Kategooria

muud jutud

Neil, kes pakkusid mu jalamureks kukekannust või ühte ladinaakeelse nimetusega asja, oli õigus. Mul ei ole päris kukekannus, ehk ei ole seda luustumist seal talla sees, küll aga on mul seal tallas see sidekudede põletik, mis pikemas perspektiivis, kui ei tegele, võib tekitada seda kukekannust.

Nüüd on eelmisest postitusest nädal möödas ja jalg on ikka valusavõitu. Kindlasti vähem valus, kui nädal varem, aga siiski annab tunda. Eriti peale koormuse andmist. Käisin esmaspäeval korvpalli trenni niisama vaatamas ja mängu lõpus mängisin ka mingi 10 minutit, sest… sest ma tahtsin ja õhtul oli jalg päris täbaras seisus.

Olen nüüd nädala jooksul kenasti venitanud ja rullinud nagu ette on nähtud ja loodetavasti uuel nädalal saan taas midagi kaasa teha. Ootused on suured, sest täna on jalg võrreldes nädala esimese poolega palju parem.

Kuid ma täna rohkem kaaluteemal ei peatukski. Ahjaa seda ka, et ma võtan osa leheküljel Dietbet.com ühest võistlusest, kus ma pean nelja nädalaga kaotama neli protsenti enda kaalust. Osalemiseks tuli sisse panna raha ja mina osalen võistlusel, kus sissemaks oli 100 dollarit. Kui sa ei kaota nelja nädalaga 4%, siis jagavad sinu raha omavahel need, kes kaotavad. Kui sa kaotad selle 4%, siis saad tagasi oma 100$ ja lisaks kõik see, mis tuli nende arvelt, kes ei kaotanud. Seega motivatsioon suur, sest ma tõesti ei saa endale 100$ kaotamist lubada 🙂 . Lihtsalt selline tore väljakutse teel.

Hetkel on meil peateemaks korteri müük ja nüüd läks müümisega ka kiiremaks, sest see, kuhu me soovime edasi kolida läheb kuu pärast avalikku müüki, sest omanik ei saa enam pikalt meile kinni hoida. Loodan seega, et peagi leiame kellegi, kes on meie korterist sama vaimustuses nagu meie oleme. Ma hea meelega ei lähekski kusagile, aga Noorsand hakkab suuremaks kasvama ja ma sooviksin kolida kusagile, kus tal oleks tore ja turvaline kasvada, ehk siis meil on plaan kolida natuke linnast välja ja kohta, kus on meil oma õu. Kui sa tead kedagi, kes võiks mõlgutada korteriostu mõtteid, siis ma oleksin sulle ülimalt tänulik, kui sa minu kuulutust jagad. Kui ostja tuleb sinu kaudu, teen ma sulle suurima hea meelega ka välja näiteks nädalavahetuse kusagil toredas spas. Võin sinuga suisa ühineda.. enne tuleb lihtsalt Esileedile selgeks teha, kui oluline see on, et ma kaasa tuleksin :). Aga kuulutus on ise siin ja sinu jaoks võib see olla üks väike nupuklõpsatus, minu jaoks võib see tähendada uut elu.
http://www.kv.ee/kui-otsid-uut-kodu-ja-soovid-avarust-ja-head-plane-2489202.html

lotto_o_405485
Võib olla tegelikult ongi mul juba uus elu, sest ostsin täna R-Kioskist lotot. Ma ostan lotot üliharva. Võib olla korra aastas ja ma olen alati veendunud, et ma võidan ja alati ülipettunud, kui ma ei võida. Sellepärast ma eriti ei ostagi, sest ma pettun igakord. Esileedil oli täna sünnipäev ja oleks see vast vahva kingitus, kui me ei peagi endale uut maja ostma, vaid me saame selle põhimõtteliselt tasuta tänu lotole. Aga hästi, olge ise ka toredad ja palun jaga mu kuulutust enda Facebooki seinal. Kui sa jagad, siis anna mulle märku näiteks kommentaariga ja ma tean kellele tänulik olla :). Tsau

