Isa blogi: Kuidas ma suurest õnnest oma lapse elu ohtu seadsin

d091553e472da991b2-69502771Muide, kes ei tea veel, siis mina Isablogi postitustele pealkirju ei pane 🙂

„Issi!”. Mul vajus suu lahti. Hüppasin hooga üle lapse tema kõrvale voodisse, vaatasin talle sügavalt silma ja ütlesin, et ta kordaks seda uuesti. Noorsand vaatas mulle ehmunud pilguga otsa, sest hetk tagasi oli ta silmitsi surmaga, kui ilmselgelt ebatervislikus kaalus habemega mees hüppas üle tema ja prantsatas voodiraginal temast vaid paari sentimeetri kaugusele.

Tavaliselt mõtlen ma sellistele ohtudele alles pärast sooritamist. Mis oleks saanud, kui ma parketil libisenud oleks ja ma oleksin lapsele peale kukkunud? Kuid see selleks. Sel hetkel polnud mul aega tühiste asjadega tegelda, vaid ma kuulsin hetk tagasi selgesõnaliselt, et mu poeg ütles „Issi”. Ma ei suutnud enda kõrvu uskuda, et kas tõepoolest olin ma meie lapse esimese sõna tunnistajaks ja mul ei olegi see lindi peal?

Vaatasin talle otsa ja julgustasin:” Ütle issi. Noh, ütle I S S I.” Ei midagi. Tundub, et noorsandil on samasugune olematu tähelepanuvõime nagu mul endalgi, sest selle asemel, et korrata enda esimest sõna, oli ta juba avastanud, et kui kõhuli olles nägu madratsisse suruda ja tagumik taevapoole upitada, siis see on ilmselgelt tunduvalt põnevam ja lõbusam, kui see naeruväärne vestlus minuga. Ma käitun umbes sarnaselt, kui Esileedi püüab minuga igavatest asjadest rääkida nagu see, et ma peaks tolmu imema, või, mida poest vaja tuua.

Loomulikult ei tulnud sealt enam ühtegi sõna peale naerulalina. Kuid ometi ma kuulsin ja Esileedi kuulis ka, et meie laps ütles „Issi”. Nii noorelt lapselt, kes pole veel seitsmekuunegi ei oleks ju ma kunagi midagi taolist oodanudki.

Noh, jah, tegelikult ma ju sisimas teadsin, et ta ei öelnud seda teadlikult, vaid tõenäoliselt oli see segu itsitamisest ja kiljumisest, mis lihtsalt kõlas nagu „Issi” ja me ei hakka pidama seda tema esimeseks sõnaks, sest see tuli välja lihtsalt muu lalina vahel ja kõlas „Issina”. Äkki, kui noorsandi lalinat kuuleks mõni portugallane või jaapanlane, siis nad kuuleksid ka mõne endakeelse kõlaga sõna. See ei tähendaks, et mu laps neid keeli räägib. Kuid hetkeks oli see nii lahe hetk.

Teine asi, mida ta on hakanud viimastel nädalatel tegema, on see, et kui ta hakkab tüdinema oma mänguasjade suhutoppimisest ja kõige mõeldava täisilastamisest, siis ta hakkab „tegema lennukit”. Olles kõhuli, ajab pea kuklasse, käed laiali ja hoiab jalad õhus. Me teeme umbes taolist harjutust ka trennis korduste peale ja selle poosi hoidmine on väga vaevarikas. Noorsand võib seda teha nii kaua, kui tarvis – nii kaua kuni keegi ta põrandalt üles korjab.

Kuid, mida see lennuk tähendab? Kust sa mujalt, kui Google abil ja perefoorumitest, sellele vastust ikka otsid. Loomulikult olid esimesed vasted noorte emade paanilised appihüüded ja mustad stsenaariumid, et kindlasti on see lihaspinge ning tuleb esimesel võimalusel arsti poole pöörduda. Kuid ma ei tea, kas see on teada-tuntud uudis, või olen mina esimene inimene maailmas, kes selle avastas, aga Google otsingus ei ole mitte ainult üks leht, vaid seal on neid mitu. Müstika, eks? Kunagi oli mingi statistika, mille kohaselt, ei lähe 90% otsingu kasutajatest esilehest kaugemale ja suurem osa neist vaatab ainult esimest seitset vastet.

Sirvides edasi, siis mida kaugemale paanilistest abiotsijatest foorumites läksime, seda rahulikumad ja analüüsivamad vastused tulid. Saimegi erinevaid allikaid uurida ja tegime siis otsuse, et me ei muretse, sest jõudsime järelduse, et tema lennuk ei ole sellest, et tal midagi viga on, vaid sellest, et ta tüdineb ja tahaks edasi liikuda, kuid veel ei oska ning selliselt ta treenib enda tulevikus vajaminevaid lihaseid. Kust ta teab, mida treenida? Loodus on ikka uskumatu. Ja noorsand ka.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Päevaküsimus

Kas pigem ootamatu pettumuse olukorras

Loading ... Loading ...

Otsi

Arhiiv

Liitu uudiskirjaga

FB ja IG seab aina kitsendusi, kui paljude inimesteni mu sõnumid ja postitused jõuavad. Jäta palun enda e-maili aadress, sest ma plaanin korra nädalas (või paari nädala tagant) saata mailile ühe uudiskirja, et sa ei jääks väikesest meelelahutusest ilma lihtsalt sellepärast, et FB nii otsustas. Luban, et need jäävad ainult minule ja ma ei levita neid kellelegi, ega hakka ka saatma spämmi. Luban olla viisakas ja vastutustundlik.

Loe ka neid lugusid

  • Pe**e, t**a, f**k ja teistest vahvatest sõnadest

    Kuna eile oli FB seinal juttu ropendamisest, siis ma mõtlesin, et kirjutaksin natukene meie pere filosoofiast sel teemal. Ma ei ole kunagi eriti suur ropendaja olnud. Mul on…

  • Miks te endale koera soovite? Peamiselt laikide pärast!

    Kuna mul pole mingit skandaali teile vahendada (tegelt üks on, aga sellest ma ei räägi), siis minu jälgijaskond on üpriski stabiiline, väikese tõusunurgaga ülespoole. Iga kuu tuleb mõnikümmend…

  • Midagi hoopis teistsugust

    Postitus valmis koostöös GoGoNanoga Ma huvi pärast vaatasin, et millal oli minu esimene koostöö GoGoNanoga ja kui mu blogi mulle ei valeta (vabalt võib), oli meie esimene koostegemine…