Iluprotseduurid ehk minu suurim saladus

Ma olen alati püüdnud endast kujundada inimeste ees machomat kuvandit kui ma tegelikult olen. Esileedil oli sellega vanasti alati probleem, et nii kui keegi külla tuli, ei olnud ma enam õrn nunnutaja, vaid kildu rebiv macho ning see ei sobinud talle absoluutselt. Pidevalt üritas ta minu maski maha rebida öeldes, et tegelikult Henry ei ole üldse selline. Tegelikult on Henry tundlik gamma-isane (või mis kreeka täht alfast võimalikult kaugel on).

Kuid me paneme kõik endale mingi maski ette, et mitte olla haavatavad ja minu mask on alati olnud huumor. Kui inimene teeb enda üle nalja, ei ole teda võimalik solvata, või öelda talle midagi, mis teda halvasti tundma paneks ja ma olen aastaid endale üle nalja visanud ning mõtlesin, et täna on aeg, mil ma tulen kapist välja ja räägin paarist üdini ebamehelikult iluprotseduurist, mida ma olen kiivalt varjanud.

Kui keegi peaks minust inspireeritud parfüümi tootma, oleks see täis testosterooni. Ma ei tea, kuidas see lõhnaks, aga nagu ma olen aru saanud, siis just see hormoon määrab, missugune on inimese karvakasv. Seda enam on üllatav, et paljud naised eelistavad siledaid mehi. Mina olen kõike muud kui sile. Ma arvan, et kui ma ei hoolitseks enda karvakasvu eest kuu aega ja läheks näiteks sõpradega jahile, siis ma peaks kandma seda neoon-oranži vesti, et keegi mind karu pähe maha ei laseks. Igaks juhuks peaksin peakohal hoidma ka suurt plakatit, kus on kirjas: MA EI OLE KARU! Ja tõenäoliselt laseks siis ikka keegi mulle kuuli per*e, mõeldes, et karud on ikka maru kavalaks läinud ja käivad siin mööda metsa vestide ja plakatitega ringi.

Seega ma pean karvakasvu hoidma kontrolli all. Kui 2009ndal aastal midagi juhtus ja Esileedi mulle midagi sisse jootis ning ma kirikus millegi peale sõna “Jah” ütlesin, siis enne seda vedas ta mind uimasena ilusalongi, kus mulle tehti mingit näomaski ja ühtlasi andis Esileedi korralduse mu ilusast kulmust teha kaks kulmu. Tõesti oli ilus tulemus. Kuid sellega ta terror ei lõppenud, vaid kuu aega hiljem viis ta mind uuesti sellesse paika, kus kordus sama piinarikas protseduur, kus vahaga mu kulmudele taas kuju anti. Ja siis kuu aega hiljem jälle. See kordus samas tempos umbes kaheksa aastat ja alles aasta tagasi suutsin ma end sellest lahti rabeleda ja seda tänu sellele, et selle piinapingi omanik läks fitnessihulluks ja võttis endale klientide rohkuse ja ajapuuduse tõttu kolleegi, kes lihtsamad tööd talt üle võttis. Loomulikult sinna ma enam ei läinud, sest see tähendanuks, et üks inimene saab veel teada mu piinlikust saladusest, et mu otsa ees olevat karvariba on korrigeerinud inimese käed. Kuid ma pean vist uue kosmeetiku leidma, kellega oma räpast saladust jagada. See on nagu meeste soengu tegemine -see peab olema piisavalt sätitud, et näeks cool välja ja piisavalt lohakas, et see ei tunduks sätitud. Meeste raske elu.

 

Teine üdini ebamehelik asi on fakt, et keegi õrn naisterahvas, võtab minu suure 46 numbrilise jala ja peab sellelt kuivanud nahka maha kõhvitsema. Seejuures nägema professionaalne välja justkui see oleks tavaline töö. See on kõike muud kui tavaline töö. Mulle küll meeldivad jalad (hoolitsetud jalad), aga mulle meeldib elada roosas fantaasiamullis, et jalad näevadki hoolitsemata hoolitsetud välja. Kui ma peaksin lähedalt vaatama paksu tallanahaga jalga, mille küüned kaarduvad põrandani, siis ma tõenäoliselt enam nii jalafänn ka poleks. Esileedi oli umbes selline, kui ma ta 2005ndal aastal Põlva metsadest üles korjasin ja valguse kätte tõin. Ta oli nagu nukitsamees, kelle tsiviliseerimine tõsine väljakutse oli – kuidas ta tuli tünnis puhtaks pesta, varbaküüned maha viilida, kuidas ta nii tänulik mulle oli ja kõik lilled peenras juurtega üles kakkus ning mulle tõi ja kuidas ka tema voodis lõket alustas. Vahel õhtutigi märkan, kuidas ta rõdul pimedas metsa poole vaatab või naabrikoera peale uriseb.

