Kategooria

muud jutud

Jõulueelne aeg on ühtaegu nii hullumeelne, kui ka rahulik. Hullumeelne kaubanduses, aga samas me kõik ootame, et see oleks see rahulik hetk aastas, kus oma perega rahulikult aega veeta. See on ka minu ootus sel aastal, et oleks mõnus rahulik õhtu. Kuidas see küll peaks välja nägema, on iseküsimus. Tegelikult on meil piisavalt palju tube küll, et iga laps omaette tuppa panna. Äkki siis on rahulikum. Kuigi ka see pole eriti usutav, sest lisaks ronimisele, turnimisele, kõikide asjadeni ulatamisele, on nad hakanud nüüd ka lobisema. Veel oma keeles, aga see-eest lõputult ja väga valjult. Eile pidas Piiga Esileediga voodis vestlust kella üheni öösel. Lihtsalt lobises.

Ma olen kirjutanud juba korra, kui oluliseks ma pean just sellistel hulludel aegadel, et mul oleks võimalus osta kõik võimalikult kompaktselt ja kuna ma täna olen Tallinnas, siis koduteel olev Ülemiste saab täna minu poolt tühjaks šopatud. Ok, mitte tühjaks. Pooltühjaks. Optimist nagu ma olen.

Mul pole veel aimugi, mida Esileedile jõuludeks kinkida, sest parfüüme ei ole mõtet, kuna imetava koduperenaisena ta neid eriti ei kasuta. Välja minnes kasutab, aga järgmise välja minekuni on meil veel oma 11 kuud aega. Siis on ehk keegi nõus kolme last korraga hoidma.

Ehted meeldivad talle, aga ma ei ole ka selles eriti osav. Varasemalt on ta alati ette näidanud, mida ta soovib ja ma olen neid ehteid letil vaadanud ja mõelnud, et miks küll ta nii veidraid asju enda külge riputada tahab ning siis ta paneb need endale külge ja voila! Ta on imekaunis. Minul sellist nägemist pole.

Võiks talle ilusa kella kinkida, aga ta on KÕIK minu kingitud kellad ära kaotanud. Ma saan aru, et sa kaotad enda mütsi või salli ära, aga kella? Ja ometi nii on ja viimane kell, mille ma talle pulmaaastapäeval kinkisin, sai Vennase poolt läbi hammustatud. Ma poleks isegi sellist asja karta osanud, aga hammas taha ja kumm kellalt maha. Näis, kas saab kuidagi parandada.

Kõik need ja paljud ideed saavadki lahenduse tõenäoliselt Ülemistes.

Rääkides laste kingitustest, siis need on meil osaliselt olemas, kuid osaliselt tahaks ma lisaks mängulustile pakkuda ka seda, et mänguasjad oleksid arendavad. Autodega on võimalik mööda põrandat ringi rallida, aga vaimu nad eriti ei arenda. Kui ma hakkasin huvi tundma, et mis võiksid olla lahedad kingitused, siis nii paljud poed pakuvad lisaks väga mängulisele poolele ka arendavat külge.

Siin on mul teile hea uudis. Ülemiste küsis, et kas ma oleksin nõus äkki valima välja NELI mänguasja, mida Ülemiste FB lehel fännidele välja loosida. Vau NELI! Esimene mõte oli kohe, et ma tahan ju oma lastele neid ise, mis ma välja valin, aga jäin realistiks. Minu lapsed on natukene liiga väikesed nende jaoks, mis ma välja valisin. Need on rohkem sellised asjad, mille ma ehk isegi ise endale ostaksin. Minge osalege kõik, sest ma nägin valikuga palju vaeva, kuna võrdseid asju oli liiga palju, aga valik tuli teha. Mis need siis on?

JUKUst valisin ma kaks toodet.

Esiteks Air Hogs Launcher. See ei ole puldiauto. See on puldiauto, mille sisse on peidetud puldiga juhitav helikopter! Kui keegi tahab mulle midagi kinkida, siis see on just see! Minu unistus on küll droon, kuid Esileedi ei luba mul seda endale osta. Ah ta on osade asjadega natuke imelik „Sa ei saa kogu toiduraha selle alla panna!”, „Henry, me peame rahaga olema mõistlikud” jne jne. Ah, lihtsam on mitte osta. Kui keegi tahab enda poega vanuses 2-95 aastat megarõõmsaks saada, siis muretsege just see kink.

