Kategooria

muud jutud

Te ei kujuta ette, mitu korda ma olen ette võtnud, et nüüd kirjutan, aga siis läheb põrgu lahti. Küll ärkab Noorsand, siis Piiga ja siis jälle Noorsand ja siis kui maja täitub vaikusega, on juba nii paju aega mööda läinud, et ma ei jõua teha muud, kui magama jääda. Olen kindel, et ka täna ei lasta mul lõpuni kirjutada. Noorsandil vist jälle hambad tulemas, need kõige tagumised ning ta armastab öösiti ärkvel püsida ja inimestega (minuga) suhelda. Tavaliselt püüan kirjutada teises toas, kuid siis ärkab Noorsand iga paarikümne minuti tagant. Täna kirjutan tema kõrval asetsevas voodis. Äkki mu hingamine hoiab ta rahulikult magavana.

Seega, ma küll aina üritan siin esmaspäeviti regulaarsust säilitada, aga tõenäoliselt ei saa siin mingit regularsust olema. Ma olen mõelnud,et kui kirjutada ei jõua, siis ma võiks ju video päevikut pidada, kuid ma vist ei ole veel piisavat paksu nahka endale kasvatanud ja ma tean, et lugejad on päriselt mures ja tahavad head, aga ka need heatahtlikud märkused on häirivad. Miks teil telekas nii tihti käib? Miks Noorsand veel vahepeal lutiga on? Miks te Noorsandi veel potitama ei ole õpetanud? Kõik on ok küsimused, kuid ma ei viitsi neile vastata iga paari päeva tagant ja ma ei taha ka vastamata jätta, sest ma mõistan, kui teid siiralt huvitavad vastused. Seega ma meie tegemistest vlogi pidada hetkel ei plaani. Võib olla kunagi kusagil väljasõidul.

Ma ei jaga teiega vahel kõige armsamaid ja vahetumaid pilte, kui Noorsand on just ärganud ja lutt suus, kui taustal telekas käib, või Noorsandi mähe paistab, lihtsalt sellepärast, et ma ei viitsi aru anda. Aga äkki ma vastakski siin paarile KKK-le.

Miks meil piltidel telekas tihtipeale käib? Sest kui me oleme elutoas, siis meil käib tihti telekas. Mängutoas meil telekat pole ja tavaliselt fotokat ka mitte. Töötav telekas on sellepärast piltidel, et seal toas ma hoian ka fotokat.

Miks Noorsand ikka veel lutiga on? Väga keeruline on teda lutist võõrutada, kui kõrval kaksikutel lutid ees. Noorsand on ka avastanud, et need käivad kaksikute suust ka väga kergelt välja, et endale suhu panna. Tal on alati küll justkui piinlik, kui ma osutan, et tal tita lutt suus, kuid ta ainult punastab ja põgeneb sellega mööda elamist. Meil siiski lutivõõrutus plaanis järgmisel nädalal, kuna see nädal on töönädal.Näis, kas ja kuidas õnnestub. Hea on see, et juba praegu on ta 90% ärkvelolekuajast lutita ning talle ei meenugi see. Meenub siis kui uni on, või kurb on olla. Siis ta käib õnnetult mööda tuba ja justkui hõigub lutti “tutii, tutii”.

Miks Noorsand potil ei käi? Hea küsimus. Kleepisime isegi ta poti väliskülje auto kleepekaid täis, et seal põnevam istuda oleks, aga võta näpust, mitte mingit huvi seal istuda pole. Tegeleme vaikselt ka sellega

Miks te Noorsandi lasteaeda ei pane? Näeme lasteaialapsi, kes on kodus haiged sama tihti kui nad on tervelt lasteaias. Ei soovi, et Noorsand haiguseid koju tooks, sest meil on kodus kaks imikut, kel juba ka väike nohu suureks probleemiks, sest kuidas sa kinnise ninaga hingad, kui tiss suus on. Teiseks arvan, et kahe aastasele on lasteaed natuke liiga vara ja seda kinnitavad ka kõik mu tuttavad lasteaia kasvatajad. Ootame, kuni poiss kolmeseks saab.

Miks Noorsandil pidevalt sall kaelas on? Lisaks sellele, et ta näeb väga stiilne välja, on sel praktiline funktsioon, kuna tal on veel tagumised hambad tulemas, siis ta on päris suure süljeeritusega ja lihtsam on vahetada salli, kui lasta tal pidevalt märja kaelusega ringi lipata.

Kuidas kaalu asjaga läheb? Tänan küsimast. Nii nagu minu puhul vist normiks saanud, siis tõusude ja mõõnadega. Praegu olen jälle tõusul ja püüan sellest blogida selle nädala jooksul.

Kuid aitäh, et olete mõistvad ja ma tean, et teie küsimuste taga ei ole midagi muud, kui head kavatsused ning aitäh, et te olemas olete.

Tohoh, ma saingi 554 sõna trükitud nii, et keegi üles ei ärka. Oot teen pildi ka enda kontorist. Vabandan ette ka vigade pärast, sest ma kirjutan pimeduses tahvliga ja kasutan klaviatuuri, mis minu tömpide sõrmede jaoks ilmselgelt liiga väike on.

Aga ok, tsau. Küsige ikka, kui teid midagi huvitab ja ärge saage pahaseks, kui te küsite ühe neist küsimustest ja ma suunan teid sellele postitusele. Välja arvatud kaaluküsimus. See justkui ei sobigi siia postitusse, sest see küsimus on hea küsimus, see hoiab mind tegusana. Panin siia lihtsalt kirja sellepärast, et püüan sellest kirjutada nädala jooksul ja nüüd on märge maas. Kaaaluteemaga olge nii tüütud kui soovite, mina ainult tänan 🙂

DSC_0003

AuditooriumNo, tsau!

Kevad. Kool. Lõputööd. Ja palju muud. Tegemist on juba neljanda baka-, magistri-, lõputööd kirjutava inimesega sel kevadel, kes minu poole pöördus. Kuulsuste värk, tead. Nali. Ma ei ole kuulus. Ma võin kihla vedada, et meie pisikeses külas, kus ma elan, ei saa me paarikümne majapidamise peale viite maja ka, kus teataks mu nime. Teatakse, et see on see paks mees sealt majast ja see on ka kõik.

