Kategooria

muud jutud

Kuna terve hulk blogijaid vastab ühele küsimustikule, mida algne postitaja üles kutsus täitma, siis ega ma kehvem saa olla. Mõtlesin, et täidan ka. Ja mõni nädal tagasi andsin ma muide märku, kui kellelgi on midagigi, mis huvi võiks pakkuda, jätke küsimus ning paar tükki tuli ka. Plaanisin teha küll seda videovormis ja mul olid igast naljad välja mõeldud, mis ma sinna vahele pikin, aga näe, teil ei olnud küsimusi, siis jätan selle perevideo mõneks teiseks korraks. Vastan küsimustele peale küsimustikku. Ehk siis siit kõigepealt 55 küsimust.

1. Kas Sa magad riidekapiuksed lahti või kinni?

Toas, kus mina magan, ei ole riidekappi. Mul pole isegi tooli, kuhu oma riideid ööseks panna. Magamistoas, mille on hõivanud Esileedi kaksikutega, on suur garderoob, mille uksed peavad kiivalt kinni olema, sest Esileedil on mingi kiiks, et kapiuksed peavad alati kinni olema.

2. Kas Sa võtad hotellidest tasuta šampoone ja dušigeele koju kaasa?

Jaa. Ma võtan alati, sest need on pandud sinna eeldusega, et sa need ära kasutad ja kui ma ei kasuta, panen kohvrisse, et peale toateenindust mulle ikka uued jäetaks. Need on väga mugavad, kui kusagile minna, aga sa ei viitsi suurt pudelit šampooni ja duššigeeli kaasa võtta. Eesti hotelldies kipuvad nad panema neid ühekordseid tükiseepe, mitte duššigeele. Neid ma kaasa ei võta ja kohapeal ei kasuta.

3. Kas Sa lõikad ajakirjadest välja kuponge, kuid ei kasuta neid kunagi?
Kuna see tundub olevat tõlgitud küsimustik, siis USAs on see kupongi teema väga teema. Eestis vist mitte. Seega ei.

4. Kas Sa oleksid rünnatud pigem karu või mesilaste poolt?

Mulle väga meeldivad need would you rather tüüpi küsimused, millele on võimatu vastata, aga siinkohal valiks ma igal juhul mesilased. Nende vastu on mul vähemasti šanssi. Hüppaks vette vms kui oleks kuhu

5. Kas Sul on kortsud?
Kus? Õnneks/kahjuks on mul nii palju rasva, et kõik kortsud on siledaks surutud 😀

6. Kas Sa naeratad alati piltidel?
Ma kirjutasin pika vastuse, sest see küsimus tundus veider ja siis lugesin uuesti ning kustutasin vastuse, sest küsimus ei ole, kas ma naeratan alasti piltidel. Mõlemal juhul oleks vastus ei.

7. Kas Sa loed oma samme, kui Sa kõnnid?
Ei. Aga ma teen kõndides igast muid mänge peas. Ma olen kunagi kirjutanud ka. Näiteks, kui on ruudud, siis ma saan käia ainult nagu male ratsu. Ja vahel ma loen samme näiteks tänavavalgustuspostide vahel ja üritan iga järgmise vahe vähem samme teha, ehk kõndida pikemate sammudega. Kui te siis näete mind linnas postide vahel spagaate tegemas, siis teate, milles asi.

8. Kas Sa oled metsas pissinud?
Ja mitte ainult metsas. Igal pool mujal ka.

9. Kas Sa oled tantsinud isegi siis, kui muusika ei mängi?
Ma teen seda suht tihti, et võtan ühe oma lastest sülle ja keerutan temaga mööda tuba poognaid ja astun tantsusamme. On siis taustaks muusika või mitte. Ka Esileedit palun vahel tantsule ja üldse ühed intiimsemad tantsud, mis ma oma elus teinud olen, on olnud ilma muusikata. Muusika on minu peas.

10. Kas Sa närid oma pastakaid ja pliiatseid?
Ma püüan jah piirduda enda pastakate ja pliiatsitega, kui närimiseks läheks. Aga vist ei näri. Mul on loll komme närida sellist asja.

11. Mis suuruses voodi Sul on?
Noh, see voodi, kus ma peaks magama, on 180×200, aga see voodi, kus ma magan on 140×200

12. Mis on Sinu selle nädala lemmiklaul?

Las ma panen teie kõrvad ja hinge sulama. Oluline on seda laulu kuulata hea helisüsteemiga. Soovitavalt kõrvaklappidega. See laul on cover vanast laulust ja see on üks neist harvadest juhtudest, kus cover on parem kui originaal. Selles esituses lugu kasvab ja mehe hääles on nii palju toone ning värve, mis muudab selle esituse fantastiliseks. Loodan, et naudite

13. Kas Sinu arust on okei, kui mehed kannavad roosat?
Roosa on värv nagu seda on rohelinegi. Ma olen väga selle poolt, et kui meie ilm on siin nii hall pidevalt, et me saaksime tänavapilti natukenegi värvi, kasvõi läbi selle, et kanname värvilisi riideid.

14. Kas Sa vaatad ikka veel multikaid?

Jep, Peppa, Maša ja Mesilane Maya on meie peres tihedad külalised. Nüüd on avastatud ka vihased linnud

15. Mida Sa õhtusöögi kõrvale jood?

Ma joon põhimõtteliselt ainult vett. Vahel harva väljas käies joon mõnd karastusjooki, aga kodus ainult vett.

16. Mis kastme sisse pistad kananagitsaid?
Ma pole eriline nagistaja, aga kui nad on laual, siis mis iganes kaste kaasas on. Ei ole miskit välja kujunenud.

17. Mis on Sinu lemmiksöök?

Kõik, mis tuleb merest- kaheksajalad, krevetid, vähid, karbid, krabid, kala.

18. Mis filmi võiksid Sa lõpmatuseni vaadata?

Ma vaataksin hooajalisi filme. Näiteks jõulude ajal ikka Üksinda kodus 1 ja 2 ning Die Hard 1 ja 2. Aga ainult jõulude ajal. Miski, millest ma ei paista tüdinevat, on My Kitchen Rules. See on nagu miski, mis mind rahustab ja tekitab hea tunde, kui see taustaks käib. Miks, ei tea 🙂

19. Millal viimati kirjutasid Sa kellelegi kirja paberil?

Paar aastat tagasi ja pistsin selle auto kojamehe vahele, et avaldada enda arvamust tema parkimisoskuste kohta.

20. Kas Sa oskad autol õli vahetada?
Olen paaril korral vahetanud, seega saaksin hakkama. Kuid see on siiski miski, mille eest ma oleks nõus pigem maksma, kui ise tegema, sest mul on väikest viisi klaustrofoobia ja isegi siin kirjutades ja mõeldes sellele, et ma peaks auto alla kanalisse ronima, paneb mu silmad valutama ja tekitab ärevust.

21. Oled Sa kunagi saanud kiiruse ületamise eest trahvi?
Jah. Viimati vist 8 aastat tagasi

22. Mis on Sinu lemmik võileib?

Sai+või+juust ja siis ahju, kuni kõik krõbe on. Lasta jahtuda ning siis on see imeline.

23. Millal Sa tavaliselt magama lähed?

Hetkel, kui Noorsandi lutivõõrutus käib ja ta uinumine võtab keskmiselt kolm tundi aega ja ma tahaks midagi arvutis ka veel teha, siis täna saan ma magama arvatavasti kusagil kell pool kolm öösel.

24. Kas Sa oled laisk?
Ma olen laisk. Ma olen selline, kes laseb kõik asjad viimasele hetkele ja siis teeb kõik perfektselt ühe päevaga ära, mis hingel mitu nädalat olnud on.

25. Kui Sa olid laps, siis kelleks Sa end Kadri- ja Mardipäeval riietusid? (originaal Halloweenil)
Ei mäleta, aga pakun, et mingi kasukas selga ja karvamüts pähe.

26. Kui paljusid keeli Sa rääkida oskad?
Vabalt räägin kolme- est, rus, eng. Kunagi rääkisin suhtlustasemel hispaania keelt ka, sest jagasin 3 aastat Iirimaal elades hispaanlastega maja, kuid ma ei ole seda juba üle kümne aasta kasutanud ja see on pea täielikult ära kadunud. On jäänud meelde ainult ropud väljendid, mis mulle kõige pealt selgeks õpetati. Eks ma pursiks mingid laused ikka kokku, aga käänded oleksid täitsa metsas ma pakun.

27. Kas Sa tellid mõnda ajakirja?
Ei. Meil käib ainult ajakiri Jahimees. Ja see on ka naabrimehe oma, mis ikka veel meie postkasti käib. Esileedi tahab hakata tellima ka Pere ja kodu, aga enne tuleb meil postkast välja vahetada, sest see laseb rohkem vett sisse, kui vanaema tiik.

