Kategooria

muud jutud

Kindlasti on paljud märganud, et Henry kasutab piltide juures päris palju #BredenKids ja nii mõnelgi on tekkinud küsimus, et miks me nii palju “reklaamime” seda. Seega otsutasin, et praegu olekski paslik rääkida, miks see meile (loe: mulle) meeldib. Tundes Henryt ei ole tal sooja ega külma, mis lastel seljas on. Ta küll kiidab, kui ma mõne uue ilusa bodi panen, aga ma olen täiesti veendunud, et ma võiks Vennasele seeliku selga panna ja Henry võiks temaga tund aega järjest mürada ning ta ei märkakski, et midagi valesti on. Homme teen proovi ja lasen Henryl kirjutada, kuidas läks.
img_20160729_224421

lrg_dsc09953

dsc00196
Üks asi, millest tahan rääkida, on reklaam üldse. Üks inimene avaldas pahameelt, et alati, kui pildil on lapsed BredenKidsi asjadega, siis on pildil ka nende hashtag. Mul on nii hea meel ja ma olen nii tänulik, et ma seda teha saan! Ma ei oskaks paluda paremat koostööpartnerit nii nendepoolse suhtluse poolest, kui toodete kvaliteeti silmas pidades. Teiseks me ei pane kunagi lastele Bredenit spetsiaalselt selga selleks, et pilt teha. See on vastupidi – kui neil satub olema mõni Bredeni toode seljas, siis me lisame selle märke juurde. Ning ka teie pärast on hea meel. Kui teist kas või üks inimene ostab minu pärast Bredeni toote, siis ma võin rahulik olla, sest ma tean, et ka teie jääte tootega rahule. See on liin, mida me Henryga blogis kiivalt ajada püüame- et kõik asjad, mida me reklaamime, oleks miski, mille eest me oleksime nõus ise raha maksma. Vähemasti kõik see, mis pereblogisse puutub. See, mis tema kaalublogisse puutub (LINK), mida ta siin lähipäevil taas käivitab, sellest ei tea ma midagi.

Aga nüüd teema juurde – et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama algusest. Oodates Noorsandi sündi sattusin lugema meriinovilla ja selle eeliste kohta ning sattusin koheselt vaimustusse. Nii saigi Noorsand endale mitmeid meriinovillaseid riideid. Eelmisel aastal olin taas sooja pesu jahil, kui avastasin, et selline firma nagu BredenKids pakub oma valikus ka meriinotooteid. Läksin nende kodulehele ja oligi kõik. Ma olin müüdud. Nii ilusa disainiga ja täielikult Eesti oma ettevõte. Mäletan, et uurisin nende valikut seal tükk aega ja tahtsin enda avastusest ka Henryle rääkida ning ta ei mõistnud minu vaimustust. Vahtis hoopis tüdinult arvutit, noogutas iga asja peale, mida ma talt küsisin. Küsisin, et kas me võime Noorsandile niburõnga panna? Ta noogutas. Sain aru, et ta ei kuula mind absoluutselt ja saatsin ta minema. PS! Noorsandil pole niburõngast. Ega ühtegi muud ka mitte.

Aga hoolimata Henry ükskõiksusest, tellisin ma esimesed kaks pesukomplekti ja need olid täpselt nii soojad ja pehmed nagu ma lootsin, et need on. Siis ma tellisin juba Noorsandile T-särgi, salli ning mütsi, kaksikutele mütsid, kindad ja kombed ja kõik, mis me tellisime, on olnud imeline ning jumal tänatud, et Henry neile kirjutas ja ütles, et me kasutame nagunii teie tooteid ja inimesed küsivad, et mis firma asjad need on, et äkki teeksime koostööd ja muu on juba ajalugu…

img_20160722_081607

dsc00287

img_20161002_211711
Ma nüüd tooks välja, mis mulle meele järgi oli. Miks see muutus tundmatust minu üheks lemmikbrändiks. Esiteks disainid. Ma lasen Henryl mõnest olemasolevast riietusest pildid postituse juurde panna. Kui ei ole, siis pildistame. Igal juhul rõõmsad värvid, ilus disain (on nii lapsemeelseid mustreid kui minimalistlikuid) ja see kangas on nii pehme. Vennas näeb ühes Bredenkidsi komplektis eriti asjalik ja armas välja.

Lisaks on bodide juures minu jaoks hea argument ka see, et trukid on jalgevahel kahes reas/pikad varruka- ja sääresoonikud, mis tähendab, et saab kanda kaks suurusnumbrit järjest, mis toimib väga kenasti. Välja arvatud Piigal, sest tema on saanud minu käed ja need on kehaga võrreldes ikka väga pikad. Henry ikka itsitab, et ma ulatun seistes enda põlvi sügama, ilma, et ma alla poole kummardaks. Ei ulatu, aga pikad on nad küll. Seega, Piiga puhul on see, et bodi jääb varukatest enne lühikeseks, kui ta kehalt jääb. Vennase puhul seda muret pole. Loomulikult on väga oluline minu jaoks ka orgaaniline faktor. Nende väikesed organismid on selle materjaliga pidevas kontaktis ja kui on võimalik neile selga tõmmata orgaaniline riietus, siis seda me ka teeme. Eriti Vennase puhul, kel on tundlik nahk. Muide ka kogu toit, mida me neile esimese aasta jooksul pakkunud oleme ja kuni aasta lõpuni pakume, on olnud öko. Mitte kogu. Eile järasid nad Rukkipala. Aga 90% ulatuses siiski.

Igal talvel tuleb Bredenkidsil välja meriinovillaga kollektsioon ja see on nüüd just välja tulnud ning ma loodan, et äkki nad saadavad koostööraames meile uuest kollektsioonist midagi ja kui ei saada, siis me ostame. Saime endale sooduskoodi ka, et seda soodsamalt teha. Muide saan seda teiega jagada ka. See kestab küll ainult oktoobri lõpuni, aga kes tahab, see kindlasti jõuab. Koodiks on AMHT15 (a mida henry teeb -15%). Kui teil on plaan nende laiast valikust midagi tellida, siis kasutage kindlasti. Voh, mis meenus ja miks mulle nendega asja ajamine meeldis juba enne koostööd- kui tellid midagi, mis on vale suurusega, siis saad selle tasuta postiga tagasi saata ning nad saadavad õige suurusega asemele. Oleme seda võimalust ühel korral ka kasutanud. Toimis väga sujuvalt.
img_20160922_155937

img_20161007_131318
Mõne sõnaga ka meriinovillast. Ma olen selle kohta hästi palju lugenud. Henry laseb muide alati kõik kodumasinate tehnilised passid mul läbi lugeda, sest tema arvab, et pilgu peale hetimisest on enam kui piisav ja kui ei ole, siis pole masin ostmist väärt. Üks päev oli ta WCs ja hüüatas üllatunult, et meie ahjul on isepuhastus funktsioon (me olime selleks ajaks ahju oma viis korda puhatanud). Tal oli telefon laadimas ja võttis tualetti minnes ahju tehnilise passi kaasa. Õhuvärskendaja pudeli etiketi on ta juba ribadeks lugenud 😀

Meriino on väga hingav ja samas sooja hoidev. See ei aja higistama. Selles olen saanud ise veenduda, sest Noorsand on lahtiriietudes alati kuiv. Info kohaselt annab see külmas sooja ja soojas jahutab ning täpselt see seletab minu jaoks ka selle, et poja kuivalt tuppa tuleb. Ka on see väga hea imavusega. Kus oli see siis, kui ma pidin enda karupükste küljest neid lumekuulikesi maha raputama? Ma mäletan siiamaani seda traumat, mis ma väiksena karupükstest sain, mida mind jalga sunniti tõmbama. Aga meriino tooted on nii pehmed ja õrnad vastu nahka (meriinot peetakse maailma pehmeimaks villaks). Soe pesu, mida lapsed talvel õues käies kannavad, on igat oma senti väärt. Ma ei räägi siin ainult Bredenist, vaid meriinovillast üldisemalt. Meil lihtsalt endil on BredenKidsi omad ja need on imelised.

Kuid loomulikult on meriinovill kallim, kui tavaline, aga olles seda mitu aastat kasutanud, siis julgen öelda, et see ei ole ülehinnatud ja ma olen ka kõikidele tuttavatele, kes lastele kvaliteetseid riideid otsivad just Bredenit soovitanud. Enam ei pea soovitama, nüüd nad juba teavad. Bredeni puhul on see eelis, et ka nende sooja pesu saab kanda 2 suurusnumbrit järjest.