Aga mul pole raske aidata inimesi. Eriti, kui mult palutakse teha midagi lihtsat. Ja see siin on kerge. Nimelt teeb üks tudeng enda töö jaoks uuringut meeste seas, et kas sellisel asjal nagu meeste tugikeskus oleks mõtet näiteks veebis või füüsilise kohana, kuhu mehed saaksid toe jaoks pöörduda. Selleks ta tegi küsimustiku ja ma katsun siis siin sellele vastata.

– Kust (baarist, internetist, saunast jms) leiad enamasti abi, kui suhtes esinevad probleemid? Nimeta minimaalselt 3 kohta.

Pff. Esimene küsimus ja ma olen juba ummikus. Kolm kohta. Ma pole kogu oma suhte jooksul otsinud meie suhetele mitte ühtegi vastust. On ka meil tülisid ja arusaamatusi, tüdimust ja talumatust viibida samas toas, kuid ma ei ole kunagi selle pealegi tulnud, et võiks kusagile pöörduda. Me oleme alati lasknud tunnetel natuke jahtuda ja arutleme erimeelsused alati hiljem läbi. Meie suhte eesmärk ei olegi, et me mõtleksime sama moodi. Me oleme siiski kaks täiesti erinevat inimest ja oma mõttemaailmaga. Näiteks mind ei häiri teist rassi inimesed ega homod.

Kui mul esinevad suhtes probleemid, siis ma pöördun Esileedi poole ja kui mina olen talle liiga teinud, siis ma vabandan, kui tema mulle, siis ma vabandan ning me lepime ära.

– Kui suhtes esineb probleeme, siis kelle poole Sa pöörduksid? a) perekond b) sõbrad/tuttavad c) anonüümselt internetikeskkonnas d) professionaalne nõustaja e) raamatud/ajakirjad f) muu, lisa võimalused kommentaar

oot, see vist kordab esimest küsmust. Äkki see ongi jätk esimesele. Aga none of the above.

– Kas oled suhte nimel nõus suuremate erimeelsuste korral pingutama?

Loomulikult. Ma ei usu, et siia vastaks ükski inimene, et ei oleks. Kui vastaks, siis on ta teisest inimesest juba lihtsalt liiga tüdinenud ja nad ei peakski koos olema, või nad peaksid minema teraapiasse. Kuna meie räägime alati kõik probleemid lahti, siis me ei lasegi probleemidel suureks minna.

– Kas suhtes esinevate probleemide korral soovid: a) hoida probleemi endas b) rääkida kaaslasega probleemist c) lõpetada suhe

Oleneb probleemist. Peamiselt me ikka räägime. See aitab. Tülitseme ka. Praegu on päris tülisid vähem, sest Esileedi solvub tihti ja me ei jõuagi tülini, sest enne kui me pärale jõuame, keeldub ta juba minuga rääkimast. Kuna ta on ilmselges unepuuduses, siis ta tõlgendab kõiki mu nalju (mis on tihti suht teravad), kui rünnakut enda vastu ja enne kui ma arugi saada jõuan, on ta alahuul värisemas ja silmad märjad. Siis on mul umbes viie sekundiline armuaeg, kus ma pean kiiresti talle selgeks tegema, et ma tegin nalja. Vahel õnnestub.

– Kas Eesti mehed vajavad tugivõrgustikku?

Võib olla. Ma ei tea. Ma arvan, et on kindlasti inimesi, kes vajavad. Eriti need, kes ei suuda oma partnerile avaneda. Samas kui nad ei avane, ei saa ka keegi teine neid aidata. Minu tööks on aidata suitsetajaid lõksust välja, kuid enne kui ma aidata saan, tuleb tunnistada, et ollakse lõksus, sest kui probleemi pole, ei ole ka midagi lahendada. Pigem oleks külmadele introvertsetele eestlastele tarvis teha koolitus, kuidas enda meeli avada.

– Kas Eesti mehed vajavad nõustamiskeskust (asutus / veebipõhine)? Palun lisa võimalusel kommentaar.

Ma eelmise punkti juures, vist vastasin sellele. Ma ei oska midagi lisada. Ma arvan, et see kahju ei teeks ja enne kui sellist asja ei ole, ei tea me ka selle vajadust. Mehed tavaliselt ei tunnista, et nad millegagi hakkama ei saa ja paljud tõesti pigem lõpetavad suhte, kui räägivad probleemist. Kuid nende puhul ei tea ma ka, kas neid aidata saab.

Kõik vist. Ah jaa. Ma tean, et Esileedi on tõenäoliselt juba selle postituse pooleli jätnud ja on mu kõrva juures tänitamas, sest ma jätsin mulje justkui ta oleks rassist ja homofoob. Mina pole seda öelnud :D. See oli nali kallis, lihtsalt sinu ärritamiseks. Anna andeks. (näe, suhtleme.. vabandasin ja värki).

DSC_1704Mind inspireeris seda postitust tegema üks kommentaar tänasele Henry blogipostitusele LINK. Tegime ülevaate Medela piimapudelist ja Calma seadmest. Mille peale tuli üks kommentaar, et nii kahju, et selline postitus tehti:

“Väga kahju, et selline postitus siin on. Ka parim lutipudel võib võõrutada lapse rinnast, sest rinnapiima suhtes kehtib nõudmise-pakkumise tasakaal. Kui laps sööb kõhu täis lutipudelist, siis selle võrra vähem stimuleerib ta ema rinda ning rinnapiima hulk väheneb. Mul on hea meel, et kaksikuid on õnnestunud toita peamiselt rinnast (kuna neid on kaks, siis rinnapiima taastootmine on paremini tagatud) ning harv (ükskõik millise) lutipudeli kasutus ei avalda enamasti imetamisele mõju. Antud postitus aga teenib reklaami eesmärke, mitte ei ole emade ja laste huvides. Eesti reklaamiseadus on selles osas tagasihoidlik, keelustades ainult imiku piimasegu reklaami. Laste õiguste kaitseks on loodud rahvusvaheline koodeks, mida toetavad WHA otsused ja ülevaadet saab näiteks siit: http://ibfan.org/code-monitoring , ning see hõlmab ka pudeleid ja lutte, samuti kehtestab tingimused, mida eetilise turunduse juures järgima peab (kaasa arvatud hoiatus, et laps võib loobuda rinnast). Tervitustega, Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühing.”