28. Kas Sa vaatad seebioopereid?

Ei. Bobi burgereid vaatan vahel. See ka paras seebikas.

29. Kas Sa kardad kõrgust?
Jah. Mulle kõrgused ei meeldi. Redelid ka mitte.

30. Kas Sa laulad autos?

Alati. Olenemata, kas keegi autos veel on. Isegi, kui on võõras. Isegi, kui ta palub, et ma ei laulaks. See on üks parimaid viise unest lahti saada- panna muusika valjuks ja veel valjemini kaasa laulda.

31. Kas Sa laulad duši all?

Ma laulan ülemise korruse dušši all, sest seal on imeline akustika ja seda oleks patt ära kasutamata jätta.

32. Kas Sa tantsid autos?
Jaa. Minust saaks iga päev sellise video teha nagu siia lisan. Hetkel tõmbab kõige enam tantsima Justin Timberlake “Can’t stop the feeling”. Lisan selle ka

33. Viimati tegid autoportree fotograafi juures?
Siin vist mõeldakse, et millal lasin ennast fotograafil pildistada. Ma olen hetkel enda kehaga nii pahuksis, et ei soovi pildile jääda. Loodan, et peagi muutub, sest mul on viimasest paarist aastast endast väga vähe pilte. Igal pool lapsed.

34. Kas Sa arvad, et muusikalid on imalad?

Ma pole kunagi ühtegi vaatamas käinud ja telekast ma tõesti ei viitsi neid vaadata.

35. Kas jõulud on stressirohked?
Veel mitte. Kujutan ette, et kui vanemad oleme ja loodame, et pere kokku ikka tuleb, siis võib stressata küll.

36. Lemmik kook?

Kui sa paned sinna maasikaid ja rohkelt kohupiima, siis sa oled loonud midagi imelist 🙂

37. Kas Sa usud vaimudesse?

Mul pole nendega kokkupuuteid. Ma ei saa välistada midagi, mida ma näinud pole. Seega, ma olen avatud, sest ma pole kunagi näinud ühtegi pandat ka oma silmaga, see ei tähenda, et ma arvan, et pandat olemas pole. Telekas olen näinud. Telekas olen vaime ka näinud.

38. Kas Sul on olnud kunagi deja vu tunnet?

Ikka on. See on alati väga põnev äratundmine.

39. Kas Sa võtad igapäevaselt vitamiine?

Püüan võtta, aga see on nii tüütu, et ma päris iga päev ei võta. Luban, et püüan enam.

40. Prisma, Selver või Rimi?

Selver meile kõige lähemal, aga kui ma saaksin valida, siis ma käiksin Prismas. Teisel kohal oleks Rimi, sest see oli meie eelmises kodukohas kodupood ja valik meeldis.

41. Nike või Adidas?
Et kumb märk mu riietusel on? Mul pole vähimatki vahet, mis embleemike mu riietusel või jalanõul on. Ostan seda, mis sobib ja mille materjal tundub etem. Kui ma peaks midagi valima siis ma valiks Crocsid. Tegelt ka. Neist peaks eraldi postitama. Imelised jalanõud. Kunagi vihkasin, nüüd käib terve pere nendega. Mitte ainult plätudega, vaid ka vabaaja jalatsitega. Selline tunne nagu oleksid pilved jalas, mitte kossid 🙂

42. Cheetos või Lays?
Ma sõin Cheetost vist viimati üheksakümnendatel :). Seega Lays.

43. Metspähklid või päevalilleseemned?
Pähklid. Pole sihvkasid ka söönud üheksakümnendatest saadik.

44. Oled kunagi võtnud tantsukursuseid?

Jah, mitmel korral. Üks kord gümnaasumis, kus mu nõtke klassiõde pidi mu karusammu taluma ja teistkorda pidi selle kadalipu läbima Esileedi, kui me pulmavalsiks valmistsime ja muuhulgas siis kõik muud tantsud ka läbi võtsime. Mäletan, et ma higistasin neis proovides nagu narkokuller lennujaamas.1933835_100191430005534_6536040_n

45. Kas Sa saad oma keele torusse panna?

Jah.

46. Oled Sa kunagi nutnud, kuna olid väga õnnelik?
Ikka. Mul on kolm last. Sünnid, esimesed sammud. Head uudised. Ma räägin isadus muudab. Krdi pehmo ma ütlen 😀

47. Kuum või külm tee?
Mitte kumbki. Aga kui pean valima, siis kuum.

48. Tee või kohv?
Mitte kumbki. Nagu ma kirjutasin, siis ma joon ainult vett. Mulliga ja mullita.

49. Mis on Sinu lemmik värv?
Kevadroheline

50. Kas Sa saad hinge kinni hoida ilma, et hoiaksid nina kinni?

Kas on olemas inimesi, kes ei saa? Ega siis õhk nina otstes kinni ei panda, vaid kusagil seal pea sees :). See on nagu küsida, et kas ma saan silmi lahti hoida ilma kõrvu puudutamata. Saan.

51. Kas Sa oskad hästi ujuda?

Ma olen enda minapildil ennast kaua veest eemale lasknud hoida. Kunagi olin ma väga suur ujumise fänn. Tahaks tagasi vette. Ma arvan, et ma oskan üle keskmise.

52. Oled kunagi võistlust võitnud?
Ma olen kaks aastat järjest võitnud parima blogi valimistel enda kategooriad. Kunagi võitsin Tartus ühe maleturniiri ka.

53. Kummad on paremad, kas mustad või rohelised oliivid?
Mulle tundub, et oliivid on selline acquired taste tüüpi asi. Minu maitsemeeled pole veel nii arenenud. Tahaks osata neid nautida küll. Hetkel on jälgid.

54. Kas Sa vingud nii kaua kuni saad oma tahtmise?
Ma ei vingu. Ma hoian teemat seni aktuaalsena, kuni teine pool tüdineb.

55. Kas Sa oled kannatlik?
Ei. Kui mul tuleb idee, siis ma torman enne, kui ma jõuan mõelda, kas see on hea idee.

Siin olid siis need vastused. võtke või jätke. Aga paar küsimust, mis tuli üleskutse peale. Ma vastan siis neile siin nüüd.

Kuidas sul kaaluga edeneb?
Kaaluteemadel postitan ma lähipäevil enda teisele Facebooki lehele, sest olen asja enda jaoks praegu uuesti akutaalseks tegemas. Nii jätkata ei saa. Minu kaaluteemaline FB leht on: A Kuhu Henry Jäi?

Kas teil pole esileediga tekkinud ideed kahekesi blogi pidama hakata?
Esileedi on imeline materjal kellest kirjutada. Ma võiks istuda ja lihtsalt jälgida teda. Kui ta unustab olla normaalne, siis on ta hästi mänguline, uudishimulik, teadmisjanuline ja veider naine. Kui ta tabab, et ma teda jälgin, on ta tagasi vaoshoitud. Ta ei tunne ennast vabalt vabaks lastes ja kui sa kirjutad pinges, annad sa selle ka edasi. See on nagu näitlemise ja laulmisega- sa saad särada alles siis, kui sa oled vaba kõigist kammitsaist. Ta on küll mõelnud blogi peale, kuid pole veel sinnani jõudnud. Kuid paari nädala pärast on oodata tema sulest ühte tootetutvustust, mida mina teha ei saanud. Neid ta oskab teha, sest ta on väga põhjalik ja loeb kõiki manuaale. Oleks see leivaga kaasas, loeks ta seda ka.

Kuidas ta huvi kirjutamise vastu üldse on? Mõnest situatsioonist loeks küll hea meelega teie mõlema versiooni :D:D
Ta ei usu endasse. Ta on väga tundlik kriitika vastu. Seega tal oleks vaja natuke paksu nahka kasvatada. Ja selline mõlema versiooni kirjutamine võib päris huvitav olla. Näiteks kui me väisame ühte ja sama üritust, siis kuidas mees ja naine seda erinevalt näevad. Aitäh mõtte eest. Paneme tallele.

Kelle nimi Henry on?
Paljud arvavad, et Noorsandi nimi on Henry. Ei ole. Mina olen. Blogi nimi sai pandud jupp maad enne Noorsandi sündi, kui see blogi oli ainult mu tervisele pühendatud.

Kolm küsimust oligi. Kui teil on siiski mõni, siis jätke siia postituse alla ja ma kogun järgmiseks Q&A-ks. Äkki õnnestub isegi video teha. Tsau!