Loodan, et see postitus oli teile kasulik! Ma ei püüa midagi müüa, vaid lihtsalt jagada enda vaimustust ning tänada koostööpartnerit. Kui te näete tulevikus #BredenKids, siis teadke, et see on seal seepärast, et meie lapsel on midagi eriti mugavat seljas :). Kuid, kui te soovite midagi nende valikust, siis kuu lõpuni kehtib meie kaudu ka see sooduskood, millega saate kogu valikust 15% alla. Koodiks on AMHT15 ja aadressiks www.bredenkids.eu. NB! Kehtib täishinnaga toodetele ja veendu, et sa paned koodi suurte tähtedega. Kui me saame nendega kokkuleppele, siis äkki saame neilt ka edaspidi sooduskoodi kasutamiseks, aga see konkreetne siin on toimiv vaid kuu lõpuni.

PS! Ma kirjutan siin paar postitust järjest järgmise paari nädala jooksul, sest kuna Henry ei ole suurem asi süveneja, siis paar koostööpostitust tuleb minul endast välja pigistada. Minu ülesandeks saab olema rääkida, miks ma tellin lastetoitu netist ja kuidas ma Noorsandile turvatooli valisin.

Kes mind teab pikka aega, see teab, et aastatel 2001-2005 veetsin ma enamus aja Iirimaal. Ma tulin küll sähvakateks koju tagasi, millest siiani legende räägitakse: kuidas Henry tuli jälle Iirimaalt, taskud raha täis ja muudkui ostis tervele laudkonnale tekiila slämmereid. Ei ole asi mille üle uhke olla, aga ei ole ka asi, mida ma häbeneksin. Ma nautisin seda teises keskkonnas elamist, kuid veelgi enam ma nautisin neid trippe koju, kus ma sain endal auru välja lasta.

Kui ma lennukiga Eestisse saabusin, olin meie esimene peatuskoht alati Ülemiste, sest see oli koht, kus kinnitada keha ning osta veel mõned kingitused, mis Iirimaal ostmata jäid.

Seepärast on minu südames üks väga soe koht Ülemiste keskusele. Kui ma sinna kohal jõudsin, teadsin, et ma olen nüüd kodus. Suureks plussiks on keskuse puhul see, et see jääb kohe lennujaama juurde. Kuid hell koht südames oli seetõttu, et see oli segatud emotsioonidest, mida ma kogesin, sest ma nägin taas enda sõpru, ma sain taas rääkida Eesti keelt ning ma olin lõpuks kodus. Seepärast me lõime käed Ülemiste keskusega ning see postitus räägib, miks see koht mulle, kui pereinimesele, nii oluline on.
img_20160929_190424
Tänapäeva keskused ei ole ammu enam kohad, kus sa teed oma sisseostud ära ja lähed minema. Need on justkui väikesed linnad, kus sa võid oma päeva ära veeta. Eriti Ülemiste, sest see on tohutu. Ainuke vahe kaubanduskeskusel ja mingil šopingutänaval on ju peamiselt see, et ühes sa näed taevast ja teises ei näe. Ma isegi eelistan Ülemistet mingile poode täis tänavale, sest peagi, kui mul on kolm hullumeelset ja ringi tormavat last, siis mind julgustab natuke teadmine, et kõik on kaamerate vaateväljas, seal pole ühtegi kohta, kus ta võib auto alla jääda ning välja pääseb läbi uste ja kui kahe- kolme aastane laps üksi välisuksest välja läheb, siis see tõmbab rohkem tähelepanu, kui tänaval poodide vahel uitav põngerjas.

Noorsandi tähtsaimaks atraktsiooniks on keskustes alati eskalaatorid ja seal on neid lademes. Sageli tuleb meil eskalaatoriga oma 5-6 korda üles-alla sõita enne, kui ma saan heakskiidu edasi minna. Kuid Ülemistes on miski, mis tõenäoliselt naelutab meid peagi sinna eriti kauaks. See on see toru, mida mööda lapsed alla saavad lasta. Lapsi ju huvitavad kõiksugu tunnelid, kuhu saab sisse ronida. Esileedi ehitab kodus sageli võimlemismattidest ja tekkidest tunneleid, kus tited end Noorsandiga läbi lohistavad. Kuid ülesmites on täiesti toru, mida mööda saab teiselt esimesele lasta. Kus need asjad olid siis, kui mina laps olin?
img_20160929_190818
Millal ma ei käi keskustes? Kui mul on vaja piima. Kui mul on vaja ühte konkreetset asja kusagilt toidupoest, siis ma väldin keskuseid nagu katku. Esiteks ei saa autoga ukse alla sõita, teiseks ei ole need toidupoed kunagi välisukse juures ja kolmandaks pannakse piimalett alati poe tagumisse seina, et ma peaks terve poe läbi käima, et osta endale see õnnetu liiter piima.

Mis on need hetked, kui Ülemiste keskus võiks olla hea valik? Kui sa lähed poodi terve perega. Näiteks, kui sa lähed jõulukinke ostma. Milleks vist on veel vara, aga kui sa lähed neid valima, siis tark oleks valida just Ülemiste sarnane suur keskus, sest siis sa ei pea piirduma poe valikuga, vaid sul on tohutu hulk poode, et sa saad valida selle, mis sulle meeldib.

Kui perega on keeruline koos kusagile välja minna, seda kas aja tõttu, või mingil muul põhjusel, on taas selline suur keskus hea valik. Sest oletame, et päeva eesmärgid on: tarvis juuksurisse minna, lastel juuksed lõigata, vahetada raha, osta kingitused, süüa midagi ja osta toit koju. Kui vältida keskust, tuleks teha ilmatuma hulk peatuseid ning päevast võiks väheks jääda. Siinkohal on keskus hea valik, sest kuna tänane postitus räägib Ülemistest, siis seal ei ole mitte ainult suur valik toidukohti, vaid seal on valik toidukohti koos mängunurgaga ja ma ei mäleta ammu enam hetke, kui me saime Esileediga kusagil kahekesi koos väljas käia, et süüa rahulikult. Valetan, mäletan küll. Eelmise aasta detsembri teisel nädalal…

Kuid see on geniaalne, teha endale eelpool loetletud päevakava ja see on võimalik kõik teha ühes hoones, mis on tohutu säästumoment. Mitte ainult ajas, vaid ka rahas ning eelkõige närvides, sest kes iganes on püüdnud kolme last autosse panna ja taas autost välja võtta, riidesse panna ja riidest lahti võtta, see noogutab praegu minuga heakskiitvalt kaasa, sest see on ülimalt pain in the arse 🙂 (ma pean kasutama sõna arse, sest ma rääkisin siin enne Iirimaast).

Samuti on Ülemiste olnud meie valik Esileediga seepärast, et Tartukatena, kes Tallinnas väga hästi ei orienteeru, on see alati kõige tuvalisem valik. Esileedi võib kinnitada, et ma olen kohutav orienteeruja. Kohutav. Minuga ei maksa metsa minna ja mulle lootma jääda. Ma olen ka Ülemistes korduvalt ära eksinud ja pole aru saanud, kuidas need koridorid seal nüüd täpselt on. Kuid ma pole kunagi Ülemistest välja sõites ära eksinud, sest see on kohe maantee ääres.
img_20160929_190729
Kuid miks me Ülemistega selle koostööpostituse siin tegime? Tõenäoliselt olete te kõik seal käinud ja sellest kohast teadlikud. Sellepärast, et nad on moodsad ja tulid välja uue äpiga, mis motiveerib tõenäoliselt sel nädalavahetusel teid jõulukingitused varakult ära ostma. Nimelt on 6-9 oktoobrini neil see igaaastane MOENS kampaania, kus kõikides sealsetes poodides on suured aled. Me satutame tõenäoliselt ka end Esileediga sinna ja kui te näete meid seal toru juures nõutute nägudega istumas ja kriiskavat Noorsandi torust alla laskmas, siis olge nii kenad tulge tere ütlema.