Olen ise tulihingeline rinnapiimapooldaja ja varasemalt olin ka täielik RPA/pudeli vastane ja seega puudutas see kommentaar mind väga ja tunnen, et tahan oma arvamusest pikemalt kirjutada.

Olen 100% nõus, et imikule on parim toit rinnapiim ja veelgi parem, kui laps imeb seda ema rinnast. Olen nõus, et ka parim lutipudel võib viia beebi rinnast võõrdumisele. Olen nõus, et ema peaks andma endast parima, et oma lapsele rinnapiima pakkuda. Millega ma aga nõus pole, on see, et Eestis on minu arvates kogu vastutus jäetud ema kanda. Mida ma sellega mõtlen – selgitan edaspidi lähemalt. Lisaks – üks asi on ilus teooria, teine on tegelik elu. Elu on pannud mind nägema, et kõik ei ole must ja valge – on olukordi/hetki, kus ema ei saa oma lapsele rinda anda. Ja sellisel juhul oleks mõistlik see, et ema oleks informeeritud erinevatest abivahenditest, millega oleks lapse rinnast võõrdumise risk võimalikult väike.

Aga kõigepealt natuke minu taustast – olen õppinud Tartu Ülikoolis proviisoriks. Olen 3 lapse ema. Kõik, kes mind lähemalt tunnevad, teavad, et olen lapsest saati olnud suur meditsiinihuviline ja et minu eriliseks huviks on sünnitamine, rasedus ja kõik sellesse puutuv. Seega olen end aegade jooksul võimalikult palju kurssi viinud ja seda sealhulgas ka imetamise kohta. Seega päris kuu pealt kukkunud ma selles teemas ei ole.

Oma esimest last oodates ja ka tema sünni järgselt uurisin imetamise kohta väga palju – käisin imetamise loengul perekoolis, lugesin arvukalt artikleid imetamise kohta, vaatasin videosid, rääkisin emadega, kohtusin imetamisnõustajaga jne. Ja jumal tänatud, et ma seda tegin, sest tundsin oma lapse sünni järgselt, et mina olen suht ainuke, kes tahab, et ta saaks rinnapiima ja seda veel minu rinnast. Pidin võitlema arstide, õdede ja ka mõnede ämmaemandatega selle nimel, et minu laps saaks selgeks rinnast imemise ja seega ka rinnapiima. Ja kahjuks ei ole minu kogemus ainuke – olen aru saanud, et paljud emad on tundnud ja kogenud seda sama mis mina.

Mis siis täpsemalt juhtus – juba sünnitusmajas hakati mulle tugevalt survet avaldama, et annaksin oma lapsele imiku piimasegu (nn rinnapiimaasendajat e RPA) ja seda lutipudelist. Nägin suurt vaeva imetamise, pumpamise ja väljapumbatud piima söötmisega lapsele. Mingit tuge ma selles osas personalilt ei saanud. Kui ütlesin, et lapse imemisvõte väga kehv ja et ei taha lutipudelit talle anda, vaid soovin selleks süstalt, siis sõna otseses mõttes pööritati silmi ja sooviti irooniliselt edu. Keegi ei juhendanud ega aidanud mind süstlaga söötmisel. Sain oma äsja emaks saanud õelt nõu (mille talle oli andnud üks endine ämmaemand), et tuleb väikse sõrm lapsele suhu pista ja siis selle kõrvalt vaikselt süstlaga piima suhu lasta. Laps sõi nii edukalt ja samas saime paralleelselt muudkui õppida imemist. Ainuke asi, mida sünnitusmajas olevad ämmaemandad tegid, oli see, et nad tulid vaatasid, ütlesid, et imemisvõte täiesti ok ja kõik. Aga miks mu laps siis ikkagi ei söö, miks ma pean nii tohutut vaeva nägema. Ainult survestati RPA-d andma ja et mis ma selle süstlaga jaman. Kuna meie poeg sattus kollasuses tõttu intensiivi lampide alla, siis anti seal lapsele lutti (ilma minul küsimata). Selle peale ma reageerisin ja keelasin kategooriliselt lapsele vähemalt lutipudelit anda. Mida see kõik tegi – see tekitas suurt segadust minu peas ja samas täielikku masendust. Olles väsinud ja emotsionaalne sünnitusest ja esmakordselt emaks saamisest, tundsin, et olen täiesti üksi ja mind ei toetata. Et kuigi osakonnas olid seintel tekstid rinnapiimaga toitmisest ja et lutti ega lutipudelit ei tohiks lapsele anda (vähemalt mitte enne, kui laps on imemisvõtte selgeks saanud), siis nähti suurt vaeva, et ma just annaks oma lapsele RPA-d. Tundsin, et olen emana juba läbi kukkunud. Imetamisnõustajat mulle ei soovitatud. Ajasin ise kontaktid välja ja sain ühe imetamisnõustajaga kokku, kes julgustas mind last ikka muudkui toitma ja pudelit mitte kasutama.

Siis sattusime lastehaiglasse vastsündinute osakonda – seal oli vähemalt see super, et esimese inimesena tuli meid vaatama imetamisnõustaja, kes tõesti pühendus meile ja tema abiga saime lõpuks ka lapse ilusti imema ja rinnale. Arvan, et ilma temata oleksin arstide survele alla andnud ja mu laps polekski rinnast söömist selgeks õppinud.