Kui sa oled mu FB lehe jälgija, siis ehk tead juba, et me käisime Lottemaal. Ma tegin sealt suisa mitu live-ülekannet, kus te võisite meie tegemistest natuke osa saada. Kuna ma tegin seda live-asja esimest korda, siis ma ei oska seda eriti veel teha ja ma hakkasin rääkima kohe, kui ülekanne pihta hakkas, aga see ei ole eriti mõttekas, sest kui ülekanne pihta hakkab, ei ole kedagi veel seal. Kõigepealt tuleks teha laisk sissejuhatus ja kui on näha, et tekib ka vaatajaid, on põhjust hakata sisulist ülekannet tegema. Aga noh, eks nii õpibki.
DSC02200
Ma ei oleks Noorsandiga veel Lottemaale läinud ja oleksin ehk paar aastat veel oodanud, sest ta on ju tegelikult veel nii väike, kes pelgab paljusid asju ja ei tea suurt midagi. Kuid minuga võttis ühendust Telia ja küsis, kas me ei tahaks minna nende uut äppi katsetama, mis kannab nime Lottemaa (LINK!) ja kui me seda teeme, siis saame tasuta sisse. Kuid kuna äpp on mõeldud nõks suurematele lastele, siis ma võiksin kaasa võtta ka kellegi, kellel on laps alates kuuendast eluaastast ja mina elan külas, kus on lapsi rohkem, kui inimesi. Ah, et lapsed on ka inimesed? Tõesti? Kui nad oleks inimesed, läheksid nad kell üheksa magama!
DSC02132
Kuid mul vedas, et ma sain kaasa kaks enda naabrinaist ja nii me siis läksime mina, kaks naist, Noorsand, naabripoiss ning kaks naabriplikat. Ma olin väga elevil muide selle päeva pärast, mitte ainult sellepärast, et ma saan Lottemaa rongiga sõita, vaid sellepärast, et me pole Noorsandiga kunagi sellisel väljasõidul käinud. Kaugeim koht üldse, kuhu me temaga autoga sõitnud oleme, on olnud Põlva, kus elavad Esileedi vanemad. Isegi mitte päris Põlva, vaid Mammaste, mis on törts enne Põlvat. Nüüd siis võtsime ette, et sõidame neli korda kaugemale kui Põlvasse ja samal päeval veel sama palju tagasi ka.

Kuna see nädal, kui me käisime (möödunud nädala kolmapäeval), oli kohutav ilm terve nädala ja prognoos lubas ka pussnuge, siis ootused olid maas ning Esileedi pakkis mulle umbes 14 kotti “igaks juhuks” riietega, millest ma ei kasutanud mitte ühtegi, sest sel päeval juhtus ilm olema imeline. Mitte liiga palav, mitte külm, vahel lõõskas päike ja järgmisel hetkel mahe tuul. Ilm oli just selline nagu ootaks, kui selline väljasõit ette võtta.

Aga siin kohal oleks paslik rääkida korra äpist. Kui teil nagunii plaan sinna minna, siis soovitan ära tõmmata, siis on ehk lihtsam mu jutust aru saada. Soovitan ka need lisad kodus alla tõmmata, sest need on seal mitukümmend mega suured ja et mitte raisata sellele mobiilset internetti, võiks need kodus alla laadida. Äpp ei maksa midagi ja kõik lisad on ka tasuta. Äpi lingi andsin enne, aga panen korra siia veel: ÄPP(LINK!). Siin link mõlemale- Androidile ja IOSile
Screenshot_20160810-004857

Screenshot_20160810-004910
Mina ise Lottest suurt midagi ei teadnud. Teadsin, et on olemas selline multikas, kus see Lotte mingi kärbsega judot tegi ja see oli ka kõik. Kuid üks osa äpist on audioraamat ja teel Lottemaale on sellega väga mugav end kogu asjaga kurssi viia..

Teine asi, mis äpil oli, on kaart, mis avab siis google mapsi kaardi, mis sind Lottemaale juhatab. Olime juba pea kohal, kui üks naabrinaistest, kes oli juba varem seal käinud, teatas oma õnnetu häälega (tal õnnestus endale selleks päevaks migreen muretseda), et me küll õiges kohas olla ei saa. Ei olnudki, kaart juhatas meid paarikümne kilomeetri kaugusele Jõulumäele. Miks, ma ei tea. Nagu ma olen umbes midagi aru saanud, siis asus algselt Lottemaa just seal? Võin ka eksida. Igal juhul andsin äpi meestele sellest teada ja see peaks nüüd lahendatud olema.

Nõks alla kahe tunni, mis Tartust sinna sõita on, läksid suhteliselt valutult. Vaid viimased 15 km näitas Noorsand tüdimust välja ja teatas, et ta oleks nüüd valmis koju tagasi minema. Kuid õnneks oli meil hunnik lapsi, kes mu bussi kolmandast reast viimased kümme minutit Noorsandile nägusid tegid ja ta rõõmsana hoidsid.

Meil õnnestus valida hea päev ja ehk ka hea aeg sinna minekuks, sest kohale jõudsime umbes 10.30 ning parklas oli ruumi rohkem kui küll. Kui me kella kolme ajal lahkusime, oli parkla täiesti täis. Seega 10.30 on hea aeg, kui saabuda. Parkla asub Lottemaast umbes kilomeetri kaugusel ja kes on liiga laisad, et jalgsi minna, mida ma ka ilmselgelt olin, need saavad kohale pisikese rongiga, mis parkla ja Lottemaa vahel käib. Eks ma paksu mehena alati mõtlen selliseid asju, et kas ma ikka mahun sinna rongi, ega ma pea seal ennast ebamugavalt tundma. Ei pidanud. Sinna rongi võib suisa ühe rongi veel kaasa võtta, nii palju ruumi on.
DSC02218
Noorsand oli küll rongi pärast elevil, kuid samas oli ta ka mures ning väga hea meelega ta rongi kaasa ei tulnud. Kuid õnneks olid meil klounid (loe:naabrilapsed) kaasas, kes selle suurema hirmu enda rõõmsa ja vahetu olekuga talt maha võtsid. Kui me õhtul rongiga tagasi parklasse sõitsime, oli see juba päris uue fiilinguga ja ta nautis seda sõitu täiel rinnal.

Juba esimesi samme seal Lottemaal astudes, sain ma aru, et Noorsandil on tulemas eriti emotsioonide ja avastusterohke päev. Juba üks esimesi kohti, kus seal tee peal juurde astuda sai, oli koht, kus Noorsand suure kulbiga ennast unustavalt vastu potte ja panne taguda sai. Miski, mida ma tal kogu aeg keelan, sest ta ajab kaksikud üles.

See ei olnud lihtsalt teemapark, see oli selline koht, kus sa võiksid reaalselt elada. Kõik majad, rajad, lisad, mis seal olid, kõik olid läbimõeldud ja lõpuni meisterdatud. Ma ei tundnud ühelgi hetkel, et seal oleks keegi rahaga koonerdanud. Kõik nägi nii autentne välja.

Näiteks Lotte enda maja. See on täielikult maja, kus ma oleksin nõus ise elama. Suure avara trepiga, kifti lastetoaga, avara köögi ja verandaga. Seal oli kõik olemas ja kõik oli päris. Mitte nagu päris, vaid kõik oligi päris. Ok, pannkoogid polnud. Need olid svammist. Uskuge mind, minul sai see selgeks raskel viisil. Ma küll veendusin, et keegi ei vaataks, kui ma svammi sisse hambaid lõin, aga siiski olid mingid lätlased ukse peal ja vaatasid mind hämmingus. Panin tobedalt naeratades pannkoogi suust ja jalutasin vilistades minema. Mitte kaugele, sest hetk hiljem meenus, et Noorsand jäi kööki maha ja läksin tagasi, võtsin talt švammist pannkoogi suust ning läksime koos edasi. Käbi ja känd ma ütlen.
DSC02187

DSC02182

DSC02145

DSC_0958
Siis oli seal päris staadion. Päris staadioni kattega. Täpselt nende mõõtmetega, mis teemapargi sihtgrupile mõeldes peakski olema. Seal oli päris oja ja päris kivist sillad. Veel kord, seal ei olnud midagi, mis oli nagu päris, vaid kõik oligi päris. Võib ju nina krimpsutada selle 17 eurose pääsme üle, kuid kui tahta nii autentset Lottemaad, siis minu jaoks see hind õigustab ennast. Nagunii on see ju koht, kus tõenäoliselt käiakse maksimaalselt paar korda aastas. Pigem isegi korra aastas.

