Teie küsite, meie vastame 15.11.2015

DSC_8688Hei! Hullumeelsed ajad eks. See Pariisis juhtunu ja loomulikult spargli hind. Ma olin siin ikka suhteliselt häiritud, kui sellest lehes lugesin. Päev otsa oli selline vastik tunne sees, aga siis ma rahunesin, sest palju ma seda sparglit ikka söön. Aga Pariisi asi ka.. hullumeelne. Aga siiski leidsin ma aega teie küsimustele vastamiseks ja kõige pealt aitäh küsimuste eest. Ei tulnudki eriti palju. Seega ei võtnud ka vastamine eriti aega. Kõik küsimused olid poliitiliselt korrektsed ja nii on ka vastused.

Oled sa ehk kuulnud “less carbs high fat” suunast? Ehk oleks see sulle sobiv?

Jaa olen kuulnud, kuid kahjuks see ei sobi mulle. Kirjutasin selle katsetuse tulemusest SIIN

Küsimus Noorsandile: mis oleksid need kolm asja, mida sa oma isal paluksid enda juures muuta?

Esiteks, tegelt ka issi, võta end kokku ja saa nüüd saledamaks, siis jõuad sa minuga kauem põrandal mängida, muidu sa aina ulud, et sul jalad surnud.
Teiseks, lepiks kokku, et kui ma ütlen opa, siis sa ei püüa mind ratta peale sokutada ega edasi kõndima sundida. Me ju teame kuidas see lõpeb- mina nuttes põlvili märjal asfaldil ja sina pahase ilmega ringi vaatamas, et mida naabrid arvavad. Võtad sülle ja on probleem lahendatud.
Kolmandaks, sul on liiga lame kukal, muuda see ära.

(ma tõesti ei teadnud, et Noorsand mafiooso on)

Esileedi, päris ausalt, mida sa Henry blogist arvad või arvaksid, kui see oleks mõne võõra poolt kirjutatud?

Päris ausalt on mul hea meel, et Henry tunneb mind piisavalt ja ei pane blogisse asju, mis mulle piinlikust valmistaksid. Ta küll vahepeal väitleb minuga sel teemal, aga me oleme vaikimisi kokku leppinud, et blogi peaks meile mõlemale positiivset emotsiooni pakkuma, mitte ainult talle.
Väga põnev oleks lugeda, kui see oleks kellegi võõra blogi, sest Henry võtab tihti ühe kindla situatsiooni ja räägib sellest, kuid ta jätab selle eelloo või järelloo rääkimata, mis muudabki mõne pealtnäha täiesti igava/tavalise momendi naljakaks.

Küsimus Henryle: Kas sul mingi lemmik(trenni?)muusika playlist ka on ja kui, siis kas sa raatsiksid seda jagada?

Hmm.. mul pole kindlat playlisti, sest kui ma trenni teen, on mu tähelepanu beebimonitoril. Aga need korrad, kui mul ei ole, siis mulle meeldib selline rõõmus muusika, mida ma ei tunnistaks püstoli toru ees ka, et ma neid lugusid kuulan 🙂

Minu küsimus oleks, kes oli teie sünnitoetaja või oma ämmaemand, kes teid toetas

Sünnitoetaja oli Inge Bachaus ja ma soovitaksin teda igale sünnitusele minevale perele. Tohutu tugi nii sünnitajale, kui ka näost kaamele mehele. Ämmakas oli pff… Siiri äkki? 😀 Esileedi teab, aga ta läks just imetama. Kui kellelgi on konkreetne huvi suurepärase tasulise ämmaemanda järele, siis kirjutage mulle FB postkasti ja ma küsin Esileedilt ta nime ja numbri.

Kas sul ja Esileedil on hüüdnimesid?

Eks mingitel ajahetkedel on ikka olnud, kuid need lähevad mööda. Kui me jätame Esileedi poolt pandud lembenimed nagu Kiisu ja Musi, siis on paar inimest, kes mind Hentsiks kutsuvad ja paar inimest kutsuvad Hennuks. 99% inimestest kutsub mind minu nimega.

Esileedil on aga hüüdnimed päevakorras ja teda kutsutakse kas Käxiks või Käkuks. Mina kutsusin teda kunagi Bobiks, sest tal oli hästi lokkis juuksed nagu Bob Marleyl

Minu poolt selline küsimus- lugedes ühte varasemat postitust, kus sa mainisid, et sinu jaoks langes lapse saamine väga õigesse aega, kus sa enam ei hoolinud pidutsemisest ja klubides käimisest, siis kas see teadmine ja valmisolek oli sul enne lapse sündi juba või jõudsid sa selleni koos lapse tulekuga? On inimesi, kellel on isegi pärast lapse sündi väga raske loobuda oma senistest eluviisidest ja see lõhub päris paljud perekonnad kahjuks. Kas Sinu jaoks tuli suur elukorralduse muutus kuidagi loomulikult või vajas siiski harjumist ja teatud asjadest loobumist?