Teine mänguasi, mis JUKUst sai valitud, oli robotkass Zoomer Kitty. Te olete ehk selle reklaamigi telekas näinud. Kuid reklaam ei anna isegi kõike edasi, sest päris elus on see veel tõetruum. Eriti, kui teil on vaid üks laps. Te ei peagi rohkem neid saama, sest igav tal enam ei hakka. See käib järel, mängib. See isegi nurrub. Õnneks see hunnikuid ei tee ja karvu ei aja. Diivan jääb ka terveks. Parem, kui päris kass. Tegelikult, kui te mulle seda autoga helikopterit ei kingi, kinkige mulle see. Ma oleksin ka väga rahul. 🙂

Horizontal view of room design for schoolgirl

Kolmas kink tuleb TAIBULA poest Ülemistes. Mulle on alati meeldinud konstruktorid, kus on võimalik erinevaid kujundeid luua ja see on konstruktor nimega MAGFORMERS, mis käib kokku magnetitega. Kõige kaasahaaravam ajuragistamine, mida mina kohanud olen. Saab luua 3D kujundeid ja erinevaid ideid käiku lasta. Ka Noorsand, kes on kolm, naudiks sellega mängimist, sest tükid tõmbuvad või tõukuvad ise üksteise poole. Ok, viimane kord. Ma mõtlesin ümber. Kinkige mulle hoopis see. See on mäng, mida ma lastega koos mängida saan. Teisi pean ma nende eest peitma (peidan meeleldi, kui kingite!)

Neljas mänguasi tuleb poest XS Mänguasjad, mis asub samuti Ülemistes. Seal oli tegelikult valikus teisigi, aga nagu ma ütlesin, ma sain valida ainult neli. Enne oli „vau neli”, nüüd on „ainult neli”. Noh, süües kasvab isu. Neljandaks on mänguasi, mis ei olegi mänguasi, vaid see on nagu päris tööriist, ehk Juuniorite Minu Esimene Mikroskoop. Lahe on see selles mõttes, et saab vaadata mõlema silmaga, sest väikesed lapsed pole eriti ühe silma sulgemises eriti osavad. Suurendab see kõike kaheksakordselt. Saad uurida tolmukübemeid, konnakulleseid (miks sul kodus konnakullesed on?), lõigatud küüsi ja mida iganes lähedalt uurida tahad. Ma tean, et ma ütlesin, et eelmine oli viimane, aga ma tahan seda mikroskoopi! Esileedi, sa aina üritad kaevata, mida ma endale kingituseks tahan. Vali julgelt ja ma olen iga mänguasja üle, mis ma siin välja tõin, ülimalt rahul. Ja ma ei tahagi midagi muud. Kui sa ütled jah sõna, siis ma olen nagunii täna Ülemistes kohapeal…. ma võiks ju ise ära osta.. ma luban, et ma ei taha mitte midagi muud… Ma kõlan vist samamoodi nagu ma kõlasin 30 aastat tagasi…

Kuidas neid lahedaid asju endale võita? Mine laigi Ülemiste FB lehte (LINK) ja nad panevad homme (kolmapäeval 14.12) üles ka mängu, kus kommenteerides, võidab neli inimest endale eriti vinge jõulukingituse. Mina vist osaleda ei tohi :(. Ok, pole kurb. Ma olen pigem teie pärast rõõmus. Kes ei võida, siis Ülemistes on kõik lastepoed ühes kohas koos ja te leiate kindlasti endale just selle mänguasja, mida otsite.

Kas te teate, kui kallis on kaksikute ülalpidamine? Noh, ma pakun, et umbes kaks korda kallim, kui ühe lapse pidamine. Tegelikult natuke odavam, kui on vanem laps ees, sest näiteks nii nagu peredes kombeks, pärandavad vanemad lapsed noorematele tavaliselt hunniku mänguasju ja riideid. Nii ka meil, sest eile Esileedi just katsetas talveriideid kaksikutele ja ma tundsin nii mõnegi neist ära, sest mitte väga ammu, oli nende sees Noorsand. Üldse on nii sürr see, et Noorsand alles sama pisike oli. Ta tundub nüüd nii suur ja täiskasvanulik kaksikutega võrreldes.

Kuid suuremad kuluartiklid on meil vaieldamatult mähkmed ja lastetoit. Esileedil on kindlad põhimõtted teatud asjades. On asju, mille puhul oleks ta pigem nõus end minust lahutama, aga järgi ei anna. Näiteks beebitoit peab olema orgaaniline, autoturvatool peab olema kõige turvalisem. See pidi olema kõige turvalisem, mis saada. Mul tuleb meelde, et me lubasime ammu rääkida, mis turvatool meil on ja miks me selle endale soetasime.