Kuid rääkides ehitistest, siis parim osa oli seal linnaväljak, mida ümbritsesid ärid- kohvikud, teater, jäätiseputkad jne. See nägi välja just nagu mõnest vesternist välja lõigatud. Pole ehk väga minulik rääkida millestki nii positiivses võtmes ja ülivõrdes, kuid mul tõepoolest on vaid kiidusõnad ja ma pole ammu millestki nii vaimustuses olnud. Ma pole selle kiitmise eest sentigi saanud ja kiidan puhtalt omal initsiatiivil :). Eriti pidades silmas, et see teemapark on siiski mõeldud lastele. Ma tundsingi ennast nagu suur laps. Väga suur laps.
DSC02185

DSC02157

DSC02206
Lisaväärtuse sai kogu see maa ka selle äpi näol, sest üks asi on see, mis sa näed Lottemaal oma silmadega, kuid äpis on erinevad ülesanded, mida sa kogu Lottemaa raames lahendada saad. Seal on erinevaid vihjeid, et leida erinevaid aardeid, mida sa näed enda telefoni ekraanil. Selline ülesannete lahendamine on mõeldud veits vanematele lastele, aga juba umbes kuue-aastased saavad seal sellega hakkama küll.

Kuid parim osa Lottemaast on siiski need tegelased seal. Nad olid täiesti ebaeestlaslikult enda karakterites sees. Erilise tänu ja tunnustuse saaks minu poolt Jänes Adalbert, kes oli nii uskumatult pühendunud enda rolli. Kõik, mis ta rääkis ja tegi, oli nii naljakas ning kõik lapsed kõkutasid kaasa. Ma toon jänese välja lihtsalt sellepärast, et ta on meeldejääv, mis ei tähenda, et teised ei olnud – kõik olid omas rollis suurepärased ja aitäh selle eest! Mulle, rikutud mõtlemisega mehele, tuli esimene mõte pähe, et jänes on gei, kuid kui ma vaatasin, kuidas lapsed teda ammulisui eemalt vaatasid, siis ma sain aru, et ta oli täpselt nii teatraalne ja lõbus nagu üks teemapargi jänes olema peabki.

Ka teised karakterid olid nii soojad ja avatud. See oli minu jaoks justkui parim teeninduskogemus, mis ma Eestis saanud olen, sest nad ei teinud ainult šõud, vaid nad olid väga rollis sees igas mõttes ja uskumatult suhtlemisaldis. Nägin, kuidas see sama jänes paaril korral ise laste poole pöördus, kes olid nukrad või eemalolevad ja nad kohe uuesti enda sädemega süütas.

Söökidest rääkides, siis ma kuulsin siit-sealt, et olla hästi kallid. Ma ei ole rikas. Ligilähedalegi mitte. Ma ei ole vaene ka, ma olen selline keskmine, enam-vähem mõistlikult toimetulev pereisa, kes mõtleb küll tihti rahale, kuidas seda endale rohkem ligi meelitada. Siinkohal kõik võrkturundajad, kel silmad peas särama lõid, siis ei, see ei ole minu jaoks. Õigemini võib olla on, kuid ma pole veel näinud toodet, mille headusesse ma 150%ga usuks. Isegi Tupperwaresse mitte. Tupperwarel on väga head tooted, aga ma ei ostaks sealt mitte midagi, sest ma ei ole nõus, et kauss on auto hinnaga. Samas on meil kodus väga palju Tupperwaret. Kõik Esileedi eestvedamisel. Mina keelan. Tema kuulab…. ja ostab ikka.

Kuid söökide juurde tagasi tulles, siis ma ei tunnetanud mitte millegi puhul, et see on kallis. Me võtsime seal salatit, pitsat ja lastele lastemenüüst, kuid arvestades portsude suurust, on need hinnad enam, kui mõistlikud. Siin kohal neile, kes kunagi sinna lähevad ja otsustavad kohvikus endale pitsa või Caesari salati endale tellida- need ei ole mõeldud ühele inimesele. Need portsud olid vähemasti sel päeval nii mehised, et pool tuli loomadele sööta. Kuid ka loomad ei söönud. Selgus, et need polnud päris loomad. Lotte ei olegi päris koer ja Adalbert pole päris jänes, aga seal olles sa unustad selle täiesti ära, sest nad on täielikult Lotte ja Adalbert. Ilma pausideta.

Lottemaa ideaalne klient on ehk tõesti kusagil 6-10 aastane laps, sest seal on veel väga palju asju, millest Noorsand aru ei saa. Kuid samas oli iga nurga peal asju, millest ta vaimustus. Nupud, mis tegid midagi, erinevad mängud. Erinevad masinad, mida sai vändaga käima panna. Rääkimata miljonist kohast, kus sai turnida. Seepärast ei jõua ma ära oodata, et me saaks sinna juba uuesti minna ja loodetavasti juba koos Esileedi ning kaksikutega. Enne peame neile kaelarihmad või elektrikarjused muretsema, sest Vennas on kõige uudishimulikum laps ja ma olen juba mures, kui mitu korda meil õnnestub ta seal ära kaotada, sest ta ronib absoluutselt kõikjale.
DSC02164

DSC02159
DSC02189

Tema jaoks oli huvitav isegi etendus seal, mis oli mõeldud tunduvalt vanematele lastele. See sattus küll ajale, kui algas tema tavapärase päeva uneaeg, aga ta pidas vapralt vastu ja korra isegi plaksutas. Mitte õige koha peal küll. Siis kui kõik teised olid lõpetanud. Ta vist ei saanud aru, miks see aplaus läbi sai. Aga etendus oli naljakas ka mulle. Eriti see, kuidas köha ja nohu üritasid publikust lapsi kommiga kaasa meelitada.
DSC02170

DSC02167
Noorsand räägib nüüd ka nädal hiljem enda kogemusest seal. Muide Lottemaal on selline masin, kuhu saab enda luti ära panna ja me püüdsime Noorsandiga seda ka. Seal tuli lutt lindile asetada ja siis ühte vänta vändata, et lutt siis lindi peal edasi liiguks, kuni alla kukub. Noorsand panigi enda luti sinna lindile ja hakkas väntama ning ma seletasin talle, et ta on nüüd suur poiss ja lutti pole tal tegelikult enam ammu juba vaja, et nüüd läheb lutt ära ja tagasi enam ei tule. Ühel hetkel jõudis talle see pärale ja hakkas kiiresti vänta teistpidi väntama ning sel päeval jäi lutt ära andmata. Kuid pühapäeva õhtul tuli suur lind, kes võttis ta luti kodust ära ja viis selle kaugele kaugele puu otsa. Vähemasti see on seletus, mis ta minult sai ja talle sobis see. Ehk siis juba üle kolme päeva lutita, mis tähendab seda, et tal võtab nüüd uinumine endise 10 minuti asemel umbes kolm tundi, kus ta räägib pikalt ja laialt Lottemaa rongist, mullidest, mida sai peaväljakul nupule vajutusega lasta, naljakast jänkust ja kõrgest tornist. Nii villand on. Armas ka, aga nii villand.

Umbes kella kolmeks olime valmis lahkuma, sest mitte ainult Noorsand, vaid ka kõik teised lapsed olid silmnähtavalt energiast tühjaks jooksnud. Jäätis küll andis hetkeks väikese tõuke, kuid peagi oli neil taas kumm töss. Jõudsime veel Interneti avastamise torni ronida, kus ma sain uuesti lihtsalt veenduda, et kõrgused pole ikka minu jaoks. See oli meie viimane peatus, kuni rong meid taas parklasse tagasi viis.DSC02171
DSC02193
Noorsand istus autosse, pani luti suhu, pani hetkeks silmad kinni ja kui ta need lahti tegi, olimegi kodus. Tore päev oli. Tänud Teliale ja Lottemaale, kes meid sinna saatsid, sest mina oleksin veel ehk mitu aastat põdenud, et äkki on liiga vara ja polekski ehk läinud. 2,5 aastasele on seal tegevust enam, kui küll ja selles äpis on ka päevakava, et oskab enda päeva sättida, et võimalikult paljust osa saaks.

Kahju, et Esileedi tulla ei saanud, kuid me tegime blogi FB lehele mitu live lülitust, kus ta sai kaksikutega näha meid ja mitusada inimest veel (tänaseks mitu tuhat). Enam ei pea mulle seda piltetit välja tegema (Noorsand oli nagunii tasuta, sest alla kolme aasta vana), sest mina olen müüdud. Tuleme järgmisel aastal jälle, kuid siis kogu jõuga. Muidugi ei lükka ma kutset tagasi, kui meid taas kutsutakse :).

Võiksime üldse lugejatega mingi ühise väljasõidu sinna planeerida. Saaksime omavahel paremini tuttavaks ja siis mõne Pärnu lugeja aias grilli teha. Kuule, super plaan ju. Aiaga pärnakas, anna endast märku :D. Aga sinna veel aega.

Panin kokku lühikese video ka meie päevast. Kõike loomulikult kaamera peale ei jäänud, sest ma unustasin kogu aeg kaamera käima panna. Pean seda vlogimise asja ikka veel harjutama. Vaata HD vormingus, et pilt ilusam oleks.