Võtsin siin blogimises vähekeseks aja maha, et mõelda, kuidas edasi minna. Kirjutasin isadusest ja paljusid ei huvitagi eriti mu muud jutud, vaid seni, kuni ma Noorsandist räägin on kõik ok. Kuid temast pole eriti palju rääkida hetkel, sest ta ei jõua pahandusi teha, kuna meie karm kullipilk on kogu aeg temal. Muide, viimane isablogi postitus sai väga hea tagasiside. Sain mitmeid kirju ja inimesed upitasid mu ego ja rääkisid, kui hästi ma ikka nalja teen. Aitäh 🙂 Soovitati paaril korral suisa paremad palad kõrvale panna ja kirjutada raamat. See mõte jäi kusagile ajusoppidesse kinni ning ma mõtlen, et miks ka mitte. See ei oleks selline käsiraamat, vaid miks mitte panna kirja, kuidas lapsega kooskasvamine on isa pilgu läbi. Aga see on vaid mõte, kuid üldse mitte maailma halvim mõte.

Kuid blogimises tekkis kriis, sest ma ei olnud kindel, kuidas edasi minna. Kas teha edasi kaalublogi, või minna selliseks lihtsaks igapäeva blogiks, või jätkatagi ainult isablogiga. Selleks, et enda järeldustele jõudmist selgitada, räägin ma äkki mõne sõnaga, miks ma sellise otsuse tegin.

Ma vajan väljakutseid. Ma küll tihti ei jõua finišisse ja põrun, kuid ma vajan põnevust ellu, mis mind elusana hoiaks. Ma ei ole juulikuust CrossFitis käinud ja ma tahaks sinna täiega tagasi minna, kuid ma käisin varem paari vormist väljas kutiga, kes ennast ära vigastasid (mitte CrossFitis) ja ei julge intensiivsemat trenni enam teha, kui poekäru lükkamine. Ma tegin täna kodus kükke ja mu lihased on taas kõik nii kanged ja lühikesed, et täiskükki jõudmine oli päris vaevaline. Seega, kui on keegi, kes on vormist täitsa väljas ja tahaks Tartus kusagil mingis trennis käia, siis äkki lähme koos CrossFiti? 🙂

Kuid seni, kuni ma seal ei käi, vaid otsin endale muid väljakutseid, et rasva kehal vähemaks saada, otsustasin ma iseenda jaoks seada väljakutseid, mis treeniksid lihast ja järjepidevust. Selle viimasega on mul eriti tõsised probleemid.

Ma otsustasingi siis, et jätkan kolmel liinil. Igal laupäeval ilmub isablogi. Kas nad jäävadki ka delfisse ilmuma on veel lahtine. Kui saan selguse autoriõgiuste suhtes, siis otsustan, kas jätkan või ei.

Teiseks ma jätkan regulaarselt trenniblogiga ja postitan igal kolmapäeval. Mis mind praegu eriti motiveerib, sellest kirjutan trenniblogis ja seda juba täna. Nagu ma ültesin ilmuvad positutsed igal kolmapäeval.

Kolmandaks jätkan ka selliste igapäeva teemadega. Noh, jätkan pole vist õige sõna, kuna ma pole veel eriti alustanud. Kuid neile ei sea ma eesmärki, kui tihti. Lihtsalt isa ja trenniblogi vahele, kui tunne peale tuleb.

Lisaks tahan ma ära muuta enda FB lehe, sest ma ei saa muuta seda nime, kuna mu jälgijaid on seal juba üle 200 inimese ja kui inimeste arv ületab selle piiri, enam nime muuta ei saa. Kui keegi teab, kuidas saab, siis andke mulle palun sellest märku. Kui ma järgin kõiki juhiseid, siis ütleb ikka, et muuta ei saa. Sellepärast teen ma uue FB lehe. Aadressi annan juba järgmises postitused. Aga ok. Tsau. Õhtuni! (minu õhtu on kuni kella kaheni öösel umbes). Tsau!

Teen täna muusikateemalise postituse.

heliMa olen kuid murdnud pead, et miks peaks keegi laulusõnad sellised tegema, millel pole mitte mingisugust tähendust. Seda just ühe kindla laulu tõttu, mida on raadiost juba piisavalt leierdatud, et ta mu jala tatsuma paneks ja mingitel täiesti suvalistel hetkedel uuesti peas oleks. Väga huvitav oleks teada, kuidas aju töötab- miks vahel laul lihtsalt pähe tuleb? Vahel tuleb pähe selline laul, mis on äkki juba kümme aastat sinna peidetud olnud ja ühel hetkel ilmub pinnale. Põnev.