Kuid mida see äpp siis teeb? Äpp laseb sul erinevatel toodetel mingi tasemeni hinda langetada. Ehk, kui sa tahad endale oletame midagi, näiteks vilte, siis seal äpis saad ära märkida, et sa soovid selle hinda langetada ning oledki soodsama hinnaga viltide uus omanik. Äpi leiad siin: http://www.ulemiste.ee/moens/

Mis on need allahindlused, mis ma silmade üle lasknuna välja tooks. No loomulikult kõige pealt ma pean ütlema, et meie suure sõbra Breden Kidsi tooted on Rademaris soodsama hinnaga müügis. Kõik toidukohad teevad häid pakkumisi. Ning võttes teemaks perekonna ja lapsed, siis Ülemistes on üks eriti vinge Lennumaa nimeline mängumaa, mis on nagu ma aru saan, Tallinna suurim, kuhu saate soodsama hinnaga sünnipäeva broneerida. Broneering endale sobivale ajale tuleb teha lihtsalt selle kampaania jooksul, et saada see 25% soodsamalt.

Pluss kõik teised poed on ka hinnad taskukohasemaks lasknud. Ega muud polegi, kui võtke aga äpp ette, muutke hind endale sobivaks ja minge veetke seal üks tore ja praktiline päev. Saategi lapsega rohkem õues veeta, kui kõik asjad korraga tehtud saavad.

Aga MOENSi kõik pakkumised olemas siin: http://www.ulemiste.ee/moens/pakkumised/

Postitus on tehtud koostöös Ülemiste keskusega

Henry sissejuhatus: Kõigepealt tahan ma öelda seda, et algselt kirjutasin posituse mina ja ma palusin Esileedil üle vaadata, et kas kõik pumbaga seonduv on õige. Ta luges, pani toa ukse kinni ja kui ta välja tuli, oli ta selle natuke ümber teinud. Seda ülimalt alahinnates, sest ainus, mis samaks vist jäi, olid kirjavahemärgid. Ehk siis kõik siin on Esileedi mõtted, sest ta tegi juba enne pumba kasutamist suure eeltöö ja teatas kindlalt, et just seda pumpa on tal vaja ja tore on, et Medela läks meie entusiasmiga kaasa ning andis oma pumba meile testimiseks. Nagu te näete on ka postitus hoopis teistsugune- paksus kirjas highlightid jms. Oivik. Aga loodan, et neile, kes kunagi endale pumpa hakkavad muretsema, on see abiks.

DSC09369

Kunagi kirjutasime Medela Calma seadmest/lutist ja selle eelistest (LINK). Selle jätkuks tahaksin rääkida veel ka Medela rinnapumpadest – miks? – aga sellepärast, et mul on kõigi lastega läinud vaja rinnapumpa ja läbi katsetuste jõudsin elektriliste rinnapumpadeni Medela Swing ja Swing Maxi. Ja olen nendega ülirahul ja tahan teiega oma mõtteid jagada. Äkki on kellegil rinnapumbavalikul kasuks 😉

Miks peaks üldse pumpa vaja minema?
Nüüdseks (peale 3 last) olen näinud, et minul tuleb piim rinda peale sünnitust aeglaselt ning kõigil lastel on õige imemisvõtte kätte saamine võtnud aega. Seega on pumpamine olnud hädavajalik piimatekke stimuleerimiseks ja ka lapsele vajaliku rinnapiima välja pumpamiseks, kui tal endal polnud veel jaksu nii kaua rinda imeda.
Lisaks on ju meil kõigil vahest vaja kuskil käia ja siis on pump suurepärane võimalus vajaliku koguse rinnapiima välja pumpamiseks.

Millist pumpa valida?
Esimese lapsega sai kasutatud haiglas olevaid elektrilisi pumpasid, sai renditud pumpa ja sai proovitud ka käsipumpa. Ükski neist mulle ei meeldinud. Küll olid need liiga nö rohmakad/julmad minu nibude jaoks, kui käsipumba puhul oli lisaks ajakulu liiga suur. Seega kaksikute ajaks ma teadsin, et mingil juhul ei taha ma enam haiglasolevat ega käsipumpa kasutada ja nii ma sain oma õelt laenuks Medela Swing elektrilise rinnapumba ning see oli täiesti imeline. Võtsin selle juba sünnitusmajja kaasa, et saaksin kohe aidata kaasa piimatekke stimuleerimisele ja kui kummagil on raskusi imemisega, siis saan neile piima välja pumbata.

DSC09371

Kaksikutega kodus olles avastasin aga, et Medelal on olemas ka Swing maxi pump – mis muidu töötab samal põhimõttel, mis Swing pump, ainult et sellega saab pumbata mõlemast rinnast korraga. Teadsin kohe, et pean selle saama 🙂 sest väikese beebiga (rääkimata siis kahega) on igasugune ajaline kokkuhoid väga teretulnud.

Miks minu arvates on Medela Swing/Swing Maxi pumbad nii head:

1) Mõlemad pumbad (tegelikult ka käsipump Harmony) on 2-faasilised – st nad jäljendavad beebide loomulikku imemisrütmi – alguses kiire tempo piimavoolu tekitamiseks ja hiljem aeglane rütm piima väljutamiseks.
Kuna 2-faasiline pumpamine imiteerib beebide imemisrütmi, siis minu jaoks oli see suurim argument just Swingi/Swing maxi kasuks otsustamisel.

2) Need on sobilikud sagedaseks ja pikaajaliseks kasutamiseks. Võrreldes käsipumbaga on ka ajaline kokkuhoid väga korralik.

3) komplektis on kaasas Calma lutt (mille eelistest rääkisin siin(LINK!)) ja piimapudel. Seega saab lapsele kohe rinnapiima anda ja mingeid lisaoste pole vaja teha. Nagu oma Calmat puudutavas postituses rääksin on Calma lutti kasutades risk rinnast võõrdumisele viidud miinimumini, sest Calma lutist saab beebi piima nii nagu rinnastki.

4) Need on rindadele/nibudele “hellad” – pumpamistugevust saab reguleerida, lehtreid on võimalik osta erinevas suuruses (vastavalt siis sinu rinnanibuga sobivas suuruses). Komplektis on kaasas nn standardsuurus M.

5) Pump ja selle tarvikud on piisavalt väikesed ja kompaktsed, et neid on hea vajadusel kaasa võtta. Pumpa on lihtne kokku panna ja kasutada (vt postituse juures olevat videot)

6) Pumbata saab nii vooluvõrgus, kui patareidega.

7) Swing maxi puhul toimub pumpamine mõlemast rinnast korraga, mis tagab ajalise kokkuhoiu, suurendab piimateket ja säilitab seda teatud tasemel pikas perioodis. Eriti hea variant kaksikute puhul 🙂 Mugav on see, et olemas on ka spetsiaalne rinnahoidja, et saaksid käed vabalt pumbata 🙂 (vihje: saab kasutada ka Swing pumbaga 😉 ) (Henry vahemärkus: see on kõige ebaseksikam rinnahoidja maailmas. Ma ehamatasin, kui teda sellega esimest korda nägin ja näen siiani vahel unes.)

8) Medelal on olemas ka rinnapiima säilituskotid piima sügavkülma panemiseks – eriti mugav on see, et pumbata on võimalik otse kotti.

Lõpetuseks – kui palju lihtsam oleks olnud minu elu juba esimese lapsega, kui keegi oleks mulle siis Medela Swing pumbast rääkinud. Sellepärast tegin ka selle postituse – et vähemalt mõni ema oleks juba ette informeeritud, mitte taganatjärele tark 🙂

DSC09372

Ja natuke targutan veel – olen avastanud Medela kodulehte uurides, et Medelal on veel igasuguseid toredaid imetamise abivahendeid, millest kahjuks haiglates üldse ei räägita (vähemalt mina pole kuulnud, et räägitaks). Nt lamedatele nibudele nibuvormijad, valulikele nibudele mõnusad leevendavad hüdrogeelpadjad (soovitan väga!!), toitmisotsikud süstlale/toitmistopsik, steriliseerimiskotid tarvikute steriliseerimiseks mikrolaineahjus jnejne. Kellel huvi saab vaadata lähemalt siit (LINK!)

Taaskord oleksin olnud nii tänulik, kui keegi oleks mulle neist asjust rääkinud enne minu laste sündi. Ma saan aru, et haigla ei saa endale rahaliselt lubada selliseid lisatarvikuid, aga tutvustada ikka võiks, sest ma usun, et on paljusid emasid, kes oleks nõus oma raha eest neid oma lapse/enda jaoks ostma.

Ja kui teil on plaan mõni Medela toode nende lehelt osta (mediq24.ee), siis eilsest kuni neljanda septembrini ostnud registreeritud kasutajate vahel, loositakse välja üks inimene, kes kogu ostusumma tagasi saab. Sellepärast peab olema registreeritud, muidu ei tea, kes võitja oleks.