Samasugune surve oma last RPA-ga toita jätkus perearsti juures. Kui laps polnud iga kuu vähemalt 600g juurde võtnud, oli kohe jama lahti ja et ikka võiks RPA peale mõelda ja ka lisatoidu jutt tuli väga vara (peale 4. elukuud), kuigi ei saa mina aru, kuidas peaks arsti arvates väikese koguse köögiviljapüree söömine tõstma lapse kaalu. Ei mingit juttu sellest, et oleme mures lapse kaaluiibe pärast, et kas te imetamisnõustaja juurde ei tahaks minna. Õnneks olin mina ennast nii korralikult kurssi viinud, et ma jätkasin oma lapse imetamist ja ei andnud arstide survele järgi, sest olin oma teadmistes kindel. Aga kui paljud emad seda ei ole. Usun, et enamus inimesi siiski usaldab arste/õdesid/ämmaemandaid – et nemad on ju targad ja teavad, sest töötavad igapäevaselt imikutega. Ja kui arst survestab ema last RPA-ga toitma, sest nii on lapsele parim ja paneb ema tundma, et vastasel juhul teeb ta oma lapsele korvamatut kahju, siis usun, et paljud emad nn murduvad, sest nad usaldavad enda arvates spetsialiste.

Kaksikuid oodates viisin end spetsiifilisemalt kurssi just kaksikute imetamisega. Võtsin juba sünnitusmajja kaasa imetamispadja, igaks juhuks kaasa kohe ka Medela pudelid ja Medela Calma lutid (olin selleks ajaks lõpuks nendest teadlikuks saanud  ). Ei tundnud keegi (peale minu fantastilise ämmaemanda) erilist huvi, et kuidas kaksikud rinnal on, et kas ja kuidas saame imetatud. Kui küsisin imetamisnõustaja kohta (nüüd on TÜ Kliinikumis osakonnas kohe imetamisnõustaja olemas), siis öeldi, et nädalavahetusel teda osakonnas ei ole. Kuna meie saime pühapäeval juba koju, siis ma imetamisnõustajat ei näinudki. Ja eraldi imetamisnõustaja vastuvõtule minemine osutus liiga keeruliseks – ise väsinud sünnitusest/titadega tegelemisest, titadel polnud mingisugust graafikut, mille alusel panna kinni sobiv aeg jne. Seega pusisin ise. Olin stressis ja masenduses. Tundsin, et olen läbi kukkunud, et ei suuda mõlemale lapsele piisavalt piima toota, et miks küll mu armas tütreke rinnast üldse piima kätte ei saa, et miks olen öösel nii väsinud, et ei jaksa lihtsalt neid mõlemaid enda rinna otsas enam hoida. Pidin tegema endaga suurt tööd, et sellel kõigel minna lasta. Et tunda rahu, et peaasi, et minu lapsed on toidetud, hoitud, armastatud ja terved. Muu pole oluline. Kui on vaja pudelit anda, siis annan. Kui on vaja RPA-d anda siis annan. Sundisin ennast mõistma, et ka mina olen inimene, kellel on oma vajadused. Ma ei pea end oma laste nimel lõpmatuseni ohverdama ega pea end seejuures süüdi tundma. Usun, et lapsele on oluline, et ema oleks tema jaoks olemas ja oleks temaga õrn ning armastav ja et pigem olgu puhanud ja rõõmus ema (seejuures saagu laps mõnikord pudelist süüa), kui see, et ema on kurnatud ja masenduses, peaasi, et laps saaks ainult rinda.

Mis on minu pika jutu mõte – minu arvates on Eestis hetkel olukord natuke tasakaalust väljas. Hästi tore on see, et tehakse suurt tööd, et emad oleksid üha rohkem informeeritud rinnapiimaga toitmise kasulikkusest ja propageeritakse rinnaga toitmist. Aga millegi pärast ei ole paljud arstid/õed/ämmaemandad sellest teadlikud või ei toeta seda. Ja nii on tekkinud olukord, et emad on jäetud üksi vastutama – kui emal tekib imetamisega raskusi, siis soovitatakse (lausa survestatakse kasutama) väga kergekäeliselt RPA-d. Lutipudelite kohta mingit infot ei jagata. Imetamisnõustajate juurde ei suunata. Survestatakse varakult alustama lisatoiduga. Ei viitsita süveneda probleemi. Aetakse näpuga järge mingites tabelites, mis ütleb, kui palju laps peab juurde võtma. Ja samas, suhtutakse üldsuses vägagi kriitiliselt emadesse, kes oma lapsele RPA-d annavad, süvenemata põhjustesse, miks nii läks. Ja tekitatakse emades suuri süümepiinu, et ta ei andnud oma lapsele parimat. Tekitades tunde, et ollakse emana läbi kukkunud.

Minu mõte läbi minu ja teiste kogemuste on see, et ehk oleks aeg tõsiselt oma tähelepanu emadelt suunata hoopiski tervishoiutöötajatele, kes rasedate/vastsündinute/imikute emadega vahetult kokku puutuvad. Et spetsialistid, keda emad usaldavad, muudaksid oma suhtumist ja et tekiks ka reaalselt (mitte ainult teoorias) töötav mudel ja et Eesti emad tõesti tunneksid, et neid toetatakse ja mõistetakse selles osas.

Mis puutub veel tänasesse postitusse – Medela pudeli ja luti ülevaatesse ning kasutamisõpetusse – ma arvan, et sellist postitust oli vaja. Kurb on see, et hirmust midagi reklaamida/soodustada rinnast võõrdumist, jäetakse inimesed üldse ilma infota. Et pole eetiline lutipudelit reklaamida. Tegelik elu näitab, et lutipudeleid kasutatakse, seega minu arvates võiks siis lutipudeli valik olla väga teadlik ja tehtud adekvaatse info põhjal. Olin ise ülimalt tänulik, kui info Medela toodete kohta lõpuks leidsin ja seega tahtsime seda ka teiega jagada.

Mõned nädalad enne kaksikute sündi saatis Esileedi mind Tartu Ülikooli Kliinikumi apteeki (haigla apteek), et osta sealt mingid spets lutipudelid. Tartus on apteek iga nurga peal, miks ta saadab mind sellisesse veidrasse kohta enda varusid täiendama? Laisa inimesena on üks apteegi valiku kriteeriumitest see, et kui kaugele tuleb autost kõndida ja TÜ Kliinikumi apteeki tuleb jalutada ilmatuma pika maa. Kuid see olla Tartus koht, kus neid kindlalt saab. Esileedi on meil ju proviisor ja teab selliseid asju.

