Esileedi läheb puhkusele ja ma pean terve nädala üksi hakkama saama

Ma ei tea, kas te märkasite, aga august algas. See tähendab, et kuu aja pärast sureb meie küla taas välja, sest kõik on koolis. Räägin teile, kuidas meil läheb natuke. August saab meie peres igatahes imelise alguse, sest Esileedi läheb puhkusele. Tallinnasse. Ta pole juba oma viis aastat Tallinnas käinud ja nüüd tuleb ta õde Saksamaalt külastama ja nad plaanivad veeta umbes nädala õe juures, Nõmmel. Ah jaa, üks pisidetail veel – koos lastega. Nüüd ma ei teagi, kas puhkus on temal, sest ta läks lastega puhkama, või puhkus on minul, et ma olen nädal aega üksinda kodus. Autota. Ma elan linnapiirist 2-3 kilomeetri kaugusel ja see tähendab, et tavaline poeskäik, mis on umbes 4 kilomeetri kaugusel, võtaks ilmatuma aja. Seega jah, pigem on ikka Esileedi puhkusel.

Selliste ilmadega oleks minu meelest piin puhkusele minna. Kodus olles ei saagi aru, mis leitsak väljas on. Meil on kliimaseade kolmes toas neljast ja hoiab stabiiliselt 23-24 kraadi ja ma vajan väga surt stiimulit, miks päevasel ajal kodust välja minna. Eile oli Vennas maja ees ja nuttis. Hea isana oleks ma välja tormanud ja uurinud, mis juhtus. Kuid siin oli üks tegur veel – tohutu palavus. Seega hea isana ei tormanud ma välja, vaid lasin tal ise enda murega toime tulla. Õigustasin endale, et ma ei saa alati juures olla, kui tal mind vaja on. Vähem kui tunniga nutt lõppes ja kõik oli jälle korras.

Kaksikutel on üldse mingi uus nutt, mis on kõige tüütuma häälega üldse. See pole tegelikult nutt, vaid karjudes nõudmine. Ma keelduks juba sellepärast nendega kusagile puhkusele minemast. Kaksikud ja eriti Vennas on endas leidnud hääle, mida nad kasutavad kui nad midagi ei saa. Vennas toob esile seda eesli häälele sarnast hüüdu ja nii intensiivselt ning pikalt kuni vaja läheb. Ma nii loodan, et see on ajutine, sest mul tekib igakord küsimus, kas see on ikka minu laps, kes sellist jama korraldab. Kui ma kunagi enne lapsi enda tulevaste laste peale mõtlesin, et millised nad olla võiks, siis ükski neist ei teinud seda vigastatud eesli häält ja nüüd siis äkki… Ma pean seda filmima, sest äkki mu lapsed kunagi ei usu, mis piina ma olen pidanud kannatama.

Seevastu Noorsand karjub ainult siis kui ta on kas magamata või söömata. Muul ajal on ta muutumas aina asjalikumaks. Ta on ka tohutu jutupaunik, kes räägib kõigiga kõigest. Kuigi see teemavalik võib olla täiesti ootamatu. Kui ta näiteks satub mõne võõra inimesega jutusoonele, siis võib see alata nii nagu peakski – tervitusega ja esimese asjana, mida Noorsand uuele tuttavale ütleb, võib olla näiteks: “Saskia elab Mammastes ja tal on kodus küülik. Ust ei tohi lahti teha. Mul oli pissi punane” Kes on Saskia? Mis küülik? Mis ust? Mis pissi? Aga see on vist lastele omane, et nad võivad täiesti sissejuhatuseta hakata rääkima millestki ja siis on sinu asi ära tabada, millest ta sellel hetkel vestlemas on.

Mina olen seevastu avatanud millegi, mis on üks hävitavamaid asju maailmas. See on võtnud kõik –  minu mõtted, minu vaba aja, minu tööaja. Ma ei saa midagi tehtud, ma lähen öösel kell neli magama ja lähen magama süütundega, et mitte midagi ei ole tehtud. Ärkan hommikul üles, pea magamatusest paks ja teen seda, mida ma oleksin pidanud juba õhtul tegema. Ma ei tea, kuidas ma sellesse auku kukkusin ja ometi ma suutsin nii pikalt eemal olla  ning seda mitte näppida ja siiski siin ma olen. Ma sain endale Netflixi. Kes ei tea, siis see on ligipääs filmide ja seriaalide keskkonda, mille eest sa maksad mõne euro kuus ja võid vaadata nii palju kvaliteetseid filme ja sarju kui soovid. Ma ei soovita seda mitte kellelegi. Jah, see on lahe ja see on täis vinget kraami, kuid samas on see igasuguse tootlikkuse hävitaja. Ma tean, ma pean selle kontrolli alla saama.

Seega Netflix kõrvale ja seame augustiks paar eesmärki, mis kuklas ikka on. Ära teha 2016 majandusaasta aruanne. Ära teha 2017 majandusaasta aruanne. Ära teha KÕIK meestetööd, mis kodus kuklas on ja Esileedile õigustuse annavad mulle meelde tuletada, et miski kogu aeg tegemata on. Vaadata ringi, et mõelda, mis võiks olla pere teine auto, sest me vajame seda. See peaks olema pigem kõrge, sest mulle ei meeldi need, kuhu tuleb alla istuda. Oskate soovitada? Vaatan pigem kasutatud autode poole.

Ja muide, homseni saab veel osaleda loosis, et võita 90€ väärtuses kinkekaart, et minna perega ja meisterdada endale päris oma postkast. Selleks visake pilk eelmisele postitusele. Hetkel on ainult ligi 20 osalejat, ehk päris head võiduvõimalused.

2 kommentaari

  • Katrin
    4 kuud ago

    Haa-haa. Kui mu kaksikud ca 2-3 aastased olid, siis olin ma üsna kindel, et müün ühe oma poistest päästeametile sireeniks maha. Aastaid hiljem selgus, et koorilaul on ka hea väljund.

  • Pille
    4 kuud ago

    Autode kohta – mina kiidan enda oma: 7 kohaga Opel Zafira, CNG. Mahtuniversaal. Kuues ja seitsmes iste on peidus põranda all, seega 5 istme kasutamise korral on väga mahukas pakiruum. Laste jalgrattaid mahutasime 2 tk ära, pluss muu kola (lapsevanemad teavad kui uskumatult palju kola võib vajalikuks osutuda). Vajadusel käivad need istmed väga lihtsalt põranda alt välja – põhimõtteliselt tõmmates ja saab vajadusel lisaks oma perele veel kellegi kaasa võtta. Kuigi – oma kogemusest pean nentima, et kui ma näitasin lastele ära, et kolmas rida istmeid ka veel on, siis mõnda aega oleksidki nad ainult kolmandas reas sõita tahtnud. Mis iseenesest on ka hea, sest mäletate seda autoreklaami (mingi muu mark, aga ma ei mäleta mis täpselt), kus kaugusest kostab hääl, et ema millal me kohale jõuame. Vot umbes sama tunne oli siis minul – see ja muud sarnased küsimused ei kostnud otse kõrva, vaid tõesti – kusagilt kaugelt :).
    CNG – uskumatult soodne ja igati keskkonnasõbralik. Ülevaatusel CNG autodel heitgaase ei mõõdeta, sest pole, mida mõõta. Soodne – paagitäie CNG-ga (umbes 16 eur) sõidab 300-400 km. Oleneb kes ja kus ja kuidas sõidab. Talvel ja praegu kuumaga linnas sõidan u 350 km. Ainult maanteel, siis üle 400 km (4 eurot 100 km kohta – pole paha :)). Lisaks on bensiinipaak 15 liitrit. Kui gaas otsa saab, lülitub automaatselt ise ümber. Ainsa miinusena on see, et Tartus on hetkel ainult üks CNG tankla Tähe tänaval, samas pole ka sinna sõitmine teab mis piin. Mulle bensiiniauto maha müüa – see saaks raske väljakutse olema 🙂

Jäta kommentaar