Kuid laul, millest ma räägin on üks eestikeelne laul ja kõla poolest suvine, kuid refrääni üks lause on: “Karu, kajakas, päiksekreem..”. Kuid ja kuid olin ma hädas ja ei suutnud aru saada, et mis kirevase päralt nad sellised sõnad laulule panid. Kas karu on mõni släng, et “õu, ma lähen karuga randa kajakaid toitma” ja see karu tähendab näiteks keskmisest turskemat ja karvasemat meest. Selle definitsiooni järgi olen mina ka karu. Ma ei tea, kas ma olen keskmisest karvasem, kuid kindlasti mitte siledam.

Alles paar nädalat tagasi viis mind kuid kestnud uudishimu arvuti taha, et jõuda tõele jälile, et kas see laul on meist- karudest? Loomulikult ei olnud ja sõnad on hoopis “Naerukajakad, päiksekreem…”. Panen loo siia ka, kes seda lugu ei tea.

Hetkel panengi playlisti kokku, et trenn hoogsamalt läheks. Mina vajan pingutust nõudva trenni ajal (selline, mida ma omapäi teen) muusikat, kui mingil hetkel tüdimus peale tuleb. Kui väsimushetkel, kui peas hakkavad liikuma lõpetamise mõtted, tuleb peale ikka õige lugu, siis tunned, et ei tea kust, on siuke pauer, nagu oleks just alustanud. On mingid laulud, mida kuulates tunnen alati, et siit tuleb kohe mingi ekstra käik peale. Nende eeldus on tavaliselt korralik bass ja selline rütm, mis tekitab tahtmise kohe tõsta kas raskemat asja või tõsta tempot. Üks neist, mis hiljuti mu playlisti koha leidis on see:

Minu teine pauerlugu, mis alati väiekse adrenaliinilaksu annab:

https://www.youtube.com/watch?v=rL7qUZQeOto

Kuid enamus muusikast playlistis ei ole rokilikud ega räppmuusika, vaid selline muusika, mis mul tuju heaks teeb. Muusika, mille kuulamist ma ei tunnistaks püssitoru ees ka :). Ma ju olin suure osa gümnaasiumi ajast suur Nirvana ja Wu-Tang Clani “fänn” ja ma nägin väga palju vaeva, et see muusika mulle meeldima hakkaks. Sest kõikidele mu ümber tundusid need meeldivat. Õppisin pea kõik nende lood pähe, käisin väljaveninud kampsuniga, aga võta näpuks, õhtul läksin koju ja laulsin heledal häälel Backstreet Boysi ja N-Synci kaasa. Enne loomulikult veendusin, et kedagi kuuldekauguses pole. Paar Nirvana lugu hakkas täitsa meeldima ka, kuid ma ei kuulaks seda muusikat vabal ajal ja see ei oleks ka minu trennimuusika.

Minu trennimmusika playlistis on peamiselt hoogne popmuusika, mis tuju üleval hoiab. Lisangi siia mõned, mis hetkel seal on. Ma püüan uuendada seda ikka mingi aja tagant ja lisangi hetkel aktuaalsemad. Aktuaalsemad ei tähenda, et lood on uued. Aktuaalsemad selles mõttes, et lood, mis mulle hetkel meeldivad. See on siis väike valik, et anda ülevaade, mis täna 26. novembril mul trennis abiks on.

https://www.youtube.com/watch?v=l8EhCJFkZi4

Kuna mina saan uusi lugusid, mis mulle meeldivad, täiesti kogemata- komistan mõnele heale laulule otsa, või teevad raadiojaamad ajupesu ning kordavad ühte ja sama nõmedat laulu seni, kuni see sulle meeldima hakkab, siis ma oleksin väga tänulik, et kui sinu maitse on sarnane (sa ei vihanud minu valikut), siis anna mulle soovitusi mõnele laulule, mida ma võiksin playlisti lisada. Oleksin sulle väga tänulik. Samuti, kas sul on oma powerlugu/lood? Jaga neid ka, äkki saan endale ka uue lemmiku.