Lisan siia veel korra lingi äpist, mis võiks olla igal Lottemaa külastajal. Selle saab enda telefoni tõmmata SIIN(LINK)

OK. Sorry, et nii pikk postitus, a ma tahtsin selle endast välja saada, sest neid emotsioone oli nii palju. Kui sa jõudsid lõpuni ning paljuks ei pea, siis jaga enda Lottemaa kogemust ka – miks sina seda kohta teistele soovitaks või ei soovitaks ja kui sa ei ole käinud, siis äkki oled käinud mõnes teises teemapargis, mida julged soovitada.

Tsau!

Ma teen täna reklaami millelegi, mis on mulle eriti südamelähedane. Mul on enam vähem viisakad hambad. Esileedil ka. Ma olen üldse hammastefriik ja minu jaoks on oluline, et hammaste eest kantakse hoolt. Samas ma olen suur hambaarstifoobik, aga sellegi poolest käin ma seal regulaarselt kontrollis- iga 20 aasta tagant. Hambad on üks esimesi asju, mis ma teise inimese juures märkan. Siis tuleb tagumik, siis kuidas inimene lõhnab ja siis vaatan uuesti hambaid.

Õigemini seda ma tegin enne Esileedit ja nüüd siivsa abielumehena hindan ma ainult sisemisi väärtusi… ja tagumikke. Ok. Ma ei tohi liiga palju lõõpimist sisse panna, muidu kaob fookus ära.

DSC09127
Räägin täna hoopis hambapesust. Noorsandiga on olnud see väga keeruline. Ta on olnud suhteliselt resoluutne keelduja ja me oleme olnud hädas ta hammaste harjamisega. Ta küll võttis vastu hambaharja, kuid poetas selle esimesel võimalusel ära ja tee või.. tina (mingi ütlus oli, et tee või .. aga ma ei mäleta, mida…). Oli tina? Vahet ei ole. Point on selles, et me olime väga hädas tema hambapesuga.

Ja siis tuli taeva kingitus, nimelt meie lähedaste sõprade sõbrad olid otsustanud maale tuua sellist brändi nagu Jack & Jill ja me saime nendega kokkuleppele, et me saame nende tooteid proovida, et äkki läheb asi kuidagi paremaks. Mulle lihtsalt meeldis ka kogu see mentaliteet Jack & Jilli taga (ma kasutan edaspidi lühendit J&J), et kõik on võimalikult maalähedane ja mahe.

Saimegi kaubale ning saime proovimiseks maasika, mustika ja banaanimaitselise hambapasta. Paar hambaharja ja topsi, mida suu loputamiseks kasutada. Tops läks käiku enne, kui hambaharjad, sest seal peal oli dinosauruse pilt, mis oli sarnane Peppas figureeriva mänguasjaga. Igal juhul lõid Noorsandil silmad särama- DINOSAUR!
DSC09141
Ka hambaharjal on pilt, mida Noorsand iga kord enne pesu uurib. Seega lisaks headele materjalile, on ka disainer head tööd teinud ja lapse pähe näinud.

Täna, umbes peale kaht kuud toodete kasutamist, võin kerge südamega öelda, et need olid nö elupäästjad, sest Noorsand peseb ise hambaid, mis näeb küll välja rohkem nagu hambapasta lutsutamine hambaharjalt, kuid siis laseb ka ilma probleemideta mul ja Esileedil enda hambad üle harjata. Väga rahul, sest eks praegu ju käibki harjumuste loomine ja hambapesu, mis on nii paljudele lastele ebameeldivaks kohustuseks, võiks olla meeldiv võimalus ennast hommikuti ja õhtuti värskendada.

Kaksikuid kraanikausis pestes, ulatuvad nende jäsemed absoluutselt kõigeni, mis on viie meetri raadiuses, seepärast on nad tihti pihta pannud ka kõik minu kasutatavad hambapastad, mida ma mööda mänguasjakaste ja diivanialuseidpidi taga otsima pean. Eks ma olen siis ka neid J&J hambapastasid kasutanud ja… siinkohal mu kiidusõnad lõpevad.
DSC09169
Ei, need ei asenda täiskasvanute hambapastasid, sest ma hiljuti lugesin üht põnevat raamatut, kuidas ameeriklasi hambaid pesema pandi, sest eelmise sajandi esimeses pooles oli neil kohutav hambahügieen, kuna keegi ei pesnud hambaid. Mis nad siis tegema hakkasid, oli see, et hakati lisama pastadesse ühte ainet, mis suu õhetama pani ja tänaseks ongi inimesed uskuma jäänud, et kui suu peale pesu õhetab, et siis on see puhas. Tegelikult pole sel puhtusega miskit pistmist, kuid ka mina ajan seda õhetavat värsket tunnet taga, kui hambaid pesen.

Seda need J&J pastad ei tee, sest seda ainet pole sinna lisatud. Sinna pole isegi värvainet lisatud ja pastad on läbipaistvad, seega just see, mida oma lastel kasutada sooviksin.

Igal juhul me Esileediga väga tänulikud, et nad seda maale toovad ja väga loodame, et see asi võtab neil hoogu, sest see Eestis olemas vaid paar kuud ja me väga loodame, et nad jäävad turule pikalt. Kuid nad said endale meie näol lojaalsed kliendid ning ma loodan, et kui keegi teist peab võitlust, et lapse hambad puhtad oleks, siis saate isegi selle lahendatud. Meie saime. Lasime paar päeva tal nende pastadega tutvust teha, ehk siis lutsutas niisama pastat harja küljest esimestel päevadel ja kui küsis juurde, siis andsime juurde. Paar nädalat hiljem hakkasime vaikselt tal ise harjama, mille vastu ta võitles ja paari päevaga kadus ka võitlus, pluss hakkas ta ise lutsutamise asemel harja suus ringi liigutama. Kuid see liigutus pole päris piisav ja me harjame igaks juhuks üle ka. Usun, et oluline lihtsalt tunnetada, millal on tark järgi anda. See ei tohiks sunniga vastumeelseks muutuda. Kuula last ja kogu harjamise aja räägi, mida sa teed, miks sa seda teed. Mina laulan isegi talle harjamise ajal “eest hambad puhtaks, tagant hambad puhtaks, ülalt hambad puhtaks ja keelekene ka” (itsy bitsy spider viisiga 🙂 )

Me ei ole reklaami eest raha saanud, kuid proovipaki saime sellegi poolest tasuta. Teise paki, mis me sõpradele lapse sünnipäevaks kinkisime, ostsime ise ja ka neil lahenes hambapesu mure ja laps seisab ise õhtuti vannitoas, hambahari käes ja karjub üle elamise “HAMPAAD!”.

DSC09140

Esileedi jaoks oli oluline, et kõik osad alates pakendist, kuni joogitopsini, on biolagunevad. Ainuke, mis ei ole, olid hambaharja harjased, mis tuleks enne komposti viskamist ära murda. Ma ei tea, miks ta selle üles nii rõõmus oli. Ta ongi veits imelik. Aga J&J kohta saate infot SIIT(LINK) ja tellimiskeskus on SIIN(LINK).

Kiidame. Hea leid. Vot. Tsau.

Ma räägiks ka nõks möödunud blogiaastast ja selle kokkuvõttest, ehk blogi auhindade galast.

Aasta on läinud tormiliselt. Mida muud see kolme lapsega olla saab. Mu juustes on rohkem halli, kui kunagi varem. Isegi mu punases habemes on halli. Ehk ma olen isa staatuse korralikult välja teeninud, sest ma nüüd ka näen oma halliga selline elutark välja. Muide, elutarkusest rääkides, siis ma läksin suveks Delfisse tööle, kus ma asendan Elutarga toimetajat, kuni ta puhkusel on. Väga põnev tegelane. Aastaid kroonikas, Õhtulehes ja Nelli teatajas uudiseid ja artikleid treinud ning ka raamatu (äkki ka mitu) välja andnud. Eks mul tuleb need suured kingad kuidagi ära täita ja siiani on täitsa ok. Eriti, kui arvestada, et on suvi ja netis inimesi tunduvalt vähem, kui pimedal-külmal ajal.LRG_DSC01324

Nagu regulaarsed lugejad teavad, siis ma olen ka regulaarselt enda isablogi postitanud. Igal neljapäeval ja ma püüan ka nii, et see ilmuks kella 10.30-11.00 vahel, kuid see ei sõltu alati minust, sest Eve, kellele ma enda postitusi saadan, teeb miljon muud asja veel. Te teate Evet sellest muutumise saatest, kus ta saatejuht on.