Tegelikult saaks ma üldse palju odavamalt hakkama, kui Esileedit poleks, sest alles olin ma omast arust tark ja tellisin Hiinast suure rulli mähkmekotte ja kui need pärale jõudsid ning ma suure uhkusega need Esileedile esitasin, siis ütles ta, et neid me kindlasti kasutama ei hakka, sest need ei ole biolagunevad. What? Mis ajast me sellist asja järgime? Tuleb välja, et viimased kolm aastat, sest kuna me niigi koormame loodust oma mähkmetega, siis vähemasti kott, kuhu me need paneme peaks olema biolagunev. Ma pean selleks konkreetselt Prismasse sõitma, et seda endale juurde osta, kui osta saab.

Üldse on beebiasjadega nii, et ühest poest saab üht asja ja teisest teist. Nii ka näiteks beebitoitudega, sest ma ostan Organixi näputoitu Selverist, Põnni Prismast, mingeid teisi püreesid Rimist ja ühelt poolt on selline poodide kaupa šoppamine mõnus- saab kodust eemal olla. Teiselt poolt on see ilge raha ja aja raiskamine ning seepärast oleme me lastetoite viimased paar aastat netist tellinud.
lrg_dsc01402

lrg_dsc01436

Lastetoit.ee
lehelt täpsemalt. Aga kuna nagunii läheb nende püreede peale pool varandust, siis on mul natuke parem ülevaade, kui palju mul täpselt kulub. Poes sellist efektiivset ülevaadet pole. Teiseks on neil seal suurem osa kõikide tootjate valikust ja ma saan kõik selle ühest kohast ja minu asi on järgmine päev lihtsalt pakiautomaadi juurde minna ning see kast ära tuua. Nad söövad ka kurki ja valvavad seda WC-harjaga, aga vahel tahaks midagi muud ka pakkuda 🙂

Mulle tundub ka, et lisaks sellele rahale, mis kulub poode kammides küttele, on neil kodulehel ka stabiilselt soodsamad hinnad. Üks suuri põhjuseid on kindlasti see, et nad on ise mitmete brändide maaletoojad ja saavad oma poes paremaid hindu pakkuda. Kuigi mulle tundub, et lastetoit on ikka maru kallis lõbu, aga kolme lapse kõrvalt on väga raske leida momenti ja energiat hakata neid segusid ja erinevaid toite ise vaaritama. Põhimõtteliselt on läinud nii, et teeme nagu Noorsandiga, et kuni nad hakkavad sööma täpselt sama toitu, mis meie, ostame neile neid püreesid ja juurde anname erinevaid juurvilju, mida nosida.

Jätkuvalt on kaksikute suur suur lemmik Põnni köögiviljapüree nii kana- kui loomalihaga. Tavaliselt läheb ühe lõunaga mõlemale sisse kaks tuubi, mis teeb, siis umbes 3€ näo kohta, mis tegelikult siis ei olegi väga kallis (päevaprae hind). Küll aga on kaksikutel süüa iga päev, siis kuus tuleb see summa päris kopsakas ja arvestades, et neid on kaks… oeh…

Seega on igasugune sääst meie jaoks väga oluline ja lastetoit.ee on üks tänuväärsetest kohtades, mis hoiab kokku hunniku aega ja raha. Sealt lehelt on meie suured lemmikud need eelpool loetletud Põnni püreed ja Organixi porgandi maisikepikesed ning Organixi maisirõngad. Noorsand fännab ikka veel neid Smoothie melts-e, mida ta kommi asemel sööb. See ei ole küll suurepärane asi, mida süüa, aga siiski parem, kui Draakoni komm või Mõmmi šokolaad, või kes need tegelased Eestis on, kes lapsi suhkrut sööma meelitavad….

See postitus ei ole ka niisama postitus, vaid kuna me oleme kunagi koostööd teinud, kui Noorsand veel väike oli, siis nad märkasid meie tellimusi, mida me iga kuu saadame ja küsisid, et kui me nii lojaalsed ja pikaajalised kliendid oleme, siis äkki me oleme nõus ka teiega seda jagama, sest paljud käivad ikka veel mööda poode püreesid taga ajades ja ei teagi, et seda kõike saab teha netis.. näiteks salaja end laste ees vetsus peites.

