Daily Archives

8. nov. 2018

Postitusele andis särtsu Eesti Energia

Ma ei tea, kas te olete kunagi selle peale mõelnud, et koolis olles on inimeste õppeedukus väga erinev. Üks, kes haarab kõike kõike käigult, saab aru ja teeb eksamid suurepäraselt ja samas ruumis võib olla teine, kes ei saa mitte mõhkugi aru, saab ainetest kuidagi moodi läbi, teeb eksamitel naabrite pealt maha ja kutsutakse iga paari kuu tagant vaibale, kus talle öeldakse, et kui ta ennast kokku ei võta, siis ta kooli ei lõpeta. Tuleb see imeline lõpetamise päev ja lõputunnistuse saavad kõrvuti kätte nii priimus, kui see, kes ei suuda uskuda enda õnne, et ta läbi sai. Need kaks inimest võisid õppida arstiks, raamatupidajaks või elektrikuks. Neil kõigil on vajalik paber käes, et õpituga edasi minna.

Minu lapsepõlve sõber oli üks neist kahest äärmusest. Ta läks peale põhikooli elektrikuks õppima ja tegigi elektriku paberid ära. Hindele kolm miinus! Mäletan, kuidas ta veel itsitas, et ta ei usaldaks end pirnigi lampi keerama. Ometi oli tal paber käes ja mõni nädal hiljem oli ta ettevõttes, mis pani kokku elementmaju ja tema ülesandeks oli juhtmeid vedada. Paar kuud hiljem ei suutnud ma toolis istuda ja naersin laua all kõht krampis, kui mu sõber kirjeldas, kuidas ta esimest korda ilma järelvalvajata juhtmeid vedas ja oma esimese objekti tulekahjuga lõpetas. Tuli töölt ära ja otsustas, et hakkab tegema juhutöid ja pakkuma teenust neile, kel on väikeseid otsi tarvis teha. Ka see karjäär lõppes kiirelt, kui ühe kliendi kindlustus tuvastas, et nende saun põles maha, sest juhtmestik oli valesti veetud. Ta oli kohutav elektrik! Ta töötab elektrivallas jätkuvalt edasi, sest tal on vajalik tunnistus ju olemas, kuid õnneks enam mitte otseselt.

Seega mitte iga elektrik ei ole hea elektrik ja õnneks töö käigus eraldatakse terad sõkaldest ja tõenäosus, et inimene, kelle sa tellid elektritöid tegema, on pädev, on väga suur. Eriti kui sa kutsud kellegi, kellel on kogemust. Kui sa kutsuksid segaduses näoga kooliõpilase, kes püüab keelega juhtmeid puudutades aru saada, missugune on voolu ja missugune massi juhe, siis teda sa vaevalt enda uut maja voolu alla panema kutsud.

Kuid meestega käib kaasas ka see maskuliinsuse asi, et iga mees peaks suutma kodused tööd ise ära teha. Seal hulgas elektritööd. Ning ega minagi papist poiss pole. Õigemini ei meeldi mulle seda tunnistada, et ma enda oskustes absoluutselt enesekindel pole. Samas olen mina vist see ohutum variant, sest kujutage ette kui ma teeks neid töid enesekindlalt, sest mis on kõige hullem, mis võib juhtuda? Ok, maja võib maha põleda. Ok, naabri elamine võib takkaotsa tule alla võtta. Ok, Esileedi võib pesu pestes ilge siraka saada. Ja ongi ju kõik. Seega ma olen oma elus naaaatuke juhtmeid vedanud. Ma olen oma elus naaaatuke seadmeid ühendanud ja paar pistikut vahetanud, aga elektritöö on minu silmis siiski miski, mille ma usaldan professionaalile. Sest jumal hoidku, aga oletame, et juhtubki midagi ja kindlustus tuvastab, et see oli minu oskamatu elektritöö, siis vaevalt, et ma sealt mingit kompensatsiooni saaks. Kui töid on teostanud ettevõte, on see kellegi teise mure.

Ja see ettevaatlikkus tulebki rohkem elukogemusega. Ma olen elus korduvalt elektrilööke saanud, mis käe jupiks ajaks halvavad. Ma olen tõstnud maast elektrijuhtme, mille ühe külje isolatsiooni oli meie hamster pealt koorinud. See vappumine kui ma seda juhet katsusin, on mul siiani liiga selgelt meeles. Ja kuna minu lapsed on sama uudishimulikud ja hooletud nagu mina, siis kõik pistikud on meie majas lapsekindlaks tehtud. Kui mind painas väiksena, et huvitav kui sügavale need seinapistiku augud lähevad, siis ma tean, et see huvitaks ka neid. Mina taipasin kodus voolu välja võtta, et siis sukavardaga mõõta. Ma ei ole kindel, et mu pojad sama nutikad on. Eile nad võitlesid, kes põrandalt viimase kuivanud makaroni endale saab. Ütleme nii, et sellel võitlusel ei olnud võitjaid, sest üks jäi sellest ilma ja teine pani suhu kopitanud makaroni. Lisaks lahkus Noorsand võitlusest sinise silmaga. Seega mina riske ei võta. Iga väikese lapse vanem võiks läbi lugeda need neli näpunäidet. Nagu alati – hirmutamine ei ole hea viis. Harimine on.

Nii et kui mul on tarvis elektritöid, mis on keerulisemad kui lambipirni vahetamine, siis mina usaldan spetsialisti. Peamiselt kutsun oma lapsepõlve sõbra appi. Ei mitte selle. Ühe teise. See teine pole küll ametlikult elektrik. Tal on hoopis lõpetamata puidutisleri haridus. Päriselt. Õnneks elektritööd ta jagab nagu kulda ja tal on ka üpris edukas elektrifirma, mida ta on üle 10 aasta juhtinud ja riiklikultki tunnustust saanud.

Muide, kuna mul on Eesti Energiaga koostöö käimas, siis äkki on teil kodus miski, mis vajab elektriku sekkumist. Ma loosin kõigi soovijate vahel, kes jätavad kommentaaridesse, ühe enda elektri äparduse loo, 100 euro väärtuses elektriku tööd. Elektrik (mitte mu sõber) tuleb  teile ja teeb kõik vajalikud elektritööd, mis sellesse väärtusesse mahuvad, tasuta ära. Äkki on vaja juhtmeid vedada? Äkki on soov jõulutuled välja panna. Äkki soovite kodus kõik pistikud välja vahetada? Äkki on vanaema hädas boileri ühendamisega? Vaata teenuse kohta lähemalt SIIT.