Kuid ma räägin natuke mõtteid, mis mul on tekkinud. Nagu te teate, võitsin ma enda kategoorias, ehk siis Pere- ja beebiblogide kategoorias. Ma olin väga kahe vahel, kas osaleda beebi või eluliste blogide kategoorias ja nagu tulemused näitasid, siis ei oleks ka vahet olnud, ma oleksin ka eluliste blogide kategooria kinni pannud. Mitte, et mul rohkem lugejaid oleks, aga minu lugejad olid pea tuhande võrra aktiivsemad hääletajad, kui teisel tulemusel. Teisisõnu oli mul üldse kõige rohkem hääletajaid, mis on mulle kõige suurem kompliment üldse.

Paljud blogid rääkisid sellest, et see Laura blogi poleks pidanud osalema. Mina arvan, et ta võis ikka osaleda, sest jah, ta ei ole päris inimene ja tal on suur meediatugi taga, kes tema blogi iga päev mitu korda prime timel reklaamib, kuid lihtsalt see kategooria oleks pidanud olema miski muu. Mis, ei ole ma süübinud, sest mina seal suurt vastuolu enda jaoks ei tunnetanud. Kui ma oleksin videoblogija olnud, kes püüab end nähtavaks saada, siis oleks ehk teine asi. Siis oleks see tõenäoliselt ebaõiglane tundunud küll.

Kuid minu jaoks ei olnud nii märgiline see, et ma nii palju hääli sain, vaid see, kui suur oli vahe eelmise aastaga. Ma sain sel aastal enam kui neljakordse häältesaagi võrreldes mullusega ja kõik need hääletajad on ju päris inimesed, kes tegid enda valiku. Suur suur aitäh teile.

Selle taga on järjepidevus. Ma ei ole eriti aktiivne blogija, kuid ma olen selle asemel topelt aktiivne sotsiaalmeedias, kus ma jagan teiega pidevalt enda hetki päevast. Jah, ma ju võiks selle kõik blogisse kanda, selle asemel, et see Facebookis või Instagramis välja hüüda, kuid siis kaoks minu jaoks ära spontaansus. See vahetu emotsioon, mis ma sellest hetkest just sain. Äkki, kui ma otsustan hakata pidama videoblogi, saan ma selle edasi anda.

Ka olen ma igas blogipostituses kasutanud võimalust ja kutsunud üles neid, kes tahavad meie tegemisi jälgida, et nad tuleks ja laigiksid ka meie Facebooki lehte ja see kasvab pidevalt. Keskmiselt lisandub lehele 160 inimest nädalas. Miks ma seda üleskutset teen? Sest ma ei jää ju Delfisse alatiseks blogima. Ühel hetkel, kui mu numbrid ei ole enam sellised nagu nad ootavad, võivad nad mind tänada pikaaegse koostöö eest ja siis olengi ma paljude jaoks radarilt kadunud. Kui nad on Facebookis, siis on nad vähemasti olemas.

Hetkel on mu numbrid väga ilusad. Nüüd, kus mul on ligipääs suurtele Delfi andmebaasidele, siis igat mu postitust klikib 8000-18000 inimest (suvel vähem, külmal ajal rohkem), mis on super tulemus, arvestades, et ma kirjutan vaid korra nädalas. Kuigi need on ilusad numbrid, siis mu sotsiaalmeedia numbrid on veelgi ilusamad. Kuna te olete nii faking head laikijad ja kommenteerijad, siis on mu FB postituste reach on samuti super hea ja need ilmuvad 20 000-40 000 inimese seinale. Ma olen nii tänulik, et te ei ole kitsid enda laikidega ja kommentaaridega, sest tänu teile on mul võimalusi, mida ma olen küll väga laisk ära kasutama.

Kuid tulles teema juurde tagasi. EBA2016. Kõige pealt, mis ma võitsin? Mis oli mu auhinnakotis? Ma olin eelmise aasta tõttu väga elevil, sest eelmisel aastal oli seal hunnik väiksemaid auhindu ja tooteid, millest mul muidu isegi aimu poleks. Näiteks oli eelmisel aastal seal Dermoshopi duššigeel, mis sai paugult mu lemmikuks ja ma tellin seda neilt tänase päevani. Dermoshop võiks mulle nüüd selle reklaami eest tasuta geeli saata :D. Aga veel oli seal.. ma ei mäleta. Ma mäletan seda emotsiooni, et kui põnev see koti läbi tuhlamine minu jaoks oli.

Sel aastal oli kotis kategooria peaauhind Pesutarga kinkekaart 200 euro väärtuses, siis see aukiri/diplom/tunnustus ja paar reklaamlipikut. Kõik, ei mingit põnevat pudi-padi. Ma mõistan seda, miks korraldaja uskus, et arvestades kategooriat on see pesumaja kinkekas hea auhind ja see seda ka on, kuid see on miski, mille ma kasutan ära ja mulle ei jää midagi alles. Ei elamust, ega mingit asja. Isegi puhtaid riideid mitte, sest ka need määrduvad. Siiski olen ma tänulik auhinna eest ja me saame kõik oma talveriided puhtaks. Ma lihtsalt räägin dilemmadest, mis mu peas hulguvad. Iga firma, mis on nõus sellisele projektile õla alla panema, on kiitust väärt ja ma kavatsen nende pesumajast ühe riidepuu ka pihta panna, siis jääb mul vähemalt mingi mälestus auhinnast. Kuid annan kindlasti läbi blogi ka tagasisidet, kuidas mu kogemus pesumajaga oli. Ma pean selle kinkekaardi ära realiseerima enne augusti lõppu, nii et eriti pikka pidu pole 🙂 DSC_0359

Kui see sama võistlus toimuks nüüd sama moodi, kas ma osaleks? Ei. Ma ei osaleks enam pere- ja beebikategoorias, sest olgem ausad, mul on ikka ebaaus eelis. Mitte ainult see, et ma kirjutan nagu noor jumal .. tjahh :D.. minu eelis on see, et mu blogi avaldatakse Eesti suurimas uudisteportaalis, mida külastab päevas mingi 100 000+ inimest. Kuna mu blogi on ka nii loetav, siis on see tihti mitte ainult Delfis, vaid Delfi esilehel 11 tippuudise seas (kohe delfi esilehe esimeses plokis). Sinna on väga raske pääseda, mis ütleb nii mõndagi selle populaarsuse kohta. Seega, kui mu blogiga mingit krahhi ei juhtu ja/või mina mõne alaealise poisiga kusagil uduste akendega autos vahele ei jää, siis ka järgmisel aastal kavatsen ma hoida teid ikka kursis enda tegemistega ja ma väga loodan, et teile meeldib.

Ma teen EBA korraldajatele ettepaneku tuua tagasi see kategooria, kus ma osalesin möödunud aastal, milleks oli Meediablogid (oh krt ma just märkasin, et jalka käib.. aga ma ei lähe vaatama, muidu kaob see draftidesse ja see postitus ei ilmugi.. hoian siiski pöialt Portugalile). Arvan, et see oleks õigalne. Minu võimalused end nähtavaks teha on suuremad, kui keskmisel blogijal ja ma olen väga üllatunud, et keegi minu osalemist ebaausaks ei pidanud. Ebaaus ehk polegi, võib olla ka mitte ebaõiglane, sest Delfisse ja Delfi esikale saan ma tänu loetavale sisule, aga siiski pean ma õiglasemaks ja ausamaks, kui mul oleks võimalus osaleda kategoorias, kus on blogid, mis ilmuvad meedias. Muide, kui keegi arvab, et tal on väga hea blogi ja see sobiks Elutarga rubriiki Delfis, siis andke mulle märku ja kui ka mina pean sobivaks, siis võid endale feimi saada läbi selle portaali.

Kuigi ka Britt oli minu kategoorias kolmandast kohast jupp maad ees, siis seal on kõigil võrdsed võimalused ja kõik võiksid kasvada selle alles jäänud aja jooksul ning seisu võrdsustada. Minu blogi kasv ei hakanud siis, kui ma Delfisse postitama hakkasin. Esimesed kuus kuud ei olnud mingit märgatavat kasvu. Kuid nägin seda, et kuna ma lubasin Delfile regulaarsust, et iga nädal, kindlal päeval ja ajal saavad nad minu käest postituse, siis hakkasid tekkima ka püsilugejad ja nii see aina kasvas. Paari suurema hüppega, kui me saime teada kaksikute rasedusest ja kui oli sünnitus. Neid postitusi luges oma 60 000 inimest.

Seega need on minu mõtted. Kui kogu see pikk jutt kokku võtta, siis minu ettepanekud järgmiseks aastaks- panna mind uude kategooriasse nendega, kelle postitused ilmuvad samuti meedia väljaandes ja tooge tagasi goodie bag-id, et oleks põnev neid avada.