Tallinna rahvas saab neil showroomis koha peal ka käia, kus saab kõike käega katsuda. Tartukad ei saa. Kuid oleme sealt kolm aastat püreesid ja näputoitu tellinud ja julgen soovitada, kes aega juurde tahab. Muide vaadake ka eilset postitust, kus ma rääkisin, kuidas endale aega juurde võita. Netist toidu tellimine on kindlasti üks neist.

Sain muide ka teile väikese auhinna ja kõigil, kes on lastetoit.ee facebooki lehe fännid ja kommenteerivad siia postituse alla, mis lastetoidu püree sinu pere lapsele (või endale) kõige enam maitseb (pane nende lehelt selle püree link siia kommentaari), nende vahel loosin nädala pärast kolm pakki nende pakutavate toodetega ja lisaks on pakis ka üks ilus Lotte veepudel lastele, mis ka meil kaksikutel kasutuses on. Aga veendu, et sa oled ka nende Facebooki lehte enne laikinud, et osaleda.

OK, liiga palju juttu. Kolm etappi:

Ole Lastetoit.ee lehe FB fänn

Pane oma lapse (või enda) lemmikpüree link Lastetoit.ee lehelt FB kommentaariumisse või siia.

Oh, polnudki kolme etappi. Kaks oli. Teine on lihtsalt kahe osas- otsi link ja siis postita. OK. Tsau. Nädala pärast loosin võitjad.

Kuulge, mul on tunne, et jõulud lähenevad. Eile just arutasime Esileediga, kas Noorsandil peaks päkapikud käima hakkama ja kui jah, siis mida nad tooma peaks. Ei tahaks eriti suhkrustest asjadest teda vaimustsusse ajada. Seega mõtteteema täitsa olemas. Teine asi, mis annab märku, et jõulud on lähenemas on see, et ma olen Jõuluvanaks muutumas. Ei, ma ei ole veel paksemaks minemas (ptüi ptüi ptüi.. ja ei ma ei sülitanud saiapuru suust välja), vaid mul on mitu loosi tulemas, kus te võite endale lahedaid asju võita ja ühe juba tänase postitusega.

Nimelt tõi lelunurk.ee enda sortimenti uue ja väga praktilise asja, mida meie oleme saanud nüüd siin nädalajagu testida ja igati tänuväärne asi. Tegemist siis sellise nutika mängutekiga/mänguasjakotiga, mida saab maha laotada ja pärast selle asemel, et mööda põrandat mänguasju taga ajada, võtad kahest nöörist kinni ja kõik tekil olev ongi sekundiga koristatud.

dsc01210

Aga olgem ausad, lapsed ei mängi ainult tekil, kas sellest ka siis kasu on? Väga, sest piisab sellest, et lükkad jalaga kogu träni tekile, nööridest kokku ja ongi olemas. Eriti praktiline võiks see olla lisaks kodule ka väljasõitudel. Näiteks lapsed tahavad vanaemale külla minnes hunniku mänguasju kaasa võtta. Ladugu need aga tekile, tõmbad silmused kokku ja oledki minemas. Ka ma kujutan ette, oleks see piknikul asendamatu.

dsc01213

Meie saime endale sellise, kus on peal autorada ja Noorsand oli vähem, kui sekundiga tekil ja korraldas mudelautodega liiklust. Tekkis ka väike pahandus laste vahel, sest ega kaksikud soovi siis asjast eemal olla ja ronisid ka tekile ning ajasid oma põlvedega tekki ainult kortsu. Õnneks saime selle asja lahendatud, et kaksikud said oma teki ja Noorsand oma.

dsc01199

Tekkidel on aga palju enam funktsioone, mida me samal õhtul avastasime. Nimelt mahuvad mõlemad kaksikud teki sisse kiikuma ja teiseks on see tekk suurepärane kelk mööda parketti. Kõik kolm istusid tekile ja me lohistasime neid naerust kilkavaid tegelasi mööda elamist ringi. See ei ole küll tekkide sihtotstarbeline kasutamine, aga eks testijatena pidime asja tugevust ka kontrollima 😛

dsc01246 dsc01235

Mis ma tahan küll öelda on see, et see kott vajab mõnevõrra sissetöötamist, sest alguses on materjal värske ja pael on värske ja nad on karedad. See võtab natuke aega, et nöör muutuks siledaks ja hakkaks ideaalselt mööda aasasid libisema.

Igal juhul muutis see tekk koristamise tunduvalt talutavamaks tööks ja see on lihtsalt üks mugav asi, kuidas mänguasju hoida ja/või transportida.

