Toidud, mis kunagi tundusid eriti rõvedad, enam nii hullud ei tundugi + VIDEORETSEPT!

*Märtsis teeme me koostööd Food Studioga, kus ma katsetan nende erinevaid tooteid ja jagan teiega kogemusi. Täna katsetasin nende aasiapärast puljongit.

Ma söön kõike. Mitte päris kõike, aga pakkuda midagi, mida ma ära põlgaksin, on päris keeruline. Siiski on vahel mõned seda suutnud, kuid ka siis ma ei ole ära põlanud, vaid enda instinktid alla surunud ja selle endasse ajanud. Neid asju, mida ma keelduksin söömast oli varasemalt palju rohkem ja tänaseks olen ma muutnud väga leplikuks.

Üks asi, mida ma ei armasta, on keedukapsas. Kuid samas ei saa ma ka öelda, et ma seda ei söö. Ma armastan väga hapukapsast. Kuid värske keedetud kapsas peab olema hästi ühtlaselt hakitud, et see mind otseses mõttes öökima ei ajaks. Seal ei tohi olla ühtegi paksu tükki. Kuna seda on päris raske saavutada, siis enamjaolt hoian ma sellest eemale. Kuid siiski on minu vastupanu vähenenud ja vahel ma võtan end kokku ja söön ema tehtud kapsarulli koos kapsaga ära. Ka Esileedi oskab tänaseks kapsa-hakkliha hautist teha nii, et sinna oleks lõigutud vaid sellised tükid, mida ma ära ei põlga. Muide, kuna ma tutvustan teile Food Studio puljongeid, siis viimasel ajal oleme hakkliha-kapsahautise jaoks kapast hautanud Food Studio kanapuljongis. Väga mõnus jääb.

Ka lapsed kipuvad olema pirtsakad sööjad. Neid on ikka keeruline saada sööma kõike, mida sa sooviksid, et nad sööks. Ma olen sellest teemast korduvalt nii FB lehel kui ka vist blogis rääkinud, et kui nad saaks valida, siis sööks nad igaks käiguks makarone. Ometi, kui Noorsand ja Piiga väiksemad olid, sõid nad kõike. Brokoli? Anna siia! Lillkapsas? Näm-näm. Ühel hetkel asendus vaimustus aga tülgastusega ja ma võiks seda kasutada isegi väljapressimismeetodina – “Kui te tuba ära ei korista, teeb issi õhtuks brokolit!” Usun, et tuba oleks hetkega särav.

Ka mina ei söönud väiksena pea ühtegi köögivilja. Toorelt veel, aga nii kui seda kuumutada, muutusid nad millekski hirmuäratavaks. Mul on siiani meeles see hirmujudin, kui ma lasteaias lõunaunest ärkasin ja köögist keedetud juurviljade lehk voodini levis. Kogu õhtu oli minu jaoks rikutud. Tihti öeldi mulle, et söögu ma või pool, et alles siis saan teistega mängima. Istusin seal norgus peaga oma puutumata kausi ees seni, kuni kasvatajal minust lihtsalt kahju hakkas.

Mina hakkasin erinevaid juurvilju sööma alles kahekümnendate teises pooles. Esimesed mitukümmend aastat veendusin ma, et mu toidus poleks küüslauku, sibulat, ühtegi köögivilja peale kartuli ja porgandi. Ma hakkasin analüüsima, mis muutus. Miks miski, mis oli minujaoks sedavõrd põlgust tekitav, muutus millekski, mida ma ise toidule meeleldi lisasin?

Üks viis on see toidu sisse peita. Näiteks pane smuutide sisse ja mikserda puuviljadega ära ja lapsed ei saa sageli arugi, et midagi lisaks seal sees oli. Mina olen läinud aga seda teed pidi ja olen katsetanud erinevaid toite ja on selgunud, et teatud toitudes on lastele vastikud köögiviljad täiesti vastuvõetavad. Näiteks põlgavad nad brokolit ja lillkapsast. Välja arvatud siis kui see on ühepajatoidus. Siis söövad nad neid meeleldi. Minuga algas see täpselt sama moodi. Ma ei söönud kumbagi neist, kuni Esileedi tegi mulle enda ühepajatoitu, mis oli kardinaalselt erinev sellest, millega ma olin üles kasvanud. See oli esimene kord kui ma sõin keedetud brokolit ja lillkapsast ning see läks suust edasi. Alates sellest ajast on tekkinud minus kahtlus, et äkki need köögiviljad polegi nii jäledad. Äkki tuleb neid lihtsalt teisiti valmistada, kui ma seni harjunud olen.