Medela toodete registreeritud ostjate vahel ühele ostjale ostusumma tagasi“ võitja on selgunud ja võitja nime näeb mediq24.ee lehel

Kuna terve hulk blogijaid vastab ühele küsimustikule, mida algne postitaja üles kutsus täitma, siis ega ma kehvem saa olla. Mõtlesin, et täidan ka. Ja mõni nädal tagasi andsin ma muide märku, kui kellelgi on midagigi, mis huvi võiks pakkuda, jätke küsimus ning paar tükki tuli ka. Plaanisin teha küll seda videovormis ja mul olid igast naljad välja mõeldud, mis ma sinna vahele pikin, aga näe, teil ei olnud küsimusi, siis jätan selle perevideo mõneks teiseks korraks. Vastan küsimustele peale küsimustikku. Ehk siis siit kõigepealt 55 küsimust.

1. Kas Sa magad riidekapiuksed lahti või kinni?

Toas, kus mina magan, ei ole riidekappi. Mul pole isegi tooli, kuhu oma riideid ööseks panna. Magamistoas, mille on hõivanud Esileedi kaksikutega, on suur garderoob, mille uksed peavad kiivalt kinni olema, sest Esileedil on mingi kiiks, et kapiuksed peavad alati kinni olema.

2. Kas Sa võtad hotellidest tasuta šampoone ja dušigeele koju kaasa?

Jaa. Ma võtan alati, sest need on pandud sinna eeldusega, et sa need ära kasutad ja kui ma ei kasuta, panen kohvrisse, et peale toateenindust mulle ikka uued jäetaks. Need on väga mugavad, kui kusagile minna, aga sa ei viitsi suurt pudelit šampooni ja duššigeeli kaasa võtta. Eesti hotelldies kipuvad nad panema neid ühekordseid tükiseepe, mitte duššigeele. Neid ma kaasa ei võta ja kohapeal ei kasuta.

3. Kas Sa lõikad ajakirjadest välja kuponge, kuid ei kasuta neid kunagi?
Kuna see tundub olevat tõlgitud küsimustik, siis USAs on see kupongi teema väga teema. Eestis vist mitte. Seega ei.

4. Kas Sa oleksid rünnatud pigem karu või mesilaste poolt?

Mulle väga meeldivad need would you rather tüüpi küsimused, millele on võimatu vastata, aga siinkohal valiks ma igal juhul mesilased. Nende vastu on mul vähemasti šanssi. Hüppaks vette vms kui oleks kuhu

5. Kas Sul on kortsud?
Kus? Õnneks/kahjuks on mul nii palju rasva, et kõik kortsud on siledaks surutud 😀

6. Kas Sa naeratad alati piltidel?
Ma kirjutasin pika vastuse, sest see küsimus tundus veider ja siis lugesin uuesti ning kustutasin vastuse, sest küsimus ei ole, kas ma naeratan alasti piltidel. Mõlemal juhul oleks vastus ei.

7. Kas Sa loed oma samme, kui Sa kõnnid?
Ei. Aga ma teen kõndides igast muid mänge peas. Ma olen kunagi kirjutanud ka. Näiteks, kui on ruudud, siis ma saan käia ainult nagu male ratsu. Ja vahel ma loen samme näiteks tänavavalgustuspostide vahel ja üritan iga järgmise vahe vähem samme teha, ehk kõndida pikemate sammudega. Kui te siis näete mind linnas postide vahel spagaate tegemas, siis teate, milles asi.

8. Kas Sa oled metsas pissinud?
Ja mitte ainult metsas. Igal pool mujal ka.

9. Kas Sa oled tantsinud isegi siis, kui muusika ei mängi?
Ma teen seda suht tihti, et võtan ühe oma lastest sülle ja keerutan temaga mööda tuba poognaid ja astun tantsusamme. On siis taustaks muusika või mitte. Ka Esileedit palun vahel tantsule ja üldse ühed intiimsemad tantsud, mis ma oma elus teinud olen, on olnud ilma muusikata. Muusika on minu peas.

10. Kas Sa närid oma pastakaid ja pliiatseid?
Ma püüan jah piirduda enda pastakate ja pliiatsitega, kui närimiseks läheks. Aga vist ei näri. Mul on loll komme närida sellist asja.

11. Mis suuruses voodi Sul on?
Noh, see voodi, kus ma peaks magama, on 180×200, aga see voodi, kus ma magan on 140×200

12. Mis on Sinu selle nädala lemmiklaul?

Las ma panen teie kõrvad ja hinge sulama. Oluline on seda laulu kuulata hea helisüsteemiga. Soovitavalt kõrvaklappidega. See laul on cover vanast laulust ja see on üks neist harvadest juhtudest, kus cover on parem kui originaal. Selles esituses lugu kasvab ja mehe hääles on nii palju toone ning värve, mis muudab selle esituse fantastiliseks. Loodan, et naudite

13. Kas Sinu arust on okei, kui mehed kannavad roosat?
Roosa on värv nagu seda on rohelinegi. Ma olen väga selle poolt, et kui meie ilm on siin nii hall pidevalt, et me saaksime tänavapilti natukenegi värvi, kasvõi läbi selle, et kanname värvilisi riideid.

14. Kas Sa vaatad ikka veel multikaid?

Jep, Peppa, Maša ja Mesilane Maya on meie peres tihedad külalised. Nüüd on avastatud ka vihased linnud

15. Mida Sa õhtusöögi kõrvale jood?

Ma joon põhimõtteliselt ainult vett. Vahel harva väljas käies joon mõnd karastusjooki, aga kodus ainult vett.

16. Mis kastme sisse pistad kananagitsaid?
Ma pole eriline nagistaja, aga kui nad on laual, siis mis iganes kaste kaasas on. Ei ole miskit välja kujunenud.

17. Mis on Sinu lemmiksöök?

Kõik, mis tuleb merest- kaheksajalad, krevetid, vähid, karbid, krabid, kala.

18. Mis filmi võiksid Sa lõpmatuseni vaadata?

Ma vaataksin hooajalisi filme. Näiteks jõulude ajal ikka Üksinda kodus 1 ja 2 ning Die Hard 1 ja 2. Aga ainult jõulude ajal. Miski, millest ma ei paista tüdinevat, on My Kitchen Rules. See on nagu miski, mis mind rahustab ja tekitab hea tunde, kui see taustaks käib. Miks, ei tea 🙂

19. Millal viimati kirjutasid Sa kellelegi kirja paberil?

Paar aastat tagasi ja pistsin selle auto kojamehe vahele, et avaldada enda arvamust tema parkimisoskuste kohta.

20. Kas Sa oskad autol õli vahetada?
Olen paaril korral vahetanud, seega saaksin hakkama. Kuid see on siiski miski, mille eest ma oleks nõus pigem maksma, kui ise tegema, sest mul on väikest viisi klaustrofoobia ja isegi siin kirjutades ja mõeldes sellele, et ma peaks auto alla kanalisse ronima, paneb mu silmad valutama ja tekitab ärevust.

21. Oled Sa kunagi saanud kiiruse ületamise eest trahvi?
Jah. Viimati vist 8 aastat tagasi

22. Mis on Sinu lemmik võileib?

Sai+või+juust ja siis ahju, kuni kõik krõbe on. Lasta jahtuda ning siis on see imeline.

23. Millal Sa tavaliselt magama lähed?

Hetkel, kui Noorsandi lutivõõrutus käib ja ta uinumine võtab keskmiselt kolm tundi aega ja ma tahaks midagi arvutis ka veel teha, siis täna saan ma magama arvatavasti kusagil kell pool kolm öösel.

24. Kas Sa oled laisk?
Ma olen laisk. Ma olen selline, kes laseb kõik asjad viimasele hetkele ja siis teeb kõik perfektselt ühe päevaga ära, mis hingel mitu nädalat olnud on.

25. Kui Sa olid laps, siis kelleks Sa end Kadri- ja Mardipäeval riietusid? (originaal Halloweenil)
Ei mäleta, aga pakun, et mingi kasukas selga ja karvamüts pähe.

26. Kui paljusid keeli Sa rääkida oskad?
Vabalt räägin kolme- est, rus, eng. Kunagi rääkisin suhtlustasemel hispaania keelt ka, sest jagasin 3 aastat Iirimaal elades hispaanlastega maja, kuid ma ei ole seda juba üle kümne aasta kasutanud ja see on pea täielikult ära kadunud. On jäänud meelde ainult ropud väljendid, mis mulle kõige pealt selgeks õpetati. Eks ma pursiks mingid laused ikka kokku, aga käänded oleksid täitsa metsas ma pakun.