Kuid ka teil on võimalik üks tekk endale võita. Selleks minge SIIA lehele (LINK) ja valige välja, mis värvi te endale sooviskite ja kirjutage see kas FB postituse alla või siia samma kommentaarina (jätke oma õige maili aadress). PS! Klikkige meeldiv värv lahti ka, siis näete tekki lahtiselt ka, sest seestpoolt on ta teist värvi.  Loosimine toimub järgmise nädala esimesel poolel.

Kes aga ei võida, siis me leppisime lelunurk.ee -ga kokku, et kuna tegu on uue tootega ja mul on palju lapsevanematest lugejaid, siis nädal aega (kuni 25.11) on tekkidel soodushind ja saab 10% odavamalt. Ei pea koodi sisestama, vaid soodushind hakkab kehtima tänasest ja nädal aega siis.

Edu ja osalege kindlasti. Mugav mänguasjad kasvõi kotiga nagisse panna, on maas rohkem ruumi.

Räägin täna ühest eriti heast leiust. Ma olen väga suur audioraamatute kuulaja. Ma kulutan väikese varanduse nende peale. Miks ma silmadega raamatut ei loe? Sest mul ei ole absoluutselt selleks aega. Mul pole sellist hetke päevas, kus keegi mulle selga ei roni. Kui need hetked on, siis ma peaksin tegema tööd, mitte raamatut lehitsema. Ainsad ajad mulle endale, kus ma tööd tegema ei pea, on autoroolis. Sõit Tallinnasse ja tagasi võtab törts üle nelja tunni. Kui paljud teist loevad raamatuid üle nelja tunni nädalas? Mina loen tänu audioraamatutele. Eestis kirjutatakse ka väga haaravaid raamatuid, aga neid kahjuks Audible äpist osa ei saa. Seal on kõik ingliskeelsed.

Kuid Elisa lisas oma Elisa Raamatu äppi imelise võimaluse – seal on mingi 2000 eestikeelset raamatut ja neid kõiki saab nüüd lisaks lugemisele ka…. kuulata! Robot loeb neid sulle ette. Kui Elisa mulle seda pakkus, olin ma loomulikult väga skeptiline, sest Esileedi õepoeg on pime ja tema suhtleb oma telefoni ja arvutiga just nii, et talle loeb ekraanil oleva ette robot. Ta on selles juba väga osav ja ei saa öelda, et mina oma arvutis temast oluliselt kiirem oleksin. Kuid ma ei saa absoluutselt aru, mida see robot seal talle ette vuristab. Null. Kuid Elisa raamatu robot räägib nii kuramuse selgelt. Ta loeb isegi peaaegu ilmekalt. Küsimuse lõpud on kõrgendatud toonil jms. Mu esimeseks raamatuks sattus Stig Rästa “Minu Kennedy” ja kõik need kuus pluss peatükki, mis ma Tallinnasse sõites (tagasi tulles ei saanud kuulata, sest võtsin sõbranna peale, kes ainult lobises) läbi kuulasin, olid nii põnevad, sest ma olen temaga sama ajastu laps. Just täna mõtlesin, et kuidas on Eesti ikka muutunud. Kui mina tatikas olin, olid kõik nurgad noorte kampasid täis, joodi ja suitsetati igal pool. Jumal tänatud, et need ajad möödas on.

Ka kordadel, kui ma üksi kõnnin, on selline ettelugemise variant väga mõnus, sest ma üritan alati neid hetki iseendale mitte kulutada ainult chillimisele, vaid ma püüan alati, et ma saaks ka natukenegi targemaks. Elisa raamat on selleks ideaalne viis ja seni on töötanud täiesti laitmatult. Kiidan. Saad selle endale telefoni tasuta laadida SIIT(LINK). Muide sa ei pea ka olema Elisa klient. Muud teenusepakkujad sobivad ka.

screenshot_20161113-021240-1 screenshot_20161113-021229

„Henry, need hallid on sul ikka nii ilusad!”. Just nii ahhetas Esileedi siin mõni päev tagasi, kui ta kusagilt tagasi tuli ja koridoris mu uusi ketse nägi. 99% ajast ma käin vabaaja jalanõudega. Nimetame neid siis ketsideks või tennisteks, või millekski muuks. Kui oleks minu voli, siis ma käiks aasta ringselt enda Crocsi varbavahekatega, aga kahjuks Eestis ei ole see võimalik ja lisaks käin ma nüüd ka tööl ning pean üsna sageli ka klientide juures aega veetma ja see eeldab nõks viisakamat välimust, kui mu kollased varbavahekad.

