Lugu sellest, kuidas ma Esileedit tõrjun ja soovitusest, mis pidi algselt tulema meie endi poolt

Ühel hommikul, kui Esileedi oma vajalikud kaheksa tundi und kätte saanud, otsustasime me, et … Saite vist isegi aru, et ma tegin nalja. Esileedi ei maga kaheksa tundi öösiti. Tema magab 4-5 tundi nagu normaalsed emad. Mitte küll järjest, aga niimoodi tunniste settidena ja lisaks on Piiga avastanud hea viisi, kuidas emaga üks-ühele aega saada. Selleks tuleb ärgata öösiti ja enam mitte uinuda. Uinuda alles siis, kui Vennas ärkama hakkab, sest siis tuleb tähelepanu jagada.

Ma just postitasin siin, et ma pean enda nelja pätakat siin ohjes hoidma ja tekkisid kohe küsimused, kas me ootame neljandat. Jumal, ei! Ainus viis, et ma oleksin nõus ühe lapsega veel, oleks 10000000% kinnitus, et ta tuleb üksinda ja soovitavalt tüdruk, et ka Piigal oleks mängukaaslane. Kuna keegi seda garantiid mulle anda ei suuda, siis minu püksid on mul kurguni kinni nööbitud ja Esileedi meelitustele (loe: röögatustele, sest ta pole ammu maganud) järgi ei anna. Kaksikute saamiseks piisas ühest korrast, samas kui Noorsand lasi end oodata üle aasta ja ma käisin dr. Punabi juures kontrollis, kes analüüse vaadates teatas, et ma küll päris tõupull pole, aga korralik 4+. Peaks talle kaksikud kabinetti viima, demonstratiivselt ümber pöörama nii, et sall lehvides ta kohkunud nägu riivaks ja aegluubis mööda koridori minema kõndima. Kui selline kogus lapsi esimese korraga pole tõupulli tunnus, siis ma ei tea, mis on.

Kolm last on tore küll, aga kõike kulub nii kohutavalt palju. Kõike. Isegi neid asju, mida nad ei kasuta. Näiteks vetsupaberit. Eile sattusin poes kokku vana tuttavaga, kes vaatas mu ostukorvi ja ainult itsitas. Suur hunnik vetsupaberit ja kõike muud ka vähemalt kolm eksemplari. See ongi naeruväärne, et ema palk on ühe lapse puhu täpselt sama, mis kahe lapse puhul. Riigil oleks kaksikud just kasulikud – vanem on vähem töölt eemal, kui saada kaks eraldi last. Minu silmis oleks õiglane kaksikute puhul see, et selle eest ei tohiks karistada, et nad kahekesi korraga tulid.

Kuid jah vetsupaberit, mähkmeid, banaane. Kõike kulub nii palju. Mul on kahtlus, et seda kohalikku Selverit ei olekski, kui meid siin poleks. Mul juba praegu mingi 30 eurot partnerkaardile kogunenud ja seda mitte eriti pika aja jooksul. Lisaks on kõik sedavõrd kallis. Üks suurimaid valesid, mida mulle on aetud, oli see, et euro hinda ei tõsta. My ass. Proovi sa kellelegi 100 krooni vääringus kingitust teha. Kui ma vanaemal külas käisin andis ta mulle alati 25 krooni ja küll ma olin helde vanaema üle rõõmus. Ja siis tuli euro. Kuidas tänapäeval inimesed stripiklubis käivad? Topivadki viie euroseid sukkade vahele? Või on stripparitel tugevate kummisäärtega püksikud, mis põrsaga kaasatoodud münte kannavad? Ma ei tea. Ma pole elus kordagi ühtegi taolisse kohta sisse astunud ja mul on vaid ettekujutus, kuidas nad pungil pükstega sentide kolisedes posti otsas turnivad.

Paar nädalat tagasi saatis mind Esileedi poodi, et toogu ma Zewa niisket tualettpaberit? Mis asja? Milleks? Missugusest vahest ma neid otsima pean? Milleks? Iga mingi aja tagant jõuab Esileedi järelduseni, et meil on taas mingit uut asja vaja. Enamjaolt need asjad on mingid puhastus-koristusvahendid. Milleks talle märg vetsupaber? Nagu alati on tal ka igale küsimusele vastus: kuna sellega saab Noorsandi puhastada nii, et pärast ei tulegi eraldi käsidušiga üle pesta. Olen aus, mina olen meie peres see, kes püüab laste tagumikke mitte puhastada. Paberiga. Ma võin kraani all pesta, aga paberiga ma seda teha ei armasta, sest ma ei saa kunagi piisavalt puhtaks. Seega on Noorsand Esileedi kasida.

Ja tõepoolest. See muutis asja miljon korda meeldivamaks talutavamaks, sest teeb kerge vaevaga puhtaks ja erinevalt neist niisketest salvrätikutest, võib selle otse tualettpotti visata nagu tavalist wc-paberit. Keegi kunagi soovis, et ma räägiks headest leidudest, mis ma olen avastanud, kuid mis poleks reklaamartiklid. Ehk me oleme need ise avastanud, mitte pole firma palunud mul neid katsetada. Ja see oligi üks neist, mida ma tahtsin kiita, mis meie peres on saanud täiesti asendamatuks ning siis tuli Zewa ja rikkus mul selle ära, sest nad pakkusid, et kas me ei sooviks neid katsetada. Loomulikult soovime, sest meil kulub kõike hästi palju. Ning nad saatsidki meile terve kastitäie neid pabereid.

Poes ma sellist valikut ei näinud, aga kastis olid nad erilõhnalised ka. Esileedi sõbranna laps, kes meil külas käis ja seletas aina kui lahedad on juutuuberid ning kui ma ütlesin, et ma olen ka ju lahe, et ma blogin, heitis ta mulle pilgu, mis ütles, et õu vanamehepäss, mis sa seletad. Igal juhul oli see jõmpsikas mandlilõhnalisest paberist nii sillas, et enne kui me ise neid katsetada ja nuusutada saime, oli ta paki lahti teinud ja pööritas silmi, et kui hea lõõõhn. Et tema läheb koju ja hakkab sellega meiki endal maha võtma. See, et ta veel meiki ei kanna, ei olnud siinkohal tähtis argument.

Minu jaoks ei ole see maailma kõige tähtsam argument, et paber, millel nii nukker saatus on, peaks hästi lõhnama. Kuid see, et ta niiske on, on just eriti lastega peredes, täiesti geniaalne. Nüüd ka täiskasvanuil, sest teise korruse tualetis pole meil käsidušši. Olime tarvitajad enne kui Zewa ettepaneku tegi ja jääme ka edaspidi. Poest (Selverist) leiate need sealt köögipaberite ja tualettpaberite vahelt. Võtke heaks. A mida henry teeb soovitus olemas. Tempel.

2 kommentaari

  • Ema
    4 kuud ago

    Zewa võiks vast müügile tuua ka sellised mugavad karbid, nagu pampersil on. Ehk oleks gramm mugavam kui seda kleebist lahti tõmmata kogu aeg.

  • Mariann
    4 kuud ago

    Tegelikult kõik need “flushable” niisked rätikud ei lagune päriselt ära ja tekitavad torustikes väga palju ummistusi. Meie oma Eesti firma on oma twitteri kontol välja toonud väga palju allikaid ja videosid tõestamaks seda 🙂 https://twitter.com/satulaboratory

Jäta kommentaar