27. Kas Sa tellid mõnda ajakirja?
Ei. Meil käib ainult ajakiri Jahimees. Ja see on ka naabrimehe oma, mis ikka veel meie postkasti käib. Esileedi tahab hakata tellima ka Pere ja kodu, aga enne tuleb meil postkast välja vahetada, sest see laseb rohkem vett sisse, kui vanaema tiik.

28. Kas Sa vaatad seebioopereid?

Ei. Bobi burgereid vaatan vahel. See ka paras seebikas.

29. Kas Sa kardad kõrgust?
Jah. Mulle kõrgused ei meeldi. Redelid ka mitte.

30. Kas Sa laulad autos?

Alati. Olenemata, kas keegi autos veel on. Isegi, kui on võõras. Isegi, kui ta palub, et ma ei laulaks. See on üks parimaid viise unest lahti saada- panna muusika valjuks ja veel valjemini kaasa laulda.

31. Kas Sa laulad duši all?

Ma laulan ülemise korruse dušši all, sest seal on imeline akustika ja seda oleks patt ära kasutamata jätta.

32. Kas Sa tantsid autos?
Jaa. Minust saaks iga päev sellise video teha nagu siia lisan. Hetkel tõmbab kõige enam tantsima Justin Timberlake “Can’t stop the feeling”. Lisan selle ka

33. Viimati tegid autoportree fotograafi juures?
Siin vist mõeldakse, et millal lasin ennast fotograafil pildistada. Ma olen hetkel enda kehaga nii pahuksis, et ei soovi pildile jääda. Loodan, et peagi muutub, sest mul on viimasest paarist aastast endast väga vähe pilte. Igal pool lapsed.

34. Kas Sa arvad, et muusikalid on imalad?

Ma pole kunagi ühtegi vaatamas käinud ja telekast ma tõesti ei viitsi neid vaadata.

35. Kas jõulud on stressirohked?
Veel mitte. Kujutan ette, et kui vanemad oleme ja loodame, et pere kokku ikka tuleb, siis võib stressata küll.

36. Lemmik kook?

Kui sa paned sinna maasikaid ja rohkelt kohupiima, siis sa oled loonud midagi imelist 🙂

37. Kas Sa usud vaimudesse?

Mul pole nendega kokkupuuteid. Ma ei saa välistada midagi, mida ma näinud pole. Seega, ma olen avatud, sest ma pole kunagi näinud ühtegi pandat ka oma silmaga, see ei tähenda, et ma arvan, et pandat olemas pole. Telekas olen näinud. Telekas olen vaime ka näinud.

38. Kas Sul on olnud kunagi deja vu tunnet?

Ikka on. See on alati väga põnev äratundmine.

39. Kas Sa võtad igapäevaselt vitamiine?

Püüan võtta, aga see on nii tüütu, et ma päris iga päev ei võta. Luban, et püüan enam.

40. Prisma, Selver või Rimi?

Selver meile kõige lähemal, aga kui ma saaksin valida, siis ma käiksin Prismas. Teisel kohal oleks Rimi, sest see oli meie eelmises kodukohas kodupood ja valik meeldis.

41. Nike või Adidas?
Et kumb märk mu riietusel on? Mul pole vähimatki vahet, mis embleemike mu riietusel või jalanõul on. Ostan seda, mis sobib ja mille materjal tundub etem. Kui ma peaks midagi valima siis ma valiks Crocsid. Tegelt ka. Neist peaks eraldi postitama. Imelised jalanõud. Kunagi vihkasin, nüüd käib terve pere nendega. Mitte ainult plätudega, vaid ka vabaaja jalatsitega. Selline tunne nagu oleksid pilved jalas, mitte kossid 🙂

42. Cheetos või Lays?
Ma sõin Cheetost vist viimati üheksakümnendatel :). Seega Lays.

43. Metspähklid või päevalilleseemned?
Pähklid. Pole sihvkasid ka söönud üheksakümnendatest saadik.

44. Oled kunagi võtnud tantsukursuseid?

Jah, mitmel korral. Üks kord gümnaasumis, kus mu nõtke klassiõde pidi mu karusammu taluma ja teistkorda pidi selle kadalipu läbima Esileedi, kui me pulmavalsiks valmistsime ja muuhulgas siis kõik muud tantsud ka läbi võtsime. Mäletan, et ma higistasin neis proovides nagu narkokuller lennujaamas.1933835_100191430005534_6536040_n

45. Kas Sa saad oma keele torusse panna?

Jah.

46. Oled Sa kunagi nutnud, kuna olid väga õnnelik?
Ikka. Mul on kolm last. Sünnid, esimesed sammud. Head uudised. Ma räägin isadus muudab. Krdi pehmo ma ütlen 😀

47. Kuum või külm tee?
Mitte kumbki. Aga kui pean valima, siis kuum.

48. Tee või kohv?
Mitte kumbki. Nagu ma kirjutasin, siis ma joon ainult vett. Mulliga ja mullita.

49. Mis on Sinu lemmik värv?
Kevadroheline

50. Kas Sa saad hinge kinni hoida ilma, et hoiaksid nina kinni?

Kas on olemas inimesi, kes ei saa? Ega siis õhk nina otstes kinni ei panda, vaid kusagil seal pea sees :). See on nagu küsida, et kas ma saan silmi lahti hoida ilma kõrvu puudutamata. Saan.

51. Kas Sa oskad hästi ujuda?

Ma olen enda minapildil ennast kaua veest eemale lasknud hoida. Kunagi olin ma väga suur ujumise fänn. Tahaks tagasi vette. Ma arvan, et ma oskan üle keskmise.

52. Oled kunagi võistlust võitnud?
Ma olen kaks aastat järjest võitnud parima blogi valimistel enda kategooriad. Kunagi võitsin Tartus ühe maleturniiri ka.

53. Kummad on paremad, kas mustad või rohelised oliivid?
Mulle tundub, et oliivid on selline acquired taste tüüpi asi. Minu maitsemeeled pole veel nii arenenud. Tahaks osata neid nautida küll. Hetkel on jälgid.

54. Kas Sa vingud nii kaua kuni saad oma tahtmise?
Ma ei vingu. Ma hoian teemat seni aktuaalsena, kuni teine pool tüdineb.

55. Kas Sa oled kannatlik?
Ei. Kui mul tuleb idee, siis ma torman enne, kui ma jõuan mõelda, kas see on hea idee.

Siin olid siis need vastused. võtke või jätke. Aga paar küsimust, mis tuli üleskutse peale. Ma vastan siis neile siin nüüd.

Kuidas sul kaaluga edeneb?
Kaaluteemadel postitan ma lähipäevil enda teisele Facebooki lehele, sest olen asja enda jaoks praegu uuesti akutaalseks tegemas. Nii jätkata ei saa. Minu kaaluteemaline FB leht on: A Kuhu Henry Jäi?

Kas teil pole esileediga tekkinud ideed kahekesi blogi pidama hakata?
Esileedi on imeline materjal kellest kirjutada. Ma võiks istuda ja lihtsalt jälgida teda. Kui ta unustab olla normaalne, siis on ta hästi mänguline, uudishimulik, teadmisjanuline ja veider naine. Kui ta tabab, et ma teda jälgin, on ta tagasi vaoshoitud. Ta ei tunne ennast vabalt vabaks lastes ja kui sa kirjutad pinges, annad sa selle ka edasi. See on nagu näitlemise ja laulmisega- sa saad särada alles siis, kui sa oled vaba kõigist kammitsaist. Ta on küll mõelnud blogi peale, kuid pole veel sinnani jõudnud. Kuid paari nädala pärast on oodata tema sulest ühte tootetutvustust, mida mina teha ei saanud. Neid ta oskab teha, sest ta on väga põhjalik ja loeb kõiki manuaale. Oleks see leivaga kaasas, loeks ta seda ka.

Kuidas ta huvi kirjutamise vastu üldse on? Mõnest situatsioonist loeks küll hea meelega teie mõlema versiooni :D:D
Ta ei usu endasse. Ta on väga tundlik kriitika vastu. Seega tal oleks vaja natuke paksu nahka kasvatada. Ja selline mõlema versiooni kirjutamine võib päris huvitav olla. Näiteks kui me väisame ühte ja sama üritust, siis kuidas mees ja naine seda erinevalt näevad. Aitäh mõtte eest. Paneme tallele.