Kuid lutipudel on lutipudel. Isegi toidupoodides on lutipudelid olemas. Miks siis minna ei tea kuhu ostma ei tea mida? Teine imelik asi oli see, et kui poes maksavad lutipudelid ehk paar eurot, siis need pudelid maksid ka vaid mõne euro, aga need lutid, mis sinna otsa käivad, ligi 20 eurot. Miks? Ma ei ole küll kooner inimene, kuid ma ei ole ka absoluutselt pillaja. Kui mul on kõrvuti kaks ühesugust asja, siis ma ostan odavama.

Seekord ei antud mulle valikuõigust, sest Esileedi oli tunde eeltööd teinud ja jõudnud järeldusele, et need on parimad, mida me oma lastele pakkuda saame. Siinkohal ei ole vist tõesti paslik koonerdama hakata. Eks ma jään siis tõestust ootama, kui kaksikud sünnivad, et kui imepärased need pudelid oma luttidega on.

Tegemist oli Medela lutipudelitega ja Calma otsikuga, mille lutt oli disainitud matkimaks ema rinnast imemist, et laps ei võõrduks ema rinnast, kui ta vahepeal pudelist jooma/sööma peab. Kuna enamus lutipudelite lutte laseb piima läbi ilma erilist vaeva nägemata, siis rinnale tagasi pöördudes, ei soovi nad seal enam tööd teha ja ollaksegi probleemi käes. Teine pluss, miks valik just sellele tootele langes, oli see, et sarnaselt ema rinnaga, ei muutu luti suurus kogu imetamisaja vältel, ehk üks lutt algusest lõpuni.
DSC_1736
Ostsin tol päeval kaks lutti ja kaks pudelit, kui mul sähvatas apteegis idee, et mul on ju lisaks peatsetele kaksikutele ka blogi ning blogi on selline imeline asi, mis võimaldub vahel asju soodsamalt või suisa tasuta saada. Ma olen läinud seda teed, et hoian reklaami enda blogis miinimumi lähedal. Ma räägin ainult neist toodetest, mida me ise reaalselt kasutame ja mida me julgeme kerge südametunnistusega soovitada. Ja kuna me nagunii kasutame Calma lutte ja mis kuulu järgi pidid väga head olema, siis miks mitte nende esindajaga ühendust võtta ja rääkida võimalikust koostööst.

Kuna lisaks pudelitele esindab sama ettevõte ka üht teist toodet, mida me kasutame, siis ma pöördusingi nende poole ja uurisin nende huvi ja sain vastuseks, et miks ka mitte. Kuid nad ei olnud nõus meile soovitud tooteid postiga saatma, vaid tootejuht soovis ise personaalselt kohale tulla. Mulle ei meeldi eriti sellised formaalsused ja ma hakkasin mõtlema, et kuidas sellest kokkuleppest lahti öelda. Kuid Esileedile see idee ei meeldinud ja enne kui ma vastu jõudsin vaidlema hakata, oli tootejuht koridoris ning võttis saapaid jalast.

Ta soovis kohale tulla sellepärast, et tahtis meile teha eelnevalt ka põhjaliku koolituse nii nende lutipudelite teemal, kui ka selle teise toote teemal, millest ma räägin paari nädala pärast. Ta jagas nippe ja trikke, kuidas seda lutipudelit kõige efektiivsemalt kasutada ja mis tarbijad on tagasisidena soovitanud.

Aga ma ei ole kade ja jagan neid nippe teiega ka.

Lutipudel koosneb neljast osast, mille nimedest pole mul aimugi. Igal juhul on pudel ja sinna otsa käib lutt koos kahe plastmass jublakaga (professionaalne testija, eks.. jublakas..). Nende pesemine on väga lihtne, tuleb lutt pealt maha keerata ja osadeks võtta ning lihtsalt ära loputada. Esileedi küll steriliseerib neid iga päev. Liiga suur pingutus. Ma lasen veega üle ja natuke hõõrun kui vaja.

Alguses panin ma seda luti osa peale seda peale kiskudes, mis võttis ilmatuma aja. Tootejuht näitas, kuidas seda teha imelihtsalt ja mul ei jäänudki muud üle, kui nurgas häbeneda, et ma ise selle peale ei tulnud. Vaata videost.

Plastmass otsikul on sees ka üks õhuava ja nagu ma aru sain, siis kui see õhuauk jääb nina juurde, siis see minimaliseerib lapsele gaaside teket. Teisel, välimisel kettal, on aga üks väike sälk, kust voolab piim ning need kaks ava peaksid jääma vastakuti. Ah, keeruline seletada. Vaata parem videost, Esileedi seletab.

Me oleme nüüd kasutanud neid tänaseks neli kuud ja asi toimib. Vennas pudelist ei hooli, vaid sööb ainult ja ainult rinda. Küll, aga eelistab Piiga pudelit öösel ja päeval ema rinda. Ma mõtlen üldse, et kuidas tuleb keegi selle peale, et selline imeasi välja mõelda, et lutt, mis imiteerib ema rinnast söömist. Geniaalne.

Leppisime kokku, et ühe pudeli komplekti võib endale ka võita üks minu lugejatest, väärtusega mingi 25 eurot, pluss miinus mõni euro. See on ideaalne kingitus näiteks katsikuteks või kui sul on lapsi tulemas, siis soovitan soojalt endale soetada minimaalselt kaks komplekti, sest sa ei viitsi seda kogu aeg pesta. Ühe võid sa võita siitsamast.

Osta saab neid mingitest kindlatest apteekidest, kuid palju lihtsam on seda teha nende veebipoest mediq24.ee. Ma luban, et ei mina, ega Esileedi ei reklaami praegu ega kunagi hiljem midagi, millesse me ise ei usu. Kunagi aastaid tagasi ma kiitsin ühte kräppi asja ja siiamaani süümekad ja halb maitse suus. Ka ei saa me rahalist tasu, vaid saime soodustinigmustel tooteid, mida me niigi kasutame.

