Käi seenele!

14.09.2014

Praegu on minu aasta lemmik aeg. Ei ole palav, ei ole külm, päevad on veel ok pikkusega ja mis kõige parem- seenel saab käia. Ma võiks vist iga päev seenel käia, kui saaks. Tegelt mitte päris. Kunagi kooliajal käisingi iga päev metsas ja lõpuks olin nii tüdinenud ja ma ei suutnud umbes 10 aastat ennast metsa sundida. Kuid nüüd on see ebameeldivus kadunud ja kui ma saan koduselt võimult loa, et ma võin homme seenele minna, siis ma lähen juba õhtul, poisikese kombel elevil, õhtul voodisse ja ei jõua hommikut ära oodata. Küll olen ma pirts korjaja ja seni olen korjanud vaid puravikke ja kukeseeni, kuid mulle loeti sõnad peale, et ma peaks ikka riisikad ka koju tooma, sest vanavanematele need meeldivat väga. Maale on üldse tore seeni viia, sest ma lähen küll viima, kuid ma tulen sealt alati rohkemate asjadega, kui sinna minnes- maamunad, kabatšokid, kurgid, tomatid, õunad jms. Endale jätan seeni vaid kastmejagu, sest seente puhastamine on jube töö. Ma ei tea, ma pigem veristaks lammast, kui puhastaks seeni. Tegelt ei. Ma ei tea, kumb mulle vastumeelsem oleks

Teine hea põhjus septembrit armastada, on see, et siis algab korvpalli hooaeg. Käimegi juba kuu algusest. Super on sellel hooajal see, et saime head kellaajad- kaks korda nädalas õhtul seitsmest poole üheksani. Varasematel aastatel on see olnud alati poole üheksast kümneni, mis nii intensiivse trenni jaoks on natuke hiline aeg. Tuled koju, adrenaliin üleval, süda peksab ja katsu sellise olekuga õigel ajal magama saada. Kuna mäng on ka nii intensiivne, siis ma higistan seal hästi palju, mis tähendab seda, et vedelikukaotus on päris suur ja kui püüda tulla kümne ajal koju ja siis selle ärkveloleku ajal juua hästi palju, tähendas see öö jooksul mitmel korral vetsus käimist. Seega, jah, mulle sobib varasem kellaaeg suurepäraselt.

Muidugi öise tualetis just pissil (ürgmehena on mul nii raske siia sõna “pissi” kirjutada) käimisega on mul Esileedist täiesti erinev suhe. Tead küll seda tunnet, et tahaks nagu vetsu, kuid mitte piisavalt, et sooja teki alt välja tulla, ennast üles ajada ja vetsu minna. Kui ma enda dilemmast Esileedile räägin, siis ta ei saa aru, kuidas ma üldse kahtlen, sest unekvaliteet on palju parem, kui sul vetsuvajadust peal ei ole. Minu dilemma on kahel põhjusel: esiteks, viitsimine. Ma tõesti ei viitsi minna, kui ma olen end juba magama sättinud. Teiseks, ma ei arva, et öösel vetsus käimine väga ebameeldiv tegevus oleks, sest oletame, et ma ärkan kell kolm öösel, et põit tühjendama minna. Siis vaatan kella ja emotsioon on väga positiivne- ma saan veel VIIS tundi magada. Aajee!

I’m weird that way.

Nädal otsa olen nüüd igapäev pikk jalulutskäike teinud, sest ema käis soojal maal puhkamas ja tervist kogumas ja tuli koju väsinuna puhkusest ja palavikuga. Ma arvasin, et koera jalutamine saab olema tõeline tüütus, sest ma ei soovinud teda enda juurde võtta, kuna ta haugub iga pisema asja peale ning see taks on väga valju häälega. See tähendas, et ma pidin iga päev sõitma kahel korral vanemate koju. Kuna ta on tavaliselt harjunud jalutama kolm korda päevas, siis see tähendas, et peale kella kuuest jalutuskäiku õhtul, pidi uus jalutuskäik olema väga vara hommikul. Olin iga päev umbes 7:05 üleval, et sõita koera juurde. Ja seda ühtegi korda snoozi vajutamata. See on minu puhul korralik saavutus, sest ma ei uskunud, et hommikuti ärkamine saab lihtne olema. Aga see oli palju lihtsam, kui ma arvatagi oskasin, sest koeraga ei ole sisemist vaidlust- kas ärgata või magada edasi. Sa pead ärkama ja minema.