Mulle potsatas postkasti kiri, kus tuli pakkumine, et mina ja Esileedi võiksime kumbki endale ühe paari jalanõusid valida ja vastukaaluks räägin mina enda kogemusest nende poes. Kuna antud pood asub ainult Tallinnas Solarises ja Kuressaares, siis jäi see Esileedile ostmine ära. Lisaks on tal ka jalanumber selline, kus ta peab alati tikutulega otsima, et leida midagi, mis talle jalga läheks. Ma ei teagi ühtki teist naisterahvast, kellel oleks jalanumber 47. Aga ok.

Otsustasin siis, et ma ostan ainult endale ja kes on mu Facebooki jälgija ja ma tean, et umbes 17000 teist seda ka on, see teab, et ma tegin ka Facebook live ülekande poest ja juba teab, et pood, millest ma räägin on Shoeshop. Kõige straight forwardim nimi, mis sa kinga poele vist üldse panna saad. Sa ei astu kunagi Shoeshopi, et uurida, mida nad müüvad. Nagu nimigi ütleb, nad müüvad jalanõusid.

Enne tegin ka eeltööd, sest mulle tuleb pakkumisi omajagu ja kuna pakkujad pakuvad mulle midagi, siis hea tava on, et mina pakun midagi vastu ja ma ei soovinud teha reklaami, kui nad müüvad ebakvaliteetset kraami. Selleks tegin nende Shoeshopi FB lehe(LINK) lahti, et näha, kas keegi mu tuttavatest seda lehte laikinud on ja Shoeshopi lehte laikis 11 minu sõpra. Võtsin siis kahega neist ühendust ja mõlemad kiitsid, et kui skaala ühes otsas on odav vakstust kaup ja teises otsas kvaliteetne nahast jalatas, siis Shoeshopi puhul on tegemist kindlasti selle kvaliteetsema poolega. Mõlemad soovitajad trenditeadlikud moekad inimesed, kelle maitset ma usaldan.

Mulle meeldib alati, et kui äril on mingi lugu juures, et ei ole lihtsalt, et nad teevad midagi, vaid, et oleks miski, mis selle firma tausta minu jaoks eriliseks teeb ja eriliseks tegi juba see, et Shoeshopil on kaks poodi, millest üks nagu öeldud on Kuressaares, sest poe omanikud on sealt pärit. Tulid Tallinnasse, et hooajaliselt enda kaupa tutvustada ja neid võeti nii hästi vastu, et nad avasid endale Solarises püsiva poe. Juba see on väike eriline edulugu, mis on minu jaoks kvaliteedigarantii.

Poes oli tõesti valikut küll. Küll oli sel päeval minu numbrit suhteliselt vähe ja number 46 oli vaid teatud mudelitel. Kuid ma sattusin tulema just kaubaveo hetkel.. nagu alati. Tänaseks tõenäoliselt kõiki teisi ka 46 number olemas. Aga mis mulle meeldis oli see, et poel oli oma kindel stiil. Neil ei olnud odavaid laia ninaga jalaõnusid, vaid valik tundus olevat piiratud ja nagu ma suheldes poega aru sain, seatakse märksõnaks kvaliteet. Tõepoolest, mitte ühtegi jalanõud, mida ma seal poes nägin, ei tekkinud mul küsimust, et huvitav kaua see õmblus vastu peab ja et kas see liimirant siin ääres on normaalne. Nagu näha, olen mina harjunud käima sellistes odavama otsa jalatsite poodides. Aga selles poes olid täiesti high end kingad, mida ma tavaliselt arvanuks, et ma endale osta ei raatsi. Kuid ma istun siin (ma olen voodis kõhuli, keda ma petan) ja ma täiega sügelen seal ühtede Lloyd kingade järele, mis minust poodi maha jäid. Tõenäoliselt lähen ka.

dsc00819
dsc00816

Minu valikuks said lõpuks ühed eriti mehised pruunid kevad-sügis saapad ja ühed hallid vabaaja jalatsid. Mõlemad on tähelepanupüüdjad. Hallid Esileedi silmis ja pruunid kõigi teiste. KÕIK on kommenteerinud, et need on nii ilusad. On tõesti ja olid number 45 ning ikka passisid jalga.