Kelle nimi Henry on?
Paljud arvavad, et Noorsandi nimi on Henry. Ei ole. Mina olen. Blogi nimi sai pandud jupp maad enne Noorsandi sündi, kui see blogi oli ainult mu tervisele pühendatud.

Kolm küsimust oligi. Kui teil on siiski mõni, siis jätke siia postituse alla ja ma kogun järgmiseks Q&A-ks. Äkki õnnestub isegi video teha. Tsau!

Kui sa oled mu FB lehe jälgija, siis ehk tead juba, et me käisime Lottemaal. Ma tegin sealt suisa mitu live-ülekannet, kus te võisite meie tegemistest natuke osa saada. Kuna ma tegin seda live-asja esimest korda, siis ma ei oska seda eriti veel teha ja ma hakkasin rääkima kohe, kui ülekanne pihta hakkas, aga see ei ole eriti mõttekas, sest kui ülekanne pihta hakkab, ei ole kedagi veel seal. Kõigepealt tuleks teha laisk sissejuhatus ja kui on näha, et tekib ka vaatajaid, on põhjust hakata sisulist ülekannet tegema. Aga noh, eks nii õpibki.
DSC02200
Ma ei oleks Noorsandiga veel Lottemaale läinud ja oleksin ehk paar aastat veel oodanud, sest ta on ju tegelikult veel nii väike, kes pelgab paljusid asju ja ei tea suurt midagi. Kuid minuga võttis ühendust Telia ja küsis, kas me ei tahaks minna nende uut äppi katsetama, mis kannab nime Lottemaa (LINK!) ja kui me seda teeme, siis saame tasuta sisse. Kuid kuna äpp on mõeldud nõks suurematele lastele, siis ma võiksin kaasa võtta ka kellegi, kellel on laps alates kuuendast eluaastast ja mina elan külas, kus on lapsi rohkem, kui inimesi. Ah, et lapsed on ka inimesed? Tõesti? Kui nad oleks inimesed, läheksid nad kell üheksa magama!
DSC02132
Kuid mul vedas, et ma sain kaasa kaks enda naabrinaist ja nii me siis läksime mina, kaks naist, Noorsand, naabripoiss ning kaks naabriplikat. Ma olin väga elevil muide selle päeva pärast, mitte ainult sellepärast, et ma saan Lottemaa rongiga sõita, vaid sellepärast, et me pole Noorsandiga kunagi sellisel väljasõidul käinud. Kaugeim koht üldse, kuhu me temaga autoga sõitnud oleme, on olnud Põlva, kus elavad Esileedi vanemad. Isegi mitte päris Põlva, vaid Mammaste, mis on törts enne Põlvat. Nüüd siis võtsime ette, et sõidame neli korda kaugemale kui Põlvasse ja samal päeval veel sama palju tagasi ka.

Kuna see nädal, kui me käisime (möödunud nädala kolmapäeval), oli kohutav ilm terve nädala ja prognoos lubas ka pussnuge, siis ootused olid maas ning Esileedi pakkis mulle umbes 14 kotti “igaks juhuks” riietega, millest ma ei kasutanud mitte ühtegi, sest sel päeval juhtus ilm olema imeline. Mitte liiga palav, mitte külm, vahel lõõskas päike ja järgmisel hetkel mahe tuul. Ilm oli just selline nagu ootaks, kui selline väljasõit ette võtta.

Aga siin kohal oleks paslik rääkida korra äpist. Kui teil nagunii plaan sinna minna, siis soovitan ära tõmmata, siis on ehk lihtsam mu jutust aru saada. Soovitan ka need lisad kodus alla tõmmata, sest need on seal mitukümmend mega suured ja et mitte raisata sellele mobiilset internetti, võiks need kodus alla laadida. Äpp ei maksa midagi ja kõik lisad on ka tasuta. Äpi lingi andsin enne, aga panen korra siia veel: ÄPP(LINK!). Siin link mõlemale- Androidile ja IOSile
Screenshot_20160810-004857

Screenshot_20160810-004910
Mina ise Lottest suurt midagi ei teadnud. Teadsin, et on olemas selline multikas, kus see Lotte mingi kärbsega judot tegi ja see oli ka kõik. Kuid üks osa äpist on audioraamat ja teel Lottemaale on sellega väga mugav end kogu asjaga kurssi viia..

Teine asi, mis äpil oli, on kaart, mis avab siis google mapsi kaardi, mis sind Lottemaale juhatab. Olime juba pea kohal, kui üks naabrinaistest, kes oli juba varem seal käinud, teatas oma õnnetu häälega (tal õnnestus endale selleks päevaks migreen muretseda), et me küll õiges kohas olla ei saa. Ei olnudki, kaart juhatas meid paarikümne kilomeetri kaugusele Jõulumäele. Miks, ma ei tea. Nagu ma olen umbes midagi aru saanud, siis asus algselt Lottemaa just seal? Võin ka eksida. Igal juhul andsin äpi meestele sellest teada ja see peaks nüüd lahendatud olema.

Nõks alla kahe tunni, mis Tartust sinna sõita on, läksid suhteliselt valutult. Vaid viimased 15 km näitas Noorsand tüdimust välja ja teatas, et ta oleks nüüd valmis koju tagasi minema. Kuid õnneks oli meil hunnik lapsi, kes mu bussi kolmandast reast viimased kümme minutit Noorsandile nägusid tegid ja ta rõõmsana hoidsid.

Meil õnnestus valida hea päev ja ehk ka hea aeg sinna minekuks, sest kohale jõudsime umbes 10.30 ning parklas oli ruumi rohkem kui küll. Kui me kella kolme ajal lahkusime, oli parkla täiesti täis. Seega 10.30 on hea aeg, kui saabuda. Parkla asub Lottemaast umbes kilomeetri kaugusel ja kes on liiga laisad, et jalgsi minna, mida ma ka ilmselgelt olin, need saavad kohale pisikese rongiga, mis parkla ja Lottemaa vahel käib. Eks ma paksu mehena alati mõtlen selliseid asju, et kas ma ikka mahun sinna rongi, ega ma pea seal ennast ebamugavalt tundma. Ei pidanud. Sinna rongi võib suisa ühe rongi veel kaasa võtta, nii palju ruumi on.
DSC02218
Noorsand oli küll rongi pärast elevil, kuid samas oli ta ka mures ning väga hea meelega ta rongi kaasa ei tulnud. Kuid õnneks olid meil klounid (loe:naabrilapsed) kaasas, kes selle suurema hirmu enda rõõmsa ja vahetu olekuga talt maha võtsid. Kui me õhtul rongiga tagasi parklasse sõitsime, oli see juba päris uue fiilinguga ja ta nautis seda sõitu täiel rinnal.

Juba esimesi samme seal Lottemaal astudes, sain ma aru, et Noorsandil on tulemas eriti emotsioonide ja avastusterohke päev. Juba üks esimesi kohti, kus seal tee peal juurde astuda sai, oli koht, kus Noorsand suure kulbiga ennast unustavalt vastu potte ja panne taguda sai. Miski, mida ma tal kogu aeg keelan, sest ta ajab kaksikud üles.

See ei olnud lihtsalt teemapark, see oli selline koht, kus sa võiksid reaalselt elada. Kõik majad, rajad, lisad, mis seal olid, kõik olid läbimõeldud ja lõpuni meisterdatud. Ma ei tundnud ühelgi hetkel, et seal oleks keegi rahaga koonerdanud. Kõik nägi nii autentne välja.

Näiteks Lotte enda maja. See on täielikult maja, kus ma oleksin nõus ise elama. Suure avara trepiga, kifti lastetoaga, avara köögi ja verandaga. Seal oli kõik olemas ja kõik oli päris. Mitte nagu päris, vaid kõik oligi päris. Ok, pannkoogid polnud. Need olid svammist. Uskuge mind, minul sai see selgeks raskel viisil. Ma küll veendusin, et keegi ei vaataks, kui ma svammi sisse hambaid lõin, aga siiski olid mingid lätlased ukse peal ja vaatasid mind hämmingus. Panin tobedalt naeratades pannkoogi suust ja jalutasin vilistades minema. Mitte kaugele, sest hetk hiljem meenus, et Noorsand jäi kööki maha ja läksin tagasi, võtsin talt švammist pannkoogi suust ning läksime koos edasi. Käbi ja känd ma ütlen.
DSC02187

DSC02182

DSC02145

DSC_0958
Siis oli seal päris staadion. Päris staadioni kattega. Täpselt nende mõõtmetega, mis teemapargi sihtgrupile mõeldes peakski olema. Seal oli päris oja ja päris kivist sillad. Veel kord, seal ei olnud midagi, mis oli nagu päris, vaid kõik oligi päris. Võib ju nina krimpsutada selle 17 eurose pääsme üle, kuid kui tahta nii autentset Lottemaad, siis minu jaoks see hind õigustab ennast. Nagunii on see ju koht, kus tõenäoliselt käiakse maksimaalselt paar korda aastas. Pigem isegi korra aastas.