Ma ei tahtnud enne lapsesaamist lapsi. Isegi, kui Esileedi rase oli, ei olnud ma sellest ideest vaimustunud. Alles sünnitusmajas, kui Noorsand mulle otsa vaatas, tuli see äratundmine ja ma sain aru, kuidas kõik see endine elu nii sisutühjaks muutus.
Ma ei oska öelda, kas see muutus tuli lihtsalt ja loomulikult, kuid eriti valikut ka ei olnud. Kui lapsel on kõht tühi, siis tuleb talle süüa anda. Kui tal on mähe täis, tuleb see ära vahetada. Ma ei ole kunagi end selleks sundima pidanud, sest mul pole ka valikut olnud. Ma ei tunne ka, et ma olen millestki loobuma pidanud, nagu ma ütlesin, et kõik teised asjad elus kahvatusid ja muutusid ebaolulisteks. Olin ju kunagi väga edev- kandsin kalleid kingi, ilusaid kellasid, mul oli hästi maitsekalt tuunitud ilus Audi. Ma pidasin oluliseks niivõrd naeruväärseid asju. Isaks saamine muutis väärtushinnanguid ja ma ei pidanud selleks ise midagi tegema.

Küsida tahaks kuidas olete paika loksutanud kodused rutiinid väikelapse ja 2 beebiga? Ja kas olete avastanud ja midagi üllatavat olles 3-lapseline pere?

Muidu ei olekski väga hull, kui Noorsand magaks õhtust hommikuni ja Vennas väga häälekas nutja ei oleks. Vennasel vist gaasidega häda ja need teevad valu. Seega need ei lase rutiinil tekkida. kogu aeg on keegi rakkes.
Ma ei oskagi öelda, kas midagi üllatavat. Siiamaani üllatab mind see, et mul on ikka kuramuse palju lapsi. Käisime siin oma viieliikmelise perega jalutamas, kui ma sattusin mõtetesse ja kui Esileedi küsis, millest ma mõtlen, siis ma ütlesingi, et ma mõtlen, et meil on ikka paganama palju lapsi.

Ning kui küsimuste juurde tulla siis ehk kirjutaksid teie pere traditsioonidest?

Noh me veel nõnda noor pere, et traditsioone, mis kanduksid aastaid edasi, meil veel eriti ei ole. Ühe traditsiooni ma juurutasin, milleks on see, et ma teen igal aastal kindlal kuupäeval pildi, et näha lapsi muutumas ja kasvamas.

Ka õppisin ma kibedast kogemusest, et igal pulma aastapäeval peame me Esileediga koos olema. Isegi kui ta ütleb, et ei pea, siis me peame. Hiljem on vabandamist vähem.

Kuid minu kysimus on – kas sa n2itad/kysid heakskiitu oma postituste kohta ka Esileedilt enne avalikustamist? Nt lased teksti yle lugeda v6i kysid tema heakskiitu avaldatavate piltide kohta? Teinekord ju juhtub, et kirjutad midagi yhtemoodi, kuid teine inimene v6ib midagi muud v2lja lugeda. Samuti pildid, ehk sinu arust on pildid OK, aga 2kki Esileedile tundub miskit h2irivat.

Kui olete märganud, siis minu blogi on selline meelelahutuslik kerge lugemine ja ma püüan edasi anda mingi situatsiooni või mõtete kirjeldust. Ma ei räägi blogis isiklikest asjadest. Te saate küll mingi üldise pildi, kuid ma väldin intiimsetest asjadest rääkimist. Kui ma räägin mõnest natuke delikaatsemast teemast, kus on küsitav, kas esileedi selle avaldamisega nõus on, siis ma lasen tal loomulikult üle vaadata ja lõplik sõna jääb talle. See, kui lugeja loeb midagi teistmoodi välja kui mina kirjutan, seda ma ei karda, sest alati loeb paar inimest minu blogist ei tea mida välja. Viimases blogis kirjutasin ma, kuidas ma last magama panen ja 99% tulid positiivsed kommentaarid ja suur hulk soovitusi, kuidas asjaga tegelda. Kuid ikka oli paar tükki, kes lugesid sellest blogist välja, et ma halasin, et poega uinuma ei saa. Seega ma ei keskendu sellele, et äkki keegi saab valesti aru- nagunii saab. Las ta siis olla 🙂
Pildid mõtlen ma ka alati läbi, et nad ilmestaksid natuke postitust, kuid seal ei oleks midagi, mis paneks minu, Esileedi või Noorsandi ebamugavasse olukorda, sest see jääb internetti 🙂

Elame Soomes ja üks nädala parimaid hetki on see, kui me su postitusi loeme. Olete juba nagu meie enda perekond. Algul mees vaatas, et mida ma seal pidevalt loen ja nüüd on olukord selline, et ta loeb mulle ise kõva häälega ette. Me tahaksime väga su lastele midagi jõuludeks saata, kas sa oleksid sellega nõus? Kui jah, siis palun ütle kuhu.

