Kas plätudega ringi käia on veel natuke vara?

*Selle postituse partner on NS King, kes on vastutav, et mul on nüüd ilus paar mugavaid jalatseid.

Meie majatagune muruplats on nädala taguse ajaga kardinaalselt muutunud. Miski, mis nägi välja nagu talvevõlumaa, siis nagu uisuväljak, näeb välja nüüd nagu kevadet ootav maa (viskas korraks Nancyt sisse). Enne uisuväljakut oli maja taga ka paar päeva tiik, mis jää näol endale libeda katte sai. See kõik juhib mu tähelepanu sellele, et talv hakkab läbi saama. Tahaks siinkohal kiita selle aasta talve, sest kui aeglane start välja jätta, on see olnud ilmapoolest täiesti kift. Tartu maraton toimus. Oli piisavalt lund, et talverõõme nautida ja ka see kole külm periood kestis lühikest aega. Kuid sellega paistab nüüd ühele poole saavat, mis tähendab, et mu talvised saapad rändavad samuti kappi.

Selle üle on mul hea meel. Kuid mille üle ei ole, on see, et kui ma homme oma varbavahe plätudega poodi läheks, siis vaadataks mind kui hullu, sest kusagil on keegi võtnud pähe jabura mõtte, et enne peab lumi ära sulama ja ilm soojemaks minema, kui plätudega avalikus ruumis ringi käia paslik on. See tähendab, et tuleb välja otsida midagi vahepealset, ehk siis mõni kevadjalanõu.

Nagu tellitult andis endast märku NS King, kes on panustamas klienditeenindusse ja nende positiivsesse kogemusse ja pakkus välja, et mina võiks sellest osa saada ja siis rääkida, mis oli hea ja mis olid puudujäägid.

Hea meelega. Mulle meeldib kingi ostmas käia. Erinevalt riietest, mis mulle kuidagi selga ei taha minna, siis kingadega seda muret ei ole. Kuigi mu lampjalgsus ja üpris suur jalanumber panevad teatud brändide ostmisele kriipsu peale. Näiteks ei saa ma kanda Puma valikust midagi, kuna neil on alati minu jaoks liiga kitsa liistuga ja lampjalg seda ei võimalda. Lisaks ma tean, et kui ma kaalun rohkem, on mu jalanumber ligi 46 ja kui ma teen sporti ja söön paremini, siis on see pigem 45.

Kuid mulle ei meeldi poes käia kauem kui pean. Kui mul on võimalust minimeerida seda kaubanduses veedetud aega, siis ma teen seda. Ainuke müügikoht, kus mulle meeldib käia, on laat ja suvine roheline turg. Kui ma lähen poodi, siis ma püüan alati teada, mida ma sinna konkreetselt ostma lähen. Kui raamatut, siis mis raamatut ja netist vaatan ka järgi, et see selles konkreetses poes ka olemas oleks. Kui toidupoodi, siis ainult koos nimekirjaga ja ma valin poodi sageli nimekirja järgi.

Ka NS King andis hea võimaluse mitte sukelduda arvukate riiulite vahele, vaid eeltöö sai tehtud kodus ekraani ees. Eks ma tean, mis mulle meeldib. Veider on see, et ma ei ole moodi järgiv inimene, kuid minu eelistused näiteks kingade alal, on pidevas muutumises. Kui ma vaatan seda stiili jalatseid, mida ma kandsin kümme aastat tagasi, siis tekib mul õigustatud küsimus – Mis mul viga oli? Ühe nurinana võiks kodulehel surfamise juures välja tuua, nimelt, kui nad pakuvad seal erinevaid filtreid brändide, hinna ja soo eristamise jaoks, siis võiks olla võimalik filtreerida ka selle järgi, et need kingad, mida ma seal vaatan, võiks olla olemas ka mu lähimas poes. Mis kasu on mulle sellest, et see on olemas kusagil Ülemistes. Isegi kui seda saab tellida, siis ma ei tea, kas on mõtet, kuna ma tahan lihtsalt jalga proovida.

Ma pole oma kingade valikuga eriti fancy. Minu märksõna kevadjalanõuks on lihtsus, sportlikkus ja mugavus ning nende seas oli õnneks valikut igas hinnaklassis. Kuigi meeste jalanõud eriti kalliks seal ei läinudki ja mu valikus jäid kõik 100 euro piiresse (vahemärkus: oma paari sain mina tasuta #bloggingrules). Kolm paari välja valitud, läksingi neid jalga proovima. Raskeim osa minekust oli laste küljest raputamine. “Miks mina ei või tulla?” päris imestunud Noorsand. Sest nagu ma ütlesin, ei viitsi ma kaubanduses kaua passida ja Noorsandiga võin ma poes oleku aega julgelt kahe-kolme kordistada. Eriti Lõunakeskuses, kus on iga kümne meetri tagant erinevad laste atraktsioonid, mis mu rahakotist münte õngitsevad.

Käik kingapoodi näitas, kuidas ma olen ajast maha jäänud. Ma ei tea, kas see on kõikides poodides nii, aga enam ei pea ma käima iga kingaga müüja juures, et õiget suurust leida, vaid poes on ekraanid, kus saab ise poe laoseisu vaadata. Introvertsele eestlasele ideaalne lahendus.

Igal juhul olen mina nüüd ilusate jalanõude uhke omanik. Vastab kõigile nõudmistele ja nagu pildil näha, siis sobis Piigale täpselt sama number. Või on teine variant, et ta on taas mu kingad endale kaaperdanud. Kuna mul paluti hinnata kasutusmugavust ja kogemust, siis mul pole siin eriti midagi kommenteerida – ma ei pidanud poes ekseldes aega eriti veetma ja enamus asju on nutikalt lahendatud, mis sobib mulle suurepäraselt. Neid lahendusi ei pea kasutama, aga mul on väga hea meel, et see võimalus olemas on. Sobib, et müüja ei pea käima iga paariga arvutist suurust vaatamas ja neid ühe kaupa toomas. Valin välja, mida ma proovida soovin ja küsin korraga kolme paari proovimiseks, sest olen järgi vaadanud, et minu number on igast mudelist olemas. Kiidan!

Jäta kommentaar