Kuid mu sõbranna on õppinud küüne- ja kannatehnikuks (või kuidas on pediküürija moodne nimi?) ja kuidagi tuli jutuks, et ta võib alati meile tulla ja mu lõhkised kannad korda teha. Mul on suviti sage probleem, et kannanahk kipub mõranema ja need lõhed on ilgelt valusad. Selle olen ma pärinud oma emalt. Sellest hoidumine eeldab jalgade kreemitamist ja regulaarset pediküüri. Sõranna käib meil külas, mässab mu jalgadega poolteist tundi, küsib naeruväärse tasu selle töö eest, millele ma alati jootraha otsa viskan ja mu jalad näevad miljon korda paremad välja. Esileedi jaoks ikkagi rõvedad, sest tema ja varbad ei käi eriti kokku. Korras, olen kapist väljas.

11 kommentaari

  • annely
    2 nädalat ago

    kuidas esileedi voodis lõket alustas ja kõik lilled sulle tõi 😀 😀 😀 . oh, jätkugu teil õnne ja huumorimeelt!

  • Egle
    2 nädalat ago

    Appimaeivõi 😁
    Korjasid Esileedi metsast üles ja tõid ta valguse kätte 😂😂😂 Kui armas 😍

    • henry
      2 nädalat ago

      algul oli ta nagu Mowgli, aga kodustasin ära näed

  • 2 nädalat ago

    Kuni leidub ülitoredaid inimesi, nagu Sina, siis on ju kama 2 mis täht sinna ette sobib või käib (alfa või tau)!

  • Mandrisaarlane
    2 nädalat ago

    Henry, Su heateod Esileedi suhtes on hindamatud! Jätkugu teil ikka kannatust teineteisele hääd teha!

    • henry
      2 nädalat ago

      Loodan, et Esileedi oskab mind ikka õiglaselt hinnata 😀

  • Seen:)
    2 nädalat ago

    Kannalõhed ja naha paksenemine on seenhaigus.

    • henry
      2 nädalat ago

      ei oska vaielda. huvitav, et see probleem kaob kohe kui lõpetada paljajalu käimine ja/või hakata kreemitama

    • Ortseam
      1 päev ago

      See nüüd on paraku valeinfo. Kannalõhedel ja paksenditel pole seenhaigusega mingist pistmist – seda mõjutavad tegurid on hõõrdumine (nt jalanõud) ja kontaktpind (nt muru, liiv jms võib väga erinevalt mõjuda), samuti geneetilised soodumused, naha iseärasused ja kuivuse/niiskuse tase.
      Miks aga üldse see tekib? Nagu paljude asjade puhul, siis tegemist on tegelikult organismi kaitsereaktsiooniga – nt kui kanda madala tallaga jalanõusid, käia paljajalu, kanda hõõrduvaid või kitsamaid jalanõusid, siis nahk hakkab end nö üles ehitama, et kaitsta seda osa nahast lahtiste haavandite tekke eest. Tavaliselt tekibki see üldisema teguri (nt suvel palju paljajalu käimine) mõjul, mitte väga kiire ja intensiivse (nt villid väga tugeval hõõrdumisel kui õrn nahk ei jõua veel paksuks minna). Aga kui huvitab, siis pildid nahaseenest googldades: skin fungus infection vs siis paksendid: calluses (ja ka corns teatud tüüpi paksendite kohta).

  • Helena
    2 nädalat ago

    Esileedi võis ju metsik olla, aga tema loomulikule ilule ei olnud võrdset 😉!
    Mammastes muidugi olidki ainult ilusad tüdrukud 😄.
    Lahe tsikk oli igatahes küll… Nii tore on temast ja teie perest nüüd lugeda!

  • Janne
    2 nädalat ago

    Naljakas, mul on sama teema oma mehe varvastega nagu Esileedil
    Olgu need ükskõik kui hoolitsetud, minu lähedale neid asetada ei tohi 😀

Jäta kommentaar