Kuid rääkides ehitistest, siis parim osa oli seal linnaväljak, mida ümbritsesid ärid- kohvikud, teater, jäätiseputkad jne. See nägi välja just nagu mõnest vesternist välja lõigatud. Pole ehk väga minulik rääkida millestki nii positiivses võtmes ja ülivõrdes, kuid mul tõepoolest on vaid kiidusõnad ja ma pole ammu millestki nii vaimustuses olnud. Ma pole selle kiitmise eest sentigi saanud ja kiidan puhtalt omal initsiatiivil :). Eriti pidades silmas, et see teemapark on siiski mõeldud lastele. Ma tundsingi ennast nagu suur laps. Väga suur laps.
DSC02185

DSC02157

DSC02206
Lisaväärtuse sai kogu see maa ka selle äpi näol, sest üks asi on see, mis sa näed Lottemaal oma silmadega, kuid äpis on erinevad ülesanded, mida sa kogu Lottemaa raames lahendada saad. Seal on erinevaid vihjeid, et leida erinevaid aardeid, mida sa näed enda telefoni ekraanil. Selline ülesannete lahendamine on mõeldud veits vanematele lastele, aga juba umbes kuue-aastased saavad seal sellega hakkama küll.

Kuid parim osa Lottemaast on siiski need tegelased seal. Nad olid täiesti ebaeestlaslikult enda karakterites sees. Erilise tänu ja tunnustuse saaks minu poolt Jänes Adalbert, kes oli nii uskumatult pühendunud enda rolli. Kõik, mis ta rääkis ja tegi, oli nii naljakas ning kõik lapsed kõkutasid kaasa. Ma toon jänese välja lihtsalt sellepärast, et ta on meeldejääv, mis ei tähenda, et teised ei olnud – kõik olid omas rollis suurepärased ja aitäh selle eest! Mulle, rikutud mõtlemisega mehele, tuli esimene mõte pähe, et jänes on gei, kuid kui ma vaatasin, kuidas lapsed teda ammulisui eemalt vaatasid, siis ma sain aru, et ta oli täpselt nii teatraalne ja lõbus nagu üks teemapargi jänes olema peabki.

Ka teised karakterid olid nii soojad ja avatud. See oli minu jaoks justkui parim teeninduskogemus, mis ma Eestis saanud olen, sest nad ei teinud ainult šõud, vaid nad olid väga rollis sees igas mõttes ja uskumatult suhtlemisaldis. Nägin, kuidas see sama jänes paaril korral ise laste poole pöördus, kes olid nukrad või eemalolevad ja nad kohe uuesti enda sädemega süütas.

Söökidest rääkides, siis ma kuulsin siit-sealt, et olla hästi kallid. Ma ei ole rikas. Ligilähedalegi mitte. Ma ei ole vaene ka, ma olen selline keskmine, enam-vähem mõistlikult toimetulev pereisa, kes mõtleb küll tihti rahale, kuidas seda endale rohkem ligi meelitada. Siinkohal kõik võrkturundajad, kel silmad peas särama lõid, siis ei, see ei ole minu jaoks. Õigemini võib olla on, kuid ma pole veel näinud toodet, mille headusesse ma 150%ga usuks. Isegi Tupperwaresse mitte. Tupperwarel on väga head tooted, aga ma ei ostaks sealt mitte midagi, sest ma ei ole nõus, et kauss on auto hinnaga. Samas on meil kodus väga palju Tupperwaret. Kõik Esileedi eestvedamisel. Mina keelan. Tema kuulab…. ja ostab ikka.

Kuid söökide juurde tagasi tulles, siis ma ei tunnetanud mitte millegi puhul, et see on kallis. Me võtsime seal salatit, pitsat ja lastele lastemenüüst, kuid arvestades portsude suurust, on need hinnad enam, kui mõistlikud. Siin kohal neile, kes kunagi sinna lähevad ja otsustavad kohvikus endale pitsa või Caesari salati endale tellida- need ei ole mõeldud ühele inimesele. Need portsud olid vähemasti sel päeval nii mehised, et pool tuli loomadele sööta. Kuid ka loomad ei söönud. Selgus, et need polnud päris loomad. Lotte ei olegi päris koer ja Adalbert pole päris jänes, aga seal olles sa unustad selle täiesti ära, sest nad on täielikult Lotte ja Adalbert. Ilma pausideta.

Lottemaa ideaalne klient on ehk tõesti kusagil 6-10 aastane laps, sest seal on veel väga palju asju, millest Noorsand aru ei saa. Kuid samas oli iga nurga peal asju, millest ta vaimustus. Nupud, mis tegid midagi, erinevad mängud. Erinevad masinad, mida sai vändaga käima panna. Rääkimata miljonist kohast, kus sai turnida. Seepärast ei jõua ma ära oodata, et me saaks sinna juba uuesti minna ja loodetavasti juba koos Esileedi ning kaksikutega. Enne peame neile kaelarihmad või elektrikarjused muretsema, sest Vennas on kõige uudishimulikum laps ja ma olen juba mures, kui mitu korda meil õnnestub ta seal ära kaotada, sest ta ronib absoluutselt kõikjale.
DSC02164

DSC02159
DSC02189

Tema jaoks oli huvitav isegi etendus seal, mis oli mõeldud tunduvalt vanematele lastele. See sattus küll ajale, kui algas tema tavapärase päeva uneaeg, aga ta pidas vapralt vastu ja korra isegi plaksutas. Mitte õige koha peal küll. Siis kui kõik teised olid lõpetanud. Ta vist ei saanud aru, miks see aplaus läbi sai. Aga etendus oli naljakas ka mulle. Eriti see, kuidas köha ja nohu üritasid publikust lapsi kommiga kaasa meelitada.
DSC02170

DSC02167
Noorsand räägib nüüd ka nädal hiljem enda kogemusest seal. Muide Lottemaal on selline masin, kuhu saab enda luti ära panna ja me püüdsime Noorsandiga seda ka. Seal tuli lutt lindile asetada ja siis ühte vänta vändata, et lutt siis lindi peal edasi liiguks, kuni alla kukub. Noorsand panigi enda luti sinna lindile ja hakkas väntama ning ma seletasin talle, et ta on nüüd suur poiss ja lutti pole tal tegelikult enam ammu juba vaja, et nüüd läheb lutt ära ja tagasi enam ei tule. Ühel hetkel jõudis talle see pärale ja hakkas kiiresti vänta teistpidi väntama ning sel päeval jäi lutt ära andmata. Kuid pühapäeva õhtul tuli suur lind, kes võttis ta luti kodust ära ja viis selle kaugele kaugele puu otsa. Vähemasti see on seletus, mis ta minult sai ja talle sobis see. Ehk siis juba üle kolme päeva lutita, mis tähendab seda, et tal võtab nüüd uinumine endise 10 minuti asemel umbes kolm tundi, kus ta räägib pikalt ja laialt Lottemaa rongist, mullidest, mida sai peaväljakul nupule vajutusega lasta, naljakast jänkust ja kõrgest tornist. Nii villand on. Armas ka, aga nii villand.

Umbes kella kolmeks olime valmis lahkuma, sest mitte ainult Noorsand, vaid ka kõik teised lapsed olid silmnähtavalt energiast tühjaks jooksnud. Jäätis küll andis hetkeks väikese tõuke, kuid peagi oli neil taas kumm töss. Jõudsime veel Interneti avastamise torni ronida, kus ma sain uuesti lihtsalt veenduda, et kõrgused pole ikka minu jaoks. See oli meie viimane peatus, kuni rong meid taas parklasse tagasi viis.DSC02171
DSC02193
Noorsand istus autosse, pani luti suhu, pani hetkeks silmad kinni ja kui ta need lahti tegi, olimegi kodus. Tore päev oli. Tänud Teliale ja Lottemaale, kes meid sinna saatsid, sest mina oleksin veel ehk mitu aastat põdenud, et äkki on liiga vara ja polekski ehk läinud. 2,5 aastasele on seal tegevust enam, kui küll ja selles äpis on ka päevakava, et oskab enda päeva sättida, et võimalikult paljust osa saaks.