Kunagi teen äkki ühe muusika postituse veel, et jagada enda kõigi aegade youtube lemmiklugusid. Enamus neist aeglased ja trennimuusikaks ei kõlba. Mulle vähemalt mitte. Muide, kõiki lugusid, mida ma jagan, PEAB kuulama kõrvaklappidega, et nende tõelist võlu hoomata :). Jään ootama häid soovitusi. Kui vähegi viitsid, siis kirjuta siia kommentaaridesse, saavad teised ka osa. Facebookist, kuhu tavaliselt enamus kommentaare jõuab, paljud neid leia. Aga ok, tsau!

DSC04843A mida Henry teeb? Henry mõtleb iga päev, et homme kirjutab. Homme on üldse mingi uskumatult produktiivne aeg tulevikus, kus sa plaanid kõik oma asjad ära teha. Probleem on sellega see, et see ei taha kuidagi kätte jõuda.

Ma alustasin seda blogi nimega Tervise Poole, kus ma rääkisin enda tervislikuma elu poole liikumisest ja see ei ole jäänud soiku, ma tegelen sellega ikka, kuid see on täis tõuse ja mõõnasid, et alati ei ole midagi asjakohast rääkida ning siis ma ei räägigi ja siis tekivad sellised tobedad augud, sest ma ei taha kirjutada, et nii, see nädal ei teinud ma midagi eriti.

Seepärast, jätkan ma seda blogi enda blogina, kus ma ei räägi ainult isadusest, kus ma ei räägi ainult tervislikumast elust, vaid ma räägin kõigest. Sellest, et piimahind on kaks senti langenud, kui ka sellest, et täna hommikul oli Tartus võimatu püsti jääda, sest mingi meetrine jääkiht kattis maad ja autosid. Kuid jätkan ka enda tervise teemal blogimist muuhulgas. Ei seda endale ka eesmärki, et pean blogima korra nädalas. Vahel võib see juhtuda iga päev ja vahest ka mitu korda päevas ja siis võib olla taas nädal pausi. Ma küll üritan luua mingi distsipliini, et näiteks vähemalt korra nädalas ja annan endast parima, et nii ka läheks.

Seega, loodan, et te olete kusagil alles. Kui ei ole, siis äkki aegajalt ikka eksite siia.

Autodest rääkides, siis meie auto hakkas eelmisel nädalal tegema mingit hirmsat müra. Iga kord, kui üle ebatasasuse sõitsid, oli selline tunne, et kohe kukub autol põhi alt ära. Reaalselt jalgadega tundsid, kuidas miski jalge all hirmsasti kolksus. Läksin vaikselt sõites autoesindusse, et ühes tükis kohale jõuda. Kuna auto on garantii all ja mitte väga ammu, oli meil 60 000 hooldus, siis tundus väga veider, et midagi alt ära murdus.

Kui ma tund hiljem autole järgi läksin vaadati mulle otsa ja öeldi, et kolistati terve auto läbi. Tõsteti mitme erineva tõstukiga üles, et leida viga, kuid mitte midagi ei leitud ja kõik on korras. Nende pakkumien oli, et äkki oli midagi istme all, mis kolises ja jättis tunde, et auto on tükkideks kukkumas.

No ma ju teen vahet, kas see mõra tuleb auto sees, või väljast poolt. Eks läksin õlgu kehitades minema ja vabandasin, et nende aega raiskasin ja lubasin tagasi tulla, kui kolisema hakkab. Sealt ära sõites mitte ühtegi kolksu. Auto nagu uus. See pani mind tõesti kahtlema enda terves mõistuses. Ma ei tulnud absoluutselt selle pealegi, mida Esileedi välja pakkus. Tema arvas, et äkki oli hooldusel tehtud mingi praak, äkki jäeti midagi kinnitamata või lahtiseks ja see nüüd kolises ja selle asemel, et viga tunnistada, keerati see vaikselt kinni ja öeldi, et kõik on korras.

Mina poleks sellele eales tulnud, kuid samas ei vaata mina ka kõiki maailmas olemasolevaid kirminulle ka nagu Esileedi ja ma ei suuda mõelda nagu pahalane. Kuid igal juhul on auto korras ja täna on temaga lausa lust mööda tänavaid uisutada.

Seega, vahva, kui te olete alles ja mõistan ka, kui ei ole.

Homme lähme Esileediga ühte maja vaatama. Jah, me plaanime kolimist. Sellest juba varsti. Tsau!