dsc00803 dsc00806 dsc00808

Kuigi mulle meeldib vabadus ja seda igas mõttes ning ma tunnen end kõige mugavamalt plätudes, siis kui ma panen need ilusad pruunid saapad jalga, viisakad püksid ja kampsuni selga.. pekki küll, juba viisakalt riietudes tunned sa end edukamana ja enesekindlamana. Igal juhul aitäh Shoeshopile meie pere poolt ja kes paljuks ei pea, minge tšekkige nende FB leht üle ja pange laik (ilus Eesti keel), nad seal suht aktiivsed ja jagavad ideid, millega erinevaid jalanõusid sobitada. Ja astuge poest läbi, et veenduda, et kõik, mis siin kirjas, on sulatõsi.


dsc00813 dsc00812 dsc00811

PS! Esileedi jalanumber ei ole 47. See on 47,5. OK ok, see ka vale. Igal juhul on tal selline number, millele näiteks enamus spordiajalatsite tootjaid naiste numbreid ei tooda. Kas oli 42 või 42,5 või 43. Midagi sinna kanti igal juhul. Vot. Muidu ei anna ta mulle rahu, et ma 47 kirjutasin 🙂

www.shoeshop.ee

https://www.facebook.com/yourshoeshop/

dsc04428Hei! Täna ilmus õhtulehes artikkel blogijatest ja selleks küsiti kõikidelt osalistelt hunnik küsimusi. Kuid vaadates artiklit, siis seal on heal juhul 5% sellest, mis ma vastasin. Seega, kui te tahate näha mu mõtteid blogimisest, siis siin need on.

Kaua oled blogimisega tegelenud?

Vaatasin just järgi ja minu kõige esimene postitus oli 26. Novembril 2012

Miks üldse blogima hakkasid?

See oli ühe projekti raames, kus üks terviseteenuste ja toodetega tegelev ettevõte soovis end promoda ja selleks ta võttis ühe mehe ja ühe naise, kes nende teenuseid kasutaksid ja sellest ka blogi peaksid. Projekt sai läbi, aga pisiku sain külge ja näe, tänase päevani

Mis teemadel Sa blogisse kirjutad?

Noh, tänasel päeval peamiselt sellest, et mida ma isana iga päev juurde õpin ja kuidas me selle pere funktsioneerima paneme. See vajab pidevalt hoolt, sest me räägime siin kolmest hullumeelsest röövlist, kolm aastat magamata emast ja hüperaktiivsest ülekaalulisest isast. See ei peaks toimima, aga näe, toimib

Oled Sa mõne postituse kirjutamist kahetsenud? Miks?

Jah, olen. Blogimisega kaasneb ikka see, et kui sa kirjutad hästi, siis sind loevad paljud ja kui sind loevad paljud, siis soovivad sellest publikust ka äriettevõtted osa saada, et enda tooteid lugejaskonnale tutvustada. Paaril esimesel aastal olin ma lihtsalt nii meelitatud, et keegi soovib mulle tasuta tooteid anda, et ma tutvustasin positiivses võtmes tooteid, mis on tegelikult täielikult minu uskumuste vastased. Tooted, millesse ma ise tegelikult ei usu ja mille eest ma täna pigem hoiataksin, kui neid soovitaksin. Kui ma saaks, võtaks ma selle tagasi, sest tänapäeval olen ma väga valiv, mida ma reklaamin ja see peab olema eranditult miski, mille eest oleksin ma nõus ka ise raha välja käima. Kui ma ei oleks nõus selle eest maksma, siis seda ma kellelegi ei reklaami. Peamiselt pöördun ma ettevõtete poole ise, kellega ma soovin koostööd teha, sest siis on mul see kvaliteediotsus peas juba endal eelnevalt tehtud ja mulle midagi müüa ei tule. Kuid on ka neid, kes mind ise üles leiavad.

Milliseid asju pead sa liiga isiklikuks, et neist blogisse kirjutada?

Kõik selline, mille kohta terve mõistus ütleb, et see peaks jääma koju. Kõik, mida teine inimene häbeneb või häbeneda võib. Kuna ma pean pereblogi fookusega eelkõige lastele, siis mul on olemas filter, et teha otsuseid, mis võiks neile piinlikkust valmistada ja mis mitte. Ma püüan jääda sündsuse piiridesse. Usun, et igal blogijal on see piir olemas, lihtsalt igal inimesel võib see olla erinevas kohas.

Kas blogimine on Sinu jaoks pigem hobi või töö?

Puhtakujuline hobi ja ma ei võta seda absoluutselt kui tööd. Minu jaoks on lihtsalt meelitav, et nii paljud inimesed tunnevad meie pere tegemiste vastu huvi ja osalevad selles sedavõrd aktiivselt. On ka selliseid, kes saadavad meile kingitusi kaugelt maalt, sest neil on tunne, et me oleme neile sedavõrd omaks saanud.

