Kuidas pere mind alt vedas ja jumal mure lahendas – a mida henry teeb?

Kuidas pere mind alt vedas ja jumal mure lahendas

10.10 2018

“Noorsand, süga palun mu selga. Siit ülevalt. Ma ise hästi ei ulata!”

Noorsand astus kahtlustavalt minu juurde, vaatas mulle otsa nagu tahtes küsida, et kas ma räägin tõsiselt või. “Palun süga, ma ise ei ulata!”. Noorsand astus mulle lähemale, vaatas mu selga, nuusutas seda ja ohkas. Hoidsin samal ajal särki üleval ja ootasin kannatamatult, et oma sügelusele leevendust saada. Ma ei näinud selja taha ja pöörasin ärritunult Noorsandi poole, kes ehmunult mu selja taga seisis.

“Issi, miks sa tahad, et ma su selga sügaks?”

“Sest mul sügeleb!” Mul tõepoolest ei olnud mingit varjatud agendat.

Eks ma palun ikka lastel teha veidraid asju, näiteks anda mulle patsu ja siis haaran käest ja tõmban nad kaissu, et kõditada, või näiteks palun silmad kinni panna ja kui nad silmad lahti teevad, siis on midagi ehmatavat silme ees. Ok, tundes teid, siis siin on kindlasti vähemalt kuus perversse mõtlemisega inimest. Ei! Ehmatav asi võib olla ka mänguämblik või mask mu näo ees. Kuid sel korral tahtsin ma lihtsalt tema abi, sest sügeles täpselt selle koha peal, kuhu üks käsi ülevalt ei ulatunud ja teine käsi alt poolt kätte ei saanud.

Aga ei, tema seisis ootusärevuses mu selja taga ja püüdis nuputada, et mis hirmus asi temaga juhtub, kui ta mu selga sügab. “Issi, ma ei taha su selga sügada..” Ma ei saa ju loomulikult sundida teda sügama. Püüdsin end kuidagi vastu voodi peatsit hõõruda, aga mu peats lõppes ära umbes 20 cm madalamal kui see sügelev koht. Pole midagi hullemat kui sügelus, mida sa ei saa kratsida. Minu hirm on, et mul pandaks käed selja taha raudu ja mu silm vajab sügamist. Nina saad sa veel kuidagi vastu seina hõõruda, aga silma sügamine on ju hoopis midagi muud. Sa pead nuki sinna päris sisse suruma, et leevendust ja sa ei saa seda asendada aknalaua nurgaga vms.

Nagu muuseas jalutas mu uksest mööda Piiga, kes mulle pilgu heitis, naeratas ja kelmikalt lehvitas. “Piiga, tule issile appi. Tule süga palun mu selga!” Ma ei tea, mida mu lapsed arvavad, et selja sügamine tähendab. Ma pole kunagi palunud neil seda endale teha, aga Piiga jäi uksele seisma, ta nägu kahvatus, käed vajusid külje peale rippu ja ma ei tea, kas see oli aegluubis või mul on nii meeles, aga ta käest kukkus maha nukk, keda ta hetk tagasi õrnalt kaisutanud oli.

“Issi, ma ei taha!”

Mis toimub? Ma ei palu ju midagi füüsiliselt võimatut, nagu mänguasjade kokkukorjamist või kahte minutit ühel kohal istumist. Ma palusin lihtsalt, et ta oma teravad küüned hetkeks mu ülaseljast üle libistaks. Äkki on Esileedi oma eeterlikeõlidega mingi trauma tekitanud, sest Esileedi lõhnab pidevalt nagu lõhnakuusk ja alati kui ta palub mul endale massaaži teha, kulub mul viis kanti vett, et oma kätelt hiljem see lõhn maha saada. Aga minu selg polnud millegiga kokkuhõõrutud!

“Ei, ei, Piiga, sa ei peagi. Mine mängi edasi”.

