Daily Archives

17. okt. 2018

Postituse valmimisele olid toeks Heleni helbed!

Tekitan blogile uue kategooria, kus ma proovin asju, mis on alles turule tulnud. Mida enamik inimesi veel proovinud ei ole ja mina võtan enda peale, et ma testin neid ise ja lihtsalt selleks, et teie ei peaks. Sealt ka pealkirjas olev lühend HTESEP Henry Testib, Et Sina Ei Peaks. Siin saavad olema nii sponsoreeritud tooted (mille ma ka eraldi ära märgistan) ja sponsoreerimata tooted. Seega soovitage julgelt, mida te tahate, et ma katsetaks, enne kui teie selle oma raha eest soetada julgete.

Täna ma testin uusi putrusid. Putrudega on mul sama probleem, mis ka teiste toitudega – mind piirab fantaasia. Tatrapuder hapukoore või võisilmaga, neljaviljapuder, või kaerahelbepuder marjadega. Ma ostsin isegi Palja Porgandi pudruraamatu, kus ta jagab vist 30 pudruretsepti, aga nii uskumatu kui see ka pole, siis mind ei kõnetanud ükski. Paljudesse oli lisatud vahustatud munavalge, mis pidi pudru eriti õhuliseks tegema. Ei katsetanud ka seda kordagi, sest meie peres süüakse putrusid eelkõige hommikul ja hommikuti on vali mikseri hääl tõeline tüütus. Seega ka mu pudrud on jäänud ühekülgseks ja ei isuta ammu enam.

Sellest on aga kahju, sest nagu ma sotsiaalmeedias rääkisin, siis puder üks selline toit, mida süües on mul kõht kõige kauem täis ja mina, kes ma näen vaeva, et Henryt aina vähemaks jääks, eelistan toite, mis nälja pikaks ajaks kustutavad. Paar teist ütles vastupidist, et putru süües on nälg kiire tulema. Kuidas see võimalik on, ma ei tea. Midagi peab olema valesti. Äkki te panete kogemata lusika suust mööda või äkki sööb pilgutamise ajal koer pool teie toidust ise ära. Ei tea.

Meil on ka välja kujunenud kindel helveste sort, mida me oleme nüüdseks aastaid ostnud. See on meie kodupoes kohe esimene toode ülemisel riiulil. Sageli on Heleni helvestest ehitatud riiulitele ka nii kõrged tornid, et ma mõtlen alati, et mida lühikesed inimesed sellises olukorras teevad? Kuidas nemad pudruhelvesteni ulatuvad? Kuidas nad üldse ülemiste riiuliteni ulatuvad? Või on nende eelistused alateadlikult selle põhised, milleni nad poes ulatuvad?

Minu teekond Heleni helvesteni oli omal ajal ka omamoodi. Ma töötasin puhastustarvikute ja -keemia müügiesindajana lõuna-Eestis ja üks koht, kus ma pidin kliente väisama, oli Valgamaa pisikene alevik nimega Keeni. Meelde jäi see mulle sellepärast, et sealse kooli õppealajuhataja (vist), oli mu vana klassivenna ema ja seal müügiringi tehes, jäi silma suur silt HELEN. Kui ma poes nende toodet nägin, tekkis kiire ära tundmine ja sellest saadik ongi see olnud mu esimene valik. Huvitav, kas lõuna-eestlased said koha nimede panemisel inspiratsiooni Aafrikast, et me võime käia ilusates kohtades nagu Keeni(a) ja Kambja(Gambia)? Andke andeks, et ma nii mageda nalja tegin. Kell on kolm öösel. Ära ka ei kustuta.

Igal juhul saadeti mulle Helenist proovimiseks nende uued Helde sarja pudrud, et ma vaataksin, kuidas need mulle maitsevad. See on välja töötatud siinsamas Tartu Ülikooli teadlastega ning täis pikitud vitamiine ja mineraale, et lisaks kõhutäiele oleks ka lakk läikivam ja keha tugevam. Selleks, et neid kõiki uusi putrusid aga adekvaatselt hinnata, tuli mul kõik need ka ette võtta. Kõige enam olin ma elevil selle pudru üle, kus oli sees vinnutatud liha ja kõige skeptilisem selle suhtes, mille koostisosaks oli porgand. Porgand ja puder? Võeh. Vaevalt. Teised kaks olid sellised magusana mõeldud pudrud, mis on alati mõnusad. Seega sealt mul mingit eriti skeptismi peale ei tulnud.

Õnneks on pudruhelvestest pudrutegemine hästi kiire ja keskmiselt kulus mul iga pudru valmistamisele kokku 10 minutit. Sobib. Olles nüüd kõiki nelja proovinud, siis ma pean enda sõnu sööma, sest puder, mis oli tehtud kõrvitsaseemnete ja porgandiga oli minu absoluutne lemmik. Väga mõnusa tekstuuriga ja see krõmps, mida porgand ning seemned lisasid, andsid sellele pudrule täiesti uue lisakäigu. Seevastu vinnutatud liha ja kõrvitsaseemnetega asetaksin ma nelja pudru proovimise järel kolmandale kohale. Mitte sellepärast, et see halb oleks olnud, vaid minu ootused olid hoopis midagi muud. Kui ma mõtlen vinnutatud lihale, siis ma mõtlen hästi kontsentreeritud ja intensiivne suitsune singimaitse, kuid seda ma ei saanud. Sai mõnusa tekstuuriga pudru ja algselt oli mul tunne, et liha maitset kui sellist ma ei tajugi. Kuid kui seda otsida, siis see siiski on seal olemas. Ma soovitaks selle ära proovida, sest puder on hea ja oma lemmiku leidmiseks, tuleks lihtsalt järgi proovida.

Kui porgandi puder sai esimese koha ja vinnutatud lihaga sai kolmanda, siis mõlemad magusad pudrud ma paneksin teisele kohale, sest need olid mõlemad väga head. Need kaks on täiesti erinevad, kuid väga mõnusad ja ma ostaksin mõlemaid ka edaspidi. Lisaks olen ma nii uhke, et ma panin õuna ja mustsõstraga mitmeviljahelbepudrule garneeringuks peale granaatõuna ja see sobis sinna imeliselt. Seda putru tulekski süüa granaatõunaga. Nii nagu soolased pudrud vajavad lisatud soola, nii vajavad ka magusad lisa magusust. Mina kasutasin mett.

Kuid ka kookose-, õuna- ja jõhvikaga helbed olid väga maitsvad ja sellest sai laste lemmik. Mul võttis küll tükk aega, et neid proovima meelitada, aga kuna ma asetasin peale kiivit ja mangot ning ütlesin, et neid võivad nad võtta alles peale seda kui nad kasvõi proovivad keele peale seda putru, siis nad proovisid ja mõne hetke pärast olid nad nagu vastsündinud linnud, kes nokad taevapoole järgmist suutäit ootavad…

Mingiks ajaks on meil nüüd see mure murtud, et meie pudrud igavad on ja toitev eine on taas hommikusöögiks teemas. Pole mõnusamat kui alustada päeva kausi pudru ja võilievaga, või keeta endale lisaks paar muna. Või võtta ette magusam puder ja süüa kõrvale värskeid puuvilju, et alustada päeva õigesti. Mis on teie eelistatuim hommikusöök?

PS! Ma panen ka loosi ühe erilise pudrukohvri ja selle võidab endale vaid üks. Seda pole isegi mul! Loos toimub instagramis. Mine vaata ka (SIIA)