha. See, et ma siin hõiskan kaalu langemise pärast, on vaid seetõttu, et kaal on kõige lihtsam indikaator, et ma teen midagi õigesti.

Selle ja eelmise postituse vahele jäi päris pikk aeg. Põhjus on kõhugripis, mis meid esileediga tabas. Minul möödus see õnneks võrdlemisi lihtsalt. No vähemalt võrreldes esileediga, kes andis emotsioonile “väkk” täiesti uue tähenduse. Õnneks oleme tänaseks sellest täiesti taastunud ja tunneme end suurepäraselt.

jalutuskäikHaiguse tõttu sai kannatada natuke ka minu trenniskäimise regulaarsus ja jõusaalis sai möödunud nädalal käidud vaid kahel korral kolme asemel. Kuid see eest antud nädal on olnud super. Ma tegin kaks korvpalli trenni, kolm jõusaali trenni ja me oleme esileediga käinud iga päev tund aega jalutamas. See on uskumatu, mis rahustav ja lõõgastav efekt sel minu jaoks on. Tartu on ikka nii uskumatult ilus ja auto aknast ei oska seda absoluutselt hinnata. Mul ei ole ka Tartus mingit ohutunnet ja ma pole esileediga nii pikki vestluseid, nagu me jalutamise ajal teeme, pidanud juba päris kaua. Seega liikumine on olnud tip top.

õhtusöökSöömisega on olnud ka super. Üks suurepärane asi, mis ma olen kontrolli alla täielikult saanud, on näksimine ja nii kui näksimine täielikult kadus ja ma olin teadlik, kui palju ma söön, hakkas kaal ka alla tulema. Teiseks oleme me toiduvalikul suurte sammudega edasi läinud. Projekti algusega võrreldes olen ma kaotanud 7 kilo, mis juba iseenesest on super. Igal juhul, kui see nii peaks edasi minema, siis on mul väga head ootused kogu selle projekti tulemusena.

Kuid, mis veelgi olulisem kui kaotatud kilod, on see, et mu keha muutub. Kõht jääb väiksemaks, vööümbermõõt väheneb, moobsid (meeste boobsid) taanduvad- see on minu jaoks olnud alati olulisem, kui kaalunumber. Mulle meeldis, kuidas kirjeldati inimesi, kes võtsid ainult dieediga maha, nendega, kes kasutasid kaalu normaliseerimiseks ka jõutrenne: dieediga saab õunakujulisest kehast lihtsalt natuke saledam õun, samas kui lihaste treenimine muudab su keha kuju. Ja see tõepoolest on nii. Mu keha küll näeb tõenäoliselt keskmise inimese silmade läbi välja ikka midagi juustukera ja keeglikuuli vahepealset, kuid need väikesed muudatused on olemas.

Mina RauligaEelmisel nädalal käisime esileediga pulmas. Oli väga tore ja kui rääkida tervisliku toitumise aspektist, siis ka väga ahvatlusterikas õhtu. Kuid tegime esileediga enne minekut juba kokkuleppe, et kohtleme enda kehasid austusega ja ei topi neid jama täis. Üritasin ennast kõrvalt vaadata ja avastasin end mitmel korral näksimas mitte selle pärast, et mul kõht oleks tühi olnud, vaid kuna toit oli lihtsalt seal. Harjumused on visad kaduma.

Kuid hea oli see, et mul oli esileedi kaasas, kes küsis mult aeg ajalt, kas mul on kõht tühi, või on sel mingi muu põhjus, miks ma järgmise marineeritud liha lõigu enda taldriku servale lohistasin. Paaril korral ma valetasin talle, et mul on tõepoolest kõht tühi, kuid siis ma mõtlesin endamisi- kurat küll, mida ma teen. Ma ju ei naudi enam toitu. Vastupidi. Iga järgmine amps muudaks mu olemise ainult raskemaks. Igal juhul ei söönud ma end üle nagu ma seda varem alati teinud oleks ja keskendusin toidu asemel seltskonnale ja esileedi lõbustamisele 🙂

Üks asi, mida ma aga tegin, oli see, et ma jõin pulmas alkoholi. Täpsemalt viina. Alkoholiga ongi mul sellised suhted, et mul ei ole pea mingeid suhteid. Ma ei joo põhimõtteliselt alkoholi üldse. See ei ole mingi veendumuse küsimus, kuid mulle lihtsalt ei sobi alkoholi tarvitamine. Alkoholil on minu jaoks kaks omadust- see on halva maitsega ja see teeb purju. Ma ei joo alkoholi kahel põhjusel- see on halva maitsega ja see teeb purju. Mulle tõepoolest ei meeldi see sumin peas. Eks ma aeg ajalt tähtsatel hetkedel võtan ja teen seda vist seepärast, et meelde tuletada, kui jube asi see alkohol on.

Kuid ma olen terve nädal toitumisega väga tubli olnud. Ma üritan hommikuti süüa putru, ooteks puuvilja, lõunaks olen söönud salatit, vahepalaks pähkleid puuviljaga ja õhtuks siis kas liha või kala salati ja juurviljadega. Ma olen nii toitunud nädal aega ja muutused ei olegi niivõrd välispidised kui seest poolt- mul on palju, PALJU rohkem energiat, mu enesetunne on super ja mul on tahtmist ja viitsimist asju teha. Sellele annab loomulikult panuse magamisrežiimi paranemine- ma olen viimasel kolmel päeval väga tubli uinuja olnud ja lasknud tule ära juba enne südaööd.