Ja ma mõtlesin, et ma annaks alustavatele blogidele mõned nõuanded, mida mult küsitud pole 😛

Ma tean, et keegi pole mult küsinud nõu, kuidas teha paremat blogi, siis hoolimata sellest oleks minu soovitus sisu luues pidada meeles ühte asja, mis on igale inimesele kõige tähtsam – tema ise. Kui sinu blogi on enesekeskne ja sa räägid enda päeva tegemistest, siis see tõenäoliselt ei saagi populaarseks, kuid kui sa suudad oma jutuga puudutada teisi- luua neile äratundmisrõõmu, pakkuda positiivset emotsiooni (ka negatiivset), tuua nende päeva natuke värskust, sealt hakkab sinu muutus pihta. Kui sa ei ole humoorikas, siis ära püüa nalja teha. Kui sa ei ole poliitik, siis ära räägi poliitikast, sest see jääb naeruväärne. Räägi sellest, milles sa hea oled ja sa saad endale lugejaid. Kui sa ei ole milleski hea, siis oled sa ilmselge liiga enesekriitiline. Äkki sa oledki kriitikas hea.

Ja teine märksõna on järjepidevus- ole järjepidev. Loo endale regulaarsus. Isegi, kui see on korra nädalas- loo see endale ja jää sellele kindlaks. Et su lugejad teaksid, et sel päeval, sel kellaajal ilmub sinu postitus. Ära jäta pikki pause, sest sind unustataks kiiresti.

Äkki siin on mõni idee, mis annab su blogile uue hingamise (kui sa oled blogija). Ka on abiks, kui teised blogijad end su blogrolli panevad. Mind ei ole keegi eriti sinna pannud. Ma ei teagi miks. Varem mõnes olin, nüüd on enamjaolt kadunud. Ju ei loeta. Siiski on kõige olulisem minu jaoks see, et teie loeksite. Seni, kuni teie loete, seni ma kirjutan.

Aga ok, selline mõtete postitus tänaseks. Ma nüüd loen selle läbi, et otsida kirjavigu ja kui on liiga tühi mula, siis ma kustutan selle ära. Kui sa siiski näed seda postitust, siis see ei ole maailma kõige kohutavam 🙂

PS! Ja ma vabandan A kuhu Henry jäi lugejate ees, et me Henry kusagile kadunud on. Väga varsti ma tagasi. Natukene kannatlikkust. Mul on siin mõned ideed pooleli ja need vajavad natukene aega. Ma olen jätkuvalt paks ja ma ei ole jätkuvalt sellega rahul. Õnneks söömisega on praegu suurepärane. Kuid kõigest lähemalt peagi.

Ja kes te jõudsite selle pika pika postituse lõppu, jätke palun kommentaar, et mida A mida Henry teeb? blogi/FB/Insta sinu päevale annab? Mis on sind siia köitnud? (kui on). Oleksin väga tänulik.Aitab mul blogi asja paremaks teha. Ja kui on miski, mis võiks parem olla/ mis ei meeldi, palun räägi sellest ka.

Ok, tsau!

Täna oli Sisuturunduse konverentsil eriti inspireeriv päev. Palju esitlusi ja uusi mõtteid, kuidas edasi, mitte ainult tööga, vaid ka blogi poolega. Päeva viimase pooltunni täitsid Youtuberid ja blogijad, ehk kutsuti rääkima blogija www.paljasporgand.ee , kes näeb välja täpselt välja selline nagu tal oleks toidu- ja fitnessiblogi, mina, kes ma nägin välja täpselt selline, et mul pole ei toidu- ega fitnessiblogi ja kaks Eesti youtube tegijat TanelHD ja Einar Kuusk. Kuna meie nelja ideid üritati ära mahutada poolde tundi ning youtuberid sattusid olema elavad ja karismaatilised ning väga jutukad (nii nagu kaamera ees tegijad vist olema peavadki), siis saingi ma umbes neli minutit enda mõtteid jagada, et kuidas luua huvipakkuvat sisu. Ehk siis eriti ei saanud.

Kuid, mis ma tahan öelda firmadele on see, et teie toode ega teenus ei ole tähtis- inimene, kes seda kasutab, on. Kui te peate oma sotsiaalmeedia lehti, siis ei ole ime, et kui te kirjutate, et meil on nüüd uus toode, et see saab heal juhul kuus laiki, millest neli on teie kolleegid. Selle asemel, et rääkida endast, leidke väljund läbi nende, kellele teie toode mõeldud on. Ärge kartke teha koostööd blogijatega, nende lugejatega.

Mina ja paljud teised blogijad on alati avatud koostööpakkumistele. Siiski, nagu mind kõnetanud firmad teavad, siis lõviosa lükkan ma tagasi. Kui ma ise seda ei ostaks, kui ma ei julgeks sellele enda nime taha kirjutada, siis ma seda ka enda lugejatele ei reklaami. Kui see on miski, mille eest ma oleks nõus maksma ka siis, kui pakkumist poleks tulnud, siis teen hea meelega koostööd. Kuid reklaamiga tuleb leida ka hea balanss, et mitte teleturuks muutuda.

Ma lükkan vahel tagasi häid pakkumisi. Näiteks siin kuu-paar tagasi pakkus mulle üks spordiklubi võimalust käia nende klubis piiramatult ja tasuta. Lisaks personaalne toitumisnõustamine ja personaaltreener mitmel korral nädalas trenni ajal kõrval. Imeline pakkumine.. kui mul poleks kolme pisikest last. Kui ma oleks pakkumise vastu võtnud, oleks ma petnud nii enda kui spordiklubi ootuseid, sest paljudel kordadel poleks ma lihtsalt kohale jõudnud. Ainus trenn, mida ma hetkel saan endale lubada on siin kodu ümbruses hetkedel, kui lapsed magavad.

Kuid enamus pakkumisi tuleb firmadelt, keda ma enda lehel lihtsalt näha ei soovi. Ma saan ikka pakkumisi kiirlaenufirmadelt, et pane meie bänner enda lehele ja ma teeniks iga kliendi pealt, mis neil läbi minu lehe tekib päris kopsaka summa. Ma lõpetaks enne blogimise, kui enda lehel kiirlaene reklaamima hakkaks. Ka ei hakka ma mingeid kõhnumistablette ja e-sigarette reklaamima, mida mulle pakutud on. Me oleme üks suur pere teiega ja ma ei soovitaks kunagi ühelegi pereliikmele ei kiirlaenu, e-sigaretti ega kõhnumistablette. Ma oleks eriti halb pereliige sellisel juhul.

Minu käest küsiti ka täna, et miks ma ei pane pop-up reklaame enda kodulehele. Teate küll neid, mis te ristikestest kinni panete, kui midagi lugeda püüate. Ma olen neile mõelnud. Ma olen neid kaalunud. Kuid ma otsustasin seda mitte teha, sest ma tunnen ennast ja kui ma hakkan teenima mahu, ehk klikkide pealt, siis ma lähen kergema vastupanu teed ja kipuksin looma sisu, mis võib olla vaevu vaevu lugemiskõlbulik. Mu kodukal läib praegu kuus umbes 40 000 inimest, sest ma kirjutan ühe postituse nädalas. Kui ma kirjutaks kaks, käiks lehel 80 000 ja nii edasi. Kuid mu elu pole nii põnev. Kaksikud on suurema osa ajast pikali maas ja vahivad. Noorsand on viimasel ajal hästi tujukas selle viiruseussi tõttu ja Esileedi näeb välja nagu ta oleks järvest välja toodud- magamata ja väsinud. (Esileedi, vaata, et sa nüüd ei solvu (ta on praegu viiruse ja väsimusega maru õrn)). Ma otsustan kirjutada harvem, et püsiks mingi tase, mis mulle meeldib mõelda, et mul on. On neid, kes suudavad ka suure mahu juures luua head sisu. Mina endast seda ei usu.

Peagi on Eesti Blogiauhindade jagamised. Täpsemalt 11. juunil- turundajad, hoidke oma kõrvad lahti. Kui teie spetsiifilistest tegemistest tunneb huvi paarkümmend, võib olla isegi ebatõenäoliselt paarsada inimest, siis blogid jõuavad tuhandeteni. Isegi kümnete tuhandeteni. Ühel hetkel võib olla olukord, kus te mõistate selle väljundi võimalusi, aga siis on juba liiga hilja, sest konkurent mõistis seda varem. Kõikide osalevate blogide nimekiri, kus sa saad valida enda lemmiku, on siin(LINK). Kui meie blogi sulle mokka mööda, siis see blogi kandideerib Pere- ja beebiblogide nimekirjas nimega amidahenryteeb.eu.