Kogu märtsikuu just meie lugejaid silmas pidades on Calma luttidel ja Medela lutipudelitel soodushind. Vaata siit (LINK). Neil on seal lisaks lutipudelitele veel igast beebikraami, soovitan pilgu peale visata, siis ei tee sa järgmine kord suuri silmi, kui keegi küsib, mis seal müüakse. Poe link on siin https://mediq24.ee

Kui sa oled nagu mina, siis sulle meeldib asju osta, kuid sa vihkad, kui sulle midagi müüakse. Loodan, et ma andsin sulle selle postitusega natuke rohkem informatsiooni, et kui lutipudeli ostmiseks läheb, siis sa tead, et mida Henry ostaks.
DSC_1717
Võitmiseks ei pea sa tegema mitte midagi muud, kui olema minu lehe laikija ja kommenteeri selle postituse alla Facebookis, kellele sa selle kingiksid või mis sa sellega peale hakkaksid. Sa ei pea midagi enda seinal jagama. Ma vihkan kampaaniaid, mis seda nõuavad. Ja pealegi ei taha ma siia lehele neid, kes tulevad siia asju võitma, vaid ma hea meelega loosin selle välja teie vahel, kes te võtate meie väikese pere elust osa. Kas aktiivselt kaasa rääkides, või häbelikult like nuppu vajutades.

Loosin selle välja kõigi vahel, kes jätavad enda kommentaari Facebooki. Tegelikult, kui sul pole Facebooki, võid siia samma ka kommentaari jätta ja osaled samuti loosimises. Viimane osalemise päev on 10.03 ja 11.03 loosime võitja, kes ühe komplekti endale saab.

NB! Antud postitus ei reklaami piimasegude andmist, sest lapsele ei ole paremat toitu, kui enda ema rinnapiim. Antud postitus tutvustab Calma otsikut ja Medela pudelit, mille kasutamise puhul on suurim tõenäosus, et laps ei loobu rinnast. Meie kasutame pudelit sellepärast, et anda lapsele ka eelpumbatud rinnapiima, kui selleks mingit vajadust on. Kuid lisan ka ämmaemandate ühingu lingi, mis soovitab pingutada viimse hetkeni, et esmane toitmisallikas oleks siiski ema rind ja toiduks rinnapiim. Oleme sellega igati nõus 🙂

Ma ikka hoian aeg-ajalt erinevatel blogijatel silma ikka peal, et kuidas neil läheb. Mitte paljudel, sest enamus neist mind ei kõneta ja on suunatud konkreetse grupi poole, kas selleks on meikijad, naised, sportlased. Kuid nii mõndagi blogi on aeg-ajalt täitsa põnev lugeda. Üks neist, kes oskab enda sõnu ritta seada nii, et ka lugejal põnev lugeda oleks, on Mallukas. Ma olen temaga väga tihti erimeelt, mis on ka eeldatavalt normaalne, sest me oleme kaks eri inimest. Tihti tunnen ka seda, et ta teeb end muu maailma ees väga haavatavaks, mida mina pea kunagi ei tee. Ma jätan ikka ja jälle selle huumorikihi enda ja lugeja vahele, et jääda turvalisse kaugusesse potentsiaalsete kurjade kavatsuste suhtes. Ja üldse on mul lugejatega vedanud. Ma saan küll delfis regulaarselt mõnitavaid ja alavääristavaid kommentaare, aga ma ei võta neid kuidagi südamesse, sest see on… delfi ja tema kõigest anonüümne kommentaator. Pealegi, kes tahaks ikka lugeda, et kellelgi läheb hästi- viimane aeg kehvasti öelda, et mind maa peale tagasi tuua. Aga FB lehe kaudu on see foon pea 100% toetav ja kaasamõtlev.

Mallu FB seina peal oli täna üks pikk küsimustik ja ma mõtlesin, et teen katset ja vastan ka samadele küsimustele ja need võivad olla täiesti igavad küsimused. Ma ei tea, ma ei lugenud neid, ega Mallu vastuseid läbi. Nüüd siis loen ja vastan.

1. Mida sa tegid aastal 2015, mida sa polnud varem teinud?
Vahetasin tüdrukul mähet. Ma ei olnud üldse varem alla 18 aastast naissoost inimest alasti näinud. See ka uus.
Ma sain kaksikute isaks. Seda polnud varem juhtunud.
Kolisin majja elama ja ma olen sünnist alates ainult korterites elanud ja olin ka veendunud korteriinimene. Never again tagasi korterisse.

2. Kas sa pidasid kinni oma uusaastalubadustest? Kas annad uusi lubadusi?
Ainuke lubadus, mida ma mäletan, mis ma eelmisel aastal andsin, oli see, et ma pean kolima majja (check!) ja Noorsand peab ka järgmiseks aastavahetuseks elus olema. Kahest kaks. Kindlasti andsin ma endale lubaduse, et kaotan kaalu, aga see aasta on olnud nii heitlik ja intensiivne, et ma olen tegelenud absoluutselt kõigega, peale iseenda. Ka see aasta tundub tulevat sarnane, kuid ma ei tohi ennast ära unustada.

3. Kas keegi su lähedastest sünnitas?
Jep. Esileedi. Ta sai kaks last. Mina ka. Rohkem nagu ei mäletagi, et keegi oleks lapsi saanud. Vabandan kõigi ees, kes hetkel ei meenu, ma olen 40 tunni jooksul 3 tundi maganud 🙂

4. Kas keegi su lähedastest suri?
Sel aastal oli kaks surma- minu isa ja Esileedi vanaema. Ma ei olnud kummagiga eriti lähedane, kuid surm on ikka alati kurb sündmus. Isa surm lihtsalt tekitas hästi palju küsimusi juurde, mitte ei lõpetanud ühtegi peatükki.

5. Mida sa sooviksid omada aastal 2016, mis puudus aastal 2015?
Me just seisime enda maja ees ja vaatasime igast ilmakaarest õhkulastavat saluuti, hoidsime käest ja otsustasime, et kui möödunud aasta oli laste tähe all, siis uus aasta saab olema võimaluste ja sissetulekute aasta.

6. Mis riike külastasid?
Põlvat. See vist ei käi riikide alla. Siis ei külastanudki sel aastal ühtegi. Mul olid Inglismaa piletid küll ostetud ja jäin ka nende eest makstud rahast ilma, kuid minna sel aastal ei õnnestunud. Erinevatel põhjustel.