Esmaspäeval trennisTrenniga läheb suurepäraselt. Ma hakkan vaikselt nautima jõusaalis käimist. Kell on 22.47 teisipäeva õhtu ja mul on see mõnus erutus sees, kui ma mõtlen, et hommikul lähen jõusaali rinda ja selga treenima. Midagi on tõepoolest muutumas ja ma ei ole selleks teinud mingeid kardinaalseid muudatusi vaid jooksvalt väikseid samme. See vist ongi oluline, et mitte lahkuda täielikult oma mugavustsoonist, vaid teha seda samm sammult, sest väga raske oleks armastada midagi, mida sa vihkad.

Ma ise ennast kõrvalt ei näe, kuid on tulnud esimesed komplimendid, et midagi on kehalt kadumas. Noh, mul on selle üle ainult hea meel. Ma ei ole küll harjunud komplimente vastu võtma ja tavaliselt rehman käega, et “mis sa nüüd”. Kuid kui mul on tervislik elustiil käsil ja sellega seoses ka kaalulangus, siis tuleb vist veits mehistuda ja õppida komplimentide tegijat tänama.

Ma tegin ka enda Facebooki lehe, kus ma postitan natukene tihedamalt pilte näiteks enda einetest, võib olla tulevikus ka mingeid retsepte ja trennivideosid ning ehk motiveerivaid loosungeid. Kui oled huvitatud, võid mind ka sealt jälgida. http://www.facebook.com/TervisePoole

strippEelmisel nädalal oli mu sõbra poissmeeste pidu, mida ma korraldama pidin. Selle korraldamine oli minu jaoks esmakordne kogemus ja ma läksin oma mõtetega liiga kaugele ja muretsesin ikka liiga palju. Ma magasin pea terve nädala halvasti ja mõtlesin pingsalt tegevusi välja, kuidas poissmeest proovile panna viisil, mis ei oleks tema jaoks alandav, vaid oleks hoopis väljakutsuv ja lõbus. Asi, millest ma aru sain, on see, et talvel poissmeeste pidu korraldada, on väga väga raske. Eriti, kui lumega on lood nagu nad on. Seega tuli õhtust selline chill saunaõhtu ühe külalisesinejaga, kes õpetas poissmehele, kuidas naist tantsuga võrgutada.

Kuid põhjus, miks ma sellest räägin, on see, et ma ei suuda stressi ajal süüa. Söömine on üldse siis viimane asi, mis mul meeles on. Kõhus keerab, kurgus on klomp, väike värin on pidevalt sees. Ma tean, et paljudel on just vastupidi, et stressi olukorras hakkavad just sööma. Kuid minu puhul on just nii, et olgu see kas positiivne stress (millegi hea ootuses), või negatiivne stress (rahamured, tervisemured), siis ma ei suuda lihtsalt süüa.

Ma arvasingi, et mõni arst võiks mulle valetada ja öelda, et: “Henry, sul on jäänud elada kolm kuud”. Ma arvan, et ma kaotaksin kolme kuuga kogu oma liigse peki ja rohkemgi veel. Ma sööksin siis konkreetselt sellepärast, vist, et mitte surra varem, kui kolme kuu pärast. Nali naljaks, kuid uskumatu on see, kui selgeks saab sulle siis keha kuulamine, kui söömine ei ole sinu peas kinnisideeks. Kui sul on mõtteis ainult muu asi (stress). Siis kuulad sa enda keha ja ei söö toitu maitsenaudingu pärast, vaid siis, kui su keha sulle reaalselt märku annab. Mul on tunne, et Healthy Attitude Coffee ongi justkui mulle abimeheks olnud ja aitab mul oma keha natuke paremini kuulata.

trennisHea on see, et ma olen nüüd vigastustest paranenud ja uuesti täiesti valmis treeningutega jätkama. Olen jätkuvalt joonud Healthy Attitude Coffee jooki. Vahele jäi küll siin jõuluperioodil umbes nädala jagu päevi. Kaalulangust ei ole nüüd viimase paari nädala jooksul toimunud, kuid ma ei ole ka juurde võtnud. Pühade ajal on vast seegi saavutus. Kuigi jõusaalis märkisid Kati ja Ere, et ma tundun justkui veits saledam. Nad vist ei tea, et mehed tõmbavadki kõhu sisse ja ajavad õlad taha, kui nad kenadest naistest mööduvad 🙂

Sel nädalal ei söö me esileediga mingeid jahutooteid, kartulit ega suhkrut. Meid on pühapäeval pulma kutsutud ja eesmärk on riietuses kena välja näha. Täna on kolmapäev ja seni on läinud sellega suurepäraselt. Kuigi eile ja üleeile tundis esileedi magusaisu. Selle lahendas aga õnneks kenasti hurmaa, mis võttis selle isu kiiresti.

Kuid avastasin endale veel ühe lehe, millega ma liitun täna. See on www.dietbet.com. Lehe mõte on selles, et võistlus kestab neli nädalat. Kõik võstlejad maksavad osalustasu. Lehel on palju erinevaid võistluseid, mis on ka erinevate osalustasudega. Võistluse eesmärk on kaotada nelja nädalaga 4% enda kehakaalust. Kui sa kaotad need 4%, saad sa oma raha tagasi, pluss sa jagad ka kõikide teisetega, kes seda suutsid, nende raha, kes seda eesmärki ei täitnud. Kui sa ei langeta 4%, jääd sa oma rahast ilma ja see läheb teiste vahel jagamisele. Ma arvan, et see on minule suurepärane lisamotivaator, sest raha mulle meeldib 🙂