Kahju, et Esileedi tulla ei saanud, kuid me tegime blogi FB lehele mitu live lülitust, kus ta sai kaksikutega näha meid ja mitusada inimest veel (tänaseks mitu tuhat). Enam ei pea mulle seda piltetit välja tegema (Noorsand oli nagunii tasuta, sest alla kolme aasta vana), sest mina olen müüdud. Tuleme järgmisel aastal jälle, kuid siis kogu jõuga. Muidugi ei lükka ma kutset tagasi, kui meid taas kutsutakse :).

Võiksime üldse lugejatega mingi ühise väljasõidu sinna planeerida. Saaksime omavahel paremini tuttavaks ja siis mõne Pärnu lugeja aias grilli teha. Kuule, super plaan ju. Aiaga pärnakas, anna endast märku :D. Aga sinna veel aega.

Panin kokku lühikese video ka meie päevast. Kõike loomulikult kaamera peale ei jäänud, sest ma unustasin kogu aeg kaamera käima panna. Pean seda vlogimise asja ikka veel harjutama. Vaata HD vormingus, et pilt ilusam oleks.

Lisan siia veel korra lingi äpist, mis võiks olla igal Lottemaa külastajal. Selle saab enda telefoni tõmmata SIIN(LINK)

OK. Sorry, et nii pikk postitus, a ma tahtsin selle endast välja saada, sest neid emotsioone oli nii palju. Kui sa jõudsid lõpuni ning paljuks ei pea, siis jaga enda Lottemaa kogemust ka – miks sina seda kohta teistele soovitaks või ei soovitaks ja kui sa ei ole käinud, siis äkki oled käinud mõnes teises teemapargis, mida julged soovitada.

Tsau!

Ma teen täna reklaami millelegi, mis on mulle eriti südamelähedane. Mul on enam vähem viisakad hambad. Esileedil ka. Ma olen üldse hammastefriik ja minu jaoks on oluline, et hammaste eest kantakse hoolt. Samas ma olen suur hambaarstifoobik, aga sellegi poolest käin ma seal regulaarselt kontrollis- iga 20 aasta tagant. Hambad on üks esimesi asju, mis ma teise inimese juures märkan. Siis tuleb tagumik, siis kuidas inimene lõhnab ja siis vaatan uuesti hambaid.

Õigemini seda ma tegin enne Esileedit ja nüüd siivsa abielumehena hindan ma ainult sisemisi väärtusi… ja tagumikke. Ok. Ma ei tohi liiga palju lõõpimist sisse panna, muidu kaob fookus ära.

DSC09127
Räägin täna hoopis hambapesust. Noorsandiga on olnud see väga keeruline. Ta on olnud suhteliselt resoluutne keelduja ja me oleme olnud hädas ta hammaste harjamisega. Ta küll võttis vastu hambaharja, kuid poetas selle esimesel võimalusel ära ja tee või.. tina (mingi ütlus oli, et tee või .. aga ma ei mäleta, mida…). Oli tina? Vahet ei ole. Point on selles, et me olime väga hädas tema hambapesuga.

Ja siis tuli taeva kingitus, nimelt meie lähedaste sõprade sõbrad olid otsustanud maale tuua sellist brändi nagu Jack & Jill ja me saime nendega kokkuleppele, et me saame nende tooteid proovida, et äkki läheb asi kuidagi paremaks. Mulle lihtsalt meeldis ka kogu see mentaliteet Jack & Jilli taga (ma kasutan edaspidi lühendit J&J), et kõik on võimalikult maalähedane ja mahe.

Saimegi kaubale ning saime proovimiseks maasika, mustika ja banaanimaitselise hambapasta. Paar hambaharja ja topsi, mida suu loputamiseks kasutada. Tops läks käiku enne, kui hambaharjad, sest seal peal oli dinosauruse pilt, mis oli sarnane Peppas figureeriva mänguasjaga. Igal juhul lõid Noorsandil silmad särama- DINOSAUR!
DSC09141
Ka hambaharjal on pilt, mida Noorsand iga kord enne pesu uurib. Seega lisaks headele materjalile, on ka disainer head tööd teinud ja lapse pähe näinud.

Täna, umbes peale kaht kuud toodete kasutamist, võin kerge südamega öelda, et need olid nö elupäästjad, sest Noorsand peseb ise hambaid, mis näeb küll välja rohkem nagu hambapasta lutsutamine hambaharjalt, kuid siis laseb ka ilma probleemideta mul ja Esileedil enda hambad üle harjata. Väga rahul, sest eks praegu ju käibki harjumuste loomine ja hambapesu, mis on nii paljudele lastele ebameeldivaks kohustuseks, võiks olla meeldiv võimalus ennast hommikuti ja õhtuti värskendada.

Kaksikuid kraanikausis pestes, ulatuvad nende jäsemed absoluutselt kõigeni, mis on viie meetri raadiuses, seepärast on nad tihti pihta pannud ka kõik minu kasutatavad hambapastad, mida ma mööda mänguasjakaste ja diivanialuseidpidi taga otsima pean. Eks ma olen siis ka neid J&J hambapastasid kasutanud ja… siinkohal mu kiidusõnad lõpevad.
DSC09169
Ei, need ei asenda täiskasvanute hambapastasid, sest ma hiljuti lugesin üht põnevat raamatut, kuidas ameeriklasi hambaid pesema pandi, sest eelmise sajandi esimeses pooles oli neil kohutav hambahügieen, kuna keegi ei pesnud hambaid. Mis nad siis tegema hakkasid, oli see, et hakati lisama pastadesse ühte ainet, mis suu õhetama pani ja tänaseks ongi inimesed uskuma jäänud, et kui suu peale pesu õhetab, et siis on see puhas. Tegelikult pole sel puhtusega miskit pistmist, kuid ka mina ajan seda õhetavat värsket tunnet taga, kui hambaid pesen.

Seda need J&J pastad ei tee, sest seda ainet pole sinna lisatud. Sinna pole isegi värvainet lisatud ja pastad on läbipaistvad, seega just see, mida oma lastel kasutada sooviksin.

Igal juhul me Esileediga väga tänulikud, et nad seda maale toovad ja väga loodame, et see asi võtab neil hoogu, sest see Eestis olemas vaid paar kuud ja me väga loodame, et nad jäävad turule pikalt. Kuid nad said endale meie näol lojaalsed kliendid ning ma loodan, et kui keegi teist peab võitlust, et lapse hambad puhtad oleks, siis saate isegi selle lahendatud. Meie saime. Lasime paar päeva tal nende pastadega tutvust teha, ehk siis lutsutas niisama pastat harja küljest esimestel päevadel ja kui küsis juurde, siis andsime juurde. Paar nädalat hiljem hakkasime vaikselt tal ise harjama, mille vastu ta võitles ja paari päevaga kadus ka võitlus, pluss hakkas ta ise lutsutamise asemel harja suus ringi liigutama. Kuid see liigutus pole päris piisav ja me harjame igaks juhuks üle ka. Usun, et oluline lihtsalt tunnetada, millal on tark järgi anda. See ei tohiks sunniga vastumeelseks muutuda. Kuula last ja kogu harjamise aja räägi, mida sa teed, miks sa seda teed. Mina laulan isegi talle harjamise ajal “eest hambad puhtaks, tagant hambad puhtaks, ülalt hambad puhtaks ja keelekene ka” (itsy bitsy spider viisiga 🙂 )

Me ei ole reklaami eest raha saanud, kuid proovipaki saime sellegi poolest tasuta. Teise paki, mis me sõpradele lapse sünnipäevaks kinkisime, ostsime ise ja ka neil lahenes hambapesu mure ja laps seisab ise õhtuti vannitoas, hambahari käes ja karjub üle elamise “HAMPAAD!”.

DSC09140

Esileedi jaoks oli oluline, et kõik osad alates pakendist, kuni joogitopsini, on biolagunevad. Ainuke, mis ei ole, olid hambaharja harjased, mis tuleks enne komposti viskamist ära murda. Ma ei tea, miks ta selle üles nii rõõmus oli. Ta ongi veits imelik. Aga J&J kohta saate infot SIIT(LINK) ja tellimiskeskus on SIIN(LINK).

Kiidame. Hea leid. Vot. Tsau.