Samm sammult

Minu poole on mitmel korral pöördunud inimesed ja küsinud, et milles seisneb see kohvi toime, millest ma olen enda postitustes rääkinud. Ma katsun selle siia lahti rääkida, et mis järeldusi ma enda jaoks teinud olen.

Ma olen alati olnud näksija. Kui ma kööki sattusin ja midagi ripakil oli, mis lõikamata suhu mahtus, siis see sinna ka kadus. Ma tõusin tihti ka teisest toast toolilt või voodist, et minna ja midagi suhu pista. Kohvi mõjuna (ma eeldan, et see on kohvist) olen ma tunnetanud, et sellist sisemist vajadust, minna näksima, ma enam sellisel määral ei tunne. Aeg-ajalt on ikka mõtteid, et tahaks midagi ja nüüd on mul väga kerge minna ja pista midagi põske, kuid täpselt sama kerge on seda mitte teha. Jällegi, ma ei tea, kas tänada selle eest kohvi toimet, kuid ma eeldan, et see on selle tagajärg küll.

Kindlasti ei ole kohvi iseseisvalt mulle abiks kaalulangetamisel. Ta on toetav faktor, mis vähendab minu puhul tuntavalt libastumise tõenäosust. Minu enesetunne ja kaal sõltuvad otseselt, mida ma enda kehasse panen ja kui ma jätkaks töödeldud ja mõttetute toitude õgimist, ei oleks ka kohvist mingit kasu.

Küll aga, kui ma olen teinud valikuid toitumise muutmise suunas ja tahan, et see üleminek oleks võimalikult nauditav ja lihtne, siis kohvi (Tervisliku Suhtumise Kohvi) on mulle olnud suureks toeks.

Igal juhul on nädal olnud minujaoks olnud põnev. Erega, kes siis toetab mind järgmise poole aasta jooksul MyFitnessi jõusaalis, käisime jätkuvalt läbi erinevaid harjutusi, mis ta minu treeningplaani lisab ja alates sellest nädalast hakkan ma treenima kava alusel.

Teiseks tegime esileediga otsuse, et ostame endale suusad. Tegelikult on see otsus olnud mul pikemat aega, kuid nüüd ostsime ka varustuse ära. Lõunakeskuses asuvas spordipoes oli uskumatult sõbralik ja abivalmis teenindus. Me ei läinud sinna absoluutselt plaaniga midagi ära osta. Tegelikult, kui päris täpne olla, siis me läksime sinna plaaniga, et me ei osta midagi. Lihtsalt uurime erinevaid suuski ja hinnataset… igal juhul tund aega hiljem oli meil esileediga mõlemal täielik suusavarustus ja tühi pangaarve. Järgmise palgapäevani ongi jäänud veel vaid 25 päeva…

Põlved lumised
Põlved lumised
Käisime siis pühapäeval ka esimesel suusatamisel. Olgu siinkohal mainitud, et viimane kord olid mul suusad all enam kui 15 aastat tagasi. Kuid ma eeldasin, et see on nagu rattaga sõitmine- paar lüket keppidega ja küll ta meenub. Kui väga ma eksisin. Jalad värisesid all, sirged nagu pulgad, keha krambis. Iga kehakalle ette- või tahapoole tekitas hirmu, et kohe lendan pikali.. kuni see juhtuski. Ühel hetkel olid jalad alt kadunud ja ilusasti sissesõidetud klassikarada asendus minu tagumiku jäljega. Kuna ma olen raske ja lisaks on mul lampjalad siis tulitasid ka mu tallad. Sõitsime me Tartus kanali ääres, kus oli ehk viis suusatajat. Algul plaanisime minna Laululava taha, kuid nähes seal sadu inimesi, tegime otsuse, et äkki alustaks kusagilt rahulikumast kohast. Minu esimene suusatamine oli lühike. Maksimaalselt 500 meetrit. Õnneks hakkas ka esileedil minust hale ja tegi justkui endapoolse ettepaneku, et tal pea valutab ja ta tahab koju minna. Ma vastasin, et olgu, kui ta nii väga tahab. Ise sisimas jumalat tänamas, et ma seda ettepanekut ise tegema ei pidanud. Järgmine suusatamine teisipäeval. Eks see tunnetuse asi võtab lihtsalt aega ja tallad vajavad ka harjumist.

Minu aktiivsuse tase on igal juhul tunduvalt tõusnud. Varem olen ma alati keskendunud sellele kolmele tunnile nädalas, mis ma olen veetnud trenni tehes, kuid sellest on vähe kasu, kui ma ülejäänud 165 tundi mitte midagi ei muuda. Sellepärast otsingi ma endale jooksvalt tegevusi, mis on aktiivsed ja naudingut pakkuvad. Aktiivsusest- ma käin kaks korda nädalas, kokku kolm tundi, korvpalli mängimas. Ma olen küll kõige paksem ja aeglasem ning ehk ka kobam, kuid ma naudin seda täiel rinnal. Ma käin kolm korda nädalas jõusaalis- minu hantlite raskused on väiksemad, kui pooltel naistel, kuid kusagilt tuleb alustada. Ma hakkan käima suusatamas kolm korda nädalas- kui tehnika paraneb ja keha hoiak mõistlikumaks muutub ning vastupidavus kasvab, küll ma seda ka nautima hakkan. Pluss ma lükkan vabatahtlikult maja ümber lund. Kõikidel varasematel aastatel olen ma kardina taga piilunud, kuidas naabrid seda teevad. Plaanis on teha midagi aktiivset iga päev, olgu see või jalutuskäik poodi. Kuid samm sammult.

2 kommentaari

  • Kristina
    6 aastat ago

    Go Henry, väga innustav 🙂

  • 6 aastat ago

    See mu plaan oligi!

Jäta kommentaar