“Aitäh issi!” kiljatas Piiga, kes täiesti ebaproportsionaalselt rõõmsaks muutus sellest, et ta ei peagi mind sügama. Maailma suurima naeratusega jooksis ta mulle kaissu ja kallistas mind tugevasti. Ta käsi muide maandus kallistamiseks täpselt sinna, kus mul sügeles ja kui ta oleks seda kaks sekundit süganud, oleks ma rahul olnud. Aga ma ei hakanud enda jonni ajama ja lasin tal oma nuku maast üles korjata ja edasi joosta. Mul ei ole ju mingit haigust ja ma käin regulaarselt pesemas. Erinevalt Esileedist, ei lõhna ma nagu viiruk ja ei ole ma omast arust neile ka mingit hirmsat sügamiskogemust elades tekitanud. Ja nüüd nad käitusid nagu ma paluks neilt võlgu, mida ma kunagi tagasi ei plaani maksta.

Ma ei hakanud Vennast palumagi, sest tema ei ütleks “ei taha”, vaid kui Vennas midagi teha ei taha, siis ta läheb kägarasse maha, peidab näo ära ja võib selles poosis nädalaid veeta. Variant oleks olnud Esileedi kutsuda, või minna ise alla korrusele, aga mõlemad variandid tundusid liiga utoopilised – ei viitsinud mina alla minna ja kui ma oleks Esileedi selleks üles kutsunud, oleks ta seda naljaks pidanud.

Miks ma seda kirjutan, on see, et päev hiljem sattusin ma Jyski ja seinal rippus selline jumala poolt saadetud vidin. Ostsin kaks tükki. Kummalegi korrusele ühe. Mul pole enam abi vaja. Jätan meelde kui testamenti koostan.

PS! Üks asi veel. Paar postitust tagasi rääkisin, et kui tõmbate endale telefoni WOLT äpi, et restoranitoit otse koju tellida, siis registreerudes kasutades koodi AMHT, saate te endale automaatselt 7 euri krediiti, mis tuleks paari nädala jooksul ära kulutada. Sain tagasisidet, et kood ei tööta. Nüüd töötab jälle. Seega tõmmake WOLT, kasutage registreerumisel koodi AMHT ja esimene päevapraad on minu kulul. Äpp töötab Tallinnas ja Tartus ning ka Soomes minu teada 🙂

Sulle võivad meeldida ka need postitused:

Eelmine postitus Järgmine postitus

8 kommentaari

  • MO isetegemised

    10.10.2018 at 07:59

    Peaaegu südaöö. Sätin end mõnusalt teki alla magama, kui magamistoa üks lahti lendab. Sisse tormab minu poeg, kes kriiskab kõrvulukustavalt: Emaaaaa, palun aitaaa mind!!!!
    Sekundi murdosa vältel jooksis peas tuhat mõtet. Üks mustem kui teine. “Palun süga mu selga”, tõi hinge rahu tagasi. PS! Poeg mul 20 🙂 🙂 🙂

    1. KR.

      10.10.2018 at 09:02

      Hahaaa, nii lahe!!! PS: Meie lastena küll sügasime ise selga tihti. Ta ikka naljatles, et peab seljasügaja võtma (no nagu koduabilisena või nii 😛 ).

    2. henry

      10.10.2018 at 13:04

      haha. Hea, et see see mure oli, millega tegelda tuli 😀

      1. MO isetegemised

        10.10.2018 at 17:47

        Mul tõesti vedas 🙂 🙂

  • Pilleriin

    10.10.2018 at 10:53

    Mulle käib hullult pinda kui abikaasa palub oma selga sügada 😀 Ise peseb kogu aeg aga ma muudkui sügagu ja lapsed võtavad eeskuju, emme süga mu selga 😀 😀 😀
    Meil isegi taoline abivahend olemas, aga kuskil mänguasja kastis

    1. henry

      10.10.2018 at 13:05

      oh sind piinatut 😀

  • Malle Hiie

    10.10.2018 at 12:38

    Selle loo peale meenus mulle lorilaul sõnadega: “Karu tuli koopast, vaatas kuud… sügas oma selga vastu puud.” See abivahend on Sul lahe. Ammustel aegade oli meie kodus selline kämbla kujuline pika varrega asjapulk ja see olevat olnud mõeldud parukaid kandvaile inimestele paruka all oleva peanaha sügamiseks. NB! TAHTEJÕUD on ka abiks!

  • Reet

    10.10.2018 at 22:43

    Aitäh Henry, nii lahedad lood juhtuvad Sinuga, ma just tahtsin soovida poe-sügajat, õnneks leidsid juba üles tõelise sügamisreha. Aga tupsuninnud on imearmsad ja lähevad aina paremaks. Olge mõnusad edasi!

Jäta kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga