Ma tean, mida ma tegelikult tegema peaksin, aga nagu ikka…

Postitus valmis koostöös Pombel smuutidega

Teate, mis me eile õhtusöögiks sõime? Midagi sellist, mida ma olin vaid korra oma elus söönud. Nimelt angerjat. Kuna mu ema mitte ainult ei karda usse, vaid tal on täielik halvav foobia, siis ei ole kunagi tulnud jutukski, et me võiks angerjat proovida, sest need meenutavad mu emale liialt usse. Mina ei ole isiklikult kunagi looduses usse näinud ja seega ma ei tea, kuidas mina sellele reageeriksin. Musitama vast ei kukuks ja hoiaks eemale.

Lisandina sõime juurde salatit, mis on üks parimaid kooslusi – punane sibul, tomat, sidrunimahl ja avokaado. Kokkuvõttes on imeline. Lapsed, kes nägid mind eelnevalt kalu puhastamas, ootasid kala väga. See on iseenesest väga veider, et nad vaatavad, kuidas ma vaesel kalal kõhu lahti lõikan, soolikaid ja siseelundeid välja kougin ja nemad limpsavad kõrval keelt oodataes, millal kala grillile saab. Ei olnud mingit ninakrimpsutamist, vaid palusid üle laua ääre, kas nad võivad seda ussisarnast kala näpuga puudutada.

Me oleme täiesti teadlikud, et mitte ainult meie lapsed, vaid ka me ise sööme köögivilju liialt vähe. Talvel eriti, sest kui ma ükskord tegin auditit sellest, mida ma söön ja kui nõutav on viis suurt peotäit köögivilju ning lisaks 3-4 portsjonit puuvilju, siis ma sain tulemuseks, et ma ei söö praktiliselt üldse köögivilju. Jah, vahel panen kurgi või tomativiilu leiva peale, aga see on ka kõik. Kui kartul ja marineeritud kurk käiksid selle viie köögiviljaportsjoni sekka, siis oleks ma kenasti mäel. Aga ei käi.

Kuidas siis süüa köögivilju? Süüa salateid? Mavõin süüa salateid mingi perioodi, aga ma tüdinen neist ära ja seda kahel põhjusel – esiteks jään ma mingi kindla 1-2 salati peale, mis muutub igavaks, sest ma ei viitsi igakord retseptis näpuga järge ajada, et uusi katsetada ja teiseks vajab salat ettevalmistust. Sinna läheb tõenäoliselt sisse midagi rohelist (mida meil kodus ei ole ja tuleb osta), mingi juurikaline (mida meil kodus pole ja tuleb osta), mingi kaste (mida meil kodus pole ja tuleb osta) või sidrunimahl (mida meil tavapäraselt kodus pole ja tuleb osta). Pluss on suurim probleem salatitega – lapsed ei söö seda. Isegi ei proovi. Ainus, kes on nõus katsetama, on Piiga. Võib-olla kui see oleks meil regulaarselt laual, näeksid lapsed seda kui toitu ja hakkaksid ka ise proovima, aga see nõuaks järjepidevust ja selleks ajaks olen ma tavaliselt salatist väsinud.

Supis? Ainus supp, mida mu lapsed on nõus proovima, on klassikaline selge supp, kas frikadellide, kala või kanaga. Ja kuigi supp on hea ja mõnus, siis selleks ajaks kui juurviljad seal sees on söömiseks valmis, on neist kõik vitamiinid nagunii välja kuumutatud ja tegemist on siiski vaid kõhutäite, mitte millegi eriti kasulikuga. Selles ei ole midagi halba, kuid lapsevanemana, tahaks ikka teha paremini. Muide, Avatud talude päeval sõin Väike-Juusa talus nii head tomatisuppi, et ma pidin nendega uuesti ühendust võtma, et retsepti küsida. See oli üks parimaid supielamusi üldse. Andke märku, kas tahate, et ma teeks näiteks videoretsepti.

Muus toidus? Lapsed närivad meeleldi toorest porgandit, toorest õuna, banaani, ploome, mureleid ja kõike muud, mida suvel saada on, kuid talvel maitseb kõik teisiti ja külmutatud mari pole ju enam üldse see, mis ta värskena oli. Tekstuur on vale ja maitsegi on teistsugune. Oleme üritanud lauale jätta lõigutud köögivilju, aga tulemus ei ole kuigi kiita.