Aga jah sellised mõtted tänase produktiivse päeva möödudes. Pidin välja laduma, et mõtted paberile/blogisse saaks. Homme ei mäletaks ma seda vaimset elevust enam. Mul pole ühtegi head pilti siia lisada. Ma lisan pildi tänasest lõunast, mida sõime Blissi konverentsimaja taimetoidukohvikus ja parim maitseelamus üle pika aja. Elaks Tallinnas, käiks seal tihedalt. Tõesti, kiidan! Tsau!
DSC_0056

Kui sul pole veel lapsi ja sinu suurim hirm on kakase mähkme vahetamine, siis ma lohutan sind, et seni, kuni laps on ainult rinnapiimal, on kakase mähkme vahetamine käkitegu (get it? käkitegu). Kuid kahjuks/õnneks ei jää see alati nii, sest ühel hetkel tuleb hakata ka muud toitu sööma.

WHO soovitab lasele rinnapiima anda kaks esimest eluaastat. Huvitav, miks nad peavad alati ära märkima, et need kaks aastat on just kaks esimest? Kas tõesti oleks muidu mõni ema, kes mõtleks, ok ma annan ühe aasta lapsele rinda kui ta saab kuueseks ja teise aasta siis, kui ta ülikooli läheb, siis on tal jõudu vaja.

Kuid ma pakun, et enamus perekondi, seda kahe esimese lapse eluaasta soovitust ei jälgi. Meie ka mitte, kuid meie eesmärk on, et nad saaksid rinnapiima vähemalt ühe aasta vanuseni. Noorsand lõpetas, kui ta oli aasta ja kahekuune. Siin samas blogi kommentaarides on lugejad öelnud, et nende põhimõte oli, et hiljemalt kuuendaks elukuuks lõpetavad nad rinnaga toitmise ära, sest selleks ajaks on beebi nii suur, et veider oleks edasi anda.

Ise oled sa veider. Aga mitte sellest ei soovinud ma rääkida, vaid tahtsin jagada hirmsat uudist, et juba mitu nädalat on kaksikute number kaks jube. Nüüd tuleb mähkmevahetust teha läbi suu hingates. Eks see pidi nii juhtuma ühel hetkel, aga nii kahju on mõelda, et meie beebid kasvavadki suureks- alles nad sündisid ja nüüd söövad püreesid nagu vanamehed.
LRG_DSC00487
Ma ei tea, kas vanamehed püreesid söövad. Vist mitte, kuigi see oleks väga loogiline asi, mida süüa, kui sul hammastega väga uhkustada pole. Minu hambaarstihirmu juures, on minu kikud mul veel heal juhul paar aastat suus. Tegelt seni olen ma siiski sellest hirmust võitu saanud ja pean ka nüüd saama, et hambakivi eemaldada, mis küll veel silmaga näha ei ole, kuid keelega on.

Kuid kindlasti söövad püreesid beebid ja ka meie omad ei ole teistsugused. Meie põhimõte püreedega on sarnane sellega, mis meil oli ka Noorsandi esimesel aastal, et me soovime, et püreed oleksid ilma lisatud soola ja suhkruta. Siin on kaks valikut, kas osta püreed poest või valmistada ise. Meie otsustasime nii Noorsandiga, kui ka nüüd kaksikutega, et meie teeme mõlemat- ostame ja valmistame ise.

Esimese püreena said kaksikud suvikõrvitsa püreed ja nende reaktsioonid esimeste amspude juures olid väga värvikad. Piiga tegi iga lusika juures suu lahti, kuid ajas suurema osa uuesti suust välja. Vennas seevastu täiesti vastupidi- hoidis suud kramplikult kinni ja Esileedi pidi suurt vaeva nägema, et lusikat krampis huulte vahelt sisse toppida, kuid see oli nagu must auk- kõik, mis sisse läks ka sisse jäi. Umbes nii lahti hoidiski Piiga suud iga kord, kui lusikas ta suunas liikus.
DSC00259
Nüüdseks oleme püreestanud neile suvikõrvitsat, kõrvitsat, brokkolit ning andnud läbi selliste spets luttide neile vaarikaid imeda. Mis on olnud tulemus? Olenemata toidust, oli see hitt Vennase silmis. Olenemata toidust, pidas Piiga seda kohutavaks. Kuid mida aega edasi, seda rohkem harjus ka Piiga, et tema toidumaailm ei pea koosnema ainult piimast ja piimast.

Kuid lisaks sellele, et kodus neid püreesid vaaritada, on neid võimalik ka osta ja nii Noorsandiga, kui kaksikutega, tuli mul välja valida miskit, mis neile meeldib ja üks, mis võeti kohe suure hurraaga vastu, oli Salvesti õunapüree pisikeses purgis. Noorsandi ajal me Salvesti asju ei ostnud, sest tundus, et neis kõigis oli lisatud suhkur, kuid tänaseks on tehtud totaalne kannapööre ja üheski lastetoidus ei leia enam ei soola ega suhkurt. Kiidame.
LRG_DSC00505
Proovisime ka ploomipüreed ning ka see läks väga edukalt alla ja mitte ainult kaksikutel, vaid ka Noorsand tahtis kõikidest toitudest osa saada. Naabrinaine seda ploomipüreed ei kiitnud ja ütles, et peale seda, kui sealt suhkur välja võeti, tema lapsed sellest enam huvitatud ei olnud. Mis näitab eriti ilmekalt, kui salakavalalt suhkur käitub- ühel hetkel ei ole lapsele enam oluline kõhu täitmine, vaid suhkur.

Ostsime veel paar nende toodet ja kõik tundusid hästi minevat ja mina isiklikult olen alati olnud veendumusel, et ma toetan võimalusel Eesti tootjat. Igal pool, kus ma seda teha saan. Ma olen nõus isegi vahepeal enam maksma, et saada kohalikku kaupa ja mis seal salata tihti maksabki kohapeal toodetud asi enam, kui väljast poolt toodud. Õnneks, mitte siinkohal ja Salvesti beebitoidud püsivad kenas hinnakonkurentsis ka suurte välismaa firmade arvestuses.
LRG_DSC00498
Kuid nagu te teate on mul blogi. Kes ei tea, siis jah, see on minu blogi. Seda sama postitust siin, loeb nädala jooksul umbes 10 000 inimest ja ma olen nii tänulik igale ühele teist, kes te meie tegemistel silma peal hoiate. Kui ei oleks teid, ei oleks ka seda blogi. Ok, siis ma rääkisin valesti, see ei ole minu vaid meie blogi, sest lugeja on sama tähtis, kui mina, kirjutajana. Tänu sellele blogile avanevad mul vahel võimalused ja miks mitte uurida Salvesti käest, et ehk oleksid nad huvitatud koostööst meie blogiga. Natuke aega vaikust ja kui ma olingi juba lootust kaotamas, sain neilt vastuse, et mul on suurepärane ja kaasahaarav blogi ning nii me käed lõime. Ehk kuna Salvesti beebitoit saab isetehtu kõrval kaksikute peamiseks toiduks, siis kuulete ka teie sellest.
LRG_DSC00481
Mul on plaanis üldse järgmise poole aasta jooksul kõik nende beebitooted läbi käia ja anda teile tagasisidet, kuidas see meile meeldis. Teen äkki lühikesi ülevaatlikke videoid nende erimaitsete kohta. Luban, et proovin ka ise ja see on miski, mida ma kardan kõige enam, sest nagu sõna, beebitoit, ütleb, on tegemist toiduga, mis on mõeldud beebidele, millele pole lisatud suhkurt, ega soola. Mina, kes ma olen ilmselgelt suhkru- ja soolahoolik. Ma pean tihti vabandama Esileedi ees, et kokk on täna armunud, sest ma kipun kõike üle maitsestama.

Ühte toodet ma julgen juba soovitada, milleks on see õunapüree ja seda ma võikski sööma jääda. See purk on üldse nii häbematult väike. Ma saan aru, et see on mõeldud beebidele, aga kurat, tehku siis liirtised purgid suurtele meestele. Mina ostaks.
LRG_DSC00496
Aga hästi. Mis on teie lemmik salvesti beebitoit, oleks vist paslik küsida sellistel puhkudel, aga eeldades, et sa ei ole beebi, siis vist ikka ei ole väga paslik. Aga kui sa hoolimata täiskasvanuks olemisest, oled neid proovinud, siis anna mulle ka teada, et mul oleks, mida oodata 🙂

Muide, kuu aega on aega hääletada oma lemmikblogi poolt. Kategooriaid on palju ja amidahenryteeb blogi kandideerib ka pere- ja beebiblogide kategoorias. Ära jäta hääletamata. Sa ei pea isegi minu poolt hääletama. Lihtsalt, mida rohkem hääli, seda olulisemaks selline üritus muutub ja järgmine aasta on korraldajatel tänu sellele ehk veel kergem partnereid leida. Hääleta ära, siis on see tehtud: https://surveer.com/s/W94RS22J
LRG_DSC00503