Isa blogi: Kas me magada ka saame?

20.06.2014

Kuna tegemist on meie esimese lapsega, siis ma ei oska võrrelda, kas meie laps on keskmisest rahutum või rahulikum laps. Kuid vastates küsimusele, kas ta meil magada laseb, siis neil hetkedel, kui ta magab, siis laseb küll. Neil hetkedel, kus ta on ärkvel, ei lase.

Tegelikult kartsin ma hullemat ja lootsin paremat

Ma pole küll teab mis kaua isa olnud ja võibolla on veel vara järeldusi teha, kuid arvan, et meie beebi on täiesti keskmine magaja. Vahel võib ta öösel ka viis tundi järjest põõnata ja siis teinekord on tunni pärast jälle kisa lahti. Me leppisime Esileediga kokku, et ka Esileedi saaks sügavat ja pikemat und nautida, siis me magame kõrvatroppidega kordamööda.

Miks ma selliseid asju teen? Oma uneajast?

Kahjuks ei ole mina eriti osav magaja, kui minu valve on. Ma ärkan üles iga väiksemagi kägina peale ja ta on meil väga suur unes häälitseja. Samas, kui ta on vaikselt, siis ma pean iga natukese aja tagant vaatama, kas kõik korras. See vist ei ole eriti tark tegu, kuid kui ta magab täiesti vaikselt, siis ma õrnalt togin teda, et ta liigutaks. Lihtsalt kontrolliks.

Kuid suurem probleem pole sellega, kuidas ta magab, vaid sellega, kus ta magab

Alustasime hälliga, kuid seal ei meeldinud talle üldse. Järgmisena võtsime me ta endale voodisse ja panime ta meie peade vahele magama.
Õnneks ostsime endale kunagi piisavalt laia voodi. Kuigi me algul selle suure voodi pärast isegi muretsesime, sest vahepeal kadus Esileedi voodisse ära ja mul kulus tunde, et ta sealt tohutust voodist üles leida. Vähemasti mulle tundus nii, sest meie päris esimene voodi oli sedavõrd kitsas, et üks pidi alati külili olema, sest kahekesi selili ei mahtunud. Kuid kui laps magas meie vahel, oli mul alati hirm, et ma olen läbi une litsunud beebi pildiks oma t-särgile.

Leidsime siis viisi, kuidas laps magab kõige rahulikumalt, kõige pikemalt ja meie jaoks kõige ebamugavamalt. Ja see on rinnal. Ei ole tal seal magades neid gaase, mis ta und segaksid, ei tee ta seal ka eriti hääli, mida ta voodis magades teeb.

Ma olengi siis ühe õhtuse vahetuse võtnud nõuks magada poisiga nii, et ta on mu rinnal ning ma olen hakanud neid momente koos temaga vägagi nautima. Ma lausa ootan õhtuid, kui temaga aega veeta saan. Olen nüüdseks õppinud ka uinuma poisiga rinnal, kuid sellele eelneb korralik ettevalmistus, kus ma end igaks juhuks diivanipatjadega sisse müürin, juhuks kui poiss peaks unes libisema.

Kuna ma ei ole ka eriti püsiva loomuga inimene, siis ma ka tüdinen sellest staatilisest selili olemisest maru kiiresti ära, kuid see on ohver, mille ma olen nõus tooma.

Ülejäänud ööuni tuleb tal siiski meie voodis magades, kuid nüüd oleme ta pannud Esileedi poolele, mitte enam meie vahele. See on hea lahendus, et ka täiskasvanud veidi kaisutada saaksid ja mina ei pea nägema õudusunenägusid lapse lömastamisest.

Aga äkki teeme siiski valesti?

Kõik vanad teadjad hoiatavad meid aina, et me hellitame lapse selliselt ära ja teda tuleks juba praegu õpetada üksi magama. Noh, esimene vasikas pidi ikka aia taha minema.

Nali naljaks, kuid kuidas teil on? Kas ma peaksin muretsema, et hellitame selliselt magades lapse ära? Kui vanalt teie lapse omaette magama panite?