7. Mis kuupäev aastast 2015 jääb igaveseks su mällu? Miks?
16.10.2015. Siis sündisid Vennas ja Piiga.

8. Mis on selle aasta suurim kordaminek?
Tööalaselt oli nii mitmeid edasiminekuid ja ma sain mitmeid lepinguid, mida ma oodatagi ei julgenud. Eraelualaselt on loomulikult kolm tervet last ja jätkuvalt toimiv abielu.

9. Mis oli su suurim läbikukkumine?
Mugavustsoonis passimine. Kui mul oleks mingi nupp, mis paneks mind tegutsema, oleksin ma elus palju kaugemale jõudnud. Kahjuks on minu aju nii ehitatud, et see hakkab tööle umbes kell 2 öösel. Siis tulevad paremad postitused, head artikliideed, head müügikirjad jne. Kuni selleni mu aju seisab ja tarbib ainult meelelahutust.

10. Kas sa olid haige või said mõne vigastuse?
Ma olen üldse väga harva haige. Sel aastal ma ei mäleta midagi erilist. Sellised ühe-kahepäevaseid kehvasid enesetundeid ehk on olnud, kuid ei miskit, mis meeles püsiks. Vigastustest, ptüi ptüi ptüi, olen suutnud hoiduda.

11. Möödunud aasta parim ost.
Uus auto, uus maja. Kirjutan siia otsa ka kohe kõige halvema ostu (ma ei tea, võib olla tuleb see küsimus siin hiljem), aga selleks on Sony Xperia Z3 compact. Nii palju on sellel telefonil, millega ma ülirahul olen. Sama palju on sel omadusi, mis on kohutavad.

12. Kelle käitumine teenib sult aplausi?
Kõik kaksikute vanemad. Kõik üksikvanemad. Minu kangelased. Ma olin üks päev kolme lapsega üksi kodus tunnikese. Ma olin kogu aeg pinges, et äkki keegi kolmest ärkab. Kõik kolm ärkasid. Kohutav.

13. Kelle käitumine ajab südame pahaks?
Mind häirivad inimesed, kes elavad ühiskonnas, aga keskenduvad ainult endale ning ümbritsev neid ei huvita. Ma olen küll kahe käega poolt iga inimese vabaduse eest, kuid tuleks ka meeles pidada, et iga vaba inimese vabadus lõpeb seal, kus algab teise inimese vabadus. Ela ja lase teistel elada.

14. Kuhu läks enamik su raha?
Mis raha? Kuid, kui me jätame kõrvale need suured ostud- auto ja maja, siis suurim kuluartikkel on ikka toit, kütus, maksud ja mähkmed.

15. Mis sind möödunud aastal tõeliselt elevusse ajas?
Mul on tunne, et ma pean igas vastuses vist kaksikutest rääkima. Vist see hetk, kui meile teatati, et me saame kaksikud. Elevus pole ehk õige sõna. Paanikasse oleks vist tabavam sõna.

16. Mis lugu jääb alatiseks aastat 2015 meenutama?

“Segased lood” Karl-Erik Taukari poolt. Ma ei tea. Mulle meeldis. Nüüd juba enam mitte nii väga, sest raadiojaamad on seda ikka aata jooksul korralikult kuritarvitanud.

17. Võrreldes eelmise aastaga, oled sa:
i. õnnelikum või kurvem? väsinum, kuid palju õnnelikum
ii. kõhnem või paksem? Paksem
iii. vaesem või rikkam? Rikkam

18. Mida sa soovid, et oleksid rohkem teinud?
Ennast distsiplineerinud ja seda igas mõttes. Ma ei suuda olla milleski järjepidev.

19. Mida sa soovid, et oleksid vähem teinud?
Arvutis olnud. See on ka üks minu eesmärke uuel aastal. Muutuda produktiivsemaks.

20. Kas sa armusid aastal 2015?
Armumine. See on vist miski, mida noored teevad :). Ma eeldan, et armumine on vaimustus mõnest teisest inimesest. Kui nii, siis mind vaimustavad inimesed tihti, mis ei tähenda, et ma tahaks neid kohe endale. Ma tahaks neid inimesi rohkem tundma õppida ja sooviks neid rohkem enda ellu. Aga ma jah ei räägi vist siinkohal armumisest, sest minu süda on niigi armastust täis enda naise ja laste vastu. Minu silmis on armastus tegusõna ja miski, mida ei tohi iseenesest mõistetavana võtta. See nõuab pidevat hoolt ja kahepoolset hoolimist.

21. Kui palju üheöösuhteid?
Pff.. häbematult vähe. Kui nüüd aus olla, siis mul pole kunagi olnud üheöösuhet. Minu jaoks on alati olnud see flirdiperiood, see suudlemise ja puudutuste ning “tahad aga hoiad end tagasi” periood olnud alati iga suhte kõige magusam osa.

22. Mis oli su lemmiksari või telesaade?
Sel aastal on mul sarjad ja saated jäänud tahaplaanile, kuid avastasin siiski enda jaoks Games of Thronesi ja Heeringas veenuse õlal. Mõlemad on suurepärased.

23. Kas sa vihkad kedagi täna, keda sa eelmisel aastal samal ajal ei vihanud?
Ma pole kunagi ühtegi inimest vihanud. See on ka vist rohkem hormoonidega kimpus olevate teismeliste teema. Või kui keegi teeb väga väga haiget. Pole enam teismeline ja keegi pole mulle ka väga haiget teinud.

24. Parim raamat, mida lugesid?
Ma olen sel aastal alustanud 19 raamatut ja olen lõpetanud vaid neli. Ma räägin, mul pole püsivust.

25. Mis oli su suurim muusikaline avastus?
Et ma ikka veel ei oska kitarri mängida, kuigi võiks.

26. Mida sa tahtsid ja said?
Enda elamise.

27. Mis oli selle aasta parim film?
Olen filmidest väga kaugele jäänud. Kõik kiidavad uut Bondi, mida ma veel näinud pole. Kui ära vaatan, siis vist see ma pakun.

