Kiusatused

sünnipäevalaudJõuluaeg on vist kõikidele, kes üritavad mingil määral enda kaalu jälgida, keeruline periood. Piparkoogid, verivorstid, rasvased kapsad, ahjukartulid jne. Nii ka minul- kiusatused igal sammul. Kuidas ma olen siis toime tulnud. Nooooooh… ütleme nii, et kõike arvesse võttes, on hämmastav see, et ma olen isegi suutnud viimase nädalaga poolteist kilo alla võtta. Ma tõepoolest ei ole jälginud, mida ma peolaua taga söön, kuid mida ma olen enda juures jälginud, on kogused. Ma lõpetan hetkest, kui ma ei söö enam nälja tõttu, vaid sellepärast, et taldrik tühjaks saada, või selleks, et tunda mingit maitset suus. Vähemalt ma annan endast parima, et ma seda teeks.

Ma usun, et üldse minusugused ülekaalulised inimesed on ajupesu tulemus. Mul on tõepoolest väga raske vahet teha, kas mul on isu midagi süüa, või on mul kõht tühi. Lapsest saadik on meile pähe taotud, et tõsta enda taldrikule nii palju, kui sa ära süüa jõuad. Kuid näljane inimene sööb silmadega ja sa ei suuda tegelikult kunagi adekvaatselt hinnata, kui palju sa tegelikult süüa jõuad ja kui palju sa tõstad. Kuid ometi olen ma õppinud, et taldrik tuleb alati tühjaks süüa. Lapsest saadik õpetatakse lastele, et söö praegu ära, muidu läheb hiljem kõht tühjaks. Meisse surutakse hirm, et meil võib kõht tühjaks minna ja seega õpetatakse sööma üle- mitte kuulama enda keha signaale. Ja loomulikult see tohutu ajupesu toiduainete tööstuse poolt, kes üritab aina selgeks teha, et ainus oluline asi toidus on konsistents ja maitse. Toitainete rikkusele ei pöörata tähelepanu. Tegelikult nüüd on hakatud seda tegema, kuid sedagi idiootselt- müüakse sulle toode, mis on täis kahjulikke kemikaale ja sinna on sisse lisatud näpuotsaga mingit kasulikku ainet ja reklaamitakse nüüd seda kui tervisetoodet. Oeh, ma lähen alati sel teemal rääkides nii keema :D.

Treeninguga on mul asjalood olnud veidike heitlikud, sest väänasin taas enda hüppeliigest. Sel korral korvpallis ja on korralikult paistes. Mul on teatud elemendid, mida ma tean, mida minusuguse kaaluga mees teha ei tohiks. Kuid sel päeval läks mul mäng hästi. Ma viskasin mängus sisse järjest kaks kolmest.. pff.. see on nagu uskumatu minu puhul. Selle õnnestumise tõenäosus on pea sama suur, kui see, et mind valitakse järgmisesse Riigikogu koosseisu. Võimatu. Samas, ma ju viskasin kaks kolmest järjest sisse, järelikult ei ole võimatu. Hmm, kas tõesti on mul nii hea võimalus Riigikokku pääseda… Igal juhul, kui sul mäng läheb hästi, visked kukuvad sisse, söödud jõuavad adressaadini, kaitse peab, siis adrenaliini mõjul unustad sa enda vigastused ja tunned end mõneks hetkeks Supermanina ja siis, nätaki, oled valudes põrandal maas. Igal juhul on jalg juba tunduvalt parem ning plaanin juba homme (kolmapäeval) MyFitnessis jõusaalis olla ja neljapäeval korvpallis vaikselt ringi sörkida.

sulgpallKuid uus spordiala, mida ma proovisin oli sulgpall. See küll tundus hästi kiire ja tehniline ala. Noh, igatahes ei olnud see ei kiire ega tehniline, kui mina seda mängisin. Läksime sinna koos ristiisaga, kes samuti on mõnikümmend sentimeetrit liiga lühike (mitte paarkümmend kilo liiga raske). Meil oli ka treener suisa, kes õpetas meile võtteid ja erinevaid lööke ning juba peale esimest pooleteisetunnist trenni, olin ma juba palju palju osavam. Ma tahaks seal oma esileediga käima hakata. Hea võimalus koos aega veeta ja teha midagi sportlikku. Võtab naha märjaks, on liigestesõbralik ning ei ole tappev ka väga vormist väljas olevale inimesele.

Teine asi, mis ma enda jaoks avastasin, on see, et ma vihkan suusatamist. Nagu täiega. Kõige nõmedam tegevus maailmas. Mul on tunne, et sel oli tõsine põhjus, miks ma 15 aastat suusatamisest pausi pidasin. See oli seetõttu, et suusatamine on nõme. Ostsime endale suure raha eest suusavarustuse, et avastada, kui väga ma seda vihkan. Sääred krambis, tallad valusad, jalad värisevad, tasakaaluhäired, oht, et kohe olen jälle siruli. Ei no tegelikult ka. Mu sõber Keijo küll lohutas, et see ongi alguse asi, et umbes peale seitsmendat korda hakkavad jalad harjuma. Ma nii väga loodan. Tegelikult ma tahaksin väga, et suusatamine natukenegi meeldiks. Seega otsustasin, et ma ei anna veel alla, vaid jätkan katsetusi. 🙂

Kommentaarid

“Kiusatused” on saanud 2 vastust

  1. helika ütleb:

    Kuidas t2naseks suusatamisega lood on?

Vasta helika-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Päevaküsimus

Kas pigem ootamatu pettumuse olukorras

Loading ... Loading ...

Otsi

Arhiiv

Liitu uudiskirjaga

FB ja IG seab aina kitsendusi, kui paljude inimesteni mu sõnumid ja postitused jõuavad. Jäta palun enda e-maili aadress, sest ma plaanin korra nädalas (või paari nädala tagant) saata mailile ühe uudiskirja, et sa ei jääks väikesest meelelahutusest ilma lihtsalt sellepärast, et FB nii otsustas. Luban, et need jäävad ainult minule ja ma ei levita neid kellelegi, ega hakka ka saatma spämmi. Luban olla viisakas ja vastutustundlik.

Loe ka neid lugusid

  • Pe**e, t**a, f**k ja teistest vahvatest sõnadest

    Kuna eile oli FB seinal juttu ropendamisest, siis ma mõtlesin, et kirjutaksin natukene meie pere filosoofiast sel teemal. Ma ei ole kunagi eriti suur ropendaja olnud. Mul on…

  • Miks te endale koera soovite? Peamiselt laikide pärast!

    Kuna mul pole mingit skandaali teile vahendada (tegelt üks on, aga sellest ma ei räägi), siis minu jälgijaskond on üpriski stabiiline, väikese tõusunurgaga ülespoole. Iga kuu tuleb mõnikümmend…

  • Midagi hoopis teistsugust

    Postitus valmis koostöös GoGoNanoga Ma huvi pärast vaatasin, et millal oli minu esimene koostöö GoGoNanoga ja kui mu blogi mulle ei valeta (vabalt võib), oli meie esimene koostegemine…