Noh, ma ei tea lapsi, kellele kingitused ei meeldiks, nii et saada julgelt. Kajastame kingitust ka FBs ja/või blogis. Kuhu saata? Ma pigem ei paneks enda aadressi ülesse ja kui sa kirjutaksid mulle kas FB postkasti või siis mailile jakobsonh@gmail.com, siis ma annan sulle ka kontaktid. Aga aitäh sulle ette, lastel on kindlasti hea meel. Noorsandil vähemasti. Tal esimene aasta, kus ta kuuse alt kingituse saab ja saab aru, et see on kingitus, sest eelmisel aastal oli ta veel liiga väike. Väiksemad on praegu rõõmsad vaid emme tissi üle 🙂

Pea kõikidel teistel blogijatel on leht vilkuvaid reklaame täis, miks sinul ei ole?

Peamine põhjus- ma ei oska neid paigaldada. Ja eks ikka mõne lugeja kaotab reklaamide paigaldusega, aga ma kaotaks paar lugejat ka siis, kui ma kirjutaks järgmise lause nii, et oleks hirmpalju trükivigu. Sets, osat inimeesed eisuudalugedakuio n palju vig u. Mina ka mitte 🙂 . Lisaks ma kirjutan vaid paar korda nädalas, mis reklaamiraha mõttes ei tooks mulle suurt eriti midagi sisse. Kui ma kirjutaks iga päev, või suisa mitu korda päevas, siis võiks sellega teenida ka. Vaatame tulevikus, kui see võiks reaalselt tasuvaks muutuda, siis ma räägin teiega pilk maas läbi.

mitmekiloste sangpommidega treenid ja milline kang ja kettad sul on? kas sa tead, kust saaks vanakooli kangikettaid?

Mul on kõiki sangpommi raskusi kaks tükki, ehk siis 2x16kg, 2x24kg ja 2x32kg. Hetkel kasutan ma 16 kiloseid, sest ma ei ole üldse vormis. Kui vorm paraneb, siis hakkan paralleelselt 16 ja 24kg kasutama ja kui ma kunagi 32kg jõuan, .. krt see oleks päris lahe, kui jõuaks. Mul pole kangi ega kettaid. Müüsin need enne korterist väljakolimist. Jätsin vaid sangpommid ja kaks hantlit.
Ma usun, et vanakooli kettaid leiab portaalidest okidoki, osta, soov ja kuldnebors. Lihtsalt peab iga päev vaatamas käima, sest näiteks sangpommid ostetakse loetud tundidega ära.

Küsimustest: enda tegemistega seoses ei saa küsimata jätta, et milliseid raamatuid teie majas loetakse? Mida lapsele ette loete (kui üldse)?

Pean tunnistama, et loen ilukirjandust väga vähe, kuid ma olen ennast parandamas, sest ma muretsesin endale suure hulga klassikat ja hakkan peagi otsast lugema. Saab olema selline aeg iseendale. Ma loen rohkem praktilisi raamatuid. Hetkel näiteks reklaami psühholoogiat aastast 1920.. midagi. Kõik siis kehtinud loogikad reklaamide kohta on tänaseni pea muutumatud.

Me loeme lapsega koos raamatuid küll, aga need on sellised raamatud, mis on papist ja ühel lehel on näiteks palli pilt ja alla on kirjutatud pall. Noorsandiga on keeruline juturaamatut lugeda, sest tema tahab raamatus eelkõige koeri ja autosid näha. Ma küll püüan lugeda, aga ta suudab iga lehe juures peatuda maksimaalselt 4 sekundiks ja siis ta juba nõuab häälekalt, et ma lehte kinni ei hoiaks ja sirvib järgmise auto või koerani.

Kui palju/tihti sa oma lapsi musitad?

Ma arvan, et Noorsand saab iga päev enda musidoosi täis küll. Ma musitan põhimõtteliselt teda laubale, põsele või ninaotsa iga kord, kui ma ta sülle võtan. Teen seda täiesti automaatselt. Seega, ei lange vist kumbagi äärmusesse. Ma ei ole ka kunagi täheldanud, et keegi oma lapsi liiga palju musitaks, ehk siis ma ei ole kunagi tundnud end härituna. Aga jah, ei käi teda spets taga ajamas, et musitada. Välja arvatud siis kui me mürame, siis on üks osa musitamine, mis ta hirmsat moodi itsitama ajab.

Sa kaalust ei taha rääkida, aga kui pikk sa oled ja mis su jalanumber on?

189,5cm ja jalg on 46. Kirjuta üles 🙂

Kui kellegi küsimus jäi vastamata, siis andke märku, kui teil tekib uusi küsimusi, andke märku. Aga praegu, tsau! Kell on 2:29 öösel 🙂

Jäta kommentaar