Sõna seller hirmutab mind siiani. Ma ei suuda aru saada, kuidas Esileedi suudab Waldorfi salatit nautida. Võib olla on see tõesti hea. Ma ei tea. Ma ei ole kunagi proovinud, sest mõte toorest sellerist on mulle umbes sama ahvatlev nagu vistrik nina otsas. Tõesti ei soovi. Paar aastat tagasi osalesin ma Triinu Toidumaailma koolitusel, kus me tegime seda suppi, mis tänases postituses on ja üks oluline osa supist, on seller. Ma kandsin loomulikult supi juba enne proovimist maha, sest midagi head sellest tulla ei saa.

Seller antud supis on täiesti suurepärane. Eelkõige seetõttu, et tal puudub täielikult sellerile omane lõhn ja seega ka maitse. Ta on lihtsalt hästi mõnusa tekstuuriga ja maitsev.  Kui teie olete mingite toiduainete puhul hästi skeptilised, siis katsetage lihtsalt erinavaid toite sellega, sest inimesed on mingil põhjusel aastasadu seda toiduainet söönud. Äkki tuleb seda süüa lihtalt selle õiges valguses.

Täna ma tegin vürtsikat kinoasuppi. Selle retsepti leiate SIIT, kuid ma tegin ka video, kus on retsept olemas. Originaalist oli erinev see, et mul polnud kodus juursellerit ja ma asendasin selle suvikõrvitsaga ja mul polnud tšillikauna. See eest oli mul Food Studio Aasia puljong, kus sees on nii sidrunheina, ingverit kui ka tšillit. Lisaks lisasin tšillit kuivatatud kujul. See supp sobib vürtsikana ja seda ütlen mina, kes ma ei armasta vürtsikaid toite. Kasutasin seda puljongit esimest korda ja see sobis suppi imeliselt. Ma arvasin, et kuna tegu on Aasia puljongiga, siis on see kindlasti hästi tuline. Aga ei ole ja sidruneina ja ingveri maitse andis niigi maitsekale supile veel väga mõnusa varjundi. Selles võiks julgelt tunduvalt enam kick’i olla. Kuid arvestades põhjamaa inimese õrnade maitsepungadega, siis on selline mahe variant arvatavasti optimaalne. Juurde saab alati lisada. Siia supi sisse oleks suurepäraselt sobinud ka Food Studio juurviljapuljong, sest selle röstitud juurviljade maitse on ka väga meeldiv. Igal juhul väga mõnus supp, mida proovida, aga lisage kindlasti ka pool tšillikauna!

Mis toite teie varem põlgasite ja ühel hetkel sööma hakkasite?

5 kommentaari

  • anzelika
    7 kuud ago

    Postitus on tore..aga 8 pakendit ühe pildi kohta..alles lugesin ja rõõmustasin sinu prügi ja metsa teemadel..
    Saan aru, et netist tellides saadavad poed juurviljadpuuviljad kilekottides, aga blogi jaoks pilte tehes see näeb nii mitteatraktiivne välja ja samas tundub, et teod ei vasta sõnadele..
    Lihtsalt väike tähelepanek..su postitusi on siiski väga põnev lugeda..

    • henry
      7 kuud ago

      Esimene pilt aastast 2016, kuna mul polnud ühtegi pilti, kus oleks brokoli või lillkapsas. Olen jätkuvalt väga valiv, mida ma pakendan

      • henry
        7 kuud ago

        isegi 2015, sest see tehtud vana korteri köögis

      • S.
        7 kuud ago

        Rõõm lugeda sellist seisukohta!

  • Mariann
    7 kuud ago

    Mina ei söönud peeti (salatis või niisama ahjus röstitult), tänaseks on kasukas mu lemmik salat ja ahjus röstitud peet on ka üpris maitsev 😋

Jäta kommentaar