28. Mida sa tegid oma sünnipäeval, kui vanaks said?
Sain 34 aastaseks ja ma ei mäleta absoluutselt, mis ma tegin. Ma pakun, et ma hoidsin Esileedi juuksed, kuni ta potti oksendas 🙂

29. Mis on see üks asi, mis oleks teinud aasta nii palju paremaks?
Paari milline lotovõit oleks marjaks ära kulunud. Ma seline veider- unistan lotovõidust, kuid lotot ei mängi.

30. Kuidas sa kirjeldaksid oma selle aasta moestiili?
Dressid. Kusjuures minu teooria on see, et me ei lähe paksuks, sest me sööme liiga palju, vaid sellepärast, et me kanname kummiga riideid ja kui sa ükskord teksad jalga tõmbad, on juba hilja.

31. Mis sind mõistuse juures hoidis?

Pean kiitma kindlasti seda blogi ja teid, kes te jätate enda kommentaare. Vahel ma eksin sinna ebakindluse rajale ja teie tõmbate enda teadmata mind ikka ja jälle tagasi

32. Milline kuulsus sel aastal kõige rohkem sulle meeldis?

Olavi Ruitlane. Ta jättis viis nädalat tagasi mu seminaril suitsetamise maha.

33. Milline poliitiline küsimus sinus enim tundeid tekitas?
Vist oli see aasta küll, kui teatati, et bensiini aktsiis hakkab nüüd kiiresti kasvama ja et seda oleks pidanud reffide programmist välja lugema. See ajas marru. Tõenäoliselt järgmistel valimistel pean ma oma hääle üle järgi mõtlema. Üldse häirib mind see, et ei saa hääletada inimese poolt, sest parlamenti pääsevad need, kelle erakond etteotsa pannud on. Ma ei taha nende poolt hääletada, vaid ma tahan enda inimese poolt.

34. Keda igatsesid?

Ei kedagi. Ma olen kõigiga kontaktis, kes mulle tähtsad on. Kuigi üks vanaklassivend on, kes mu elust kadunud on, kuid elu läheb edasi.

35. Kes oli parim uus tutvus?
Ma hindan kõik uusi tutvusi. Kõige rõõmsam olen selle üle, et saime endale sõpradeks need samad inimesed, kellelt me maja ostsime. Soojemaid ja heatahtlikumaid inimesi annab otsida.

36. Ütle meile üks elu õppetund, mida sulle 2015 õpetas.
Kanna kondoomi. Heh. Ma tegin nalja. Mulle mu lapsed meeldivad. Kuid ma pean ikka tõdema, et ma olen ka vist hullumeelne, sest ma ootan ikka paremaid tulemusi, muutmata midagi enda elus. See võiks olla see õppetund möödunud aastast. Tahad tulemusi- muutu.

Vahepeal on mul nii kahju, et ma meie elu pidevalt üles ei filmi, sest nii palju momente on, kus ma hiljem mõtlen, et kurat, oleks võinud ju filmida. Seda eriti lastega. Kuid ka Esileediga ja viimane olukord oligi just temaga.

Mulle kirjutas üks minu lugeja nimega Aleksandra ja ütles, et ta suudab meie perega nii hästi samastuda, kuna ka tema peres on hulganisti lapsi, kellest noorim on umbes kuu vanune. Ta on tegev ka ühes ettevõttes ja küsis, kas mul oleks midagi selle vastu, kui ta meile ühe üllatuse teeks. Ta ei maininud poole sõnagagi, et ta sooviks selle eest promo vastu ja kuigi ma tavaliselt ikka räägin, kui blogi meile mõne üllatuse toob, siis ma eelistan mõelda, et need asjad, mis meile saadetakse, on sellepärast, et meie perele rõõmu valmistada, mitte sellepärast, et kasutada blogi reklaamikanalina. Ja Aleksandra just sellise sooja tunde jättiski, et ta saadab meile kingituse, sest ta soovib seda teha.

Kui me selle paki mõned päevad hiljem pakiautomaadist välja otsisime, siis oligi see moment, kui ma oleksin soovinud, et ma oleksin Esileedit filminud, sest tema oli just see, kes selle paki auto tagaistmel lahti tegi. Kõige pealt tuli pakist välja jõulušokolaad, siis šokolaad kahele. See, mis tuli pakist välja kolmandana, oli see, mis kutsus Esileedis esile väga erinevad emotsioonid, sest ta suisa kiljatas, öeldes: “Henry sa ei kujuta ette, mis meile saadeti. Henry, vaata! VAATA! Need oleme ju meie. Nii ilus kingitus. Henry, vaata ja siin on kaksikud ja meie väikene poja.” Esileedi märjad silmad ja naerev suu olid indikaatoriks, kui liigutatud ta oli.

Tegemist oli väikeste šokolaadidega, mis olid pakendatud väga ilusaks šokolaadikarbiks. Iga šokolaadi ümbriseks olid ilupildid meie perest, mis Evelin (LINK) meist tegi ja mille ma blogisse postitasin. See oli tõesti imeline kingitus. Ma ei tulekski vist kunagi selle peale, et selline asi olemas on.

DSC_9466

Ma arvan, et see sobibki just sünnipäevakingituseks, sest see on nii sentimentaalne, magus, kui ka lihtsalt hästi läbi mõeldud kingitus. Igal juhul väga ilus. Ma arvan, et olekski keeruline leida paremat sünnipäevakingitust kellelegi erilisele, kellega sul on ühist minevikku ja selle tõestuseks ka pildid ning teha selline personaalne, ilus kommikarp. Palju selline asi maksta võib? Mul pole aimugi. Kuid võite neilt endilt Facebooki lehelt järgi küsida (LINK).

DSC_9467

Suurim miinus selle kingituse puhul on see, et no üldse ei raatsi neid šokolaade lahti teha. Kuid me oleme nüüdseks teinud ja šokolaad on ka väga maitsev ja sulav. Meenutab maitselt Cadbury šokolaadi, mis oli Iirimaal kõige levinum bränd.

Kuid suur aitäh Aleksandrale sedavõrd ilusa ja emotsionaalse kingituse eest. Oleme väga tänulikud 🙂

Nende tehtud töid saab näha nende FB lehel (LINK)

DSC_9469

DSC_9477

DSC_9478

DSC_9485

DSC_9487

DSC_9489

DSC_9493