Sellepärast püüame me lastele pakkuda smuutisid muu toidu juurde ja vahepaladeks. Kasutame selleks Pombel smuutisid või teeme ise. Kuna Pombel smuutidel on retsept täpselt väljatöötatud, siis sa enam-vähem tead, mida pakist oodata ja ka lapsed teavad, seega on see ka nende esimene eelistus, kui kõht ootamatult tühjaks läheb. Ise teeme neid siiski ka. Õigemini mina teen, sest mis iganes põhjusel, kui Esileedi üritab minu tehtut järgi teha, siis lapsed ei söö seda. Minu tehtute puhul limpsivad isegi topsid üle nii kaugele kui keel ulatub. Võib olla on see kokaiinist, mida ma lisan. Ei tea. Järgmise nädala postituseks teen ma natuke eeltööd ja ma üritan samade koostisosadega neid Pombeli smuutisid järgi teha. Näis, kas õnnestub. Kuna rohelises leidub ka spirulinat, siis keegi teadja võiks soovitada, kust seda saab.

Eelmise nädala postituses jäi lahtiseks, kuidas saab nii, et Pombeli smuutis kõik vitamiinid sisse jäävad ja pakendamisel ei kuumutata. Loogiline oleks see, et kuna puu- ja köögiviljades on elusad mikroorganismid, siis peaks ilma kuumutamata smuuti õige pea käärima minema. Väga õige mõttekäik ja selleks ma uurisingi nende kodulehte ja see unikaalne viis, kuidas nad saavad kuumutamata smuutid pakendisse, on see, et nende tehnoloogia võimaldab luua keskkonna, kus rõhk on sama suur kui 60 km sügavusel vee all, mis konserveerib kõik vajalikud ensüümid ja vitamiinid ning tapab kõik kahjulikud mikroorganismid. Seda protsessi nimetatakse HPP-ks ehk külmpressi protsessiks. Vat. Jälle targemad.

Kuid oluline ongi see, et smuutitamine aitab meid natukenegi parema toiduvaliku juurde, kus me saame tõsta enda puu- ja köögivilja tarbimist ning kui ise teha ei jõua, siis kiireks snäkiks on hea valik selline, kus kasulikud ained sees on. Ja Pombelis paistavad need seal olema ka.

Kuid mul on üks mure veel. Lapsed komistavad muudkui kasti otsa, mis on täis Pombeli smuutisid ja ma pean selle kellelegi ära andma. Kui sul oleks kodus külmkapis ruumi ja sa oleksid sellest kastist huvitatud, siis seekordne loosimine toimub Instagramis ja osalemiseks mine vaata mu Instagrami viimast pilti(LINK), kus peal on Pombel ja seal juhised, kuidas see kast endale võita.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Päevaküsimus

Kas pigem ootamatu pettumuse olukorras

Loading ... Loading ...

Otsi

Arhiiv

Liitu uudiskirjaga

FB ja IG seab aina kitsendusi, kui paljude inimesteni mu sõnumid ja postitused jõuavad. Jäta palun enda e-maili aadress, sest ma plaanin korra nädalas (või paari nädala tagant) saata mailile ühe uudiskirja, et sa ei jääks väikesest meelelahutusest ilma lihtsalt sellepärast, et FB nii otsustas. Luban, et need jäävad ainult minule ja ma ei levita neid kellelegi, ega hakka ka saatma spämmi. Luban olla viisakas ja vastutustundlik.

Loe ka neid lugusid

  • Pe**e, t**a, f**k ja teistest vahvatest sõnadest

    Kuna eile oli FB seinal juttu ropendamisest, siis ma mõtlesin, et kirjutaksin natukene meie pere filosoofiast sel teemal. Ma ei ole kunagi eriti suur ropendaja olnud. Mul on…

  • Miks te endale koera soovite? Peamiselt laikide pärast!

    Kuna mul pole mingit skandaali teile vahendada (tegelt üks on, aga sellest ma ei räägi), siis minu jälgijaskond on üpriski stabiiline, väikese tõusunurgaga ülespoole. Iga kuu tuleb mõnikümmend…

  • Midagi hoopis teistsugust

    Postitus valmis koostöös GoGoNanoga Ma huvi pärast vaatasin, et millal oli minu esimene koostöö GoGoNanoga ja kui mu blogi mulle ei valeta (vabalt võib), oli meie esimene koostegemine…