Suhkur on jätkuvalt täiesti väljas menüüst ja kiusatust pole ollagi. Mõte ikka vahel on, kuid see ei ole muud- see on lihtsalt mõte. Kas mul on raske suhkrut mitte süüa? Kui ma kahtleksin enda otsuses, oleks mul loomulikult raske- peaksin võitlema tahtejõuga ja soovi alla suruma. Kuid kuna ma ei kahtle, vaid tean, et ma ei söö nagunii suhkrut, siis ei ole mingit võitlust.

Kuna ma ei söö suhkrut, siis välistatud on ka pea kõik valmistoidud. Kui sind huvitab, mida ma siis söön üldse, siis anna teada ja ma teen äkki piltidega ühe postituse minu päeva toitudest. Võin ettehoiatavalt öelda, et ma ei piira end kuidagi. Ma lihtsalt ei söö toitusid, milles on rafineeritud suhkur.

Aga mul läheb suurepäraselt ja ma olen mõelnud, kuidas puhuda siia uut elu sisse. Kuidas muuta see blogi mulle ja lugejatele huvitavamaks, nii, et mina viitsiksin kirjutada ja sina lugeda ning otsustasin, et teen mõned lühiajalised eesmärgid ja jäädvustan neid. Ma olen täiesti unarusse jätnud oma kitarri ja mõtlesin, et uue nädala heaks eesmärgiks oleks õppida pähe kõik akordid, kuid see ei ole vist väga hea eesmärk, sest aega endale on tavaliselt siis, kui noorsand magab ja ma ei ole kindel, kui rõõmus Esileedi oleks, kui ta tite magama paneb ning ma siis teises toas kitarri tinistama hakkan. Seega võiks uue nädala eesmärk olla 1000 sangpommi hoogu- 500 16kg, 300 24kg, 200 32kg. Kuna kahel päeval on korvpall, siis jääb mul kolm päeva hoogusid teha, mis teeb umbes 330 hoogu päeva kohta, mis on selline ok kogus. Teen selle osana muust trennist. 330 hoogu koos puhkepausidega, on äkki mingi poole tunni teema.

Sangpommi hoog on üks parimaid üldfüüsilisi harjutusi, mida sa teha võid, kuid ÜLIOLULINE on siinkohal õige tehnika, sest vastasel juhul on vigastused kerged tulema. See käib vist tegelikult iga raskuseid kasutava harjutuse kohta. Muide see on ka väga väga tõhus valusa alaselja puhul. Alati, kui alaselg mul, või Esileedil valusaks läheb, siis me teame, et tuleb teha üks sangpommi hoo kuur ja umbes nädalaga kaob igasugune valu. Ma ei ütle, et see toimib kõikide valude puhul, kuid nii meil, kui ka KÕIGIL neil, kellele me seda seljavalude puhul soovitanud oleme, ütlevad kui ühest suust, et see harjutus on teinud imesid. Youtubes on sadu videosid, näiteks siin, kus seletatakse tehnikaid lahti. See on ka väga hea kardio harjutus- saad pulsi väga kergesti üles ja kõrgem pulss tähendab suuremat energiakulu. Seega 1000 sangpommi hoogu enne järgmist postitust. Eesti treenerid on ka seda videole jäädvustanud ja sattusin sellise video otsa, kus treeneri tehnika on pehmelt öeldes kohutav. Ta küll ütleb, et puusadega tuleb hooga anda, kuid terve harjutuse ajal ei kasuta ta puusi kordagi. Mida rohkem vaatan, seda naljakam on.