Kui oluliseks pead blogi kaudu raha teenimist või koostöö kaudu tasuta asjade/teenuste saamist?

Ikka pean oluliseks, sest mingi kasu, peale tähelepanuvajaduse rahuldamise, võiks sellel lisaks veel olla. Kõik inimesed kasutavad tooteid ja kui me neid nagunii kasutame, siis miks mitte sellest ka rääkida. On see ju samamoodi üks osa meie elust/päevast.


On Sul olnud ebameeldivad lugejaid/fänne, kes mõnel hetkel lausa ahistavaks muutuvad? On keegi Sind kunagi blogi kaudu ähvardanud vms?

On ninatarku kommenteerijaid olnud. On olnud kommenteerijaid, kelle ainus eesmärk on mulle ära panna. Kuid mingit otsest negatiivset kogemust mul olnud ei ole. Olen kuulnud, kuidas naisblogijaid on ahistatud. Ma arvan, et minu see filter aitab ehk väikest distantsi hoida, kui ma ei räägi meie igast elu aspektist.

Millised riskid Sinu meelest blogimisega kaasnevad?

Ma ei näe mingit otsest riski, mis blogimisega peaks kaasnema. Peale selle, et sa saad vähem valetada. Kuna vahele jäämise oht on suurem, sest sind teavad paljud inimesed, siis see sunnib ka ausalt elama. Kui sa pead kaalublogi ja sa tead, et su kodupoe müüja on su andunud lugeja, siis sa ei saa minna sealt iga päev jäätist ostma.

Blogimaailmas räägitakse sageli fassaadi loomisest ehk et blogijad kirjutavad oma ajaveebis enda elust ainult positiivseid asju ja jätavad negatiivsemad argiteemad välja. On see Sinu meelest lugeja petmine või peakski blogi olema eelkõige koht positiivsetele tegemistele ja mõtetele, kuna negatiivsust on nagunii liiga palju?

Blogi on lisaks kõigele muule siiski ka meelelahutus ja blogija peab enda blogi lugejatele loetavaks tegema. Mis külje alt ta seda teeb, see kujuneb ajapikku välja. Nagu ma ütlesin, et blogijal on võimalusi valetamiseks vähem, sest mingil määral ta paneb enda elu inimestele vitriini alla, kus seda kõik uudistada võivad. Kui sa ikka käid ringi sinise silmaga ja kannatad koduvägivalla käes, siis blogis on raske end usutavaks teha, et sa elad unistuste kaaslasega. Ma arvan, et lugeja köitmiseks pead sa andma talle kõike mingil määral – draamat, komöödiat, tragöödiat ja tegema seda omas võtmes.

Ma arvan, et blogijad, kes keskenduvad positiivsele, ei tee seda ,sest nad valetavad, vaid nad ongi positiivsed inimesed ja ongi argiteemadest ja probleemidest üle. Tihti nad räägivad hoopis lahendustest ja õppetundidest, mida mingid raskused ellu on toonud. See ei ole roosamanna, vaid enda valik, kuhu sa energia suunad. Kui laps näiteks endale naela jalga astub, siis selles ei ole midagi naljakat, kuid ilma valetamata, võib selle ju helgemaks ja humoorikamaks pöörata, kui keskenduda mitte niivõrd lapse kannatustele, vaid rõõmustada kokkuhoiu üle, mis sa saavutad, sest sa ei pea teda kuu aega jalgpallitrenni saatma.

On blogijaid, kes soiuvad iga paari postituse tagant negatiivsest. Minu jaoks on nad väsitavad, sest tahestahtmata, võtad sa osa teise inimese raskusest enda kanda, kui keegi sulle kurbust puhtsüdamlikult ette kandnud on.

Mis Sa arvad, miks aina rohkem inimesi oma blogi teeb? Paljud blogid jäävad tegelikult pealiskaudseks ja postitusi tehakse mõned korrad aastas.

Ma arvan, et meedia kui selline on muutumas. Inimestel on palju rohkem kanaleid, kuidas enda loovus seest välja lasta- youtube, blogid, instagram jpm. Enam ei pea läbima ränkrasket katsumust, et anda raamat välja, saada artikkel ajalehte, või saada eetriaega telerisse. Nüüd sa võid selle paiga, kus sa hea oleksid, ise luua. Kuid iga asi, mis areneb, eeldab järjepidevust, mida paljudel ei ole. Siin ongi peamine vahe.