Ma võtsin endale koera! (clickbait!)

“Ma võtan endale koera!” teatasin ma ükspäev Esileedile. “Lõpeta, me oleme sellest juba korduvalt rääkinud.” Ma ei jätnud jonni: “Aga mul on juba kõik ettevalmistused tehtud ja juba homme on väike Timmy meie uus pere liige!” Esileedi langetas raamatu põlvedele, vaatas teraselt minu suunas, et näha väiksematki märki, et ma tegelikult valetan. Ma ei valetanud, ma tõesti sain endale järgmisel päeval koera. “Kas sa räägid tõsiselt, või teed nalja? Henry, kui sa teed nalja, siis see ei ole naljakas ja kui sa räägid tõsiselt… Henry, sa ju ei räägi ometi tõsiselt?”

Noh, nii ja naa.

Ma tõepoolest võtan endale koera, kuid see on natukene teistsugune koer. Ta on täiesti elus koer ja vajab hoolitsust, kuid ma ei saa tema karva paitada. Ma ei sa teda kaissu võtta ja lasta tal oma keelega üle mu näo tõmmata. Muide, see ei ole ühestki otsast rõve! See koer on küll täiesti olemas, aga ta elab minu kella sees.

Kui te olete mu tervislikkuse teekonna blogisid lugenud, siis te teate, et ma kasutan enda tegemiste monitoorimiseks Fitbiti kella. Täpsemalt Ionicut. See on täiesti fenomenaalsete võimalustega kell, mis mitte ainult ei mõõda su pulssi ja trenne, vaid seal on suur hulk viise endale väljakutseid esitada ja võtta endale koer on lihtsalt üks paljudest.

Minu koera nimi on Timmy ja kuna ta pole päris elus koer, siis päris toidu pärast ma muretsema ei pea. Selleks, et hoida TImmy rõõmsana tuleb talle teenida päeva jooksul kaheksa konti ja kondi saab vastutasuks siis, kui sa oled täis saanud 10% päevasest sammude eesmärgist. Ehk kui eesmärgiks on näiteks läbida 10 000 sammu, siis iga 1000 sammuga saab koer ühe kondi. Samuti tuleb jälgida, et ta enda unetunnid täis saaks. Mõlemad on minu jaoks väljakutse, aga no kurat, ma olen ammu koera tahtnud. Tõestatakse tegude mitte sõnadega. Nüüd tuleb näidata, et ma oleksin hooliv koeravanem.

Hea uudis on see, et saime enda auto tagasi ja kuna kindlustus saatis uuesti tegemisse Fordi esindusse, siis on kõik parandustööd olnud laitmatud ja noh, mis seal salata, ka see teenindaja, kellega mul on hea meel suhelda, on tippklassi klienditeenindaja. Vahel peab mõne teenindajaga kangiga vastuseid välja kangutama. See ei sobi mulle, sest võhikuna ei pruugi ma osata õigeid küsimusi küsida ja Andresega oligi super see, et selle asemel, et iga mu küsimusele tüdinult vastata, räägib ta mulle ise, mis seis on, mida tehakse jne.

Auto on olemas ja ka taldrikud on olemas, mis tähendab seda, et taas kõik, kes Tartu ümbruses Disc golfi radade läheduses ringi hulguvad, olge ettevaatlikud, sest tõenäosus mult taldrikuga vastu pead saada on päris suur. Tegelikult ei ole- ma ei saa nagunii pihta. Minu suurim mure ei olegi enam selle pikamaa taldrikuga, vaid putteriga, mida kasutatakse selleks, et lähedalt taldrik korvi saada. Ma küll näen korvi ja pean ennast päris hea koordinatsiooni ja visketunnetusega inimeseks, aga kui ma üritan seda ketast sinna korvi saada, siis see  vise jääb alati ilmselgelt liiga pikaks või liiga lühikeseks. Kuid see analüüs siin näitab, et ma arenen ja mulle läheb asi korda. Mulle meeldib see mäng ka sellepärast, et ma olen võistlushimuline, aga selliselt, et mul on vähemalt mingigi võimalus võita. Kes keelab mul disc golfis heaks saada ja siis lammutama hakata? Vähemasti Esileedile teeks ma arvatavasti juba praegu pähe. Või mõnele oma lapsele. Nende silmis oleks ma tegelikult juba praegu kunn.

Tulles tagasi kaalu teema juurde, siis Esileedi võttis mu mõni päev tagasi ette ja ütles asju, mis mu mõtted taas paremini ritta seadis. “Henry, su kaal piirab sinu elu. Sa ei tee nii palju asju sellepärast, et sa ei ole endaga rahul ja lased elul lihtsalt mööda minna. Sa sead endale ise piiranguid ja see teeb sind ennast õnnetuks. Henry, sa teed kogu aeg ühte ja seda sama – sa vaimustud milleski ja sukeldud sellesse täielmääral ja kui sa ei saa seda sellises mahus teha, siis sa pigem ei tee üldse. Alustaks sellest, et sa kõnnid teadlikult 15-30 minutit päevas. Seda ei ole palju ja selle aja sa ju ometi leiad. See oleks 15-30 minutit rohkem kui sa hetkel teed. Võta ennast kokku ja tee lõpuks plaan, mida sa saavutada tahad ja mis on selleks vajalik ja lihtsalt tee seda. Mõtle läbi, kas see on jätkusuutlik ja hakka pihta. Oleks aeg hakata elama!”

Erinevalt levinud arvamusest on ta üpris tark. Ta on mul vahepeal väga motiveeriv. Teistmoodi kui mina. Kui mina rõhun emotsioonidele, siis tema faktidele. Ma tegingi plaani – ma olen Timmyle vastutustundlik koeraomanik ja veendun, et ta saaks kõik enda kondid kätte.

PS! Ma ei tea, kas see on sponsoreeritud postitus. Ma tahaks pigem, et see ei oleks, sest ma sain küll kella tasuta, aga see, et ma Timmyga kuu aega hängin ja ma seda teiega jagan, ei ole kuidagi tellitud. Samas, ma ei saaks seda teha, kui mul seda kingitud kella poleks. Võtke lihtsalt teadmiseks, et ma sain Fitbiti endale ja ma avastan aasta jooksul võimalusi, mida sellega teha saab ja jälgin sellega enda progressi.

1 kommentaar

  • Camme
    3 kuud ago

    Nägin Sind ükspäev kõndimas kergliiklusteel, ma ise tatsan seda teed iga päev Haagelt järveni ja siis Märja laudani või Jardinini ja tagasi. Iga nädalaga väheneb kõndimise aeg, ehk siis kiirus kasvab, niiet peab hakkama maad pikendama 🙂 Oleks ka sellist koera vaja 😀

Jäta kommentaar